Teksti suurus:

Maardu linna ehitusmääruse kinnitamine

Väljaandja:Maardu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2006, 136, 1577

Maardu linna ehitusmääruse kinnitamine

Vastu võetud 27.06.2006 nr 114

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 22 lg 1 p-st 29; ehitusseaduse § 19 lg-st 4, planeerimisseaduse §-st 5, Maardu Linnavalitsuse 14. juuni 2006. a protokollilisest otsusest nr 32 Maardu Linnavolikogu määrab:

1. Kehtestada Maardu linna ehitusmääruse uus redaktsioon vastavalt lisale.

2. Tunnistada kehtetuks Maardu Linnavolikogu 29.07.2003 määrus nr 25.

3. Määrus jõustub 01.07.2006

Volikogu esimees Leo REPPONEN

Lisa
Kinnitatud
Maardu Linnavolikogu 27. juuni 2006. a määrusega nr 114

MAARDU LINNA EHITUSMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

1. Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala

1.1. Käesolev ehitusmäärus (edaspidi – määrus) on kehtestatud Maardu linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamiseks planeerimis-, projekteerimis-, ja ehitusala korraldamisel Maardu linna haldusterritooriumil, samuti kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

1.2. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine linna territooriumil kuulub Maardu linna omavalitsusorganite pädevusse.

1.3. Ehituskorraldust linnas suunab Maardu Linnavolikogu (edaspidi – volikogu) ja viib ellu Maardu Linnavalitsus (edaspidi – linnavalitsus).

II. OMAVALITSUSORGANITE PÄDEVUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALA KORRALDAMISEL

2. Omavalitsusorganite pädevus

2.1. Volikogu ainupädevuses on:
1) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine;
2) linna ja linnapiirkonna üld- ja teemaplaneeringute koostamise algatamine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine;
3) detailplaneeringute koostamise algatamine, kui detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks;
3) detailplaneeringu koostamise algatamine, juhul kui planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;
4) detailplaneeringute kehtestamine;
5) detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine.

2.2. Volikogu õigused ja kohustused Maardu linna ehitusmääruse kehtivusalas on:
1) linna üldise ehituspoliitika kujundamine;
2) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajaks;
3) kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu kavandamine ja suunamine;
5) kohalike teede ehitamise ja nende korrashoiu kavandamine ja suunamine;
6) linna ehitusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine.

2.3. Maardu Linnavolikogu elamu-, kommunaal-, ehitus- ja transpordikomisjoni (edaspidi – ehituskomisjon) pädevuses on:
1) linna üldise ehituspoliitika väljatöötamine;
2) planeeringute ja nende muudatuste esitamine volikogule kehtestamiseks või tühistamiseks;
3) ettepanekute tegemine linna ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks.

2.4. Linnavalitsuse pädevusse planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalal kuulub:
1) planeerimisalase tegevuse korraldamine linnas; kehtestatud planeeringute ülevaatuse korraldamine ning avalikkuse informeerimine;
2) detailplaneeringute koostamise algatamine, kui algatatav detailplaneering ei lähe vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga;
3) planeeringu koostamise aluste kogumine, koostaja otsustamine, temaga lepingu sõlmimine;
4) planeeringute lähteseisukohtade ja -andmete kogumine ja läbivaatamine, lähteandmete avalikustamine, avalikustamise tulemuste analüüs ning volikogule esitamise otsustamine;
5) järelevalve tagamine kehtestatud planeeringute täitmise üle;
6) kogutud materjalide ja informatsiooni säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine;
7) infrastruktuuri, teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu korraldamine;
8) üldise ehitusjärelevalve korraldamine;
9) projekteerimistingimuste väljastamine ja avalikustamine, ehituslubade väljastamine; kirjalike nõusolekute andmine ning kasutuslubade väljaandmine;
10) projekteerimistingimuste , ehituslubade, kirjalike nõusolekute ning kasutuslubade väljastamisega seotud dokumentide säilitamine;
11) riiklikule ehitusregistrile andmete esitamine;
12) ehitiste seisukorra, korrashoiu ja kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise järelevalve korraldamine;
13) ehitusjärelevalve korraldamine
14) ettepanekute tegemine linna ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks;
15) muud volikogu poolt linnavalitsusele antud ülesanded.

2.5. Linnavalitsus võib oma kohustusi panna arhitektuuri ja maakorralduse osakonnale.

2.6. Linnavalitsuse arhitektuuri ja maakorralduse osakonna kohustused ja õigused määratakse osakonna põhimäärusega. Osakonna töötajate kohustused ja õigused määratakse ametijuhendiga.

3. Tähtajad

3.1. Kirjalik nõusolek antakse või nõusolekust keeldutakse 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates;

3.2. Ehitusluba väljastatakse või väljastamisest keeldutakse 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolul ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates;

3.3. Kasutusluba väljastatakse või väljastamisest keeldutakse 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast;

3.4. Ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmed edastatakse riiklikule ehitisregistrile või ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmed edastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse päevast arvates;

3.5. Projekteerimistingimused väljastatakse 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates;

III. MAA-ALADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED

4. Üldplaneeringu kohane ehitamine

4.1. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi või selle osa kohta. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundil ja sotsiaal-majanduslikul olukorral põhinev linna areng ning laialdane üldiste ja erahuvide arvestamine.

4.2. Linna või linna osa üldplaneeringu põhiülesanne on vastava maa-ala funktsionaalne tsoneerimine ning ehitusmaade varumine, kindlustamaks oma elanikkonna vajadusi rahuldav üldine areng. Üldplaneeringuga kehtestatakse linna või linna osa üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud.

4.3. Üldplaneeringu koostamise või muutmise aluseks on volikogu otsus.
Lähteandmed üldplaneeringu koostamiseks töötab välja linnavalitsus ning need kinnitatakse volikogu poolt.

4.4. Lähteandmed avalikustatakse linna veebilehel (veebileht - Maardu linna ametlik interneti võrgulehekülg) , samuti peavad andmed olema linnavalitsuses avalikkusele tutvumiseks väljas vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle ühe kuu, arvates nende avalikustamise teate avaldamisest kohalikus infokandjas ja maakonnalehes.

4.5. Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab linnavalitsus vähemalt kaks avalikku arutelu.

4.6. Üldplaneering pannakse Maardu linnavalitsuses (Kallasmaa tn 1, Maardu) välja avalikkusele tutvumiseks vähemalt üheks kuuks.

4.7. Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab linnavalitsus oma seisukoha kahe nädala jooksul.

4.8. Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu hiljemalt ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ning korraldab üldplaneeringusse vajalike paranduste tegemist.

4.9. Pärast kooskõlastamist planeeringuala naabrusse jäävate kohalike omavalitsustega ja maavalitsusega kehtestab volikogu üldplaneeringu ehituskomisjoni ettepaneku alusel.

4.10. Planeeringu koostamise käigus kogutud informatsioon süstematiseeritakse ja säilitatakse linnavalitsuse tehnilises arhiivis. Huvitatud isikutele võimaldatakse infole juurdepääs kehtestatud korras.

4.11. Ehitamine peab toimuma vastavalt linna üldplaneeringus määratletud tingimustele.

5. Detailplaneering

5.1. Detailplaneering on linna territooriumi osa planeering, mis koostatakse, lähiaastate ehitustegevuseks vajalike detailsete maakasutus- ja ehitustingimuste saamiseks ning planeeritava ala ehituskruntideks jaotamiseks.

5.2. Projekteerimis- ja ehitustegevuse aluseks linnas on volikogus või linnavalitsuses kehtestatud vastava maa-ala detailplaneering.

5.3. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik:
1) uute hoonete püstitamiseks v a üksikelamu kõrvalhooned, aiamaja kõrvalhooned ja kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned;
2) olemasolevate hoonete maapealse kubatuuri suurendamiseks üle 33%, v.a üksikelamu, aiamaja ning nende kõrvalhooned;
3) maa-ala jaotamisel kruntideks;

5.4. Lähteseisukohad ja -andmed detailplaneeringu koostamiseks töötab välja linnavalitsus ning kooskõlastab lähteandmed riigiasutustega , ehituskomisjoniga, kui detailplaneeringuga taotletakse kehtiva üldplaneeringu muutmist ning vajadusel ka muude asutuste ja isikutega.

5.5. Linnavalitsus võib detailplaneeringu ja selle lähteandmete koostamise õiguse üle anda kinnisasja omanikule või kinnisasja omaniku nõusolekul projekteerimis- või ehitustegevusest huvitatud isikule vastava lepingu alusel. Lepinguga sätestatakse protseduuriküsimused, koostöö ja tegevuse kooskõlastamine, informatsiooni ja materjalide hankimine ja säilitamine; planeeritud avaliku territooriumi haldamise küsimused, ehitusloa väljastamisele eelneva tehnovõrkude väljaehitamise finantseerimine jm.

5.6. Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja ohutuskujasid, samuti kõigi selle planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide tsoone, mis ulatuvad taotleja krundile.

5.7. Detailplaneeringu kehtestab ehituskomisjoni ettepanekul volikogu.

5.8. Detailplaneeringud säilitatakse Maardu Linnavalitsuse tehnilises arhiivis. Huvitatud isikutele võimaldatakse infole juurdepääs kehtestatud korras.

IV. EHITISTE PROJEKTEERIMINE

6. Projekteerimine

6.1. Projekteerimine on:
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine ning ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.

7. Ehitusprojekt

7.1. Ehitusprojekti koostamise lähteandmed:
1) kehtestatud detailplaneering ja vajadusel ehitiste arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
2) projekteerimistingimused, mis väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ning ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu.

7.2. Projekteerimistingimused väljastatakse Maardu linnavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.

8. Projekteerimistingimuste avalikustamise kord

8.1. Projekteerimistingimused avalikustatakse Maardu linna veebileheküljel viie tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates.

9. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused

9.1. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sätestatakse üldjuhul detailplaneeringus, muudel juhtudel ja vajadusel koostab ehitise arhitektuursed ja ehitislikud lisatingimused arhitektuuri ja maakorralduse osakond.

9.2. Olemasolevate aiamajade ümberehitamisel üksikelamuks ja üksikelamu kruntide detailsel planeerimisel on lisatingimused:
9.2.1. lubatud suurim katuseharja kõrgus 9,0 m;
9.2.2. suurim lubatud korruste arv 2;
9.2.3. ühele kinnistule võib ehitada eraldiseisvalt ühe elamu ja ühe kõrvalhoone, kui detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti;
9.2.4. ümarpalgist ristnurkse tapiga hoonestus ei ole lubatud;
9.2.5. vähim ehitusjoone kaugus kinnistu tänavapoolsest piirist on 5 m;
9.2.6. hoonete kaugus naaberkinnistu piirist peab olema üldjuhul 5 m, naaberkinnistu piirile lähemale võib hooneid projekteerida naaberkinnistu omaniku loal ja arvesse võttes tulekaitse tingimusi;
9.2.7. tänavapoolne piirdeaed peab olema läbinähtav;
9.2.8. piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,5 m;
9.2.9. kruntidevaheline piirdeaed, mille materjali lepivad kokku naabrid, ei tohi olla plankaed;
9.2.10. üksikelamu krundi jagamisel on krundi minimaalne suurus 800 m2;
9.2.11. hoonestamata uue krundi minimaalne suurus on 1000 m2;
9.2.12. kuni 800 m2 krundi täisehitusprotsent on kuni 30%;
9.2.13. 801–1000 m2 krundi täisehitusprotsent on kuni 25%;
9.2.14. 1001–1500 m2 krundi täisehitusprotsent on kuni 15%.

9.3. Korterelamute piirkonnas elamute ümberehitamisel ja kruntide detailsel planeerimisel on lisatingimused:
9.3.1. rõdude kinniehitamine on lubatud elamu kohta koostatud ühtse projekti alusel;
9.3.2. akende vahetamisel tuleb lähtuda hoone terviklikust fassaadikujundusest, säilitades ühtse aknajaotuse ja suuruse;
9.3.3. akende ja uste kinniehitamine on lubatud tervisekaitse- ning tulekaitsenõudeid järgiva projekti alusel;
9.3.4. krundipiirete ehitamine on üldjuhul keelatud. Piirinaabriga kokkuleppel võib krundipiirile rajada madala heki;
9.3.5. kõrghaljastuse rajamine nähakse ette haljastusprojektiga;
9.3.6. krundi suurim täisehitusprotsent 30%;
9.3.7. vähemalt 30% hoonestusest vabaks jäävast krundist haljastatakse ja rajatakse puhke- ning mänguväljakud;
9.3.8. kinnistul näha ette vähemalt 1,0 autokoha parkimisvõimalus korteri kohta;

9.4. Hoonete fassaadi- ja värvilahenduste, teisaldatavate ehitiste, väikevormide (piirdeaiad, pingid, kuulutustahvlid) ning siltide, reklaami ja linnakujunduse paigaldamiseks annab nõusoleku ja sellele lisatavate dokumentide vajaduse otsustab linnavalitsus vastavuses käesoleva määrusega ning heakorraeeskirjadega.

V. EHITUSTEGEVUS

10. Ehitamine

10.1. Ehitamine käesoleva määruse kohaselt on:
1) ehitise püstitamine maa peale ja maapõue;
2) ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel;
3) ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine;
4) tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd;
5) ehitise või selle osa lammutamine.

10.2. Õiguse ehitustegevuseks annab planeeringutega vastavuses koostatud ning ehitise tarbimisomadusi tagava projekti alusel väljastatud ehitusluba.

10.3. Ehitiseks loetakse hoonet või rajatist.
10.3.1. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse välispiirete ja siseruumiga ehitis.
10.3.2. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone.

10.4. Väikeehitiste ehitamine:
10.4.1. väikeehitis on käesoleva määruse tähenduses kuni 60 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv:
1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või veeettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega;
10.4.2. väikeehitise, välja arvatud kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ehitise ehitamiseks, on vajalik ehitusprojekt ja linnavalitsuse kirjalik nõusolek;
10.4.3. väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks;
10.4.4. väikeehitise omanikul tuleb püstitatud väikeehitisest teavitada linnavalitsust viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates, välja arvatud juhtudel kui taotletakse väikeehitisele kasutusluba.

VI. AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD

11. Ajutine ehitis

11.1. Ajutine ehitis on ehitis, mis kuulub likvideerimisele määratud tähtajaks (kuni 5 aastat).

11.2. Ajutiste ehitiste asukoht ja rajamistingimused määratakse projekteerimistingimustega või arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega.

11.3. Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud väikeehitise püstitamiseks.

11.4. Üle 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek.

11.5. Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise püstitamiseks on vajalik arhitektuuri ja maakorralduse osakonna kooskõlastus.

VII. EHITUSMÄÄRUSE KOOSTAMINE, KESTVUS JA VASTUTUS

12.1. Määruse koostamise aluseks on Eesti Vabariigi õigusaktid. Määruse koostamise korraldab ja selle muudatused valmistab ette linnavalitsus. Määruse muutmine toimub samas korras määruse kehtestamisega.

12.2. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes on linnavalitsusel õigus määrata protseduurid ja dokumentide vajadus lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

12.3. Määrusega kehtestatud planeerimisseadust ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale ja ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale.

12.4. Määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.