Teksti suurus:

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 04.12.2015, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.11.2015 otsus nr 697

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 18.11.2015

§ 1. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib politseid esimesel võimalusel eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi ning kelle asukoht on teadmata, edastades politseile käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase otsuse koopia.

(8) Politsei informeerib viivitamata tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse esitanud tervishoiuteenuse osutajat käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku asukoha tuvastamisest. Tervishoiuteenuse osutaja korraldab nakkushaigele tahtest olenematu ravi ning vajaduse korral selle pikendamise käesoleva seaduse kohaselt.”;

3) paragrahvi 5 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 6. Tervishoiutöötaja ülesanded nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel”;

5) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõike 1 tähenduses:”;

6) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) teavitab nakkushaigega kokkupuutunud isikut terviseuuringu vajadusest;”;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) teeb nakkushaigele või tema seaduslikule esindajale teatavaks haiguse nakkusohtlikkuse, haiguse leviku teed, haiguse ravimata jätmise tagajärjed ja haigele seaduse alusel kohaldatavad piirangud, annab juhiseid nakkuse leviku vältimiseks ning teeb edastatud teabe kohta sissekande ravidokumenti;”;

8) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalministeerium koordineerib immuniseerimiskava täitmist, vältimatu abi korras toimuvat immuniseerimist ja nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks vajalikku immuniseerimist.”;

10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Perearst:
1) korraldab immuniseerimiskava alusel immuniseerimist;
2) tagab nimistusse kantud isikutele immuniseerimise kättesaadavuse või vajaduse korral suunab nad immuniseerimiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud perearsti ülesandeid täidab pereõde, koolitervishoiuteenuse osutaja või ämmaemand juhul, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.”;

11) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Immuniseerimist korraldav tervishoiutöötaja:
1) tuvastab immuniseerimise ajutised ja püsivad vastunäidustused;
2) dokumenteerib immuniseerimised tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 2 ja §-s 592 ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt;
3) esitab Terviseametile immuniseerimise aruanded käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt;
4) registreerib immuniseerimise kõrvalnähud ja teavitab nendest Ravimiametit ravimiseaduses sätestatud alustel ja korras.”;

12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud immuniseerimist korraldab õde või ämmaemand, kaasab ta püsivate vastunäidustuste kinnitamiseks ja immuniseerimise kõrvalnähtude diagnoosimiseks arsti.”;

13) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Immuunpreparaatide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe säilitamiseks peab olema tagatud külmahela toimimine kõikidel käitlemisetappidel. Immuunpreparaatide külmahela nõuete tagamine nende säilitamisel ning transportimisel toimub ravimiseaduse §-s 34 sätestatud alustel ja korras.”;

15) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks korraldatakse vajaduse korral ohustatud isikute immuniseerimist.

(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus epideemia korral ohustatud isikute immuniseerimiseks kehtestada asjakohased tegevusjuhendid.”;

16) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Immuniseerimiskava”;

17) paragrahvi 10 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Töötaja, tööandja ja ettevõtja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes

(1) Tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta on nõutav järgmistelt töötajatelt:
1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja joogiveega või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, välja arvatud töötajad, kes töötavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) I lisas nimetatud valdkonnas, ning töötajad, kes töötavad valdkonnas, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 ning määruse nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), reguleerimisalas;
2) loomapidajad ja isikud, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, välja arvatud loomapidajad, kes peavad põllumajandusloomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks;
3) õpetajad ja lasteasutuse töötajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajad;
4) abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad;
5) tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad;
6) kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad;
7) käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

(2) Tööle asuja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi, mida tööandja säilitab töösuhte kestuse jooksul ning vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist.

(3) Tööandja ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas ning osaleb tööprotsessides, kus on mis tahes nakkuse otsese või kaudse ülekandumise oht, peab läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning tal peab olema selle kohta tervisetõend.

(4) Perearst või töötervishoiuarst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ning väljastab selle kohta tervisetõendi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 kohaselt.

(5) Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas töötava isiku tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötaja tervisekontrolli tegemisel arvestatakse vajaduse korral töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

(7) Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes.”;

20) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Terviseamet osaleb pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse haigusspetsiifilises epidemioloogilises tegevuses, sealhulgas rahvusvahelistes haiguste tõrje programmides, täites nakkushaiguste asjakohastes uuringuvaldkondades riikliku referentlabori rolli.”;

21) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Terviseamet osutab tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata Terviseameti suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku vormi nõudeid.”;

22) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Inimpatogeensete haigustekitajate avastamisega tegelev mikrobioloogia-, viroloogia- ja parasitoloogialabor on kohustatud saatma asjakohases uuringuvaldkonnas tegutsevale referentlaborile uuringumaterjalid täiendavaks uuringuks. Uuringumaterjali kogumisel, hoidmisel ja transportimisel järgib labor referentlabori koostatud juhendeid.”;

23) paragrahvi 21 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium teevad Terviseametile teatavaks nende haldusalas olevates asutustes nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurid käesolevas seaduses kehtestatud korras.

(6) Maaeluministeeriumi haldusala asutused ning hallatavad asutused edastavad Terviseametile teavet toidus ja toidu käitlemise eri etappides avastatud zoonoossete haigustekitajate ning loomadel diagnoositud zoonooside kohta.”;

24) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Referentlabor

(1) Referentlabor on käesoleva seaduse tähenduses labor, mis osutab referentteenust käesolevas paragrahvis nimetatud uuringuvaldkondades kõrge tundlikkuse ja spetsiifilise diagnostika meetodiga.

(2) Referentlaborina võib tegutseda labor, mille on asjakohastes uuringuvaldkondades akrediteerinud Eesti või välisriigi rahvusvaheliselt tunnustatud akrediteerimisorgan.

(3) Referentlabori uuringuvaldkonnad on:
1) HI-viirused;
2) gripi- ja muud respiratoorsed viirused;
3) muud viirused;
4) tuberkuloosi- ja mükobakteriooside tekitajad;
5) sugulisel teel levivate nakkushaiguste tekitajad;
6) invasiivsete bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad;
7) muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad;
8) antimikroobne resistentsus.

(4) Referentlabori ülesanded referentteenuse osutamisel oma uuringuvaldkondades on:
1) korraldada ja koordineerida laboratoorse diagnostika kvaliteedijuhtimist;
2) nõustada teisi laboreid laboratoorse diagnostika metoodika alal;
3) koostada ja ajakohastada laboratoorse uuringumaterjali kogumise, hoidmise ja transportimise juhendeid;
4) vajaduse korral kinnitada laboratoorseid diagnoose;
5) määrata kindlaks uuringuks saadetud haigustekitajate tüved, neid koguda ja säilitada;
6) koguda ja analüüsida laboriseire andmeid;
7) edastada uuringu tulemused nakkushaiguste registrile vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõigetele 61 ja 7;
8) teha koostööd vastavate uuringuvaldkondade rahvusvaheliste referentlaborite ja institutsioonidega.

(5) Referentteenuse osutamist käesolevas paragrahvis nimetatud uuringuvaldkondades korraldab Terviseamet. Referentteenuse osutamiseks võib Terviseameti peadirektor sõlmida käesoleva seaduse nõuetele vastava laboriga viieaastase tähtajaga lepingu.”;

25) paragrahvi 42 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) töötaja täiendavat tervisekontrolli neil tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.”;

26) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ravikindlustuse eelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet.”;

27) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamist rahastatakse riigieelarvest vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele.”;

28) paragrahvi 44 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Järelevalvet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuete täitmise üle teeb Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet joogivee käitleja üle toiduseaduses sätestatud ulatuses.”.

§ 2. Loomatauditõrje seaduse muutmine

Loomatauditõrje seaduse § 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandusloomade pidamisel ja loomsete saaduste käitlemisel osalevate isikute tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.”.

§ 3. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduse § 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Töötaja tervisekontroll

Töötaja tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.”.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 19 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

Helir-Valdor Seeder
Riigikogu aseesimees