Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.11.2019 otsus nr 506
Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 13.11.2019
§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa ”turukuritarvituse määrus” tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014” vastavas käändes;
2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Pakkujana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.06.2017, lk 12–82), artikli 2 punktis i määratletud isikut.”;
4) paragrahv 71 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvist 72 jäetakse välja tekstiosa ”(edaspidi turukuritarvituse määrus)”;
6) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Väärtpaberite avaliku pakkumisena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis d määratletud pakkumist.”;
8) paragrahvid 131 ja 132 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Käesolevat osa kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis a nimetatud väärtpaberitele, võttes ühtlasi arvesse sama määruse artiklis 1 sätestatud erandeid.
(2) Käesoleva seaduse 3.–6. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei
kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud
eranditele ning järgmistele väärtpaberitele:
1) väärtpaberid, mille emitendiks on Tagatisfond, Eesti Töötukassa või
Eesti Haigekassa;
2) kestvalt või korduvalt emiteeritavad Tagatisfondi seaduse § 24 lõikes
3 nimetatud ja lepinguriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud hoiusesertifikaadid,
mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, ei anna teist liiki väärtpaberite
omandamis- või vahetamisõigust ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks.”;
10) paragrahvid 141–143 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tuleb seoses väärtpaberite avaliku pakkumisega Eestis avalikustada selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 ja selle alamaktides sätestatud korras ning nendes kehtestatud nõuetele vastav prospekt, kui väärtpaberite avalik pakkumine on suurema kui 2 500 000-eurose koguväärtusega kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 8 lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud põhiprospekti.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 14 lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite teiseste emissioonide avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud lihtsustatud prospekti.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 15 lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud kasvuprospekti.
(5) Inspektsioon teavitab prospekti või selle lisade kinnitamisest esimesel
võimalusel, kuid mitte hiljem kui taotluse esitaja teavitamisele järgneva tööpäeva
lõpuks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, esitades talle ühtlasi:
1) prospekti ja selle lisade elektroonilise koopia ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõikes 6 nimetatud andmete säilitamise
mehhanismis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele liigitamiseks vajalikud
andmed ning
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 47 nimetatud
aruandeks vajalikud andmed.
(6) Kui väärtpaberid kuuluvad Eestis pakkumisse koguväärtusega 2 500 000–8 000 000 eurot väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega prospektile esitatavad täpsed nõuded.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud väärtpaberite pakkumise korral peab prospekti koostama ja selle avalikustama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1129 prospekti kohta kehtestatud nõuetele või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrusega prospekti kohta kehtestatud nõuetele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 prospekti kinnitamiseks ettenähtud korda. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrusega kehtestatud nõuetele vastava prospekti puhul ei rakendu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 24 lõikega 1 kehtestatud piiriülene prospekti tunnustamine.”;
12) paragrahvid 16–18, 191–21, 23, 24, 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 25 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui prospekt sisaldab väärtpaberite väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik pakutud väärtpaberi omanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektis esitatud teabe vahel, kui emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isiku poolt.
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib eraldiseisva prospekti kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlke puhul üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub emitendil, pakkujal või muul väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isikul ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik.ˮ;
14) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik ei ole käesoleva seaduse § 25 alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu oli pakutud väärtpaberi omandamise hetkel teadlik pakkumise tegemise aluseks olnud prospekti mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest.ˮ;
15) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Pakkumise kohta käiv reklaam peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 22 ning reklaamiseaduses sätestatud nõuetele.”;
16) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ӥ 32. Keel
(1) Pakkumise teade, prospekt, prospekti lisad ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta käivad dokumendid ja teated koostatakse ning avalikustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 27 kehtestatud nõuetest lähtuvas keeles.
(2) Inspektsioonis registreeritava prospekti puhul koostatakse ja avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teated kas eesti või inglise keeles või inspektsiooni loal mõnes muus keeles tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite huve. Kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud prospekti eesti keeles ei koostata ja avalikustata, koostatakse ning avalikustatakse ühtlasi prospekti eestikeelne tõlge, kui väärtpabereid pakutakse Eestis.ˮ;
17) paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 35 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(11) Emitendile või pakkujale laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused ka juhul, kui kinnitatud ja avalikustatud prospekt ei sisaldanud pakutavate väärtpaberite lõplikku müügihinda ja arvu ega väärtpaberite maksimumhinda ja kriteeriume, millest lähtuvalt pakutavate väärtpaberite lõplik hind ja arv kindlaks määratakse.”;
19) paragrahvid 37, 39 ja 391 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 46 lõikes 5 asendatakse tekstiosa ”tavakliendina kas kliendi või investeerimisühingu algatusel” tekstiosaga ”tavakliendina kliendi algatusel”;
21) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 12 ning lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 824 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”määrata, maandada või vältida” tekstiosaga ”määrata ja maandada või vältida”;
23) paragrahvi 1321 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Seoses väärtpaberite turul kauplemisele võtmisega avalikustatava prospekti (edaspidi kauplemisprospekt) ja selle lisade, samuti kauplemisprospekti avalikustamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1–5 ja §-s 31 prospekti ning selle pakkumise kohta sätestatut.
(2) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärtpaberite turul kauplemisele võtmise, kauplemise taotleja ja turul kaubeldavate väärtpaberite emitendi suhtes käesoleva seaduse §-des 31 ja 36 väärtpaberite avaliku pakkumise, pakkuja ning emitendi kohta sätestatut.
(3) Käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut kohaldatakse kauplemisprospektile, arvestades, et kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades turul kaubeldava väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu selle omandamiseks tasus, või kohe pärast väärtpaberi turul kauplemisele võtmist kehtinud müügihinna eest.
(4) Käesoleva osa 14.–18. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud eranditele ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud väärtpaberitele. Nimetatud väärtpaberitega turul kauplemine ja nende väärtpaberibörsil noteerimine toimub vastavalt selle turu või väärtpaberibörsi reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse või noteeritakse.”;
24) paragrahvi 1322 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Väärtpaberite Eestis asuvale või tegutsevale turule kauplemisele võtmisel tuleb avalikustada selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 kehtestatud nõuetele vastav prospekt.
(2) Prospekti ei pea avalikustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõikes 5 sätestatud juhtudel.”;
25) paragrahvid 1323 ja 1324 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 1352 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna (edaspidi käesolevas paragrahvis juhid)” tekstiosaga ”juhatuse liikmete (edaspidi käesolevas paragrahvis ja §-s 1353 juhid)”;
27) paragrahvi 1352 lõiget 9 täiendatakse punktidega 3–6 järgmises sõnastuses:
”3) tasustamise põhimõtete väljatöötamisel huvide konflikti ennetamise
või maandamise meetmed;
4) tasustamise põhimõtete muutmisel üldkoosolekul aktsionäride esitatud
ettepanekute läbivaatamise ja arvestamise kord;
5) tasustamise põhimõtete muutmisel viimaste oluliste muudatuste selgitused;
6) tasustamise põhimõtete üldkoosolekul hääletusele panemise kuupäev ja
hääletustulemus.”;
28) paragrahvi 1352 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
”(11) Üldkoosolek hääletab tasustamise põhimõtete üle vähemalt üks kord
iga nelja aasta jooksul. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada
iga kord üldkoosolekule hääletamiseks. Üldkoosoleku otsus tasustamise põhimõtete
heakskiitmise kohta on nõukogule soovituslik, kui põhikirjas ei ole sätestatud
teisiti. Tasustamise põhimõtted loetakse heakskiidetuks, kui nende poolt on
antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette
nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(12) Tasustamise põhimõtetest võib teha erandeid, kui see on vajalik aktsiaemitendi
pikaajaliste huvide ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Erandite tegemine on lubatud
vaid juhul, kui tasustamise põhimõtetes on täpsustatud, milliseid erandeid on
lubatud teha.”;
29) seadust täiendatakse §-dega 1353 ja 1354 järgmises sõnastuses:
Ӥ 1353. Tasustamisaruanne
(1) Aktsiaemitent on kohustatud avalikustama oma veebilehel tasustamisaruande viimase majandusaasta kohta ning tagama selle avalikult kättesaadavuse vähemalt kümne aasta jooksul. Tasustamisaruanne võib olla avalikult kättesaadav üle kümne aasta, kui see ei sisalda juhtide isikuandmeid.
(2) Tasustamisaruandes antakse terviklik ja selge ülevaade juhtidele tasustamise põhimõtete kohaselt makstud tasu kohta.
(3) Tasustamisaruandes esitatakse iga juhi kohta järgmine teave:
1) tasu kogusumma, tuues eraldi välja põhitöötasu ja tulemustasu osakaalu;
2) selgitus tasu kogusumma vastavuse kohta tasustamise põhimõtetele, näiteks
kuidas see aitab kaasa aktsiaemitendi pikaajalistele tulemustele;
3) teave selle kohta, kuidas on kohaldatud tulemuslikkuse kriteeriume;
4) juhi tasu, äriühingu tulemuslikkuse ja äriühingu töötajate täistööaja
keskmise tasu iga-aastane muutus vähemalt viie viimase majandusaasta jooksul,
mis on esitatud võrdlemist võimaldaval viisil;
5) tasu mis tahes ettevõtjalt, kes kuulub samasse kontserni;
6) antud või pakutud aktsiate ja aktsiaoptsioonide arv ning õiguste kasutamise
põhitingimused, sealhulgas täitmishind ja täitmispäev, ning nende mis tahes
muudatused;
7) ülevaade muutuvtasu tagasinõudmise võimaluse kasutamise kohta;
8) ülevaade tasustamise põhimõtetest tehtud erandite kohta, sealhulgas
erakorraliste asjaolude ja tehtud erandite kirjeldus.
(4) Tasustamisaruandes ei kajastata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 9 lõikes 1 nimetatud isikuandmeid.
(5) Tasustamisaruanne esitatakse hääletamiseks üldkoosolekule majandusaasta aruande lisana. Aktsionäridel on õigus üldkoosolekul nõuda hääletust selle üle, kas juhtide tegelik tasustamine on kooskõlas tasustamise põhimõtetega. Tasustamisaruandes peab selgitama, kuidas on eelneva üldkoosoleku hääletustulemust arvestatud, kui aktsionärid on nõudnud üldkoosolekul hääletust selle üle, kas juhtide tegelik tasustamine on kooskõlas tasustamise põhimõtetega.
(6) Tasustamisaruandele seatud nõuete täitmist kontrollib vandeaudiitor.
§ 1354. Seotud isiku olulise tehingu avalikustamine ja heakskiitmine
(1) Aktsiaemitent avalikustab seotud isikuga seotud olulise tehingu ja selle olulised andmed hiljemalt tehingu sõlmimise ajal. Tehingu olulised andmed on vähemalt tehingu sõlmimise kuupäev, tehingu väärtus, seotud isiku nimi ja tema seos aktsiaemitendiga. Lisaks avaldatakse teave, mis on vajalik, et hinnata, kas tehing vastab aktsiaemitendi ja seotud osapoolteks mitte olevate aktsionäride huvidele ning kas tehing on nende seisukohast õiglane ja mõistlik.
(2) Aktsiaemitendi tehing on oluline, kui tehingu rahaline väärtus moodustab aktsiaemitendi viimases auditeeritud bilansis kajastatud konsolideeritud omakapitalist vähemalt 10 protsenti. Aktsiaemitendi üldkoosolek võib kinnitada olulise tehingu muud kriteeriumid, võttes arvesse tehinguga kaasnevat riski, tehingu mõju aktsiaemitendile ja tema aktsionäridele, kes ei ole seotud isikud.
(3) Aktsiaemitent avalikustab seotud isiku ja aktsiaemitendi tütarettevõtja vahelised olulised tehingud. Nimetatud tehinguid ei pea avalikustama, kui need on tehtud turutingimustel aktsiaemitendi igapäevase majandustegevuse käigus või kui nõukogu on veendunud, et tehingud vastavad aktsiaemitendi ja seotud osapoolteks mitte olevate aktsionäride huvidele ning on nende seisukohast õiglased ja mõistlikud.
(4) Kui sama seotud osapoole tehingud eraldiseisvalt ei ole olulised, aga majandusaasta jooksul tehtud mitu tehingut koondatuna muutuvad oluliseks majandusaasta jooksul, kohaldatakse nendele tehingutele käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõudeid.
(5) Seotud isikuga seotud olulise tehingu kiidab heaks aktsiaemitendi nõukogu. Aktsiaemitendi nõukogu peab enne heakskiitmist veenduma, et tehing vastab aktsiaemitendi ja seotud osapoolteks mitte olevate aktsionäride, sealhulgas nende aktsionäride huvidele, kes ei oma aktsiaemitendis olulist osalust, ning et tehing on nende seisukohast õiglane ja mõistlik. Tehingu heakskiitmise otsustamisest ei võta osa nõukogu liige, kes on olulise tehinguga seotud isik.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata tehingule, mis tehakse turutingimustel aktsiaemitendi igapäevase majandustegevuse raames. Aktsiaemitendi nõukogu kehtestab selliste tehingute nõuetele vastavuse hindamiseks eraldi korra. Seotud isik tehingu hindamises ei osale.
(7) Aktsiaemitendi üldkoosolek võib otsustada, et käesoleva paragrahvi
lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata järgmistele tehingutele ning hüvedele:
1) aktsiaemitendi ja tema tütarettevõtja vaheline tehing, kui tütarettevõtja
kuulub täielikult aktsiaemitendile;
2) selgelt määratletud tehing, mille peab olema heaks kiitnud üldkoosolek;
3) aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse liikmetele ning tegevjuhtkonnale
makstud või makstav tasu või muu saadud või saadav hüve või soodustus;
4) tehing, mida pakutakse kõikidele aktsionäridele samadel tingimustel
ning mille puhul on tagatud kõikide aktsionäride võrdne kohtlemine ja aktsiaemitendi
huvide kaitse.”;
30) paragrahvi 156 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõna ”noteerimisprospekti” sõnadega ”noteerimise prospekti”;
31) paragrahv 157 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ӥ 157. Noteerimise prospekt
Noteerimiseks esitatava prospekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 1321 ja 1322 sätestatut.”;
32) paragrahvis 158 asendatakse sõna ”noteerimisprospektile” sõnadega ”noteerimiseks esitatavale prospektile”;
33) paragrahv 1844 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 1844. Päritolulepinguriik ja vastuvõtjalepinguriik
(1) Päritolulepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eestis registreeritud emitendi puhul Eesti;
2) muu lepinguriigi emitendi puhul lepinguriik, mis on väärtpaberi emitendi
registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht;
3) selle välisriigi, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik),
emitendi või kauplemise taotleja valikul Eesti või muu lepinguriik, kus kolmanda
riigi emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud.
(2) Mitteomakapitaliväärtpaberite emitent või kauplemise taotleja võib valida päritolulepinguriigiks Eesti või muu lepinguriigi, kus on nimetatud mitteomakapitaliväärtpaberite emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht või kus need mitteomakapitaliväärtpaberid on võetud või võetakse reguleeritud turul kauplemisele, juhul kui mitteomakapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluva väärtpaberi nimiväärtus on alla 1000 euro või muus valuutas ligilähedane 1000 eurole või alla selle.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mitteomakapitaliväärtpaberite emitent võib päritolulepinguriigiks valida üksnes ühe lepinguriigi ja see valik jääb kehtima vähemalt kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui selle emitendi väärtpabereid ei ole enam ühegi lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud või sellele emitendile kohaldatakse kolme aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 sätestatut.
(4) Emitent, kelle väärtpabereid ei ole enam valitud päritolulepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud, kuid on võetud kauplemisele ühes või mitmes vastuvõtjalepinguriigis, võib valida uue päritolulepinguriigi lepinguriikide hulgast, kus tema väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud või kus on selle emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht.
(5) Vastuvõtjalepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti või muu lepinguriik, kus emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud, kui see riik ei ole päritolulepinguriik.
(6) Kui käesoleva paragrahvi kohaselt on päritolulepinguriigiks Eesti, avalikustab emitent või kauplemise taotleja selle kohta teabe käesoleva seaduse §-s 1846 sätestatu kohaselt ja esitab sama teabe samal ajal selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kus on emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht, ning kõigi vastuvõtjalepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele.
(7) Kui emitent ei ole avalikustanud päritolulepinguriigi valikut käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras kolme kuu jooksul emitendi väärtpaberite turul kauplemisele võtmisest arvates, on emitendi päritolulepinguriigiks see lepinguriik, kus emitendi väärtpaberid on turul kauplemisele võetud. Kui selliseid lepinguriike on mitu, on emitendi päritolulepinguriigid kõik need lepinguriigid, kuni emitent valib nende hulgast ühe ja avalikustab selle valiku vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.”;
34) paragrahvi 18410 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ”seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid (EÜT L 193, 18.07.1983, lk 1–17) (edaspidi seitsmes direktiiv)” tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76)”;
35) paragrahvi 18410 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Majandusaasta aruande osaks olev raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 34 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107), ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele.”;
36) paragrahvi 18410 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Tegevusaruanne peab olema koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklite 19 ja 19a ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele ning juhul, kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, vastavalt sama direktiivi artiklite 29 ja 29a ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele.”;
37) paragrahvi 18411 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(9) Kui aktsiaemitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruannet, peab ta avalikustama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 17 lõike 1 punktis r nimetatud tehingud seotud osapooltega.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtkonna deklaratsioonis peavad emitendi tegevuse eest vastutavad isikud, kelle nimed ja funktsioonid on selgelt välja toodud, deklareerima ja kinnitama, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud lühendatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi või konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist vastavalt lõikes 4 sätestatule ning tegevuse vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate lõikes 3 nõutud teabest.”;
38) paragrahvis 18412 asendatakse tekstiosa ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76),” tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL”;
39) paragrahvi 18413 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ”prospektidirektiivi ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide” tekstiosaga ”käesoleva seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129”;
40) seaduse 4. osa täiendatakse 221. peatükiga järgmises sõnastuses:
”221. peatükk
INVESTORITE KAASAMISE NÕUDED JA TEABE AVALIKUSTAMINE SELLE KOHTA
§ 2111. Peatüki kohaldamine
(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse eurofondi valitsejale, alternatiivfondi valitsejale ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavale investeerimisühingule (edaspidi käesolevas peatükis koos varahaldur) määral, nagu ta investeerib aktsiaemitendi aktsiatesse investori nimel.
(2) Käesolevat peatükki kohaldatakse elukindlustusega tegelevale kindlustusandjale ja tööandja pensionifondile (edaspidi käesolevas peatükis koos institutsionaalne investor) määral, nagu ta investeerib otse või varahalduri kaudu aktsiaemitendi aktsiatesse.
(3) Käesolevat peatükki kohaldatakse krediidiasutusele, väärtpaberite keskdepositooriumile ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavale investeerimisühingule määral, nagu ta osutab teenuseid Eestis registreeritud aktsiaemitendi aktsionäridele ning aktsiaemitendi väärtpaberid on Eestis reguleeritud turul kaubeldavad.
§ 2112. Kaasamispoliitika avalikustamine
(1) Varahaldur ja institutsionaalne investor avalikustavad oma veebilehel kaasamispoliitika, milles kirjeldatakse, kuidas lõimitakse investeerimisobjektiks olevatesse äriühingutesse (edaspidi käesolevas peatükis sihtemitent) investeerimisel aktsionäri õiguste rakendamine varahalduri ning institutsionaalse investori investeerimisstrateegiasse.
(2) Kaasamispoliitikas esitatakse vähemalt järgmine teave:
1) kirjeldus, kuidas varahaldur ja institutsionaalne investor jälgivad
sihtemitenti olulistes küsimustes, sealhulgas sihtemitendi strateegiat, finantsilist
ja mittefinantsilist tulemuslikkust ja riske, kapitali struktuuri, sotsiaalset
ja keskkonnamõju ning sihtemitendi juhtimist;
2) sihtemitendiga ja asjaomaste sidusrühmadega suhtlemise põhimõtted;
3) sihtemitendi hääleõiguse ja muude aktsiatega seotud õiguste kasutamine;
4) aktsionäridega tehtava koostöö põhimõtted;
5) sihtemitendiga seotud tegelike ja võimalike huvide konfliktide ennetamise
või maandamise viisid.
(3) Varahaldur ja institutsionaalne investor avalikustavad oma veebilehel tasuta kord aastas ülevaate kaasamispoliitika elluviimisest, avalikustades muu hulgas hääletuskäitumise üldise kirjelduse, kõige olulisemate hääletuste selgituse ning ülevaate hääletusnõustaja teenuste kasutamisest.
(4) Kaasamispoliitika elluviimise ülevaates avalikustatakse lisaks, kuidas varahaldur ja institutsionaalne investor on hääletanud selle sihtemitendi üldkoosolekul, mille aktsiaid nad hoiavad. Avalikustama ei pea hääletusi, mis on ebaolulised hääletatava küsimuse või sihtemitendis hoitava osaluse suuruse tõttu.
(5) Kui varahaldur viib kaasamispoliitikat ellu, sealhulgas hääletab üldkoosolekul institutsionaalse investori nimel, avalikustab institutsionaalne investor oma veebilehel viite varahalduri veebilehele, millel on hääletusteave avalikustatud.
(6) Kui varahaldur või institutsionaalne investor ei täida mõnda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud nõuet, avaldab ta selle kohta oma veebilehel põhjenduse.
§ 2113. Investeerimiskokkuleppe avalikustamine
(1) Institutsionaalne investor avalikustab oma veebilehel, kuidas tema omakapitaliväärtpaberitesse investeerimise strateegia vastab institutsionaalse investori kohustuste riskiprofiilile ja kestusele ning kuidas investeerimisstrateegia toetab varade tootluse kasvu keskpikas perspektiivis. Seda teavet tuleb ajakohastada kord aastas.
(2) Kui varahaldur investeerib institutsionaalse investori nimel volituse
alusel, osutades portfelli valitsemise teenust või investeerides investeerimisfondi
kaudu, siis avalikustab institutsionaalne investor varahalduriga sõlmitud kokkuleppe
(edaspidi käesolevas paragrahvis investeerimiskokkulepe) kohta oma veebilehel
järgmise ajakohastatud teabe:
1) kuidas investeerimiskokkulepe motiveerib varahaldurit viima oma investeerimisstrateegia
ja -otsused kooskõlla institutsionaalse investori kohustuste, sealhulgas pikaajaliste
kohustuste profiili ning kestusega;
2) kuidas investeerimiskokkulepe motiveerib varahaldurit tegema investeerimisotsuseid,
mis põhinevad sihtemitendi keskpika perioodi ja pikaajalise finantsilise ja
mittefinantsilise tulemuslikkuse hindamisel, ning tegema sihtemitendiga koostööd,
et parandada sihtemitendi keskpika ja pikaajalise perioodi tulemuslikkust;
3) kuidas varahalduri tulemuste hindamise meetod, ajavahemik ja tasu vara
haldamise teenuste eest on kooskõlas institutsionaalse investori kohustuste,
sealhulgas pikaajaliste kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas võetakse
arvesse pikaajalist tootlust;
4) kuidas institutsionaalne investor jälgib varahalduri portfellikäibe
kulu ning kuidas ta määrab portfellikäibe või käibevahemiku sihttaseme ja seda
jälgib;
5) investeerimiskokkuleppe kestus.
(3) Kui investeerimiskokkulepe ei kajasta mõnda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu, avaldab institutsionaalne investor selle kohta oma veebilehel arusaadava ja põhjendatud selgituse.
(4) Elukindlustusega tegelev kindlustusandja võib käesolevas paragrahvis nimetatud teabe avalikustada kindlustustegevuse seaduse § 123 lõikes 1 nimetatud aruandes.
(5) Institutsionaalne investor peab hoidma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe ajakohasena.
§ 2114. Investeerimisstrateegia elluviimise kohta teabe andmine
(1) Varahaldur avaldab kord aastas institutsionaalsele investorile ülevaate, kuidas temaga sõlmitud kokkulepe vastab varahalduri investeerimisstrateegiale ning kuidas investeerimisstrateegia edendab investeerimisfondi või institutsionaalse investori vara tootlust keskpika ja pikaajalise perioodi jooksul. Varahaldur ei pea institutsionaalsele investorile ülevaadet avaldama, kui selline teave on avalikult kättesaadav.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaade kajastab vähemalt
järgmist teavet:
1) ülevaade investeeringutega seotud keskpika ja pikaajalise perioodi
peamistest olulistest riskidest, portfelli koosseisust ja käibest;
2) ülevaade käesoleva seaduse § 2116 lõikes 1 nimetatud hääletusnõustaja
kasutamisest kaasamise eesmärgil;
3) ülevaade sihtemitendi väärtpaberite laenamise põhimõtetest ning sellest,
kuidas väärtpaberite laenamist kajastatakse sihtemitendi üldkoosolekul ja muudes
kaasamistoimingutes, kui see on asjakohane;
4) kas ja kuidas varahaldur teeb investeerimisotsuseid, mis põhinevad
sihtemitendi keskpika ja pikaajalise perioodi tulemuslikkuse, sealhulgas mittefinantsilise
tulemuslikkuse hindamisel;
5) kas ja millised huvide konfliktid on kaasamise ajal tekkinud ning kuidas
varahaldur on need lahendanud.
(3) Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav investeerimisühing võib käesolevas paragrahvis nimetatud teabe avalikustada käesoleva seaduse § 891 lõikes 3 nimetatud aruandes.
(4) Fondivalitseja võib käesolevas paragrahvis nimetatud teabe avalikustada fondi aastaaruandes või majandusaasta aruandes.
§ 2115. Aktsionäri ja emitendi teenustasude avalikustamine
(1) Krediidiasutus, väärtpaberite keskdepositoorium ja väärtpaberiportfelli
valitsemise teenust osutav investeerimisühing (edaspidi käesolevas paragrahvis
koos vahendaja) avalikustavad oma veebilehel iga järgmise teenuse osutamise
eest võetavad teenustasud, tehes seda iga teenuse kohta eraldi:
1) aktsiaemitendile või tema määratud kolmandale isikule aktsiaemitendi
aktsionäride kohta teabe edastamine;
2) aktsiaemitendilt või tema määratud kolmandalt isikult teabe esitamine
aktsiaemitendi aktsionäridele eesmärgiga tagada aktsionäride võimalus üldkoosolekul
osaleda ja hääletada ning oma teisi aktsionäri õigusi kasutada;
3) aktsionärile või tema määratud kolmandale isikule aktsiaemitendi üldkoosolekul
osalemise ja hääletamise võimaluse pakkumine;
4) aktsionäri sõnaselgel loal ja tema juhistest lähtuvalt vahendajana
aktsionäri üldkoosolekul esindamine.
(2) Vahendaja võetavad teenustasud ei tohi olla diskrimineerivad ning need peavad vastama teenuse osutamise tegelikele kuludele. Piiriüleselt ja riigisiseselt võetavate teenustasude erinevused peavad põhinema tegelikel kuludel ning olema põhjendatud.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõuded kehtivad ka kolmanda riigi vahendaja kohta, kui ta osutab teenuseid Eestis registreeritud aktsiaemitendi aktsionäridele ja aktsiaemitendi väärtpaberid on Eestis teenuseid osutaval reguleeritud turul kaubeldavad.
§ 2116. Hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustus
(1) Hääletusnõustaja avalikustab oma veebilehel käitumisjuhendi, mida ta oma tegevuses järgib. Kui hääletusnõustaja käitumisjuhendit ei järgi või järgib osaliselt, siis avaldab ta oma veebilehel käitumisjuhendi järgimata jätmise või osalise järgimise põhjendused. Hääletusnõustaja uuendab vastavat teavet vähemalt kord aastas.
(2) Hääletusnõustaja on juriidiline isik, kes analüüsib kutsetegevuse raames ja tulu saamise eesmärgil emitendi avalikustatavat teavet ning vajaduse korral muud reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendi teavet eesmärgiga aidata investoritel teha teadlikke hääletusotsuseid.
(3) Klientidele parema teenuse osutamiseks avalikustab hääletusnõustaja
oma veebilehel kord aastas vähemalt järgmise uuringute, nõustamisteenuse ja
hääletussoovitustega seotud teabe:
1) kasutatavate meetodite ja mudelite kirjeldus;
2) peamised kasutatavad teabeallikad;
3) kvaliteetsete uuringute, nõuannete ja hääletussoovituste ning asjaomaste
töötajate kvalifikatsiooni tagamiseks kehtestatud menetlused;
4) kas ja kuidas arvestatakse riigisiseseid õiguslikke, regulatiivseid,
äriühingupõhiseid ja turutingimusi;
5) millised on eri turgudel kasutatava hääletuspoliitika põhiomadused;
6) kas ja kuidas on hääletusnõustaja suhelnud äriühingu või äriühingu
sidusrühmadega, kellele ta uuringut teeb ning nõuandeid või hääletussoovitusi
annab;
7) tegelike ja võimalike huvide konfliktide ennetamise ja maandamise poliitika.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave peab jääma hääletusnõustaja veebilehel tasuta kättesaadavaks vähemalt kolmeks aastaks pärast avaldamist. Teavet ei ole vaja eraldi avalikustada, kui see on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalikustamise osana juba kättesaadav.
(5) Hääletusnõustaja teeb kindlaks ja avaldab viivitamata oma klientidele mis tahes tegelikud või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted, mis võivad teda mõjutada uuringute, nõuannete või hääletussoovituste koostamisel, ning meetmed, mida ta on võtnud tegelike või võimalike huvide konfliktide kõrvaldamiseks, leevendamiseks, ennetamiseks või maandamiseks.”;
41) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
”10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80);”;
42) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
”11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1129.”;
43) paragrahvi 230 lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 3., 31. ja 4. osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr 1286/2014, (EL) 2017/1129, (EL) 2017/2402 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65), sätestatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks tegemist.”;
44) seadust täiendatakse §-dega 2366 ja 2367 järgmises sõnastuses:
”§ 2366. Järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 nõuete täitmise üle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1011 sätestatud nõuete täitmise
üle järelevalve teostamisel on inspektsioonil õigus:
1) küsida või nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 tähenduses võrdlusaluse väljaandmise ning
selle jaoks sisendandmete esitamisega, sealhulgas teenuse osutajalt, kellele
tööülesanded, teenused või toimingud antakse võrdlusaluse väljaandmisel edasi
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 artikli 10 kohaselt, ja
tema käsundiandjalt ning vajaduse korral niisugune isik teabe saamiseks kohale
kutsuda ja teda küsitleda;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 tähenduses kauba
võrdlusaluse puhul küsida sisendandmete esitajatelt teavet asjaomaste hetketurgude
kohta tüüpvormide ja tehinguaruannete alusel, kui need on olemas, ning pääseda
vahetult juurde kauplejate süsteemidele;
3) nõuda ajutiselt tegevuse lõpetamist, kui see on pädeva asutuse arvates
vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011;
4) kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld;
5) võtta meetmed, et tagada üldsuse nõuetekohane teavitamine võrdlusaluse
väljaandmisest, sealhulgas nõudes asjaomaselt haldurilt või võrdlusaluse avaldanud
või seda levitanud isikult või mõlemalt õiendi avaldamist varem esitatud võrdlusaluse
sisendandmete või arvandmete kohta.
§ 2367. Järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 nõuete täitmise üle
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 32 lõike 1 punktis e või f nimetatud rikkumise korral võib inspektsioon väärtpaberistamise tehingu algatajale ning sponsorile kehtestada ajutise keelu teatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 27 lõike 1 alusel, et väärtpaberistamine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artiklites 19–22 või 23–26 sätestatud nõuetele.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 32 lõike 1 punktis h nimetatud rikkumise korral võib inspektsioon ajutiselt peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artiklis 28 osutatud loa kolmandale isikule kontrollida väärtpaberistamise vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artiklites 19–22 või 23–26 sätestatud nõuetele.”;
45) seadust täiendatakse §-ga 2368 järgmises sõnastuses:
”§ 2368. Järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 nõuete täitmise üle
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 sätestatud
nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel on inspektsioonil õigus:
1) kohustada emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise
taotlejat esitama prospektis lisateavet, kui seda on vaja investori kaitsmiseks;
2) keelata või peatada reklaam või nõuda emitendilt, pakkujalt, reguleeritud
turul kauplemisele võtmise taotlejalt või asjakohaselt finantsvahendajalt, et
nad lõpetaksid või peataksid reklaami kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks
korraga, kui on mõistlik alus arvata, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2017/1129 sätestatud nõudeid on rikutud;
3) peatada kinnitamiseks esitatud prospekti kontroll või väärtpaberite
avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine või seda piirata,
kui inspektsioon kasutab õigust rakendada keeldu või piirangut vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 42, kuni keelu või piirangu lõppemiseni;
4) keelduda kinnitamast emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele
võtmise taotleja koostatud prospekti kuni viie aasta jooksul sellekohase otsuse
langetamisest, kui emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise
taotleja on korduvalt ja raskelt rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2017/1129 sätestatud nõudeid;
5) avalikustada või kohustada emitenti avalikustama kogu oluline teave,
mis võib mõjutada hinnangut avalikkusele pakutavatele või reguleeritud turul
kauplemisele võetud väärtpaberitele, et tagada investorite kaitse või turu tõrgeteta
toimimine.
(2) Kui inspektsioon keeldub prospekti kinnitamast käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, teavitab ta sellest väärtpaberiturujärelevalve asutust.”;
46) paragrahvi 237 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) inspektsiooni kinnitatud kehtivate prospektide kohta;”;
47) paragrahvi 237 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(15) Inspektsioon avaldab oma veebilehel informatsiooni kinnitatud prospektide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõikes 5 sätestatule.”;
48) paragrahv 2371 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 2371. Prospekti nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklites 3,
5 ja 6, artikli 7 lõigetes 1–11, artiklites 8–10, artikli 11 lõigetes 1 ja 3,
artikli 14 lõigetes 1 ja 2, artikli 15 lõikes 1, artikli 16 lõigetes 1–3, artiklites
17 ja 18, artikli 19 lõigetes 1–3, artikli 20 lõikes 1, artikli 21 lõigetes
1–4 ja 7–11, artikli 22 lõigetes 2–5, artikli 23 lõigetes 1–3 ja 5 või artiklis
27, samuti käesoleva seaduse § 15 lõikes 7 sätestatud nõuete rikkumise eest
–
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;
49) paragrahvid 2372–2377 tunnistatakse kehtetuks;
50) paragrahv 23779 tunnistatakse kehtetuks;
51) seadust täiendatakse §-dega 23780–23783 järgmises sõnastuses:
”§ 23780. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 32 lõikes
1 nimetatud rikkumiste eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 23781. Hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustuse rikkumine
(1) Hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 23782. Tasustamisaruande koostamise ja avaldamise nõuete rikkumine
(1) Tasustamisaruande koostamise ja avalikustamise nõuete rikkumise eest
–
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 23783. Menetlus
Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.”;
52) seadust täiendatakse §-ga 2658 järgmises sõnastuses:
”§ 2658. Üleminekusäte käesoleva seaduse § 15 lõike 6 rakendamisel
Käesoleva seaduse § 15 lõikes 6 nimetatud õigusakti kehtestamiseni lähtutakse kuni käesoleva seaduse 2019. aasta 13. novembril vastuvõetud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud õigusaktis sätestatust.”;
53) seaduse 26. peatükki täiendatakse §-ga 2723 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 2723. Käesoleva seaduse § 1352 lõike 9 punktide 3–6 ning lõigete 11 ja 12 ning §-de 1353 ja 1354 kohaldamine
Käesoleva seaduse § 1352 lõike 9 punkte 3–6 ning lõikeid 11 ja 12 ning §-e 1353 ja 1354 kohaldatakse alates 2020. aasta 31. detsembrile järgnevast aktsiaemitendi majandusaastast.ˮ;
54) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89), viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27);”;
55) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga ”Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi
2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (ELT L 132,
20.05.2017, lk 1–25).”.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduse § 455 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 455. Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise taotlemine
Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad
ja osakud, prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot
ning prospekti lisa kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot.”.
§ 3. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
”(81) Rahaturufond on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfond või eurofond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 8–45) rahaturufondile sätestatud nõuetele.”;
2) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Fondi osakute, aktsiate või osade pakkumiseks (edaspidi fondi pakkumine) loetakse isikutele igas vormis, igal viisil ja iga vahendiga fondi osakute, aktsiate või osade omandamise või märkimise võimaluse kohta antud teavet, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui ka pakutavate fondi osakute, aktsiate või osade osas, et võimaldada isikul otsustada nende osakute, aktsiate või osade omandamise või märkimise üle.
(2) Avalik fond on fond, mille osakuid või aktsiaid pakutakse avalikult.”;
3) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Pakkumist ei loeta avalikuks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest
tunnustest:
1) pakkumine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129,
mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele
võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.06.2017, lk 12–82), artikli 1 lõike 4 punktides a–d
sätestatule;
2) pakkumine esitatakse väärtpaberiportfelli valitsemisel või väärtpaberi
pakkumise või emiteerimise garanteerimisel väärtpaberituru seaduse § 43 lõike
1 punkti 4 või § 44 punkti 6 tähenduses fondivalitsejale, investeerimisühingule
või krediidiasutusele;
3) pakkumine on väiksema kui 2 500 000-eurose koguväärtusega kõikide lepinguriikide
kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.”;
4) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa ””ELTIF”” tekstiosaga ”, ”rahaturufond””;
5) paragrahvi 24 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Üksnes käesoleva seaduse või teise lepinguriigi õiguse alusel Eestis moodustatud või asutatud eurofondi, Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, Euroopa pikaajalise investeerimisfondi ja rahaturufondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt sõnu ”eurofond”, ”Euroopa riskikapitalifond”, ”Euroopa sotsiaalettevõtlusfond”, ”Euroopa pikaajaline investeerimisfond” ja ”rahaturufond”.”;
6) paragrahvi 90 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) kohaldatavad õigusaktid, kohtualluvus ja vaidluste lahendamise kord ning viide kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korrale;”;
7) paragrahvi 269 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3) kohaldatavad õigusaktid, kohtualluvus ja vaidluste lahendamise kord ning viide kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korrale;”;
8) paragrahvi 295 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”231/2013” tekstiosaga ”2016/438”;
9) paragrahvi 304 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Euroopa riskikapitalifondi valitseja, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, rahaturufondi valitseja ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi moodustamisel või asutamisel kohaldatakse fondivalitseja suhtes lisaks käesolevas seaduses sätestatule ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2017/1131 fondivalitseja kohta sätestatut.
(5) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute tegevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2017/1131 sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, sealhulgas fondivalitsejale kohalduvaid vastutuse sätteid.”;
10) paragrahvi 340 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Kui fondivalitseja valitsetaval fondil ei vasta väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80), sätestatud nõuetele, tegutseb fondivalitseja selle fondi investorite huvides ning rakendab vajaduse korral parandusmeetmeid. Väärtpaberistamist mõistetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 1 tähenduses.”;
11) paragrahvi 413 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
12) seadust täiendatakse §-ga 4131 järgmises sõnastuses:
Ӥ 4131. Teises lepinguriigis asutatud mittekinnise fondi avalik pakkumine Eestis
(1) Teises lepinguriigis asutatud fondi, mis ei ole kinnine (edaspidi käesolevas paragrahvis fond), avalikku pakkumist võib alustada pärast Finantsinspektsiooni nõusoleku saamist.
(2) Fondivalitseja, kes soovib fondi Eestis pakkuda, esitab Finantsinspektsioonile
avalduse ja järgmised dokumendid kas eesti või inglise keeles:
1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et fondi
ja fondivalitseja tegevus vastab päritoluriigis kehtestatud nõuetele ning fondi
on lubatud avalikult pakkuda;
2) avaliku pakkumise prospekt.
(3) Otsuse fondi avaliku pakkumise nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid hiljemalt kaks kuud pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist. Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat otsusest viivitamata.
(4) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi avalikuks pakkumiseks nõusoleku
andmisest, kui:
1) fondivalitseja ei ole esitanud päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
kinnitust selle kohta, et fondivalitseja tegevus vastab päritoluriigis kehtestatud
nõuetele ja fondi on lubatud avalikult pakkuda;
2) prospekt ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) nõusoleku andmisest keeldumine on muul põhjusel vajalik Eesti investorite
õigustatud huvide kaitsmiseks.”;
13) paragrahvi 422 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
14) seadust täiendatakse §-ga 4221 järgmises sõnastuses:
Ӥ 4221. Lepinguriigis asutatud fondivalitseja tegevus mittekinnise fondi avalikul pakkumisel Eestis
(1) Välisriigi fondi, mis ei ole kinnine (edaspidi käesolevas paragrahvis fond), osakute pakkumine Eestis tuleb enne pakkumise alustamist registreerida Finantsinspektsioonis.
(2) Fondi osakute pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile
esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid kas eesti või inglise
keeles:
1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud fondi registreerimisdokumendi
ärakiri;
2) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud fondivalitseja tegevusloa
ärakiri, kui fondi valitseb fondivalitseja;
3) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et fondi
tegevus vastab päritoluriigis kehtestatud nõuetele ja fondi on lubatud avalikult
pakkuda;
4) fondivalitseja põhikiri ja viimane auditeeritud aastaaruanne, kui fondi
valitseb fondivalitseja;
5) osakute avaliku pakkumise prospekt või muu pakkumise dokument;
6) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse välja antud prospekti registreerimistunnistuse
või prospekti avalikustamist lubava muu dokumendi ärakiri, kui selline dokument
on päritoluriigi õigusaktide kohaselt ette nähtud;
7) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne ja poolaastaaruanne, kui see
on kinnitatud hiljem kui aastaaruanne;
8) fondi osakute turustamiseks sõlmitud leping fondivalitseja, investeerimisühingu
või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis;
9) fondi osakute turustamise ja sellega seotud arvelduste korralduse kirjeldus.
(3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist on nendes tehtud muudatusi, peab fond või fondivalitseja viivitamata esitama Finantsinspektsioonile muudetud andmed ja dokumendid.
(4) Otsuse fondi avaliku pakkumise nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist. Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat otsusest viivitamata.
(5) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi avalikuks pakkumiseks nõusoleku
andmisest, kui:
1) fondi osakute pakkumine ja avaliku pakkumise prospekt ei vasta käesolevas
seaduses sätestatud nõuetele;
2) avaliku pakkumise prospektist või muudest dokumentidest selgub, et
fondi vara investeerimisel ei lähtuta piisavalt riskide hajutamise põhimõtetest;
3) päritoluriigis ei ole piisavat järelevalvet fondi tegevuse üle või
kui järelevalve on takistatud;
4) päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või
võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;
5) registreerimisest keeldumine on muul põhjusel vajalik Eesti investorite
õigustatud huvide kaitsmiseks.”;
15) seaduse 31. peatüki esimest jagu täiendatakse §-ga 5031 järgmises sõnastuses:
”§ 5031. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 artiklites 4–21
ja 23–37 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”.
§ 4. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 52 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(10) Kindlustusandja võib investeerida väärtpaberistamisesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80), ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklis 257 sätestatud tähenduses ja tingimustel.”;
2) paragrahvi 124 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud erisusi kohaldada kindlustusandjate suhtes nii, et erandi alla kuuluvate kindlustusandjate turuosa kokku ei ole suurem kui 20 protsenti elu- või kahjukindlustusturust, sealjuures peab Finantsinspektsioon erisuse rakendamisel esmatähtsaks väiksemaid ettevõtjaid.”;
3) paragrahvi 248 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(8) Samaväärsuse puudumisel on Finantsinspektsioonil õigus kasutada muid järelevalve viise, mis tagavad kindlustusgruppi kuuluva kindlustusandja tegevuse üle kindlustusgrupi tasandil järelevalve eesmärkidele vastava järelevalve. Finantsinspektsioon võib nõuda kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.”;
4) paragrahv 270 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 531 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
”51) võrdlusaluse ja selle halduri nimi ning võimalik mõju tarbijale, kui krediidileping viitab võrdlusalusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65), artikli 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses;”;
2) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
”(6) Käesoleva seaduse § 531 lõike 2 punkti 51
kohaldatakse krediidilepingule, mis on sõlmitud 2020. aasta 1. veebruaril või
hiljem.”.
§ 6. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 48 lõike 2 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku reputatsiooni hindamisel muu hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega.”;
2) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
”(22) Valitaval juhil peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu.”;
3) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
”Maksesüsteem käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (ELT L 166, 11.06.1998, lk 45–50) artikli 2 punktis a määratletud süsteem, sealhulgas kolmanda riigi süsteem, kui sellisele süsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed eelnimetatud direktiivis sätestatud nõuetega.ˮ;
4) paragrahvi 87 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 87 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Maksesüsteemis võib kasutada kohustuste kahe- või mitmepoolset tasaarvestamist, kui sellise tasaarvestamise kord on maksesüsteemi toimimise reeglitega ette nähtud.ˮ;
6) paragrahvi 87 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üle antud maksekäsund on tagasivõtmatu ja see on kolmandate isikute jaoks siduv. Maksekäsundi lõplikkus tuvastatakse asjakohase maksesüsteemi reeglite kohaselt. Moratooriumi väljakuulutamine või ajutise pankrotihalduri nimetamine või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või ajutise pankrotihalduri nimetamist antud maksekäsundi võib täita maksesüsteemi tagatisvahendite arvel maksesüsteemi reeglite kohaselt. Maksejõuetuse korral kohaldatakse maksesüsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele maksesüsteemile kohalduvat maksejõuetust reguleerivat õigust.”;
7) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
”(51) Maksesüsteemiga liitumisel, millele kohaldub välisriigi õigus, teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni. Moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise kohta teabe avaldamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 1153 sätestatut.ˮ;
8) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
”51) muud tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mille lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta arvates nende emiteerimisest, mis ei sisalda tuletisinstrumentide tunnuseid ega ole ise tuletisinstrumendid ning mille emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja prospektis selle olemasolu korral on selgelt osutatud nõude rahuldamisjärgule;ˮ;
10) paragrahvi 131 lõigetes 11 ja 12 ning
§ 14113 pealkirjas ja tekstis asendatakse arv ”31” arvuga
”51”.
§ 7. Pandikirjaseaduse muutmine
Pandikirjaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Tagatisregistrisse kantakse käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud hüpoteekkrediidist või § 30 lõike 1 punktis 2 nimetatud elamuehituskrediidist tuleneva nõude kohta krediidisaaja nimi, krediidi valuuta ja krediidijääk, krediidilepingu kuupäev ja number ning andmed hüpoteegiga koormatud kinnisasja kohta.”;
2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud hüpoteekkrediiti
võib tagatisregistrisse kanda, kui tagatiseks oleva vara turuväärtust on hinnanud
teises lepinguriigis asjaomast kutsekvalifikatsiooni omav hindaja kooskõlas
hindamise ajal kinnisasja asukohariigis kehtinud õigusaktidega, asjakohaste
standardite ja heade tavadega ning täidetud on järgmised tingimused:
1) rakendatud metoodika ja protseduurireeglitega on tagatud objektiivne
ja erapooletu hinnang;
2) hindamine või selle tulemus on dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis viisil, mis võimaldab muu hulgas tuvastada hindaja isiku
või hindamise teinud emitendi üksuse, hindamisel rakendatud metoodika ja protseduurireeglid
ning hinnangu andmiseks kasutatud lähteandmed.”;
3) paragrahvi 35 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”1, 2 ja 4.” tekstiosaga
”1 ja 2 ning lõike 4 esimest lauset.”.
§ 8. Riikliku statistika seaduse muutmine
Riikliku statistika seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Integreeritud andmekogumine on Eesti Pangale riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete kogumine koos muude andmetega, mida Eesti Pank või käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud määruses osutatud isikud vajavad neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks.”;
2) paragrahvi 301 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada integreeritud andmete töötlemise üldised tingimused andmete esmasele kogujale ja isikule, kellele andmed edastatakse.”;
3) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
”(31) Eesti Panga president võib aruandlust reguleeriva määrusega
kohustada krediidiasutusi esitama aruandeid, mis on vajalikud integreeritud
andmekogumiseks.”.
§ 9. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:
”§ 951. Osalemine riigisiseses koostöös
Käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks võib Fond sõlmida
kahe- või mitmepoolse kokkuleppe koostöö korraldamiseks Finantsinspektsiooni,
Eesti Panga, Rahandusministeeriumi või muu riigiasutusega.”.
§ 10. Vandetõlgi seaduse muutmine
Vandetõlgi seaduse § 63 punktis 2 asendatakse tekstiosa ”paragrahvi 64 lõikest
2, § 65 lõikest 2, § 69 lõikest 2, § 70 lõike 2 teisest lausest ja § 701
lõikest 3” tekstiosaga ”paragrahvi 69 lõikest 2, § 70 lõike 2 esimesest lausest
ja § 701 lõike 5 esimesest lausest”.
§ 11. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse § 4031 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
”(81) Kui tarbijakrediidileping viitab võrdlusalusele Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse
võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide
tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL
ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65), artikli 3 lõike
1 punkti 3 tähenduses, esitab krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja
võrdlusaluse ja selle halduri nime ning võimaliku mõju tarbijale Euroopa tarbijakrediidi
standardinfo teabelehel või eraldi dokumendis, mille võib lisada Euroopa tarbijakrediidi
standardinfo teabelehele.”.
§ 12. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmine
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
”(3) Võlaõigusseaduse § 4031 lõiget 81 kohaldatakse
krediidilepingutele, mis on sõlmitud 2020. aasta 1. veebruaril või hiljem.”.
§ 13. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2) Eestis registreeritud eraõigusliku juriidilise isiku emiteeritud võlakohustused, mille avaliku pakkumise prospekti on Finantsinspektsioon kinnitanud;”;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 92–94 järgmises sõnastuses:
”(92) Esindajakonto omaja peab reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate emitendi või tema määratud kolmanda isiku taotlusel esitama talle viivitamata käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–4 ja 7–10 nimetatud andmed aktsionäride kohta, kellel on vastavas emitendis üle 0,5 protsendi aktsiatega määratud häältest, juhul kui esindajakonto omaja on aktsiaid omandanud vastava aktsionäri või tema esindaja esitatud käsundi kohaselt. Krediidiasutusest esindajakonto omaja poolt teabe esitamisel ei kohaldata krediidiasutuste seaduses pangasaladuse kohta sätestatut.
(93) Esindajakonto omaja soovil võib käesoleva paragrahvi lõikes 92 nimetatud teabe aktsionäride kohta esitada aktsiate emitendile või tema määratud kolmandale isikule registripidaja kontohalduri vahendusel.
(94) Esindajakonto omaja reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate emitendile esitatava teabe vorminõuded on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1212, millega kehtestatakse miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks (ELT L 223, 04.09.2018, lk 1–18).”;
3) paragrahvi 61 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui aktsiate või osade registreerimisel puudub aktsionäri või osaniku nimel registris avatud väärtpaberikonto, avab registripidaja emitendi taotluse alusel aktsionäri või osaniku nimel ajutise väärtpaberikonto, kus on lubatud üksnes väärtpaberite hoidmine (edaspidi hoiukonto).
(2) Emitendil on õigus nõuda oma aktsionärilt või osanikult seoses hoiukonto avamise ja pidamisega asjakohaseid andmeid ja dokumente ning registripidajale makstud teenustasude hüvitamist.”;
4) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Registripidaja võimaldab teha väärtpaberiülekandeid hoiukontole ja hoiukontolt üksnes juhul, kui on tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nõutud ulatuses hoolsusmeetmete kohaldamine. Eeltoodu ei piira sundtäitmist hoiukontol olevate aktsiate või osade suhtes.”;
5) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:
”(7) Hoiukontole saab kanda üksnes selle avamist taotlenud emitendi poolt välja lastud aktsiaid või osasid ainult nende aktsiate või osade registreerimisel. Hoiukontolt saab aktsiaid või osasid ära kanda üksnes registris avatud väärtpaberikontole. Hoiukontol hoitavate väärtpaberitega seotud korraldused esitab registripidajale hoiukonto avamist taotlenud emitent käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, kontolepingus ja andmetöötlusreeglites sätestatud korras. Aktsionäril või osanikul on võimalik taotlusi või korraldusi esitada ainult vastava emitendi kaudu.
(8) Kui hoiukonto omajale avatakse registris väärtpaberikonto, kantakse hoiukontol olevad aktsiad või osad väärtpaberikontole. Hoiukonto avamist taotlenud emitent on kohustatud andma registripidajale ja väärtpaberikonto omanik kontohaldurile hoiukonto jäägi ülekandmiseks vajalikud korraldused.
(9) Hoiukonto, millel ei ole aktsiaid või osasid, sulgeb registripidaja eraldi korralduseta.”;
6) paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 151. Väljamaksete tegemine
Kui väärtpaber on kaubeldav või kui kasvõi üht väärtpaberit hoitakse väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga esindajakontol, tuleb kõik nimetatud väärtpaberist tulenevad väljamaksed kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanikele teha keskdepositooriumi vahendusel.ˮ;
7) paragrahvi 161 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
”(9) Nõudeõigus hoiukontol olevatele aktsiatele või osadele ei või olla asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise esemeks.”;
8) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
”(3) Registripidaja edastab reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate emitendi aktsionäri nõudel vastavale aktsiate emitendile viivitamata teabe, mis on vajalik aktsionäri õiguste kasutamiseks.
(4) Reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate emitent või tema määratud esindaja peab aktsionäri nõudmisel esitama aktsionärile või tema esindajale kinnituse, et aktsiate emitent on tema hääletustulemuse nõuetekohaselt dokumenteerinud ja arvesse võtnud. Aktsionäril on õigus vastavat kinnitust nõuda viie tööpäeva jooksul pärast üldkoosoleku toimumist.”;
9) paragrahvi 21 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Registriandmed fikseerimispäeva seisuga on andmed registripidaja või muu keskdepositooriumi, kus emitendi väärtpaberid on registreeritud, arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.”;
10) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
(6) Pensioniregistripidaja kohapealse kontrolli aktile kohaldatakse väärtpaberituru
seaduse §-s 2321 sätestatut ning ekspertiisile ja erakorralisele
audiitorkontrollile väärtpaberituru seaduse §-s 233 sätestatut.”.
§ 14. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 13 punktid 2 ja 8 jõustuvad 2020. aasta 10. septembril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter