Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 15.06.2006
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 29. juuni 2006. a otsusega nr 1054 |
I. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 1993, 63,
892; 2005,
54, 431) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 31:
1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 422 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kooli arengukava kinnitamise korra kehtestab kooli pidaja.»;
3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Kooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).»
§ 2. Paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust;».
§ 3. Seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:
« § 421. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus kooli tegevusnäitajatega tutvumiseks.»
§ 4. Seadust täiendatakse peatükiga VII1 järgmises sõnastuses:
«VII1 peatükk
KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI
NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES
§ 422. (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor.
(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga (nõukoguga) ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor.
§ 423. (1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.
(2) Kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»
§ 5. Paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 48. (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveorgan).
(2) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.
(3) Järelevalveorgan määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte.
(4) Kvalifikatsiooninõuded riikliku järelevalve läbiviijatele kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(5) Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised:
1)
kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest
tulenevate nõuete täitmist;
2) analüüsida probleeme õppe-
ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
(6) Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus:
1)
külastada õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
2)
osaleda õppenõukogu, hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel;
3)
tutvuda kooli dokumentidega;
4) saada koolilt informatsiooni
õigusaktide rakendamise kohta;
5) teha kooli direktorile ja
kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks
kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks;
6) teha kooli direktorile,
õppenõukogule, hoolekogule (nõukogule) ning kooli pidajale, välja
arvatud valla- või linnavalitsusele või valla- või linnavolikogule,
täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või
seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja
kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse
või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
7) teha
maavanemale ettepanek riikliku järelevalve teostamiseks valla- või
linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikakti seaduslikkuse üle
vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele.
(7) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.
(8) Õiendis esitatakse lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve kokkuvõte ning tehtud ettekirjutused ja ettepanekud.
(9) Ettekirjutuses märgitakse:
1) selle isiku või organi nimi,
kellele ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise asjaolude
kirjeldus;
3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute
tegemise kohustus;
4) ettekirjutuse alus;
5) ettekirjutuse
tegemise kuupäev;
6) ettekirjutuse täitmise ning täitmisest
teavitamise tähtaeg;
7) riikliku järelevalve läbiviijate ja
kaasatud ekspertide nimed ja ametikohad;
8) ettekirjutuste
vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(10) Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. Õiendi kinnitab kas haridus- ja teadusminister või maavanem.
(11) Õiend tehakse koolile ning kooli pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates.»
§ 6. Paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:
« (9) Kooli arengukava tegevuskava viiakse käesoleva seaduse § 31 lõikega 21 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.
(10) Käesoleva seaduse § 422 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on kool kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.
(11) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra 2006/2007. õppeaastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 2006. aasta 1. septembriks.»
§ 7. Paragrahv 531 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 531. Tegutsevad koolid, kellel puudub koolitusluba, võrdsustatakse koolitusluba omavate koolidega 2007. aasta 31. augustini. Kuni nimetatud tähtpäevani võib tegutseva kooli pidaja koolitusloa väljastamiseks esitatavale taotlusele käesoleva seaduse § 121 lõikes 3 nimetatud dokumentide asemel lisada riikliku järelevalve läbiviimise tulemusi kajastavad kontrollaktid, mis on koostatud kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist. Kui tegutsevale koolile ei ole kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist riiklik järelevalveorgan kontrollakti koostanud, tuleb koolitusloa taotlusele lisada käesoleva seaduse § 121 lõikes 3 nimetatud dokumendid.»
II. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 2005, 65, 498) tehakse järgmised muudatused:
§ 8. Paragrahvi 7:
1) täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
« 3) käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolide puhul arengukava tegevuskava kolmeks aastaks.»;
2) tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolid arvestavad arengukava tegevuskava koostamisel sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).»
§ 9. Paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) erakool või erakooli pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutust;».
§ 10. Paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolide sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.»
III. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2005, 65, 498) tehakse järgmised muudatused:
§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:
« § 42. Arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös kooli nõukogu ja õppenõukoguga arengukava.
(2) Kooli arengukavas määratakse:
1) kooli arengu
põhisuunad ja -valdkonnad;
2) tegevuskava kolmeks aastaks;
3)
arengukava uuendamise kord.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 272 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.
(4) Kooli arengukava kinnitab kooli nõukogu.
(5) Kooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).»
§ 13. Paragrahvi 9 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust;».
§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
« § 271. Kooli tegevusnäitajad
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus kooli tegevusnäitajatega tutvumiseks.»
§ 15. Seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
«41. peatükk
KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI
NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES
§ 272. Kooli sisehindamine
(1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor.
(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli nõukoguga ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor.
§ 273. Kooli nõustamine sisehindamise küsimustes
(1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 272 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.
(2) Kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»
§ 16. Paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Pedagoogide ja õpilaste andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.»
§ 17. Seaduse 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«7. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 34. Riikliku järelevalve teostamine
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveorgan).
(2) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.
(3) Järelevalveorgan määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte.
(4) Kvalifikatsiooninõuded riikliku järelevalve läbiviijatele kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
§ 341. Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded
Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised:
1)
kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest
tulenevate nõuete täitmist;
2) analüüsida probleeme õppe-
ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
§ 342. Riikliku järelevalve läbiviija õigused
Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus:
1) külastada
õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
2)
osaleda õppenõukogu, nõukogu ja lastevanemate koosolekutel;
3)
tutvuda kooli dokumentidega;
4) saada koolilt informatsiooni
õigusaktide rakendamise kohta;
5) teha kooli direktorile ja
kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks
kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks;
6) teha kooli direktorile,
õppenõukogule, nõukogule ning kooli pidajale, välja arvatud valla- või
linnavalitsusele või valla- või linnavolikogule, täitmiseks
kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel
antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust
reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel
antud muu õigusaktiga;
7) teha maavanemale ettepanek riikliku
järelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või
linnavolikogu üksikaktide seaduslikkuse üle vastavalt Vabariigi
Valitsuse seadusele.
§ 343. Riikliku järelevalve tulemused
(1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.
(2) Õiendis esitatakse lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve kokkuvõte ning tehtud ettekirjutused ja ettepanekud.
(3) Ettekirjutuses märgitakse:
1) selle isiku või organi nimi,
kellele ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise asjaolude
kirjeldus;
3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute
tegemise kohustus;
4) ettekirjutuse alus;
5) ettekirjutuse
tegemise kuupäev;
6) ettekirjutuse täitmise ning täitmisest
teavitamise tähtaeg;
7) riikliku järelevalve läbiviijate ja
kaasatud ekspertide nimed ja ametikohad;
8) ettekirjutuste
vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(4) Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. Õiendi kinnitab kas haridus- ja teadusminister või maavanem.
(5) Õiend tehakse koolile ning kooli pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates.»
§ 18. Seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:
« § 371. Tähtajad
(1) Käesoleva seaduse §-le 42 vastav kooli arengukava koostatakse ja kinnitatakse hiljemalt 2006. aasta 1. septembriks.
(2) Käesoleva seaduse § 42 lõiget 3 rakendatakse alates 2010. aasta 1. septembrist.
(3) Käesoleva seaduse § 272 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on kool kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.
(4) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra 2006/2007. õppeaastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 2006. aasta 1. septembriks.»
IV. Koolieelse lasteasutuse seaduses (RT I 1999, 27, 387; 2004, 41, 276) tehakse järgmised muudatused:
§ 19. Paragrahvi 91:
1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 242 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud lasteasutuse tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.»;
2) lõikes 3 asendatakse sõnad «valla- või linnavolikogu» sõnadega «lasteasutuse pidaja»;
3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Lasteasutuse pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel lasteasutuse tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi lasteasutuse veebileht).»
§ 20. Paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) lasteasutus või lasteasutuse pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust;».
§ 21. Seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:
« § 241. Lasteasutuse tegevusnäitajad
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus lasteasutuse tegevusnäitajatega tutvumiseks.»
§ 22. Seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
«41. peatükk
LASTEASUTUSE SISEHINDAMINE JA
LASTEASUTUSE NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES
§ 242. Sisehindamine lasteasutuses
(1) Lasteasutuses viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse lasteasutuse sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(2) Lasteasutuse sisehindamise läbiviimise korra kehtestab lasteasutuse juhataja.
(3) Lasteasutus koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja lasteasutuse tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse lasteasutuse hoolekoguga ja lasteasutuse pidajaga ning aruande kinnitab lasteasutuse juhataja.
§ 243. Lasteasutuse nõustamine sisehindamise küsimustes
(1) Lasteasutust nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda lasteasutusele soovitusi lasteasutuse sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.
(2) Lasteasutuse nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»
§ 23. Seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE JA DOKUMENTIDE HALDUS
§ 28. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine
(1) Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveorgan).
(2) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.
(3) Järelevalveorgan määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte.
(4) Kvalifikatsiooninõuded riikliku järelevalve läbiviijatele kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
§ 29. Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded
Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised:
1)
kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest
tulenevate nõuete täitmist;
2) analüüsida probleeme õppe-
ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
§ 30. Riikliku järelevalve läbiviija õigused
Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus:
1) külastada
õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt juhatajat;
2)
osaleda hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja lastevanemate koosolekutel;
3)
tutvuda lasteasutuse dokumentidega;
4) saada lasteasutuselt
informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
5) teha
lasteasutuse juhatajale ja lasteasutuse pidajale ettepanekuid
lasteasutuse tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke
ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks;
6) teha lasteasutuse juhatajale, pedagoogilisele
nõukogule, hoolekogule ning lasteasutuse pidajale, välja arvatud valla-
või linnavalitsusele või valla- või linnavolikogule, täitmiseks
kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel
antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust
reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel
antud muu õigusaktiga;
7) teha maavanemale ettepanek riikliku
järelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või
linnavolikogu üksikaktide seaduslikkuse üle vastavalt Vabariigi
Valitsuse seadusele.
§ 31. Riikliku järelevalve tulemused
(1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.
(2) Õiendis esitatakse lühiandmed lasteasutuse kohta, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve kokkuvõte ning tehtud ettekirjutused ja ettepanekud.
(3) Ettekirjutuses märgitakse:
1) selle isiku või organi nimi,
kellele ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise asjaolude
kirjeldus;
3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute
tegemise kohustus;
4) ettekirjutuse alus;
5) ettekirjutuse
tegemise kuupäev;
6) ettekirjutuse täitmise ning täitmisest
teavitamise tähtaeg;
7) riikliku järelevalve läbiviijate ja
kaasatud ekspertide nimed ja ametikohad;
8) ettekirjutuste
vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(4) Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. Õiendi kinnitab kas haridus- ja teadusminister või maavanem.
(5) Õiend tehakse lasteasutusele ning lasteasutuse pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates.
§ 32. Dokumentide haldus
Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»
§ 24. Paragrahvi 36:
1) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (21) Seaduse jõustumise hetkel tegutsenud lasteasutused, kellel puudub koolitusluba, võrdsustatakse koolitusluba omavate lasteasutustega 2007. aasta 31. augustini. Kuni nimetatud tähtajani võib tegutseva lasteasutuse pidaja koolitusloa väljastamiseks esitatavale taotlusele käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud dokumentide asemel lisada riikliku järelevalve läbiviimise tulemusi kajastavad kontrollaktid, mis on koostatud kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist. Kui tegutsevale lasteasutusele ei ole kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist riiklik järelevalveorgan kontrollakti koostanud, tuleb koolitusloa taotlusele lisada § 12 lõikes 4 nimetatud dokumendid.»;
2) täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
« (22) 2005. aasta 1. mai seisuga kehtinud tähtajalised koolitusload loetakse väljastatuks tähtajatult.»;
3) täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:
« (6) Lasteasutuse arengukava tegevuskava viiakse käesoleva seaduse § 91 lõikega 21 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.
(7) Käesoleva seaduse §-s 242 sätestatut rakendatakse alates 2006. aasta 1. septembrist.
(8) Käesoleva seaduse § 242 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on lasteasutus kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.
(9) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra 2006/2007. õppeaastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 2006. aasta 1. septembriks.»
V. § 25. Rakendussätted
(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1, §-d 2, 4–6, 8–13, 15, 17, 18, § 19 punkt 1 ning §-d 20, 22 ja 23 jõustuvad 2006. aasta 1. septembril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 14 ja 21 jõustuvad 2007. aasta 1. septembril.
| Riigikogu esimees Toomas VAREK |
Facebook
Twitter