Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 07.06.2006
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 20. juuni 2006. a otsusega nr 1037 |
I. Isikut tõendavate dokumentide seaduses (RT I 1999, 25, 365; 2006, 12, 79) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Dokumendi väljaandmisel arvestatakse Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt dokumendile, selle käideldavusele ja väljaandmise turvalisusele esitatavaid nõudeid.»
§ 2. Paragrahvi 2 lõikes 1, § 4 lõikes 1 ja § 7 lõikes 2 asendatakse sõna «foto» sõnadega «foto või näokujutis» ning § 2 lõikes 1 ja § 4 lõikes 1 asendatakse sõna «allkiri» sõnadega «allkiri või allkirjakujutis» vastavas käändes.
§ 3. Paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Dokumenti võib dokumendi kasutaja kohta kanda järgmisi
isikuandmeid:
1) nimi;
2) sünniaeg ja -koht;
3) isikukood;
4)
foto või näokujutis;
5) sugu;
6) kodakondsus;
7)
sõrmejäljekujutised;
8) allkiri või allkirjakujutis;
9)
silmaiirisekujutised;
10) juuste värv;
11) muud isikuandmed,
kui see on ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu
õigustloova aktiga.»
§ 4. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed võib dokumenti kanda ka digitaalselt.»
§ 5. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada vanuse alampiiri, millest noorema isiku allkirja või allkirjakujutist ja sõrmejäljekujutisi dokumenti ei kanta.»
§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:
« § 92. Biomeetriliste andmete töötlemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.
(2) Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.
(3) Biomeetriliste andmetega dokument on käesoleva seaduse tähenduses dokument, kuhu biomeetrilised andmed on kantud ka digitaalselt.
(4) Daktüloskopeerimine käesoleva seaduse tähenduses on sõrmejälgede võtmine.
(5) Dokumendi kasutaja kohta dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud biomeetriliste andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõige 5 ei laiene dokumendi alusel tehtavale dokumendi kasutaja isikusamasuse tuvastamisele dokumendi kasutajalt võetud biomeetriliste andmete võrdlemisel dokumenti kantud andmetega.»
§ 7. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Vähemalt 15-aastane isik võib sooritada käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt.»
§ 8. Paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 112. Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise taotluse esitamine
(1) Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.
(2) Isik või tema seaduslik esindaja pöördub dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse käesolevas seaduses sätestatud dokumendi väljaandmise esmakordsel taotlemisel, kui isikule ei ole eelnevalt välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti.
(3) Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja võib isikutunnistuse väljaandmise taotluse ja Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitada Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isiku tuvastamise järel läbivaatamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.
(4) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse või Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitamisel Eesti konsulaarametnikule on taotleja või tema seaduslik esindaja kohustatud isiklikult pöörduma Eesti konsulaarametniku poole, kui talle ei ole eelnevalt välja antud muud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti.»
§ 9. Seadust täiendatakse §-dega 113–117 järgmises sõnastuses:
« § 113. Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise taotluse esitamise erijuhud
(1) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse, võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada dokumendi taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isiku tuvastamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab taotleja tõendama, lisades taotlusele linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse.
(3) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada vangla direktori volitatud vanglatöötaja taotleja isiku tuvastamise järel, kui taotlejal ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(4) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eesti kodanik viibib välisriigis kinnipidamisasutuses või hoolekandeasutuses või kui tema terviseseisund ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda Eesti konsulaarametniku poole, võib taotleja või tema seaduslik esindaja esitada Eesti konsulaarametnikule või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele kirjaliku avalduse dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmiseks tema viibimis- või elukohas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid tõendab taotleja.
§ 114. Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamine
(1) Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.
(2) Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks pöördub taotleja isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse.
(3) Dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks pöördub alla 15-aastane või piiratud teovõimega taotleja dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse isiklikult koos seadusliku esindajaga.
(4) Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja võib isikutunnistuse väljaandmise taotluse ja Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitada isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isiku tuvastamise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.
(5) Kui alla 15-aastane või piiratud teovõimega taotleja esitab isikutunnistuse väljaandmise taotluse või Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse Eesti konsulaarametnikule, pöördub ta taotluse esitamisel Eesti konsulaarametniku poole isiklikult koos seadusliku esindajaga.
(6) Biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemiseks ei pea isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, Välisministeeriumisse või Eesti konsulaarametniku poole pöörduma, kui taotlejale biomeetrilisi andmeid sisaldava dokumendi väljaandmisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.
§ 115. Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamise erijuhud
(1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse pöörduda ja isiklik pöördumine on nõutav, võib Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik võtta taotluse vastu, taotleja isiku tuvastada ja võtta temalt biomeetrilised andmed tema elukohas või viibimiskohas Eestis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejalt võib tema elukohas või viibimiskohas Eestis reisidokumendi taotluse vastu võtta juhul, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja reisidokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.
(3) Isikult tema elukohas või viibimiskohas taotluse vastuvõtmiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Kodakondsus- ja Migratsiooniametile kirjaliku sooviavalduse ja lisab sellele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
(4) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse on nõutav, võib Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse vastu võtta, taotleja isiku tuvastada ja võtta biomeetrilised andmed tema kinnipidamiskohas Eestis juhul, kui taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti ja isikul ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlejalt võib Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik isiku kinnipidamiskohas Eestis reisidokumendi taotluse vastu võtta, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal reisidokumenti piiriületuse eesmärgil väljaspool Euroopa Liitu ja isikul ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(6) Isikult tema kinnipidamiskohas Eestis reisidokumendi taotluse vastuvõtmiseks esitab vangla direktor kinnituse, mis tõendab vanglas kinni peetava isiku vajadust ületada riigipiiri.
§ 116. Dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmine
(1) Dokumendi taotluse esitamisega annab taotleja või tema seaduslik esindaja nõusoleku taotleja daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks.
(2) Kui isikule väljastatakse dokument isikliku taotluseta, on taotleja kohustatud võimaldama daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist.
(3) Dokumendi taotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse.
(4) Dokumendi taotluse esitamisel esitab taotleja oma foto. Fotol peab isik olema üheselt tuvastatav, foto peab võimaldama näokujutise töötlemist ning ei tohi olla tehtud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist. Taotleja ei pea esitama oma fotot, kui taotluse esitamisel võetakse tema näokujutis.
(5) Kui isikul puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud.
(6) Kui isikut ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole ajutiselt võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud.
(7) Kui isikut ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu daktüloskopeerida ja seetõttu ei ole võimalik dokumenti sõrmejäljekujutisi kanda, ei tohi isikule väljaantava dokumendi kehtivusaeg ületada ühte aastat.
(8) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita.
(9) Dokumenti tehakse märge, millised sõrmejäljekujutised on dokumenti kantud.
(10) Dokumendi taotlejat ei pea daktüloskopeerima, kui tema viimasest daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.
§ 117. Dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamine
(1) Dokumendi väljaandmiseks pädeva asutuse kutsel on isik kohustatud isiklikult ilmuma nimetatud asutusse dokumendi väljaandmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks.
(2) Dokumendi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isik taotleb dokumendi väljaandmist, kuid keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete andmisest.»
§ 10. Seadust täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:
« § 121. Dokumendi väljastamine
(1) Dokument väljastatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Välisministeeriumi või käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja kaudu.
(2) Dokumendi kättesaamiseks peab isik isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta. Dokumendi väljastamisel tuvastab dokumendi väljastaja dokumendi taotleja isiku. Dokumendi kättesaamise kohta annab dokumendi taotleja allkirja.
(3) Alla 15-aastane või piiratud teovõimega isik ei pea dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja asukohta ilmuma. Dokumendi kasutaja õiguste ja huvide kaitseks võib dokumendi väljastaja nõuda dokumendi väljastamiseks alla 15-aastase või piiratud teovõimega taotleja isiklikku ilmumist.
(4) Dokumendi väljastamisel alla 15-aastase või piiratud teovõimega dokumenditaotleja seaduslikule esindajale tuvastab dokumendi väljastaja seadusliku esindaja isiku. Alla 15-aastase või piiratud teovõimega dokumenditaotleja isik tuvastatakse tema seadusliku esindaja ütluste alusel.
(5) Alla 15-aastase või piiratud teovõimega isiku dokument väljastatakse dokumendi kasutaja seaduslikule esindajale. Dokumendi kättesaamise kohta annab seaduslik esindaja allkirja.
(6) Dokumendi kasutaja soovil võimaldab dokumendi väljaandja dokumendi kasutajal kontrollida dokumenti digitaalselt kantud biomeetriliste andmete õigsust.
(7) Välisministeeriumi kaudu väljastatava dokumendi võib konsulaarabi raames väljastamiseks üle anda Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele.
(8) Kui isikule ei ole varem välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti ning dokumendi taotluse esitamisel ei ilmunud dokumendi taotleja isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku juurde, ei tohi dokumenti käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisil väljastamiseks üle anda.
(9) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada isikut tõendavate dokumentide väljastamise kord ja tähtajad.
§ 122. Dokumendi väljastamise erijuhud
(1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta, võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja kirjalikul nõusolekul dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale.
(2) Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi võib väljastamiseks üle anda vangla direktori volitatud vanglatöötajale.
(3) Kui Eesti kodanik viibib välisriigis kinnipidamisasutuses või hoolekandeasutuses või kui tema terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult pöörduda Eesti konsulaarametniku poole, võib isik või tema seaduslik esindaja kirjalikult taotleda Eesti konsulaarametnikult taotlejale dokumendi väljastamist tema viibimis- või elukohas.»
§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
« § 131. Väljastamata dokumentide hävitamine
Kui isik ei ole kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse ilmunud ja isiklik pöördumine on nõutav, võib dokumendi väljaandnud asutus lugeda isiku dokumendi taotlusest loobunuks ning väljastamata dokumendi hävitada.»
§ 12. Paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
« (6) Dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»
§ 13. Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui dokumendi kehtivust kontrollitakse viivituseta kohapeal.»
§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
« § 181. Dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimine
(1) Haldusorgan, kes on pädev dokumendi kehtivust kontrollima, võib dokumendi kontrollimiseks või dokumendi kasutaja isikusamasuse tuvastamiseks töödelda dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud isikuandmeid, sealhulgas biomeetrilisi isikuandmeid.
(2) Haldusorganil, kes on pädev dokumendi kehtivust kontrollima, on õigus võtta dokumendi kontrollimiseks või dokumendi kasutaja isikusamasuse tuvastamiseks dokumendi kasutajalt biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda ning isikul on kohustus vastavaid andmeid anda.»
§ 15. Paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui isikutunnistus, millele need kantakse.»
§ 16. Paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud isikutunnistuse kasutaja isikuandmetega ja avalikult kontrollitavad isikukoodi kaudu.»
§ 17. Paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõna «kümme» sõnaga «viis» ja lõige 21 tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Paragrahvi 22 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Diplomaatiline pass antakse välja ametiülesannete täitmiseks
välisriigis Eesti kodanikust:
1) Riigikogu esimehele ja
aseesimehele;
2) Riigikogu liikmele, kui ta kuulub riikliku
delegatsiooni koosseisu või esindab riiki ametiisikuna;
3)
Vabariigi Valitsuse liikmele;
4) riigisekretärile;
5)
Riigikohtu esimehele;
6) õiguskantslerile;
7)
riigikontrolörile;
8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötavale
diplomaadile;
9) karjääridiplomaadile, kelle Välisministeerium on
lähetanud välisriiki;
10) Eesti Panga presidendile;
11)
kaitseväe juhatajale;
12) diplomaatilisele kullerile
diplomaatilise posti toimetamiseks Eesti Vabariigi välisesindusse.
(3) Vabariigi Valitsus võib välisministri ettepanekul otsustada diplomaatilise passi andmise ka muule Eesti kodanikule, kui see on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja see vastab rahvusvahelisele tavale.
(4) Perekonnaliige käesoleva paragrahvi tähenduses on abikaasa ja alaealine laps ning põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.»
§ 19. Paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Diplomaatiline pass antakse Eesti Vabariigi välisesinduses töötava diplomaadiga välislähetuses kaasasolevale Eesti kodanikust perekonnaliikmele. Põhjendatud vajaduse korral võib Välisministeerium diplomaatilise passi välja anda ka diplomaadi perekonnaliikmele, kes ei ole välislähetuses kaasas.»
§ 20. Paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõna «kümme» sõnaga «viis» ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 21. Paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Diplomaatiline pass antakse kehtivusajaga kuni:
1) viis
aastat Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale;
2) viis aastat
Vabariigi Presidendi alaealisele lapsele, kuid mitte kauemaks kui tema
täisealiseks saamiseni;
3) viis aastat endisele Vabariigi
Presidendile ja tema abikaasale;
4) neli aastat Riigikogu liikmele,
Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile, kuid mitte kauemaks
kui tema ametivolituste lõppemiseni;
5) viis aastat Riigikohtu
esimehele, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
6)
viis aastat õiguskantslerile, kuid mitte kauemaks kui tema
ametivolituste lõppemiseni;
7) viis aastat riigikontrolörile,
kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
8) viis
aastat diplomaadile;
9) viis aastat Eesti Panga presidendile, kuid
mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
10) viis
aastat kaitseväe juhatajale, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste
lõppemiseni;
11) kuni kolm aastat käesoleva seaduse § 22 lõikes
3 nimetatud isikule;
12) viis aastat Välisministeeriumi
koosseisuvälisele teenistujale ja temaga välislähetuses kaasas viibivale
perekonnaliikmele, kuid mitte kauemaks kui üks kuu pärast
koosseisuvälise teenistuja välislähetuse lõppemist;
13)
viis aastat välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmele, kuid
mitte kauemaks kui üks kuu pärast diplomaadi välislähetuse lõppemist;
14)
kolm aastat diplomaatilisele kullerile.»
§ 22. Paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Diplomaatiline lisapass antakse kehtivusajaga kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud diplomaatilise passi kehtivusajaks.»
§ 23. Paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse sõna «kolm» sõnaga «viis».
§ 24. Paragrahvi 24 lõikes 5 asendatakse sõna «kümme» sõnaga «viis».
§ 25. Paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna «kümme» sõnaga «viis» ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 26. Paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse sõna «kümme» sõnaga «viis» ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 27. Paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Meresõidutunnistus on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.»
§ 28. Paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
« (3) Eesti kodanikule, kellel ei ole kehtivat Eesti dokumenti, võib tagasipöördumistunnistuse väljastada, kui dokumendi väljastamine on avalikes huvides.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei pea dokumendi väljastamiseks olema isiku taotlust.»
§ 29. Paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõna «kolm» sõnaga «kaksteist».
§ 30. Paragrahvi 362 lõikes 1 asendatakse sõnad «üks kuu» sõnadega «kaksteist kuud».
§ 31. Seadust täiendatakse §-dega 401 ja 402 järgmises sõnastuses:
« § 401. Biomeetriliste andmete dokumentides kasutuselevõtmise tähtpäevad
(1) Isikut tõendavates dokumentides sõrmejäljekujutiste kasutuselevõtmise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2–5 sätestatud isikliku ilmumise nõude rakendamise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuni nimetatud tähtpäevani on dokumendi taotleja isiklik ilmumine dokumendi taotluse esitamiseks kohustuslik üksnes juhul, kui talle ei ole eelnevalt käesolevas seaduses sätestatud dokumenti välja antud. Kuni vastava tähtpäevani ei rakendata isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetluses daktüloskopeerimist.
(3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega vanuse alampiiri, millest noorema isiku suhtes ei rakendata käesoleva seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud isikliku ilmumise nõuet.
(4) Käesoleva seaduse § 115 rakendamise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 402. Biomeetriliste andmetega dokumentide kasutuselevõtmise erisused
(1) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isiku tuvastamist, kui Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda pädevasse asutusse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab taotleja tõendama. Taotlusele lisatakse linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitus, et isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse.
(3) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada vangla direktori volitatud vanglatöötaja dokumendi taotleja isiku tuvastamise järel juhul, kui taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti ja isikul ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.»
II. § 32. Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2006, 25, 186) § 171 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Kui dokument, mida isik taotleb, ei ole kohustuslik ning taotleja ei põhjenda vajadust vastava dokumendi kasutamiseks, riigilõivu määra ei vähendata ega isikut riigilõivu tasumisest ei vabastata.»
III. § 33. Rakendussätted
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud isikut tõendavad dokumendid kehtivad dokumendis märgitud kehtivusaja lõpuni.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud korras.
IV. § 34. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 28. augustil.
(2) Käesoleva seaduse §-d 15, 17, 18 ja 19 jõustuvad 2007. aasta 2. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas VAREK |
Facebook
Twitter