Teksti suurus:

Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 31, 235

Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.06.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 29. juuni 2006. a otsusega nr 1047

I. Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seadustiku tekstis asendatakse sõna «protsessiosaline» sõnaga «menetlusosaline» vastavas käändes.

§ 2. Seadustiku tekstis asendatakse sõnad «kassatsioonkaebuse esitaja» sõnaga «kassaator» vastavas käändes.

§ 3. Paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud, samuti ringkonnakohtud ja Riigikohus.»

§ 4. Paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine.»

§ 5. Paragrahvi 8:

1) täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

« (22) Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Väljasaatmiskeskusesse paigutatud isik esitab kaebuse väljasaatmiskeskuse asukoha järgi.

(23) Kui kaebus esitatakse nii haldusakti või toimingu kui ka selle kohta tehtud vaideotsuse peale, ei mõjuta vaideorgani asukoht kohtualluvust.»;

2) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Asjaolude või seaduse muutumine pärast kaebuse esitamist ei muuda kohtualluvust. Asi allub halduskohtule ka juhul, kui teised menetlusosalised vastavad kaebusele või osalevad kohtuistungil, vaidlustamata kohtualluvust.»;

3) lõikes 6 asendatakse sõna «pooltest» sõnaga «menetlusosalistest».

§ 6. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks.»

§ 7. Paragrahvi 10:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaebus vormistatakse ja esitatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliste avaldustele ja taotlustele kehtestatud nõuetele. Kaebuses ja protestis märgitakse:
1) menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed;
2) halduskohtu nimetus;
3) taotlus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 6;
4) kaebust või protesti põhjendavad asjaolud;
5) kaebuse või protesti lisade nimekiri.»;

2) täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

« (31) Kaebuses mittevaralise kahju hüvitamiseks võib nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

(32) Kaebuses või protestis võib esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse või protesti esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

(33) Kaebuse või protesti esitaja peab kaebuses või protestis märkima, kas ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastasel korral loetakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.»

§ 8. Paragrahvi 11:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta.»;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui:
1) kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast;
2) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta;
3) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel;
4) samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend või kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas;
5) kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.»;

3) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Määruse peale, millega halduskohus kaebuse või protesti tagastab, võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.»;

4) lõikes 9 asendatakse sõnad «lõikest 3 või 4» sõnadega «lõigetest 3, 31 ja 4».

§ 9. Paragrahvi 12:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Eelmenetluses halduskohus:
1) teeb kindlaks vastustaja ja otsustab käesoleva seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise;
2) toimetab teistele menetlusosalistele kätte kaebuse või protesti ja nõuab neilt kirjalikku vastust, määrates selle esitamise tähtaja;
3) annab menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks ning vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel;
4) selgitab välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega;
5) nõuab vajaduse korral täiendavalt, et menetlusosalised teataksid kohtule, kas nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kui nad ei ole seda teinud kaebuses või kirjalikus vastuses;
6) määrab kindlaks asja läbivaatamise vormi ja kohtukoosseisu;
7) teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha, kui asi tuleb arutamisele kohtuistungil või asja läbivaatamise kirjalikus menetluses käesoleva seadustiku §-s 201 sätestatud korras, ning teeb menetlusosalistele teatavaks täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja.»;

2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« (7) Kohus nõuab kaebuse või protesti esitajalt teise menetlusosalise vastuse või taotluse kohta kirjaliku arvamuse, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides, ning annab selle esitamiseks mõistliku tähtaja.

(8) Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus pidada eelistungi.»

§ 10. Paragrahvi 121 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) vara arestida, sealhulgas registris vara käsutamise keelumärke teha, samuti kohtuvaidluse kohta registris märke teha.»

§ 11. Paragrahvi 122:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Esialgse õiguskaitse taotlus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses või kohtuistungil. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 235. Tõendite esitamist ja teiste protsessiosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik ilma viivituseta. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Määrus võib olla tingimuslik. Esialgse õiguskaitse määrus, sealhulgas määrus, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning muudetakse esialgse õiguskaitse määrust või tühistatakse see, jõustub teatavakstegemise hetkest, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus halduskohtu esialgse õiguskaitse määrust või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määrust muudab või sellise määruse tühistab, edasi kaevata ei saa. Kui määruse esialgse õiguskaitse kohta tegi ringkonnakohus, võib selle peale esitada määruskaebuse Riigikohtule, välja arvatud juhul, kui selline määrus tehti halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel.»

§ 12. Paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, lahendab halduskohus asja mõistliku aja jooksul.»

§ 13. Paragrahvi 14:

1) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja).»;

2) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Määruse peale, millega kohus käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.»;

3) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui menetlusdokumendile on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile volikirja lisama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.»;

4) lõiget 7 täiendatakse pärast sõna «kohtuistungile» sõnadega «ja neile toimetatakse menetlusdokumendid kätte».

§ 14. Paragrahvi 15:

1) lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Menetlusosaline ei või oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksiteele viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida.»;

2) lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.»

§ 15. Paragrahvi 16:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid» sõnadega «kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Halduskohus teeb ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või vajadusel kogub tõendeid omal algatusel.»;

3) lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Poolte kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses anda tõendile ette kindlaks määratud jõudu ega piirata tõendi liiki ega vormi.»;

4) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Halduskohus võib menetlusosaliselt, samuti menetlusväliselt haldusorganilt nõuda asja lahendamiseks vajalikku teavet, kui seadus ei sätesta teisiti. Menetlusosaline või haldusorgan on kohustatud teavet andma kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohustuse rikkujat võib kohus trahvida.»

§ 16. Paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega.

(2) Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

(3) Kohus võib lugeda menetlusosalise faktilise väite tõendatuks, kui teised menetlusosalised võtavad selle omaks ning omaksvõtt ei kahjusta menetlusvälise isiku õigusi ega avalikke huve. Omaksvõttu hindab kohus koos muude tõenditega. Muus osas kohaldatakse omaksvõtu suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 231 sätestatut.»

§ 17. Paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui tõendeid on vaja koguda väljaspool asja menetleva kohtu tööpiirkonda, võib asja läbivaatav kohus teha määruse menetlustoimingu erinõude korras tegemiseks halduskohtus, kelle tööpiirkonnas on võimalik tõendeid koguda.»

§ 18. Paragrahvi 19:

1) lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «kohtuistungil» sõnadega «või käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses»;

2) lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) lõiget 8 täiendatakse pärast sõna «halduskohtus» sõnadega «või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni».

§ 19. Paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele.»

§ 20. Seadustikku täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Asja lahendamine kirjalikus menetluses menetlusosaliste nõusolekul

(1) Kohus võib asja lahendada ilma seda kohtuistungil arutamata, kui kõik menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab kohus tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele.

(2) Menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel.

(3) Olenemata menetlusosaliste nõusolekust ning asja määramisest lahendamiseks kirjalikus menetluses, võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja arutamiseks kohtuistungi, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks.»

§ 21. Paragrahvid 21–23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Kaebusest ja protestist loobumine ning kompromiss

(1) Kaebuse või protesti esitajal on õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

(2) Kui kaebusest või protestist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. Kui vastustaja soovib menetluskulude väljamõistmist kaebuse või protesti esitajalt, peab ta seda vastuses märkima.

(3) Menetlusosalised võivad kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

(4) Enne kaebusest või protestist loobumise vastuvõtmist või kompromissi kinnitamist selgitab halduskohus kaebuse või protesti esitajale kaebusest loobumise või kompromissi tagajärgi.

(5) Kaebusest või protestist loobumise või kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määruse peale, samuti halduskohtu määruse peale, millega ei võeta kaebusest või protestist loobumist vastu või ei kinnitata kompromissi, saab esitada määruskaebuse.

§ 22. Menetluse peatumine ja peatamine

Menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine toimub tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt.

§ 23. Kaebuse ja protesti läbi vaatamata jätmine

(1) Halduskohus jätab määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui:
1) kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud;
2) kohtueelses menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel ja seadusest tulenevalt ei ole asjas lubatud enne kohtueelse menetluse lõppemist kohtusse pöörduda;
3) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel;
4) on alustatud vahekohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme üle;
5) õigustatud isiku nimel kaebuse või protesti esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu;
6) kaebuse või protesti esitaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja;
7) kaebuse esitaja ei ole tasunud riigilõivu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel annab kohus esmalt kaebuse või protesti esitajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduse kõrvaldamata jätmisel jätab kohus asja läbi vaatamata.

(3) Halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui:
1) ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud;
2) kaebuse või protesti esitaja ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud.

(4) Kui kaebuse või protesti esitaja tõendab, et tal oli kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, on tal õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest arvates. Kohus taastab menetluse määrusega.

(5) Kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda.»

§ 22. Paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Halduskohus lõpetab menetluse:
1) kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse;
2) kui kohus võtab vastu kaebuse või protesti esitaja loobumise kaebusest või protestist;
3) kui kohus kinnitab kompromissi;
4) kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi;
5) kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta;
6) kaebuse esitaja või üksikisiku, kelle vastu kaebus on esitatud, surma korral, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust, samuti juriidilise isiku lõppemisel õigusjärgluseta.»

§ 23. Seadustikku täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

« § 241. Asja arutamise uuendamine

Kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist:
1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada;
2) peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid;
3) kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise üle otsustamisel ilmneb asjaolu, mis võib olla menetluse taastamise alus.»

§ 24. Paragrahvi 25 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohtulahend, millega halduskohus lahendab kaebuse või protesti sisuliselt, vormistatakse kohtuotsusena.

(2) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditel.

(3) Otsust tehes hindab kohus tõendeid ning otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus või protest tuleb rahuldada. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus otsustab ka menetluskulude jaotuse.

(4) Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

(5) Kohtuotsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast, mille sisule, samuti kohtuotsuse vormistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid. Isiku- ja registrikoodi kohtuotsuses ei märgita, kui selleks ei ole erilist vajadust.

(6) Otsuses vigade parandamisel, samuti vajaduse korral täiendava otsuse, vaheotsuse või osaotsuse tegemisel lähtub halduskohus tsiviilkohtumenetluse sätetest.

(7) Määrusena vormistatakse kohtulahend, millega halduskohus tagastab kaebuse või protesti, jätab kaebuse või protesti läbi vaatamata, lõpetab menetluse, lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused või juhib või korraldab menetlust.

(8) Määruse tegemisele, vormistamisele ja määruse sisule kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.

(9) Halduskohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi põhiseadus).

(10) Kui halduskohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või on tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta kohtuotsuse või -määruse Riigikohtule, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus.»

§ 25. Paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «mõistab selle kaebuse esitaja» sõnadega «või kaebuse esitaja nõudel kolmanda isiku».

§ 26. Paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 28. Kohtulahendi teatavakstegemine

(1) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu 20 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu. Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha.

(2) Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg avaldatakse viivitamata pärast selle kindlaksmääramist kohtu veebilehel, märkides ära haldusasja numbri, menetlusosaliste nimed ja kaebuse või protesti eseme üldise kirjelduse. Kinnises menetluses tehtud lahendi kohta tehakse lisaks avalikult teatavakstegemise ajale teatavaks üksnes haldusasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Sarnaselt kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaga avaldatakse veebilehel ka selle aja muutmine.

(3) Põhjuse korral, mis võib vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule tingida menetluse kinniseks kuulutamise, võib kohus põhjendatud määruse alusel avalikult teatavaks teha üksnes otsuse resolutsiooni.

(4) Menetlusosaline võib soovi korral saada kohtuotsuse või selle ärakirja kohtu kantseleist pärast selle kuulutamist või avalikult teatavakstegemist. Kui otsus on tehtud elektrooniliselt, antakse menetlusosalisele kohtuotsuse väljatrükk. Ärakirjale või väljatrükile annab allkirja ja paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib menetlusosaline nõuda ka kohtuotsuse väljavõtet. Väljavõte peab sisaldama kohtuotsuse sissejuhatust ja resolutsiooni.

(5) Kohus toimetab otsuse viivitamata menetlusosalistele kätte.

(6) Täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalisele teatavaks kohtu valitud viisil.

(7) Määrused, millega kohus tagastab kaebuse või protesti või jätab kaebuse või protesti läbi vaatamata või lõpetab menetluse, tehakse ka avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras.»

§ 27. Paragrahvi 29 lõikes 6 ja §-s 30 asendatakse sõna «otsus» sõnaga «määrus» vastavas käändes.

§ 28. Paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse sõna «apellatsioonkaebuse» sõnaga «määruskaebuse».

§ 29. Paragrahvi 31:

1) lõiked 4–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

(5) Apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta tuleb esitada ringkonnakohtule kolme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates.

(6) Kui halduskohus tunnistas asja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.

(7) Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates uuesti ka esialgselt tehtud otsuse suhtes.»;

2) lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Paragrahvi 32:

1) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast käesolevas seaduses sätestatud tähtaja möödumist, tuleb koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.»;

3) lõikes 6 asendatakse sõnad «Apellatsioonkaebuse esitaja» sõnaga «Apellandi»;

4) täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

« (8) Apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni apellatsioonkaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Apellatsioonkaebuse muutmisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatu ei välista ega piira apellandi õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teiste menetlusosaliste poolt apellatsioonimenetluses esitatule ega uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist.»

§ 31. Seadustikku täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

« § 321. Toimiku väljanõudmine

(1) Ringkonnakohus nõuab asja menetlenud esimese astme kohtult viivitamata pärast apellatsioonkaebuse kohtule saabumist välja asja toimiku. Esimese astme kohtu kantselei saadab nõutud toimiku ringkonnakohtule viivitamata pärast üleandmisnõude saamist. Samuti saadab halduskohus ringkonnakohtule elektroonilise kohtulahendi.

(2) Pärast apellatsioonimenetluse lõpetamist saadetakse toimik esimese astme kohtule tagasi, välja arvatud juhul, kui see tuleb edasi saata Riigikohtule.»

§ 32. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Ringkonnakohus otsustab viivitamata pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega kaebuse menetlusse võtmise või selle tagastamise, kontrollides, kas apellandil on apellatsioonkaebuse esitamise õigus, kas apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt ning kas see vastab käesoleva seadustiku §-s 32 sätestatud nõuetele.

(2) Kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

(3) Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse määrusega selle esitajale samuti, kui:
1) apellatsioonkaebus ei allu sellele ringkonnakohtule;
2) apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning ringkonnakohus ei ennista tähtaega;
3) apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv;
4) apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu;
5) apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

(4) Kui apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse põhjusel, et asi ei allu sellele ringkonnakohtule, edastab kohus apellatsioonkaebuse kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule. Kaebus loetakse esitatuks selle esimesse ringkonnakohtusse saabumise ajast arvates. Seda kohaldatakse ka juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud esimese astme kohtule.

(5) Apellatsioonkaebuse tagastamise määrus peab olema tehtud asja lahendava kohtukoosseisu poolt ühehäälselt.

(6) Apellatsioonkaebuse tagastamise määruses tuleb märkida muu hulgas apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg.

(7) Kohus toimetab apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kätte. Koos määrusega tagastab ringkonnakohus apellandile apellatsioonkaebuse koos lisadega.

(8) Määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(9) Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.»

§ 33. Seadustikku täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

« § 341. Ringkonnakohtu koosseis apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

Apellatsioonkaebus vaadatakse läbi ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul.»

§ 34. Paragrahvi 35:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist valmistab asja lahendamise ette ringkonnakohtu koosseisu määratud liige, lähtudes tsiviilkohtumenetluse sätetest, sellise põhjalikkusega, et asja saaks kohtuistungi korraldamisel lahendada ühel kohtuistungil.

(2) Ringkonnakohus teatab teistele menetlusosalistele apellatsioonkaebusest ning nõuab neilt apellatsioonkaebusele vastamist, lähtudes tsiviilkohtumenetluse sätetest.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 35. Paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõnad «on apellatsioonkaebuses või vastuses apellatsioonkaebusele teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta» sõnadega «ei ole apellatsioonkaebuses või vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et nad soovivad asja arutamist kohtuistungil».

§ 36. Paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 38. Apellatsioonkaebusest loobumine ja kompromiss

Apellatsioonkaebusest loobumisele ja kompromissile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.»

§ 37. Paragrahvi 39:

1) tekst loetakse lõikeks 1 ja sellest jäetakse välja sõnad «halduskohtu või», «halduskohtule või» ja «§ 33 lõige 3 ja»;

2) täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

« (2) Kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumist takistanud mõjuvast põhjusest (§ 40 lõige 4), uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigel ajal kohtule teatada. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama.

(3) Menetluse uuendamise avalduse võib apellant esitada ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest arvates.

(4) Menetluse uuendamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.»

§ 38. Paragrahvi 40:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui asi on eelmenetluse korras ette valmistatud, määrab ringkonnakohus asja arutamise aja, koha ja vormi ning teeb need teatavaks menetlusosalistele.»;

2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui mõni menetlusosaline kohtuistungile ei ilmu, lahendab ringkonnakohus kaebuse tema osavõtuta või lükkab asja arutamise edasi.

(4) Kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema osavõtuta.»

§ 39. Paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse läbi mõistliku aja jooksul.»

§ 40. Paragrahvid 42 ja 43 tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ringkonnakohus võib menetluse peatada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.»

§ 42. Paragrahvi 46:

1) lõike 1 punktidest 1, 2 ja 5 jäetakse välja sõnad «või määrus»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 47. Ringkonnakohtu otsus

(1) Ringkonnakohtu otsuse tegemisel ja vormistamisel lähtub ringkonnakohus käesoleva seadustiku § 28 ja tsiviilkohtumenetluse sätetest.

(2) Kui ringkonnakohus teeb otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 26.

(3) Ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamisele ja jõustumisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.»

§ 44. Seadustikku täiendatakse §-dega 471–473 järgmises sõnastuses:

« § 471. Määruskaebuse esitamise õigus

(1) Halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu kirjalikult.

(3) Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva, menetluse lõpetamise ja kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

(4) Kui kohus tunnistas asja määrusega lahendamisel kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, ei hakka määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne, kui kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsus on kuulutatud.

(5) Määruskaebuse sisule kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.

(6) Määruskaebus on lõivuvaba.

§ 472. Määruskaebuse menetlemine

(1) Määruskaebuse menetlemisel halduskohtus, selle kontrollimisel ringkonnakohtus, samuti määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamisel ja määruskaebuse tagamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest.

(2) Ringkonnakohtus vaatab määruskaebuse läbi ringkonnakohtunik ainuisikuliselt või vaadatakse see läbi kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul.

§ 473. Määruskaebuse lahendamine

(1) Määruskaebus lahendatakse põhjendatud määrusega.

(2) Kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

(3) Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebust läbivaatav kohus võib vajaduse korral koguda uusi tõendeid.»

§ 45. Paragrahvi 49 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 46. Paragrahvi 52 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 47. Paragrahvi 53:

1) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Riigikohus võib kassatsioon- või määruskaebuse esitaja taotlusel määrusega tähtaja ennistada, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel.»

§ 48. Paragrahvi 54:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kirjalikult» sõnaga «Riigikohtule»;

2) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« (6) Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Kaebuse muutmisele kohaldatakse kassatsioonkaebuse kohta sätestatut.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid vastustaja poolt kassatsioonimenetluses esitatule.»

§ 49. Paragrahvid 55 ja 56 tunnistatakse kehtetuks.

§ 50. Seadustikku täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:

« § 561. Menetlusdokumentide väljanõudmine

(1) Kui kassatsioonkaebus on Riigikohtule esitatud, nõuab Riigikohus asja menetlenud ringkonnakohtult viivitamata, et see edastaks Riigikohtule toimiku ja elektrooniliselt kohtulahendi. Ringkonnakohus saadab toimiku ja kohtulahendi viivitamata pärast üleandmisnõude saamist Riigikohtule.

(2) Pärast kassatsioonimenetluse lõpetamist tagastab Riigikohus toimiku vastavasse kohtusse.»

§ 51. Paragrahv 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 57. Kassatsioonkaebuse käiguta jätmine

(1) Riigikohus jätab kassatsioonkaebuse määrusega käiguta ja annab kassaatorile puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, kui:
1) kassatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele;
2) kassatsioonikautsjon on tasumata;
3) ilmneb muu kassatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada.

(2) Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja kaebust ei ole selle puuduse tõttu võimalik kassatsiooni korras läbi vaadata, jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastab määrusega kassaatorile.»

§ 52. Paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärast seaduse nõuetele vastava kassatsioonkaebuse vastuvõtmist toimetab Riigikohus kassatsioonkaebuse ärakirja teistele menetlusosalistele kätte.»

§ 53. Paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 20 päeva kassatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates.»

§ 54. Paragrahvi 60:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kassatsioonkaebuse lahendamisel on sõltumata käesoleva lõike punktis 1 sätestatust põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.»;

2) lõikest 4 jäetakse välja esimene lause.

§ 55. Seadustikku täiendatakse §-dega 601 ja 602 järgmises sõnastuses:

« § 601. Kassatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine

(1) Kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ning Riigikohus ei ennista tähtaega.

(2) Kui esineb kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kassatsioonkaebuse läbi vaatamata.

§ 602. Kassatsioonkaebusest loobumine ja kompromiss

Kassatsioonkaebusest loobumisele ja kompromissile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.»

§ 56. Paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Riigikohtu halduskolleegium vaatab kassatsioonkaebuse kohtuistungil läbi mõistliku aja jooksul.»

§ 57. Paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks.

§ 58. Paragrahvi 66 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 59. Paragrahvi 68 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna «Kui» sõnadega «halduskolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu või».

§ 60. Paragrahvi 72 lõike 1 punktidest 1, 3, 4 ja 6 jäetakse välja sõnad «või määrus» ning «või määrust».

§ 61. Paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 73. Riigikohtu otsus

(1) Riigikohtu otsuse sisule kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.

(2) Riigikohtu otsus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

(3) Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata.»

§ 62. Seadustikku täiendatakse §-dega 741–743 järgmises sõnastuses:

« § 741. Määruskaebuse esitamise õigus

(1) Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Määruskaebus võib tugineda üksnes asjaolule, et ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

(3) Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kui kohus tunnistas asja lahendamisel määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, ei hakka määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist.

(5) Määruskaebuse sisule kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid. Vaidlustatud määruse ärakirja määruskaebusele lisada ei tule.

§ 742. Määruskaebuse menetlemine

Määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus, samuti määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamisel ja määruskaebuse tagamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest.

§ 743. Määruskaebuse lahendamine

(1) Määruskaebus lahendatakse põhjendatud määrusega kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungi korraldamist.

(2) Kui Riigikohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral uue määruse. Vajaduse korral saadab Riigikohus asja uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud ringkonnakohtule või teisele ringkonnakohtule.»

§ 63. Paragrahvi 75:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks on tsiviilkohtumenetluses sätestatud teistmise alused.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 64. Paragrahvid 76 ja 77 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 76. Teistmisavalduse esitamine

(1) Teistmisavalduse esitamisele, sealhulgas tähtajale ning kautsjoni tasumisele, samuti teistmisavalduse vormistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.

(2) Teistmisavalduse esitamisele ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lõikes 3 sätestatut. Teistmisavalduse võib tagastada läbi vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta.

§ 77. Teistmisavalduse menetlemine

Riigikohus lähtub teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamisel, selle menetlusse võtmisel ning lahendamisel tsiviilkohtumenetluse sätetest.»

§ 65. Paragrahvi 78 lõikes 1 asendatakse sõnad «vastavust käesoleva seadustiku §-le 77» sõnaga «nõuetekohasust».

§ 66. Paragrahvid 79 ja 80 ning seadustiku 9. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 67. Kümnenda peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«MENETLUSKULUD».

§ 68. Paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 83. Menetluskulude koosseis ja arvestus

(1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

(2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

(3) Asja läbivaatamise kulud on:
1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud;
2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;
3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud;
4) menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud;
5) väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud.

(4) Kohtuvälised kulud on:
1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;
2) menetlusosaliste sõidukulud;
3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;
4) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud.

(5) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta.»

§ 69. Paragrahvi 84 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaebuse esitamisel halduskohtusse, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv vastavalt seadusele. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv.

(2) Kui kaebuse esitaja ei ole riigilõivu tasunud või on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja ning riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse kaebus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühes kaebuses on esitatud mitu nõuet ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata.

(3) Kui riigilõivu tuleb tasuda vastavalt kaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma suurusele või vara väärtusele, tasutakse nõude suurendamisel täiendavat riigilõivu vastavalt kaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma või vara väärtuse suurenemisele. Kui kaebuse esitaja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse nõue esitatuks esialgses ulatuses.

(4) Tasutud riigilõiv tagastatakse:
1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
2) kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust;
3) kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitaja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, kaebuse esitaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja, või seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust;
4) menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud.

(5) Kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui:
1) pooled sõlmivad kompromissi ja kohus võtab selle vastu;
2) kaebuse esitaja loobub kaebusest.

(6) Käesoleva seadustiku § 11 lõikes 5 ja § 24 lõikes 4 nimetatud juhul riigilõivu ei tagastata.

(7) Riigilõiv tagastatakse määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel.

(8) Kaebusest loobumine ei piira vastustaja õigust nõuda kaebuse või protesti esitajalt tema menetluskulude tervikuna väljamõistmist.»

§ 70. Paragrahvid 85–87 tunnistatakse kehtetuks.

§ 71. Paragrahvi 88 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (2) Väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud tasub ette kaebuse või protesti esitaja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katteks makstakse raha selleks ettenähtud kohtukontole või tasutakse kohtus sularahas või elektroonilise maksevahendiga. Sularaha võetakse kohtus vastu samas ulatuses nagu riigilõivu.

(4) Kui dokument tuleb ärakirjana kätte toimetada ja menetlusosaline ei ole esitanud nõutaval arvul ärakirju, mõistab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise kulu välja menetlusosaliselt, kes pidi ärakirjad esitama.»

§ 72. Paragrahv 89 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 89. Tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning muud tõendamisega seotud kulud

Tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikuludele ning muudele tõendamisega seotud kuludele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.»

§ 73. Paragrahvi 90 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad «teistmis- või kohtuvea parandamise avaldus» sõnaga «teistmisavaldus» vastavas käändes.

§ 74. Paragrahvi 91:

1) lõike 1 neljandas lauses asendatakse sõna «halduskohtule» sõnaga «ringkonnakohtule»;

2) lõikes 2 asendatakse sõna «ringkonnakohtule» sõnaga «Riigikohtule».

§ 75. Paragrahvid 92 ja 93 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 92. Menetluskulude jaotus

(1) Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

(2) Kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

(3) Kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

(4) Kaebuse esitaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

(5) Vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

(6) Kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud menetlusosaliste kanda.

(7) Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

(8) Kui menetlusosaline kuritarvitab oma menetluslikke õigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab pahatahtlikult menetlust, võib kohus mõista temalt välja osa teiste menetlusosaliste kantud kohtukuludest.

(9) Vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba halduskohtus.

(10) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 93. Menetluskulude väljamõistmine

(1) Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

(2) Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

(3) Kohus mõistab poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Vastava kohtulahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele.

(4) Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

(5) Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.»

§ 76. Paragrahv 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 94. Riigipoolse menetlusabi andmine

Riigipoolse menetlusabi andmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.»

§ 77. Paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtulahend jõustub vastavalt tsiviilasja hagimenetluses tehtud kohtulahendi jõustumise sätetele.»

§ 78. Paragrahv 97 tunnistatakse kehtetuks.

§ 79. Paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud protsessiosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta protsessiosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist.»

§ 80. Paragrahvi 101 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

II. § 81. Kaitseväe distsiplinaarseaduse (RT I 1997, 95/96, 1575; 2005, 53, 420) § 55 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «oma otsusega».

III. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2006, 26, 191) tehakse järgmised muudatused:

§ 82. Paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõnad «halduskohtuniku otsuse alusel» sõnadega «halduskohtuniku loal».

§ 83. Paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Väljasaadetava kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 4. peatükis sätestatud korras.»

IV. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2006, 26, 191) tehakse järgmised muudatused:

§ 84. Paragrahvi 37:

1) lõikes 9 asendatakse sõnad «10 krooni» sõnadega «80 krooni»;

2) lõige 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (91) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 750 000 krooni.»;

3) täiendatakse lõigetega 92 ja 93 järgmises sõnastuses:

« (92) Kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(93) Kui kaebuses või protestis on esitatud mitu alternatiivset nõuet, tasutakse riigilõivu vastavalt nõudele, mille esitamise eest on ette nähtud suurima riigilõivu tasumine.»

V. § 85. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; 2006, 7, 42) § 356 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust, peatab kohus menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.»

VI. § 86. Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. septembril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK