Teksti suurus:

Riigilõivuseadus

Riigilõivuseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2006
Avaldamismärge:

Riigilõivuseadus

Vastu võetud 22.10.1997
RT I 1997, 80, 1344
jõustumine 01.01.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.11.1997RT I 1997, 86, 146101.01.1998
18.11.1997RT I 1997, 87, 146611.01.1998
19.11.1997RT I 1997, 87, 146701.01.1998
03.12.1997RT I 1997, 93, 156301.07.1998
17.12.1997RT I 1998, 2, 4701.01.1998
17.12.1997RT I 1998, 4, 6313.01.1998
11.02.1998RT I 1998, 23, 32101.07.1998
25.03.1998RT I 1998, 36, 55201.05.1998
25.03.1998RT I 1998, 36, 55301.07.1998
13.05.1998RT I 1998, 52, 77101.07.1998
03.06.1998RT I 1998, 57, 85906.07.1998
10.06.1998RT I 1998, 60, 95116.07.1998
10.06.1998RT I 1998, 61, 97901.08.1998
16.06.1998RT I 1998, 61, 98516.07.1998
17.06.1998RT I 1998, 59, 94110.07.1998
17.06.1998RT I 1998, 64, 100401.01.1999
17.06.1998RT I 1998, 64, 100501.12.1998
18.06.1998RT I 1998, 64, 100825.07.1998
22.09.1998RT I 1998, 86, 140801.01.1999
14.10.1998RT I 1998, 97, 151901.01.1999
18.11.1998RT I 1998, 103, 170101.01.1999
25.11.1998RT I 1998, 108, 178316.03.1999
09.12.1998RT I 1998, 111, 182901.01.1999
09.02.1999RT I 1999, 16, 27501.07.1999
10.02.1999RT I 1999, 24, 35915.04.1999
10.02.1999RT I 1999, 24, 36001.07.1999
10.02.1999RT I 1999, 25, 36401.06.1999
17.02.1999RT I 1999, 23, 35519.03.1999
17.02.1999RT I 1999, 27, 38001.04.1999
17.02.1999RT I 1999, 27, 38427.03.1999
17.02.1999RT I 1999, 27, 38518.03.1999(§ 1975 osas 5.08.1999)
17.02.1999RT I 1999, 27, 38627.03.1999
17.02.1999RT I 1999, 27, 39201.04.1999
23.02.1999RT I 1999, 29, 40019.03.1999
23.02.1999RT I 1999, 29, 40401.05.1999
25.02.1999RT I 1999, 30, 41501.01.2000
16.06.1999RT I 1999, 58, 60801.01.2000
28.09.1999RT I 1999, 75, 70401.01.2000
27.10.1999RT I 1999, 84, 76401.01.2000
09.11.1999RT I 1999, 87, 79006.12.1999
24.11.1999RT I 1999, 92, 82701.01.2000
15.12.1999RT I 1999, 102, 90710.01.2000
16.12.1999RT I 1999, 97, 86101.01.2000
terviktekst RT paberkandjalRT I 2000, 5, 32
26.01.2000RT I 2000, 10, 5801.10.2000
09.02.2000RT I 2000, 19, 11701.07.2000
08.03.2000RT I 2000, 26, 15015.12.2000
15.03.2000RT I 2000, 29, 16801.01.2001
15.03.2000RT I 2000, 29, 16917.04.2000
02.05.2000RT I 2000, 39, 23726.05.2000
06.06.2000RT I 2000, 49, 30001.07.2000(§ 231 osas 1.01.2001)
07.06.2000RT I 2000, 54, 34601.10.2000
14.06.2000RT I 2000, 54, 34916.07.2000
14.06.2000RT I 2000, 57, 37223.07.2000
14.06.2000RT I 2000, 57, 37301.01.2001
19.06.2000RT I 2000, 59, 37901.01.2001
20.06.2000RT I 2000, 55, 36501.01.2001
õiend, (RT I 2000, 60)
27.09.2000RT I 2000, 78, 49822.10.2000
19.10.2000RT I 2000, 84, 53401.04.2001
15.11.2000RT I 2000, 92, 59701.01.2001
15.11.2000RT I 2000, 92, 59818.12.2000
15.11.2000RT I 2000, 95, 60701.03.2001
22.11.2000RT I 2000, 95, 61101.01.2001
13.12.2000RT I 2001, 3, 401.07.2001
20.12.2000RT I 2001, 2, 201.01.2001(§ 7 lg 6, 7, § 11, § 12 lg 2-4 ja § 14 p 3 osas 1.03.2001)
17.01.2001RT I 2001, 16, 6901.03.2001
17.01.2001RT I 2001, 16, 7216.02.2001
21.02.2001RT I 2001, 27, 15120.04.2001
06.03.2001RT I 2001, 31, 17129.03.2001
14.03.2001RT I 2001, 34, 18801.04.2001(§ 1943 vastavalt seaduse §-le 2)
21.03.2001RT I 2001, 34, 18901.04.2001
21.03.2001RT I 2001, 36, 20119.04.2001
10.04.2001RT I 2001, 43, 23801.06.2001
11.04.2001RT I 2001, 42, 23501.05.2001
11.04.2001RT I 2001, 43, 23917.05.2001
02.05.2001RT I 2001, 47, 26001.01.2002
09.05.2001RT I 2001, 48, 26801.01.2002
09.05.2001RT I 2001, 50, 28401.01.2002
31.05.2001RT I 2001, 53, 31020.07.2001
terviktekst RT paberkandjalRT I 2001, 55, 331
05.06.2001RT I 2001, 56, 33201.10.2001
13.06.2001RT I 2001, 64, 36701.01.2002
13.06.2001RT I 2001, 65, 37731.03.2002
10.10.2001RT I 2001, 85, 51201.05.2002
17.10.2001RT I 2001, 88, 53101.07.2002
24.10.2001RT I 2001, 91, 54301.01.2002
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002, osaliselt 14.12.2001
12.12.2001RT I 2002, 1, 101.01.2003
23.01.2002RT I 2002, 18, 9701.07.2002
20.02.2002RT I 2002, 23, 13101.03.2002
12.02.2002RT I 2002, 24, 13501.07.2002
26.02.2002RT I 2002, 27, 15130.03.2002
27.02.2002RT I 2002, 27, 15301.04.2002
19.03.2002RT I 2002, 30, 17806.04.2002
27.03.2002RT I 2002, 35, 21401.06.2002, osaliselt 1. 09. 2002
14.05.2002RT I 2002, 44, 28107.06.2002
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003, osaliselt 1. 01. 2004
05.06.2002RT I 2002, 51, 31621.06.2002
12.06.2002RT I 2002, 57, 35801.09.2002
19.06.2002RT I 2002, 58, 36101.01.2003
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 62, 37701.10.2002
15.10.2002RT I 2002, 90, 51910.11.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 59901.05.2004
04.12.2002RT I 2002, 105, 61001.01.2003, osaliselt 1. 01. 2004 ja 1. 05. 2004
18.12.2002RT I 2003, 4, 2001.05.2003
22.01.2003RT I 2003, 13, 6801.05.2003
22.01.2003RT I 2003, 15, 8401.07.2003
22.01.2003RT I 2003, 15, 8501.01.2004
29.01.2003RT I 2003, 20, 11801.12.2003
29.01.2003RT I 2003, 21, 12801.07.2003
12.02.2003RT I 2003, 23, 14617.03.2003
11.02.2003RT I 2003, 25, 15301.07.2003
11.02.2003RT I 2003, 25, 15401.07.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 15621.03.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 16001.11.2003
õiend, (RT I 2003, 30)
11.06.2003RT I 2003, 51, 35201.09.2003
24.09.2003RT I 2003, 66, 44903.11.2003
08.10.2003RT I 2003, 68, 46101.05.2004
15.10.2003RT I 2003, 71, 47124.11.2003
03.12.2003RT I 2003, 78, 52701.01.2004
19.11.2003RT I 2003, 79, 53031.03.2004
03.12.2003RT I 2003, 81, 54529.12.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 58901.01.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
17.12.2003RT I 2004, 2, 705.02.2004
14.01.2004RT I 2004, 6, 3114.02.2004
28.01.2004RT I 2004, 9, 5201.05.2004
28.01.2004RT I 2004, 9, 5307.03.2004
25.02.2004RT I 2004, 14, 9125.03.2004, osaliselt 1. 01. 2005
25.02.2004RT I 2004, 14, 9214.05.2004
10.03.2004RT I 2004, 18, 13115.04.2004, osaliselt 31. 03. 2004
10.03.2004RT I 2004, 18, 13201.05.2004
10.03.2004RT I 2004, 20, 14101.05.2004
24.03.2004RT I 2004, 24, 16501.05.2004
24.03.2004RT I 2004, 25, 17001.05.2004
24.03.2004RT I 2004, 26, 17301.05.2004
08.04.2004RT I 2004, 27, 17701.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 28, 18901.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20507.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 32, 22601.05.2004
22.04.2004RT I 2004, 32, 22801.05.2004
22.04.2004RT I 2004, 34, 23601.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 38, 25715.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 38, 25810.05.2004
12.05.2004RT I 2004, 45, 31527.05.2004
19.05.2004RT I 2004, 45, 31727.05.2004
22.09.2004RT I 2004, 71, 50220.10.2004
13.10.2004RT I 2004, 75, 52119.11.2004
terviktekst RT paberkandjalRT I 2004, 76, 526
23.11.2004RT I 2004, 84, 57201.04.2005
08.12.2004RT I 2004, 86, 58301.01.2005
08.12.2004RT I 2004, 87, 59301.01.2005
15.12.2004RT I 2004, 89, 61107.01.2005
15.12.2004RT I 2005, 1, 131.03.2005
16.12.2004RT I 2005, 2, 401.03.2005
22.02.2005RT I 2005, 15, 8703.04.2005
06.04.2005RT I 2005, 22, 15101.06.2005
13.04.2005RT I 2005, 24, 18020.05.2005
13.04.2005RT I 2005, 24, 18101.11.2005
20.04.2005RT I 2005, 25, 19227.05.2005
04.05.2005RT I 2005, 29, 21005.06.2005
05.05.2005RT I 2005, 29, 21627.05.2005
12.05.2005RT I 2005, 31, 22701.07.2005
12.05.2005RT I 2005, 31, 22803.06.2005
18.05.2005RT I 2005, 32, 23701.07.2005
õiend, (RT I 2005, 34)
16.06.2005RT I 2005, 38, 29817.07.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
28.09.2005RT I 2005, 54, 43001.01.2006
12.10.2005RT I 2005, 57, 45001.01.2006
19.10.2005RT I 2005, 59, 46315.11.2005, e-raha asutuste osas e-raha asutuste seaduse jõustumisel
16.11.2005RT I 2005, 64, 48311.12.2005
08.12.2005RT I 2005, 68, 53001.01.2006
08.12.2005RT I 2005, 70, 54001.01.2006
14.12.2005RT I 2005, 71, 54318.08.2006
14.12.2005RT I 2006, 2, 301.07.2006
26.01.2006RT I 2006, 7, 4204.02.2006
06.04.2006RT I 2006, 18, 14201.07.2006
12.04.2006RT I 2006, 19, 14815.05.2006
19.04.2006RT I 2006, 21, 15901.06.2006
19.04.2006RT I 2006, 21, 16130.10.2006
10.05.2006RT I 2006, 25, 18511.06.2006
10.05.2006RT I 2006, 25, 18601.07.2006
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006
31.05.2006RT I 2006, 28, 20930.06.2006
01.06.2006RT I 2006, 28, 21101.07.2006
07.06.2006RT I 2006, 29, 22128.08.2006
15.06.2006RT I 2006, 29, 22408.07.2006
14.06.2006RT I 2006, 31, 23501.09.2006

I. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesoleva seadusega määratakse riigilõivuga maksustatavad toimingud, kehtestatakse riigilõivu arvestamise ja tasumise korra alused, riigilõivumäärad ning kontroll riigilõivu võtmise üle.

§ 2. Riigilõivu mõiste

  Riigilõiv on käesoleva seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest.

§ 3. Riigilõivuga maksustatav toiming

 (1) Riigilõivuga maksustatav toiming (edaspidi toiming) käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline toiming, avalduse läbivaatamine või dokumendi väljastamine, mille eest käesolev seadus näeb ette riigilõivu tasumise.

 (2) Riigilõivuga maksustatakse:
 1) kohtu toimingud;
2)–7)
[kehtetud – RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]
 8) liiklusregistri toimingud;
 81) karistusregistri toimingud;
 82) [kehtetu – RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2004]
 83) riikliku ehitisregistri toimingud;
 84) keskkonnaregistri toimingud;
 85) majandustegevuse registri toimingud;
 86) riikliku alkoholiregistri toimingud;
 9) perekonnaseisuasutuse toimingud;
 10) [kehtetu – RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]
 11) hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud;
 12) toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ja loomakaitseseaduse alusel teostatavad toimingud;
 121) söödaseaduse alusel teostatavad toimingud;
 13) ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud;
 131) [kehtetu – RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]
 132) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel teostatavad toimingud;
 133) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel teostatavad toimingud;
 14) Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel teostatavad toimingud; (õ) 6.12.2006 15:30
 15) [kehtetu – RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.05.2004]
 15) tolliseadustiku alusel teostatavad toimingud;
 151) dumpinguvastase seaduse alusel tehtavad toimingud;
 16) relvaseaduse alusel teostatavad toimingud;
 161) lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud;
 162) strateegilise kauba seaduse alusel tehtavad toimingud;
 17) maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja kaevandamisseaduse alusel tehtavad toimingud
 18) Lennuameti toimingud;
 19) Veeteede Ameti toimingud;
 20) Patendiameti ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni toimingud;
 201) Konkurentsiameti toimingud;
 21) konsulaarteenused;
 22) isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavad toimingud;
 23) välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud;
 24) riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine;
 241) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel teostatavad toimingud;
 25) valla- või linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingud;
 251) arhiiviseaduse alusel teostatavad toimingud;
 26) elektrituruseaduse alusel tehtavad toimingud;
 261) raudteeseaduse alusel teostatavad toimingud;
 262) Sideameti toimingud;
 263) digitaalallkirja seaduse alusel teostatavad toimingud;
 264) maagaasiseaduse alusel teostatavad toimingud;
 265) kaugkütteseaduse alusel teostatavad toimingud;
 27) mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud;
 271) väetiseseaduse alusel teostatavad toimingud;
 272) taimekaitseseaduse alusel teostatavad toimingud;
 273) [kehtetu – RT I 2004, 89, 611 - jõust. 07.01.2005]
 28) muud käesoleva seadusega ettenähtud toimingud.
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 4. Riigilõivu maksja

  Riigilõivu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, asutus või välismaa äriühingu filiaal, kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu.

§ 5. Riigilõivu võtja

  Riigilõivu võtja käesoleva seaduse tähenduses on valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus, kohus, valla- või linnasekretär, kes teostab riigilõivuga maksustatud toimingu.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 51. Aukonsuli poolt tehtavad toimingud

  Aukonsuli poolt tehtavatelt käesolevas seaduses sätestatud toimingutelt riigilõivu ei võeta. Aukonsuli poolt tehtavate käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemise eest võib aukonsul võtta tasu käesolevas seaduses sätestatud riigilõivumäära piires ja välisministri määratud ulatuses. Aukonsuli poolt võetavatest tasudest moodustuvad rahalised vahendid aukonsulaadi halduskulude katteks.
[RT I 1998, 64, 1008 - jõust. 25.07.1998]

§ 6. Riigilõivu laekumine
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

 (1) Riigilõiv laekub riigieelarvesse, kui riigilõivuga maksustatava toimingu sooritab valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus või kohus. Riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse, kui riigilõivuga maksustatava toimingu sooritab kohaliku omavalitsuse asutus, kohaliku omavalitsuse hallatav asutus või valla- või linnasekretär.

 (2) [Kehtetu – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

 (3) [Kehtetu – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

 (4) Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse, välja arvatud raudteeseaduse § 3 punktis 20 nimetatud raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehituslubade, kasutuslubade ja nende kohta riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest võetav riigilõiv, mis laekub riigieelarvesse.

 (5) –(6)
[Kehtetud – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

2. peatükk RIIGILÕIVU TASUMINE JA TAGASTAMINE 

§ 7. Riigilõivu tasumine

 (1) Riigilõiv tasutakse enne avalduse esitamist, toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

 (11) [Kehtetu – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

 (12) Käesoleva seaduse § 1881 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotlemist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.

 (13) Käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotlemist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.

 (14) Käesoleva seaduse § 1882 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotlemist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.

 (2) Riigilõiv tasutakse Eesti kroonides, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud juhul. Kuni 100 krooni suuruse riigilõivu on maksja soovil riigilõivu võtja kohustatud vastu võtma sularahas.

 (3) [Kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Riigilõivu tasumise korral näidatakse riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel riigilõivu tasuti. Samuti märgitakse riigilõivu tasumist tõendavasse dokumenti isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti.

 (5) Riigilõivu tasumise korral krediidiasutuse kaudu märgitakse maksekorraldusse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule viitenumber. Maksekorraldusse ei pea märkima toimingu nimetust, kui see on viitenumbri kaudu tuvastatav. Maksekorralduse kaudu peab olema tuvastatav konkreetne toiming, mille eest riigilõivu tasutakse, kui nii on ette nähtud õigusaktis.

 (6) Notar ja riigilõivu võtja on kohustatud riigilõivu laekumist kontrollima avalduse esitamisel, enne toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist. Kui kontrollimisel selgub, et taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab notar või riigilõivu võtja taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, selgitades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võivad notar ja riigilõivu võtja jätta taotluse läbi vaatamata.

 (7) Riigilõivu tasumise kontrollimise ning riigilõivu sularahas vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega .

 (8) Kuni Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkeni tasutakse käesoleva seaduse §-des 881 ja 100 nimetatud toimingute sooritamisel riigilõivu tollieeskirjades sätestatud korras. Sellisel juhul on Maksu- ja Tolliametil riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise korral õigus nõuda riigilõivu maksjalt tollieeskirjas sätestatud korras tagatist tasumisele kuuluva summa ulatuses.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 8. Riigilõivu tasumine välisesindustes ja Eesti riigipiiril

 (1) Välisesinduses osutatud teenuse eest tasutakse riigilõivu esinduse asukohariigi valuutas.

 (11) Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib välisminister välisesinduse juhi ettepanekul lubada oma käskkirjaga erandkorras võtta välisesinduses osutatava teenuse eest riigilõivu eurodes Eesti Panga noteeritud Eesti krooni päevakursi järgi. Välisminister teavitab oma otsusest eelnevalt rahandusministrit.

 (2) Eesti riigipiiril viisa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõiv Eesti kroonides või välisvaluutas vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 4.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 9. Riigilõivumäärade arvutamine välisvaluutas

 (1) Eesti välisesinduses osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu määr välisvaluutas arvutatakse vastavalt teenuse osutamise kuu teisel tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursile. Kuu esimesel tööpäeval osutatava teenuse eest tasutakse riigilõivu eelmisel kuul arvutatud määras.

 (11) Eesti välisesinduses osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 1998, 64, 1008 - jõust. 25.07.1998]

 (4) Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 10. Täiendava tasu võtmine

  Riigilõivu võtjate poolt täiendava tasu võtmine riigilõivuga maksustatud toimingu eest on keelatud.

§ 11. Riigilõivu tagastamise taotlemine

 (1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.

 (2) Riigilõivu tagastamise taotlemisel esitatakse riigilõivu võtjale kirjalik avaldus. Avaldus peab vastama käesoleva seaduse § 12 lõike 4 alusel antud määruses sätestatud nõuetele. Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti võib riigilõivu võtja riigilõivu tasunud isikult nõuda vaid juhul, kui seda on vaja riigilõivu tasumise kontrollimiseks.

 (3) Originaaldokumenti ei pea esitama juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 12. Riigilõivu tagastamine
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

 (1) Riigilõivu võtja teeb otsuse ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

 (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

 (4) Riigilõivu tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega .

 (5) –(6)
[Kehtetud – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 13. Riigilõivu tagastamine välisesinduses

 (1) Kui riigilõiv on tasutud välisesinduses, on riigilõivu tasunud isikul õigus nõuda riigilõivu tagastamist vastavas välisesinduses, esitades käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

 (2) Välisesindus teeb otsuse riigilõivu tagastamise taotluse kohta 10 kalendripäeva jooksul.

 (3) Riigilõivu tagastamise taotlusega nõustumisel tagastab välisesindus riigilõivu ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi 30 kalendripäeva jooksul välisesindusele tõendi ja avalduse esitamisest arvates, tehes riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märke tagastatud summa kohta. Taotlusega mittenõustumisel tagastatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument.

§ 14. Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine

  Riigilõivu võtnud asutus ei vaata riigilõivu tagastamise taotlust läbi, kui:
 1) riigilõivu tagastamise taotluse kohta on riigilõivu võtnud asutuse otsus;
 2) riigilõivu tagastamise osas on olemas jõustunud kohtuotsus või -määrus;
 3) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument juhul, kui see on nõutav.
[RT I 2001, 2, 2 - jõust. 01.03.2001]

§ 15. Tagastamisele kuuluv riigilõiv

 (1) Tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
 1) riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas;
 2) [kehtetu – RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]
 3) esitatud taotlus või avaldus jäetakse läbi vaatamata;
 4) keeldutakse avalduse või kaebuse vastuvõtmisest või riigilõivuga maksustatava toimingu tegemisest;
 5) asja menetlus lõpetatakse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse;
 6) riigilõivu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on vabastatud riigilõivu tasumisest;
 7) [kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
 8) riigilõivu tasunud isik loobub toimingust või dokumendi saamisest enne vastavasse asutusse pöördumist;
 9) [kehtetu – RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]
 10) abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu;
 11) abielulahutuse hagist loobutakse menetluse käigus;
 12) [kehtetu – RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]
 13) ehitise omanikule väljastatud riikliku hooneregistri õiendi kasutamine tõendusmaterjalina vallasasjast ehitisega tehtava tehingu korral ei ole võimalik põhjusel, et ehitis on kinnisasja osa;
 14) [kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
 15) esinevad muud seaduses sätestatud alused.

 (2) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 40–42, 44 ja 47 nimetatud toimingute eest tasutud riigilõivu ei tagastata juhul, kui toimingu tegemiseks esitatud avaldus võetakse enne toimingu tegemist tagasi või jäetakse kandeotsuse alusel rahuldamata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 7 nimetatud põhjustel kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele.

 (4) Käesoleva seaduse § 881 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tolliseadustikus ettenähtud tähtaja jooksul.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

3. peatükk RIIGILÕIVU TASUMISEST VABASTAMINE 

§ 16. Riigilõivu tasumisest vabastamine kohtuasjade toimingutes

 (1) Riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja või kaebuse esitaja:
 1) palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis või kaebuses;
 2) elatise nõudmise hagis ja maksekäsu kiirmenetluse avalduses lapse elatisnõudes;
 3)–15)
[kehtetud – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (2) [Kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Pooled on vabastatud riigilõivu tasumisest:
 1) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise vaidlustes;
 2) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlustes;
 3) Euroopa Ühenduse kaubamärgi ja Ühenduse disainilahenduse kasutamise keelamise vaidlustes.

 (4) Füüsilised ja juriidilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest neile kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmasel väljastamisel.

 (5) Füüsilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest valimiskomisjonide otsuste peale esitatavates kaebustes.

 (6) Pensioni või toetuse taotlejad on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjades.

 (7) Isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioniõigusliku staaži tõendamise asjades.

 (8) Maksuhaldurid on vabastatud riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjades.

 (9) Maareformiseadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete teostamisel on maavalitsus vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamise korral Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga seotud asjas.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 17. Riigilõivu tasumisest vabastamine äriregistri ja kommertspandiregistri toimingutes

 (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike äriregistri ja kommertspandiregistri registrikaardi ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel.

 (2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) §-de 45, 45 1 ja 46 alusel äriregistrisse või kommertspandiregistrisse kande tegemist.

 (3) Riigilõivuga ei maksustata ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamist.

 (4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist.

 (5) Riigilõivuga ei maksustata täisühingu usaldusühinguks ja usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kandmist äriregistrisse.

 (6) Riigilõivuga ei maksustata äriühingute ühinemise käigus ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist.

 (7) Riigilõivuga ei maksustata äriühingu jagunemise käigus omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist.

 (8) Riigilõivuga ei maksustata kommertspandiregistrisse kantud kommertspantide järjekohtade muutmist, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamisel järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine, mitte pandipidajate kokkulepe.

 (9) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku § 33 lõike 7 1 alusel tehtud kommertspandiregistri kandeid.

 (10) Riigilõivuga ei maksustata äriregistrisse märke tegemist ühingu osade või aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise kohta.

 (11) Riigilõivuga ei maksustata äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte aadressi, äriühingu aadressi ega filiaali aadressi muutmist sama omavalitsusüksuse piires.

 (12) Riigilõivuga ei maksustata äriregistri kannet, mis tehakse pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri pädevuse kohase kandeavalduse alusel.

 (13) Riigilõivuga ei maksustata Finantsinspektsiooni taotlusel krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale erirežiimihalduri määramise kohta äriregistrisse tehtavat kannet.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 18. Riigilõivu tasumisest vabastamine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutes

 (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registrikaartide ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel.

 (2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku §-de 45, 45 1 ja 46 alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemist.

 (21) Riigilõivuga ei maksustata ametiühingute mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kandeid.

 (3) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu ja sihtasutuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamist.

 (4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud mittetulundusühingu ja sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist.

 (5) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise käigus ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist.

 (6) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise käigus omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist.

 (7) Mittetulundusühing või sihtasutus, kes on enne 1996. aasta 1. oktoobrit registreeritud ettevõtteregistris, on vabastatud riigilõivu tasumisest vastava mittetulundusühingu või sihtasutuse kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

 (8) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu või sihtasutuse registrisse kantud aadressi muutmist sama omavalitsusüksuse piires.

 (9) Usuline ühendus, kes on enne 2002. aasta 1. juulit registreeritud Siseministeeriumis, on vabastatud riigilõivu tasumisest usulise ühenduse kandmisel usuliste ühenduste registrisse.

 (10) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannet, mis tehakse pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri pädevuse kohase kandeavalduse alusel.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 19. Riigilõivu tasumisest vabastamine kinnistusraamatu ja laeva kinnistusraamatu toimingutes

 (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar, kohtutäitur ning vannutatud maamõõtja on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu dokumentide ärakirjade väljastamisel.

 (2) Kinnistusraamatu toimingute puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud:
 1) valitsusasutus, kes esitab avalduse riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks või riigile kuuluva laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatusse kandmiseks, samuti valitsusasutus avalduse esitamisel riigivara valitseja kandmiseks kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse või keelu- või eelmärke või vastuväite kandmiseks kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse või nimetatud kannete muutmiseks või kustutamiseks;
 2) valla- või linnavalitsus, kes esitab avalduse tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks;
 3) isik või asutus, kes esitab avalduse ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse;
 4) Muinsuskaitseamet avalduse esitamisel märke tegemiseks kinnistusraamatusse kinnismälestise ostueesõigusega koormamise kohta;
 5) isik või asutus kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste, nende muutmise või lõpetamise kinnistusraamatusse kandmisel;
 6) pankrotihaldur avalduse esitamisel pankrotiotsuse alusel märke kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmiseks või sellise märke kustutamiseks;
 7) valitsusasutus, kelle ülesannete täitmisega seoses esitatakse avaldus kinnistusraamatu kannete tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks.

 (3) Kinnistamisel on riigilõivuvabad järgmised kinnistamistoimingud:
 1) alusetu või ebaõige kande parandamine;
 2) kohtuotsuse või -määruse ja kohtutäituri avalduse alusel tehtav sissekanne, välja arvatud kanne omaniku kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel tehtavate seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmine kinnistusraamatusse;
 4) ümberkruntimiskava alusel tehtav sissekanne;
 5) erastatava korteriomandi registriosa avamine ja avalik-õigusliku reaalkoormatise kinnistamine;
 6) äriühingu ärinimest ning mittetulundusühingu või sihtasutuse nimest täiendi «asutamisel» kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele, kui vastav juriidiline isik oli eelnevalt kantud kinnistusraamatusse täiendiga «asutamisel»;
 7) kinnistusraamatusse kantud juriidilise isiku registrikoodi muutmine, kui selline muutmine on tingitud isiku ümberregistreerimisest;
 8) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse;
 9) kinnisomandist loobumine ja laeva või ehitatava laeva omandist loobumine;
 10) omandi ülemineku kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse, kui kinnisasi, laev või ehitatav laev läheb sundvõõrandamise teel riigile;
 11) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;
 12) laeva või ehitatava laeva kustutamine laevakinnistusraamatust;
 13) laevakinnistusraamatusse kantud andmete märkimine varem väljastatud merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele;
 14) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234) §-s 15 2 nimetatud tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks kinnistusraamatusse reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kandmise avalduse esitamine ja vastava õiguse kinnistamine, kui see toimub enne 2004. aasta 30. detsembrit;
 15) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15 1 sätestatud kinnisasja omaniku kasuks ostuõiguse kinnistusraamatusse kandmine ja vastava õiguse kinnistamine;
 16) uurija määruse alusel kinnisasja arestimise korral keelumärke kinnistusraamatusse kandmine;
 17) riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi ümberregistreerimine hüpoteegiks, kui pandisumma ei muutu või väheneb;
 18) maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155; 2004, 30, 208; 38, 258) § 23 lõike 51 punkti 7 või § 23 4 lõike 9 alusel kinnistusraamatusse kantud märke kustutamine seaduses sätestatud kohustuse täitmisel ja tähtpäeva saabumisel;
 19) abikaasade ühisomandi puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa sissekandmine;
 20) kinnistusraamatuseaduse (RT 1993, 65, 922; RT I 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565; 2003, 13, 64; 2004, 14, 91) § 9 lõike 3 alusel omaniku avalduse alusel kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta märke kinnistusraamatusse kandmine;
 21) maareformi seaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258; 53, 373) alusel kinnistusraamatu kannete tegemine, kui kinnistamisavalduse esitamise kohustus lasub riigil või riigi esindajal.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 20. Riigilõivu tasumisest vabastamine abieluvararegistri toimingutes

 (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registridokumentide ärakirjade väljastamisel.

 (2) Riigilõivuga ei maksustata alusetu või ebaõige kande parandamist registris.

§ 21. Riigilõivu tasumisest vabastamine pärimisregistrist teabe saamisel

  Kohus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud pärimisregistrist teabe saamisel.

§ 211. Riigilõivu tasumisest vabastamine riikliku ehitisregistri toimingutes

 (1) Kohus, prokuratuur, uurija, kohtutäitur ja Maksu- ja Tolliamet on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike riikliku ehitisregistri toimingute eest.

 (2) Notar on riigilõivu tasumisest vabastatud tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike käesoleva seaduse §-s 68 12 nimetatud riikliku ehitisregistri toimingute eest.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 212. Keskkonnaregistri toimingute eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigiasutus ja kohalik omavalitsus on nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike keskkonnaregistri toimingute eest riigilõivu tasumisest vabastatud.
[RT I 2002, 58, 361 - jõust. 01.01.2003]

§ 213. Majandustegevuse registri toimingute eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Kohus, valitsusasutus ning valla- ja linnavalitsus on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike majandustegevuse registri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamisel.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 214. Riigilõivu tasumisest vabastamine väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jetiga tehtavates toimingutes

 (1) Riigilõivuga ei maksustata väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti kustutamist meresõiduohutuse seaduse (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) §-s 371 ettenähtud registrist ning sellekohase tunnistuse väljastamist.

 (2) Riigilõivuga ei maksustata toiminguid, mis tehakse väikelaevaregistrist ja jettide registrist väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti kandmisel meresõiduohutuse seaduse §-s 371 nimetatud registrisse ning sellekohase tunnistuse väljastamisel.
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 22. Riigilõivu tasumisest vabastamine perekonnaseisuasutuste toimingutes

 (1) Füüsilised isikud ei tasu riigilõivu:
 1) sünni- ja surmaakti koostamise eest, samuti nimetatud aktide alusel esmaste tunnistuste väljastamise eest;
 2) tunnistuste väljastamise eest sünniakti muutmisel seoses lapsendamisega või põlvnemisandmete muutumisega;
 3) perekonnaseisuametniku poolt perekonnaseisuakti koostamisel tehtud vigade parandamise eest;
 4) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta kordustunnistuse väljastamise eest.

 (2) Kohus, haldusorgan ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud riigilõivu tasumisest vabastatud.
[RT I 2004, 14, 92 - jõust. 14.05.2004]

§ 23. [Kehtetu – RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 231. Riigilõivu tasumisest vabastamine toiduseaduse alusel teostatavates toimingutes

  Riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavad haridus-, sotsiaal- ja meditsiiniasutused on vabastatud riigilõivu tasumisest asutusesisese toitlustamise järelevalvetoimingute eest.
[RT I 2000, 49, 300 - jõust. 01.01.2001]

§ 24. Riigilõivu tasumisest vabastamine valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingutes

  Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingu puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud füüsilised isikud riiklike toetuste ja pensionide saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise ja ärakirjade õigsuse kinnitamise eest.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 241. Riigilõivu tasumisest vabastamine avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamise eest

  Juurdleja, uurija, kohus, prokurör, notar, kohtutäitur ja maksuhaldur ei tasu riigilõivu avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 25. [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.05.2004]

§ 26–27. [Kehtetud – RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 28. Riigilõivu tasumisest vabastamine viisataotluse läbivaatamisel

  Viisataotluse läbivaatamisel on riigilõivu tasumisest vabastatud:
 1) Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Kaitsejõudude juhataja kutsel Eestisse saabuvad isikud;
 2) alla 18-aastased isikud;
 3) isikud Vabariigi Valitsuse poolt sõlmitud rahvusvahelises lepingus ettenähtud juhtudel;
 4) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige.
[RT I 2004, 28, 189 - jõust. 01.05.2004]

§ 281. Riigilõivu tasumisest vabastamine ametlike teadaannete avaldamisel

  Teadaannete avaldamisel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded on riigilõivu tasumisest vabastatud:
 1) kinnistusregistriosa avamisel seaduses ettenähtud teadaande avaldamine;
 2) kohtute, sealhulgas kohtute registriosakondade ja kinnistusametite poolt ametiülesande korras teadaande avaldamine;
 3) notari poolt pärimisseaduse (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807) § 118 lõike 1 alusel teadaande avaldamine;
 4) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kohtuasjade toimingutega seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamine;
 5) kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku alusel täitekutse avaldamine;
 6) maksuhalduri poolt maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472; 82, 554; 88, 591; 2004, 2, 7; 28, 188 ja 189; 30, 208; 45, 319; 56, 403; 84, 568 ja 569; 2005, 13, 66) ettenähtud teadaande avaldamine;
 7) kohaliku omavalitsuse poolt rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148; 30, 208; 2005, 1, 1; 2, 4; 15, 87) §-s 46 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise taotluse avaldamine;
 8) riigiasutused.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 29. Riigilõivu tasumisest vabastamine mõne registrikande puhul

 (1) Riigilõivuga ei maksustata aadressiandmete muutmist riigile kuuluvas registris või muus andmekogus, kui andmete muutmine on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või postisihtnumbri muutmisest.

 (2) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud füüsilise isiku nime ega elukohaandmete muutmist, kui sellele eelneb vastavasisuline muudatus rahvastikuregistris.

 (21) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud füüsilise isiku isikukoodi muutmist või täiendavat sissekandmist.

 (3) Riigilõivuga ei maksustata surnud isiku andmete registrist kustutamist.

 (4) Riigilõivuga ei maksustata füüsilisest isikust ettevõtja ärinime ja ettevõtte asukoha aadressi muutmist, samuti juriidilise isiku nime, asukoha aadressi ja õiguslikule vormile viitava täiendi muutmist riigile kuuluvas registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb vastavasisuline muudatus äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

 (5) Registriandmeid kajastava dokumendi väljastamine juhul, kui sellise dokumendi väljastamise vajadus on tingitud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 21, 3 ja 4 loetletud muudatustest, on riigilõivust vabastatud.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 291. Välisriikide ja organisatsioonide esindajate vabastamine riigilõivu tasumisest

  Välisriigi diplomaadi staatust omavad isikud ja välisriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindused on vabastatud riigilõivu tasumisest, välja arvatud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 34 punktides a kuni f nimetatud juhtudel.
[RT I 2001, 2, 2 - jõust. 01.01.2001]

§ 292. Riigilõivu tasumisest vabastamine raadiosageduste ja numeratsiooniga seotud toimingute eest

 (1) Eesti kaitsevägi on vabastatud riigilõivu tasumisest raadiosageduskanalite kasutamisel sagedusalades, mis on raadiosageduste plaanis kaitseväele kasutamiseks ette nähtud.

 (2) Riigisiseste hädaabi lühinumbrite ja Euroopa ühtse hädaabinumbri «112» ning vältimatu psühholoogilise abi kohustuslike lühinumbrite numbriloaga seotud toimingud on riigilõivuvabad.

 (3) Veesõiduki raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest veesõidukile paigaldatud laevade ohutusvarustuse hulka kuuluvate raadioseadmete, millele on nõuded kehtestatud meresõiduohutuse seaduse ( RT I 2002, 1, 1 ; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) alusel, raadioloale kandmise eest.

 (4) Õhusõiduki raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest õhusõidukile paigaldatud ainult inimelude ohutuse tagamiseks ettenähtud raadioseadmete raadioloale kandmise eest.

 (5) Vee- ja õhusõiduki raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest vee- ja õhusõidukile paigaldatud sagedusloata kasutatavate raadioseadmete raadioloale kandmise eest.

 (6) Keskkonnaseireks kasutatavate raadiosageduste sagedusloaga seotud toimingud on riigilõivuvabad.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 293. Riigilõivu tasumisest vabastamine välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel

  Välisriigi advokaat on vabastatud riigilõivu tasumisest enda kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamisel.
[RT I 2001, 36, 201 - jõust. 19.04.2001]

§ 294. Riigilõivu tasumisest vabastamine liiklusregistri toimingutes

 (1) [Kehtetu – RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

 (2) Kutseõppeasutuste põllumajanduse kutsealal õppivad õpilased on vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 ning § 672 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute eest.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 295. Riigilõivu tasumisest vabastamine kodakondsuse taotlemise toimingutes

  Kodakondsuse seaduse (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565) §-des 13 ja 14 nimetatud alla 15-aastased isikud on Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava sooviavalduse läbivaatamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 296. Riigilõivu tasumisest vabastamine konsulaarteenuse osutamisel

  Konsulaarseaduse § 40 alusel dokumendi edastamisel ametiasutuse taotlusel on ametiasutus vabastatud riigilõivu tasumisest.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 297. Õigusvastaselt represseeritud isiku ja õigusvastaselt represseeritud isikuga võrdsustatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest

  Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes on tema omandis oleva kinnisasja kohta käiva teabe osas vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud toimingute eest.
[RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]

§ 298. Riigilõivu tasumisest vabastamine jäätmeloa muutmisel

  Jäätmeloa muutmisel, kui muutmise aluseks on jäätmeloa omaja teatis jäätmeseaduse § 81 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud andmete muutmine või kui jäätmeloa muutmine on tingitud jäätmeloa omajast mitteolenevaist põhjustest, vabastatakse jäätmeloa omaja riigilõivu tasumisest.
[RT I 2004, 9, 52 - jõust. 01.05.2004]

  [Paragrahvi 299 sõnastus kuni 30. 06. 2006]

§ 299. Riigilõivu tasumisest vabastamine tööloa taotlemisel

  Välismaalane, kes taotleb või kellele on antud elamisluba Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks, on vabastatud riigilõivu tasumisest tööloa või selle pikendamise taotlemisel.
[RT I 2004, 71, 502 - jõust. 20.10.2004]

  [Paragrahvi 299 sõnastus alates 1. 07. 2006]

§ 299. Riigilõivu tasumisest vabastamine tööloa taotlemisel

 (1) Välismaalane, kes taotleb või kellele on antud elamisluba Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks, on vabastatud riigilõivu tasumisest tööloa või selle pikendamise taotlemisel.

 (2) Välismaalane, kellele on antud elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel, on vabastatud riigilõivu tasumisest tööloa või selle pikendamise taotlemisel.
[RT I 2006, 2, 3 - jõust. 01.07.2006]

§ 2910. Riigilõivu tasumisest vabastamine ravimiseaduse alusel teostatavates toimingutes

  Ravimiseaduse § 95 lõikes 3 nimetatud juhul on taotluse esitaja ravimi kliinilise uuringu teostamiseks loa taotlemise eest riigilõivu tasumisest vabastatud.
[RT I 2005, 2, 4 - jõust. 01.03.2005]

§ 2911. Riigilõivu tasumisest vabastamine taimekaitseseaduse alusel teostatavates toimingutes

  Riigilõivuga ei maksustata taimepassi väljastamist, kui kaubasaadetise kontrollimise eest on võetud taimetervise järelevalve tasu.
[RT I 2005, 68, 530 - jõust. 01.01.2006]

  [Paragrahv 2912 jõustub 8. 07. 2006]

§ 2912. Riigilõivu tasumisest vabastamine karistusregistri toimingute puhul

 (1) Karistusregistri seaduse § 17 lõike 1 punktides 2–14 nimetatud isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri toimingutes.

 (2) Karistusregistri seaduse § 22 lõike 1 punktides 2 ja 2 1 nimetatud asutus on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamisel.
[RT I 2006, 29, 224 - jõust. 08.07.2006]

4. peatükk KONTROLL JA VASTUTUS 

§ 30. Riigilõivu laekumise kontrollimine

  Riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumise täielikkust ja õigeaegsust kontrollib riigilõivu võtja, kes teostab riigilõivuga maksustatud toimingu.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 31–32. [Kehtetud – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 33. Riigilõivu tasumise ettekirjutus

 (1) Kui riigilõivu laekumise kontrollimisel selgub, et riigilõivu maksjale on väljastatud dokument või on sooritatud tema poolt taotletud toiming või ta on saanud muu vastuhüve või teenuse ilma selle eest seaduses ettenähtud riigilõivu tasumata, võib riigilõivu võtja teha riigilõivu maksjale riigilõivu tasumise ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus).

 (2) Ettekirjutuse tegemisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Ettekirjutuses peab sisalduma:
 1) riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress;
 2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 4) ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress;
 5) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas riigilõivu tasumise alus koos viitega käesolevale seadusele;
 6) tasumisele kuuluv riigilõivusumma;
 7) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 8) viide ettekirjutuse vaidlustamise võimaluste, tähtaja ja korra kohta;
 9) hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral.

 (4) Ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (5) Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras kaebuse kohtule või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaide. Kaebuse või vaide esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata kohus või asja lahendav organ.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 34. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg

  Riigilõivu maksja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 35. Riigilõivu sissenõudmine

 (1) Kui riigilõivu maksja ei ole riigilõivu tasunud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul, on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole riigilõivu maksja poolt tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.

 (2) Riigilõivu sissenõudmise aegumistähtaeg on kaks aastat. Aegumistähtaeg algab aastale, kui riigilõiv oleks tulnud tasuda, järgneva aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 36. Riigilõivu võtva asutuse ametniku vastutus

  Riigilõivu ebaõiges võtmises või riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumata jäämises süüdi olev isik vastutab haldus-, kriminaal- või distsiplinaarkorras.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

II. osa RIIGILÕIVUMÄÄRAD 

5. peatükk KOHTUASJADE TOIMINGUD 

§ 37. Kohtusse hagiavalduse, avalduse või kaebuse esitamine

 (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

 (2) –(7)
[Kehtetud – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (8) Avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, muu hulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu ei tasuta isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses.

 (81) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 krooni.

 (9) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 80 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 91–12 ja 18 sätestatud juhul.

 (91) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 750 000 krooni.

 (92) Kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (93) Kui kaebuses või protestis on esitatud mitu alternatiivset nõuet, tasutakse riigilõivu vastavalt nõudele, mille esitamise eest on ette nähtud suurima riigilõivu tasumine.

 (10) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 3% vaidlustatavast summast, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni.

 (11) Kaebuse esitamisel Patendiameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3200 krooni.

 (111) Kaebuse või hagiavalduse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (12) Kaebuse esitamisel Taimetoodangu Inspektsiooni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 2200 krooni.

 (13) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu:
 1) võlgniku, tema surma korral pärija või pärandvara hoidja pankrotiavalduse esitamise eest 150 krooni;
 2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eest 1600 krooni;
 3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamise eest 80 krooni.

 (14) Apellatsioonkaebuse esitamisel kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise korral tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (15) Varalises vaidluses tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud riigilõivumäära järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes.

 (16) Hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni, kui hagihinda ei ole võimalik määrata.

 (17) Hagiavalduse esitamisel sordikaitsega seotud vaidluses tasutakse riigilõivu 1200 krooni, kui hagihinda ei ole võimalik määrata.

 (18) Kaebuse esitamisel riigihangete seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku poolt riigihanke pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale tasutakse riigilõivu:
 1) kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise olemasolu korral 3% selles pakkumises määratud riigihanke eeldatavast maksumusest, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni;
 2) kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise puudumise korral 100 krooni.

 (19) Avalduse esitamise eest maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 1 protsent vaidlustatavalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni.

 (20) Avalduse esitamise korral vahekohtu otsuse tühistamiseks või vahekohtu või välisriigi kohtu otsuse tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasutakse riigilõivu 5 protsenti vahekohtu otsusega lahendatud asja hinnast, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 10 000 krooni. Kui asja hinda ei ole võimalik määrata, tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (21) Avalduse esitamisel, millega nõutakse kaasomandi lõpetamist vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lõikele 5, tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2006, 31, 235 - jõust. 01.09.2006]

§ 38. Menetlusdokumentide ärakirjade väljastamine ja väljatrükkide tegemine

 (1) Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

 (2) Kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 39. [Kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

6. peatükk KOHTUTE REGISTRIOSAKONDADE JA KINNISTUSAMETITE TOIMINGUD 
[RT I 1998, 103, 1701 - jõust. 01.01.1999]

1. jagu Äriregistri toimingud 

§ 40. Äriregistri kande tegemine

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (3) Osaühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2% osakapitalist, kuid mitte alla 3000 krooni ja mitte üle 20 000 krooni.

 (4) Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2% aktsiakapitalist, kuid mitte alla 4000 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 41. Äriregistri kande muutmine

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (3) Osa- või aktsiakapitali suurendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrissekantud osa- või aktsiakapitali vahest, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

 (4) Osa- või aktsiakapitali vähendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

 (41) Osa- või aktsiakapitali kande tegemise eest äriregistrisse, millega osa- või aktsiakapitali üheaegselt nii vähendatakse kui suurendatakse, tasutakse riigilõivu 0,2% lõplikult taotletavast ning registrisse kantavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

 (5) Osaühingu või aktsiaseltsi kohta äriregistrisse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata muudatuste või täienduste kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (6) Kui taotletakse ettevõtja kohta üheaegselt mitmesse äriregistri veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgem riigilõivumäär.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 42. Äriühingu ümberkujundamine

 (1) Osaühingu või aktsiaseltsi täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Täis- või usaldusühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu summas, mida tuleks tasuda vastava osaühingu või aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest käesoleva seaduse § 40 lõigete 3 ja 4 alusel.

 (3) Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav aktsiakapital jääb sama suureks kui senine osakapital, tasutakse riigilõivu 1400 krooni.

 (4) Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav osakapital jääb niisama suureks kui senine aktsiakapital, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (5) Osaühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletava aktsia- või osakapitali suurus, võrreldes senise osa- ja aktsiakapitali suurusega, muutub, kohaldatakse riigilõivu tasumisel suurendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatut ning vähendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut.

 (6) Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest aktsiakapitali suurust muutmata tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Kui ümberkujundamisel muudetakse aktsiakapitali suurust, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.

  [Lõige 7 jõustub 18. 08. 2006]

 (7) Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2005, 71, 543 - jõust. 18.08.2006]

§ 43. Registrikartoteegi või äritoimiku dokumendi ärakirja väljastamine

 (1) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (2) Äriregistri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (4) Äriregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

2. jagu Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud 

§ 44. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanded

 (1) Mittetulundusühingu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.

 (3) Mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 441. Usuliste ühenduste registri kanded

 (1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (2) Usuliste ühenduste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2002, 24, 135 - jõust. 01.07.2002]

§ 45. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ärakirja väljastamine

 (1) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (2) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

 (3) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (4) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 451. Usuliste ühenduste registri ärakirja väljastamine

 (1) Usuliste ühenduste registri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni.

 (2) Usuliste ühenduste registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2002, 24, 135 - jõust. 01.07.2002]

§ 46. [Kehtetu – RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

3. jagu Kommertspandiregistri toimingud 

§ 47. Kommertspandiregistri kanne

 (1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu 0,2% pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

 (2) Enne kommertspandiseaduse (RT I 1996, 45, 848; 49, õiend; 1997, 48, 774) jõustumist seatud kommertspantide ümberregistreerimise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (3) Pandisumma suurendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

 (4) Pandisumma vähendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

 (5) Kommertspandi kustutamise eest kommertspandiregistrist tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetamata kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Kui taotletakse üheaegselt mitmesse kommertspandiregistri registrikaardi veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär.

 (7) Kui taotletakse üheaegselt mitme kommertspandi kohta kommertspandiregistrisse kantud andmete muutmist, täiendamist või kustutamist, tasutakse riigilõivu iga kommertspandi pealt.
[RT I 1998, 59, 941 - jõust. 10.07.1998]

§ 48. Kommertspandiregistri ärakiri

 (1) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (2) Kommertspandiregistri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (4) Kommertspandiregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

4. jagu Kinnistusraamatu toimingud 

§ 49. Riigilõivu suuruse määramine kinnistusraamatu toimingutes

  Kinnistusraamatu toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 50. Kinnistusregistriosa avamine

  Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

§ 51. Omaniku kandmine kinnistusraamatusse
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

 (1) Kinnistu uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismääras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.

 (2) Kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulase või abikaasa sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

 (3) Kinnistusraamatusse kantud omaniku õdede või vendade või nende alanejate sugulaste sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 75% täismäärast.

 (4) [Kehtetu – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 52. Kanne piiratud asjaõiguse kohta

 (1) Piiratud asjaõiguse kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismäär.

 (2) Kui piiratud asjaõiguse kanne tehakse koos registriosa avamise või omandi ülekandmisega, tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

 (21) Isiku vahetumisel, kelle kasuks on kinnisasi piiratud asjaõigusega koormatud, tasutakse uue omaja kinnistusraamatusse kandmise eest riigilõivu 50% täismäärast.

 (3) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse sisu muutmise eest tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

 (4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25% täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

 (41) Kui piiratud asjaõigusega kaaskoormatakse erinevate kohtute tööpiirkondades asuvaid kinnistuid või erinevate kohtute tööpiirkondades asuvatele kaaskoormatud kinnistutele seatud asjaõiguse sisu muudetakse või kanne kustutatakse, tasutakse erinevate kohtute kinnistusosakondades kinnistusraamatusse tehtavate kannete eest kokku ühekordne riigilõivumäär.

 (5) Ühishüpoteegi kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 53. Märge kinnistusraamatus

 (1) Märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

 (2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

§ 54. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga, kinnistute jagamine või ühendamine
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

 (1) Kande tegemisel kinnistusraamatusse kinnistu jagamise või kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kohta tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

 (2) Kui kinnistu jagamisele või kinnistute ühendamisele lisandub omandi üleminek, tasutakse riigilõivu ka uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 51.

 (3) Kinnistu jagamisel tasutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõivule jagamisega kaasneva uute registriosade avamise eest alates kolmandast uuest registriosast iga uue registriosa eest 100 krooni.

 (4) [Kehtetu – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 55. [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 56. Muu sissekanne

  Muu sissekande eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

§ 57. Kinnistusraamatu ärakiri

 (1) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (2) Kinnistusregistriosa kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 100 krooni, sõltumata lehekülgede arvust.

 (3) Kinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga A4 formaadis lehekülje eest 25 krooni;
 2) iga A3 formaadis lehekülje eest 50 krooni.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

5. jagu Abieluvararegistri toimingud 

§ 58. Riigilõivu suuruse määramine abieluvararegistri toimingutes

  Abieluvararegistri toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 59. Abieluvararegistri kanne

 (1) Abieluvararegistrisse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

 (11) Abieluvararegistrisse tehtud kande sisu muutmise eest tasutakse 50% riigilõivu täismäärast.

 (2) Abieluvararegistrisse tehtud kande kustutamise eest tasutakse 25% riigilõivu täismäärast.

 (3) Kui abikaasad elavad erinevate kohtute tööpiirkondades, tasutakse mõlema kohtu kinnistusosakonnas abieluvararegistrisse tehtud kande eest kokku ühekordne riigilõivumäär vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 60. Abieluvararegistri ärakiri

 (1) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (2) Abieluvararegistrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 35 krooni.

 (3) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

 (4) Abieluvararegistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 25 krooni;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni.

6. jagu Pärimisregistri toimingud 

§ 61. [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

7. jagu Laevakinnistusraamatu toimingud 

§ 611. Laevakinnistusraamatu kanded ja märked

 (1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ning siseveelaeva korral 500 krooni.

 (2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

 (3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (4) Hüpoteegi seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni. Ühishüpoteegi seadmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena. Kui ühishüpoteek seatakse üheaegselt nii siseveelaevale kui ka merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile, siis tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (5) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

 (6) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 1000 krooni ja siseveelaeva korral 250 krooni. Ühishüpoteegi kannete muutmist või kustutamist või ühishüpoteegiga seotud märgete tegemist või muutmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena. Kui ühishüpoteek on seatud üheaegselt nii siseveelaevale kui ka merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile, siis tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (7) Muude käesolevas paragrahvis nimetamata laevakinnistusraamatu kannete ja märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
[RT I 2001, 2, 2 - jõust. 01.01.2001]

§ 612. Laevakinnistusraamatu dokumentide väljastamine
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

 (1) Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (2) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Laevakinnistusregistriosa ja laevatoimiku dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (4) [Kehtetu – RT I 2000, 92, 597 - jõust. 01.01.2001]

7. peatükk HALDUSASUTUSTE TOIMINGUD 

1. jagu Liiklusregistri toimingud 
[RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 62. Sõiduki eelregistreerimine

  Sõiduki eelregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 63. Sõiduki ja veesõiduki registreerimine

 (1) Sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (2) Väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (3) Maastikusõiduki ja jeti registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (4) Ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 3700 krooni.
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 64. Registreerimismärgi väljastamine

 (1) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega ja unikaalse auto registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (2) Mootorratta üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega ja unikaalse mootorratta registreerimismärgi, maastikusõiduki, haagise, traktori, traktori baasil ehitatud masina ja muu liikurmasina ning nende haagiste registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (3) Eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

 (4) Transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni.

 (5) Auto teisaldatava registreerimismärgi kirjega «PROOV» väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärkide, mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärkide, mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärkide korduvkasutuseks väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärgi ühe duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2005, 31, 228 - jõust. 03.06.2005]

§ 65. [Kehtetu – RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 66. Registriandmete muutmine

 (1) Registriandmete muudatuste vormistamise eest seoses sõiduki või väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (2) Registriandmete muudatuste vormistamise eest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise eest koos sellest tuleneva registrikande muudatusega tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 67. Juhtimisõigust tõendava dokumendi ja selle duplikaadi väljastamine

 (1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja nende duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus, taotluse läbivaatamine ja registrisse kandmine).

 (11) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni.

 (2) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa, ajutise juhiloa ja nende duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus, taotluse läbivaatamine ja registriandmete muutmine).

 (3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 2 nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 100 krooni iga duplikaadi eest.

 (4) Mopeedi juhiloa ja selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni iga dokumendi eest (juhiloa või duplikaadi maksumus, taotluse läbivaatamine ja registrisse kandmine või registriandmete muutmine).
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 671. Teabe, tõendarve, tõendi ja ärakirja väljastamine ning autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumine

 (1) Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) registrist kinnitatud väljavõtte puhul – 80 krooni iga lehekülje eest;
 2) eriprogrammi järgi koostatud kinnitatud teabe puhul – 250 krooni iga lehekülje eest;
 3) sõidukile ja maastikusõidukile registrisse kantud nõuete müügieelse kontrolli eest 80 krooni;

 (2) Tõendarve väljastamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni.

 (3) Isiku avalduse alusel tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 80 krooni iga lehekülje eest.

 (4) Liiklusregistri alusdokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 20 krooni iga lehekülje eest.

 (5) Sõiduki, maastikusõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kontrollimiseks autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti Vabariigi piires tasutakse riigilõivu 250 krooni iga sõiduki, maastikusõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kontrollimise eest.
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 672. Eksamite vastuvõtmine

 (1) Mootorsõidukijuhi teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni.

 (2) Mootorsõidukijuhi sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni, eksami vastuvõtmisel autoregistrikeskuse sõidukiga – 450 krooni.

 (3) Mopeedijuhi teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 20 krooni.

 (4) Mopeedijuhi sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.
[RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 68. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamine

 (1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (3) Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

11. jagu Karistusregistritoimingud 
[RT I 1997, 87, 1467 - jõust. 01.01.1998]

§ 681. Karistusregistri teate väljastamine

  Karistusregistri kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 682. Karistusregistri arhiivist andmete väljastamine

  Karistusregistri arhiivist kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

  [Paragrahv 683kehtetu alates 8. 07. 2006 – RT I 2006, 29, 224 ]

§ 683. Riigilõivust vabastamine

 (1) Karistusregistri seaduse § 17 lõike 1 punktides 2–14 nimetatud isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri toimingutes.

 (2) Karistusregistri seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud isik on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamisel.
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

12. jagu  
[Kehtetu – RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

13. jagu  
[Kehtetu – RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2004]

14. jagu Riikliku ehitisregistri toimingud 
[RT I 2004, 14, 91 - jõust. 01.01.2005]

§ 6812. Riikliku ehitisregistri toimingud

 (1) Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete iga lehekülje eest tasutakse riigilõivu 20 krooni.

 (2) Vallasasjana käsitatava ehitise või selle osa omaniku ning pandi andmete ehitisregistrisse kandmisel, muutmisel ja kustutamisel kohaldatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatud kinnistu uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise ning kinnistule hüpoteegi seadmise, muutmise ja kustutamise sätteid.
[RT I 2004, 14, 91 - jõust. 01.01.2005]

15. jagu Keskkonnaregistri toimingud 
[RT I 2002, 58, 361 - jõust. 01.01.2003]

§ 6813. Keskkonnaregistrist andmete väljastamine

 (1) Keskkonnaregistri andmetest paberkandjal väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni A4 formaadis iga lehekülje eest.

 (2) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardist paberkandjal mustvalge väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu:
 1) A4 formaadis iga lehekülje eest 60 krooni;
 2) A3 formaadis iga lehekülje eest 80 krooni;
 3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte korral 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

 (3) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardist paberkandjal värvilise väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu:
 1) A4 formaadis iga lehekülje eest 120 krooni;
 2) A3 formaadis iga lehekülje eest 160 krooni;
 3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte korral 10 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

 (4) Keskkonnaregistrist elektroonilisel andmekandjal andmete ühekordse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2002, 58, 361 - jõust. 01.01.2003]

§ 6814. Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektrooniliste koopiate tegemine

  Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektroonilise koopia tegemise eest tasutakse riigilõivu:
 1) A4 formaadis iga lehekülje eest 20 krooni;
 2) suurema kui A4 formaadis väljavõtte korral 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.
[RT I 2002, 58, 361 - jõust. 01.01.2003]

16. jagu Nimemärgiste riikliku registri toimingud 
[RT I 2003, 15, 85 - jõust. 01.01.2004]

§ 6815. Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse

  Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2003, 15, 85 - jõust. 15.04.2004]

§ 6816. Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse

  Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2003, 15, 85 - jõust. 15.04.2004]

17. jagu Majandustegevuse registri toimingud 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 6817. Registreerimine

  Registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 6818. Registri andmete ametlikult kinnitatud väljavõtte väljastamine

  Majandustegevuse registri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

18. jagu Riikliku alkoholiregistri toimingud 
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 6819. Alkoholi kandmine riiklikku alkoholiregistrisse

 (1) Registrikande tegemise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (2) Registrikande kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

2. jagu Perekonnaseisuasutuse toimingud 

§ 69. Abieluakti koostamine

 (1) Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (2) Abieluakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 70. Abielulahutusakti koostamine

 (1) Abielulahutusakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (2) Abielulahutusakti koostamise eest ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 40 krooni.

 (3) –(4)
[Kehtetud – RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 71. Uue tunnistuse ja kordustunnistuse väljastamine

 (1) Uue tunnistuse väljastamise eest seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 40 krooni.

 (2) Uue tunnistuse väljastamise eest välisesinduses seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (3) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (4) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 72. Uue isikunime andmise otsustamine

  Regionaalministri käskkirjaga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.
[RT I 2005, 1, 1 - jõust. 31.03.2005]

§ 73. Tõendi või ärakirja väljastamine

  Perekonnaseisuakti kantud andmete kohta tõendi, perekonnaseisu tõendi, abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi või perekonnaseisuakti kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.
[RT I 2004, 14, 92 - jõust. 14.05.2004]

3. jagu  
[Kehtetu – RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

4. jagu Hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud 

§ 83. Hasartmängu tegevusloa taotlemine

  Tegevusloa taotlemisel:
 1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 50 000 krooni;
 2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 14 000 krooni.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 84. Tegevusloa väljastamine hasartmängu korraldamiseks

  Tegevusloa väljastamise eest:
 1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 700 000 krooni;
 2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 19 000 krooni.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 85. Hasartmängu korraldusloa taotlemine

  Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 50 000 krooni.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 86. Loterii korraldusloa taotlemine

  Loterii korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 800 krooni.

5. jagu Toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ja loomakaitseseaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 2001, 3, 4 - jõust. 01.07.2001]

§ 87.   §-d 871–872
[Kehtetud – RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

[Kehtetu – RT I 1999, 30, 415 - jõust. 01.01.2000]

§ 873. Volituse andmine

 (1) Laboratooriumile järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

 (2) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
[RT I 1999, 30, 415 - jõust. 01.01.2000]

§ 88. [Kehtetu – RT I 1999, 30, 415 - jõust. 01.01.2000]

§ 881. Järelevalvetoimingud mitteloomset päritolu kauba sisseveol

  [Paragrahvi 881 sissejuhatava osa sõnastus kuni 30. 06. 2006]

  Mitteloomset päritolu toidutoorme või toidu toimetamisel ühendusevälisest riigist Eestisse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga (edaspidi importimine) tasub importija riigilõivu järelevalvetoimingute eest ühe kaubanimetuse kohta ühel tollideklaratsioonil vastavalt imporditavale kogusele:

  [Paragrahvi 881 sissejuhatava osa sõnastus alates 1. 07. 2006]

  Mitteloomset päritolu toidu toimetamisel ühendusevälisest riigist Eestisse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga (edaspidi importimine) tasub importija riigilõivu järelevalvetoimingute eest ühe kaubanimetuse kohta ühel tollideklaratsioonil vastavalt imporditavale kogusele:
 1) kuni 30 tonni – 0,05 krooni kilogrammi kohta;
 2) iga kilogrammi kohta, mis ületab 30 tonni, – 0,03 krooni.[Paragrahvi 882 pealkirja sõnastus kuni 30. 06. 2006]
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 882. Järelevalvetoimingud toidutoorme ja toidu käitlemisel

  [Paragrahvi 882 pealkirja sõnastus alates 1. 07. 2006]

§ 882. Järelevalvetoimingud toidu käitlemisel

 (1) Toidutoorme või toidu käitleja tasub igal aastal järelevalvetoimingute eest käitlemisettevõttes või selle osas vastavalt käitlemisvaldkonnale riigilõivu:
 1) piima töötlemise korral töötlemismahuga kuni 500 000 liitrit toorpiima aastas – 1500 krooni;
 2) piima töötlemise korral töötlemismahuga 500 001 kuni 2 miljonit liitrit toorpiima aastas – 2500 krooni;
 3) piima töötlemise korral töötlemismahuga üle 2 miljoni liitri toorpiima aastas – 5000 krooni;[Punkti 4 sõnastus kuni 30. 06. 2006]
 4) munatoodete tööstusliku tootmise korral – 2500 krooni;[Punkti 4 sõnastus alates 1. 07. 2006]
 4) munatoodete tootmise korral – 2500 krooni;[Punkti 5 sõnastus kuni 30. 06. 2006]
 5) mitteloomset päritolu toidutoorme või toidu tööstusliku töötlemise ja toidu valmistamise korral – 1500 krooni;[Punkti 5 sõnastus alates 1. 07. 2006]
 5) mitteloomset päritolu toidu töötlemise ning toidu valmistamise korral – 1500 krooni;[Punkti 6 sõnastus kuni 30. 06. 2006]
 6) toitlustamise ja jaekaubanduse korral – 500 krooni;[Punkti 6 sõnastus alates 1. 07. 2006]
 6) toiduseaduse tähenduses jaekaubanduse, välja arvatud hulgikaubanduse ja käesoleva lõike punktis 5 nimetatud toidu valmistamise korral – 500 krooni;
 7) toidutoorme ja toidu transportimise ja hulgikaubanduse ning mitteloomset päritolu toidutoorme ja toidu ladustamise korral – 1000 krooni.[Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2006]

 (2) Käitlejale, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud käitlemisvaldkonnas või tegeleb loomset päritolu toidutoorme või toidu tööstusliku töötlemisega, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud riigilõivu.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2006]

 (2) Järelevalvetoimingute eest ettevõttes või selle osas, kus toimub toidu käitlemine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud käitlemisvaldkonnas või loomset päritolu toidu töötlemine, ei pea käitleja tasuma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud riigilõivu.

 (3) Riigilõiv, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, tasutakse ja selle tasumist tõendavad dokumendid esitatakse järelevalveasutusele hiljemalt 10. jaanuariks.

 (4) Käitleja, kes alustab tegevust pärast 1. juulit, tasub riigilõivu, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, pooles ulatuses.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 883. [Kehtetu – RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 884. Analüüsimetoodika tunnustamine

  Analüüsimetoodika tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 885. Kaubanimetuse määramine

  Kaupade KN koodid, millesse kuuluvate kaupade järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 881 toodud määrade järgi, määrab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 886. Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustava ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamine

  Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustamise ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2001, 3, 4 - jõust. 01.07.2001]

§ 89. [Kehtetu – RT I 1999, 30, 415 - jõust. 01.01.2000]

51. jagu Söödaseaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 1998, 64, 1004 - jõust. 01.01.1999]

§ 891. Söödaregistri toimingud ja järelevalvetoimingud

 (1) Söödaregistri andmetest ametlikult kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.

 (2) Sööda tootja, kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis toodetud ja turustatud söödakogusele järgmiselt:
 1) söödalisand – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 2) eelsegu – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 3) täiendsööt – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 4) segasööt – 0,005 krooni kilogrammi kohta;
 5) erisöödamaterjal – 0,01 krooni kilogrammi kohta.

 (3) Sööda tootja, kes toodab segasööta turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks ja kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis toodetud ja kasutatud iga segasööda kilogrammi kohta 0,005 krooni.

 (4) Sööda vahendaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud vahendaja, kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu järelevalvetoimingute eest järgmiselt:
 1) tunnustatud või tunnustatud ja registreeritud ettevõtte puhul – 4000 krooni;
 2) registreeritud ettevõtte puhul – 2000 krooni.

 (5) Sööda vahendaja, kes impordib mitteloomset päritolu sööta vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest sõltuvalt tema poolt eelmises kvartalis vabaks ringluseks imporditud mitteloomset päritolu sööda kogusest ühe kaubapositsiooni kohta ühel kaubadeklaratsioonil järgmiselt:
 1) söödamaterjal – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 2) söödalisand – 0,07 krooni kilogrammi kohta;
 3) eelsegu – 0,05 krooni kilogrammi kohta;
 4) täiendsööt – 0,03 krooni kilogrammi kohta;
 5) segasööt – 0,02 krooni kilogrammi kohta;
 6) erisöödamaterjal – 0,07 krooni kilogrammi kohta.

 (6) Sööda vahendaja, kes tegeleb loomset päritolu sööda impordiga vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, tasub riigilõivu vastavalt käesoleva seaduse §-le 881.

 (7) Kaupade KN koodid, millesse kuuluvate kaupade järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määrade järgi, määrab põllumajandusminister.

 (8) Kui sellise söödamaterjali partii impordil vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, mida võib kasutada ka muuks otstarbeks kui söödaks ja millel selle kasutusotstarbest olenemata on sama kaubapositsioon, on ette nähtud riigilõivu tasumine käesoleva seaduse § 881 lõike 1 alusel, peab isik maksma riigilõivu kas nimetatud paragrahvi või käesoleva paragrahvi alusel.

 (9) Laboratooriumile järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.
[RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004]

6. jagu Ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 2005, 2, 4 - jõust. 01.03.2005]

§ 90. Ravimi müügiloa, müügiloa uuendamise ja müügiloa muudatuse taotlemine

  Ravimi müügiloa, müügiloa uuendamise ja müügiloa muudatuse taotlemise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:
 1) ravimi müügiloa, müügiloa uuendamise taotlus – 500 krooni;
 2) ravimi müügiloa muudatuse taotlus – 250 krooni.
[RT I 2005, 2, 4 - jõust. 01.03.2005]

§ 901. Ravimi kliinilise uuringu loa taotlemine

  Ravimi kliinilise uuringu loa taotlemise eest tasutakse riigilõivu 6000 krooni ning iga täiendava uuringukeskuse eest 250 krooni.
[RT I 2005, 2, 4 - jõust. 01.03.2005]

§ 91. Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi ja veterinaarapteegi tegevusloa väljaandmise ja tegevusloa uuendamise taotlemine

  Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa väljaandmise või tegevusloa uuendamise taotluse eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:
 1) ravimite tootmise tegevusluba (välja arvatud ravimtaimede pakendamine) – 5000 krooni;
 2) ravimite tootmise tegevusluba ravimtaimede pakendamiseks – 1000 krooni;
 3) ravimite hulgimüügi tegevusluba – 5000 krooni;
 4) üldapteegi tegevusluba – 500 krooni;
 5) haiglaapteegi tegevusluba – 500 krooni;
 6) veterinaarapteegi tegevusluba – 500 krooni.
[RT I 2005, 2, 4 - jõust. 01.03.2005]

§ 92. Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi ja veterinaarapteegi tegevusloal muudatuse tegemise taotlemine

  Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloal muudatuse tegemise taotlemise eest tuleb tasuda riigilõivu järgmistes summades:
 1) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmine – 3000 krooni;
 2) ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmine – 300 krooni;
 3) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omajast ettevõtja õigusliku vormi muutmisest või sellisel tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või sellise tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse tegemine – 1000 krooni;
 4) ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloa omajast ettevõtja õigusliku vormi muutmisest või sellisel tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või sellise tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse tegemine – 100 krooni;
 5) üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmine või struktuuriüksuse lisamine sellisele tegevusloale – 300 krooni;
 6) apteegiteenuse tegevusloa omajast ettevõtja õigusliku vormi muutmisest või sellisel tegevusloal märgitud apteegi juhataja vahetumisest või sellise tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse tegemine – 100 krooni.
[RT I 2005, 2, 4 - jõust. 01.03.2005]

61. jagu §-d 921–922 [Kehtetud – RT I 1999, 92, 827 – jõust. 1.01.2000] 
[Kehtetu – RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

62. jagu Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 2001, 50, 284 - jõust. 01.01.2002]

§ 923. Kiirabi, eriarstiabi ja õendusabi osutamise tegevusloa väljastamine

  Kiirabi, eriarstiabi ja iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:
 1) kiirabi osutamise tegevusluba – 1000 krooni iga kiirabibrigaadi kohta;
 2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusluba – 1000 krooni;
 3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusluba – 5000 krooni iga 100 voodikoha kohta;
 4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusluba – 500 krooni.
[RT I 2001, 50, 284 - jõust. 01.01.2002]

§ 924. Tegevusloa duplikaadi väljastamine

  Tegevusloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:
 1) kiirabi osutamise tegevusloa duplikaat – 500 krooni;
 2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaat – 500 krooni;
 3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaat – 500 krooni;
 4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa duplikaat – 150 krooni.
[RT I 2001, 50, 284 - jõust. 01.01.2002]

§ 925. Registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine

  Registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

63. jagu Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 926. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa väljaandmise ja uuendamise taotlemine

  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa väljaandmise või uuendamise taotlemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 927. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo- ja väljaveoloa väljaandmise taotlemine

  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo- või väljaveoloa väljaandmise taotlemise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:
 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljavedu – 100 krooni;
 2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete eksport – 100 krooni;
 3) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete import – 100 krooni.
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

7. jagu Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 93. Sordi kaitse alla võtmise taotlemine

  Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 94. [Kehtetu – RT I 1998, 36, 553 - jõust. 01.07.1998]

§ 95. Sordi kaitse all hoidmine

 (1) Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–5. aastal 400 krooni;
 2) 6.–10. aastal 800 krooni;
 3) 11.–15. aastal 1200 krooni;
 4) 16.–20. aastal 1600 krooni;
 5) alates 21. aastast 1900 krooni.

 (2) Sordi kaitse all hoidmise eest tasutakse riigilõiv kaks kuud enne järgmise kaitse all hoidmise aasta algust.
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 96. [Kehtetu – RT I 1998, 36, 553 - jõust. 01.07.1998]

§ 97. Sordiregistri kannete muutmine

  Sordiregistri kannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 1998, 36, 553 - jõust. 01.07.1998]

§ 98. Registriteabe ja dokumentide väljastamine
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

 (1) Sordikaitse tunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (2) Iga sordiregistri kande kohta väljastatava kinnitatud dokumendi eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) [Kehtetu – RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 99. [Kehtetu – RT I 1998, 36, 553 - jõust. 01.07.1998]

§ 991. Sundlitsentsi andmine

  Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 992. Sordi registreerimine ja sordilehte võtmine

 (1) Sordi registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (2) Sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 993. Sordi sordilehes hoidmine

 (1) Teraviljakultuuri, suvirapsi ja kartuli sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–4. aastal 200 krooni;
 2) 5.–10. aastal 250 krooni;
 3) alates 11. aastast 300 krooni.

 (2) Muu taimeliigi sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–4. aastal 150 krooni;
 2) 5.–10. aastal 200 krooni;
 3) alates 11. aastast 250 krooni.

 (3) Sordi sordilehes hoidmise eest tasutakse riigilõiv kaks kuud enne järgmise sordilehes hoidmise aasta algust.
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 994. Seemne sertifitseerimine ja pakendamine

 (1) Seemne sertifitseerimise eest tasutakse riigilõivu:
 1) teraviljakultuuri ja kaunvilja liikide seemnepõllu põldtunnustamise eest 15 krooni hektari kohta;
 2) õlikultuuri, heintaime ja lina liikide seemnepõllu põldtunnustamise eest 18 krooni hektari kohta;
 3) avamaa köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise eest 7 krooni 100 ruutmeetri kohta;
 4) katmikala köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise eest 300 krooni 100 ruutmeetri kohta.

 (2) Sertifitseerimiseks võetava seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasutakse riigilõivu:
 1) teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide ja lillede eest 500 krooni;
 2) kõrreliste heintaimede liikide eest 200 krooni;
 3) metsapuu liikide eest 100 krooni.

 (3) Sertifitseeritud seemne idanevuse laboratoorse kordusanalüüsi määramise eest tasutakse riigilõivu 75 krooni.

 (4) Seemne müügipakendi etiketiga märgistamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) õlikultuuride ja heintaimede liikide seemne puhul 1,2 krooni pakendi kohta;
 2) muude kultuuride seemne puhul 2 krooni pakendi kohta;
 3) metsapuude seemne puhul 1 kroon pakendi kohta.

 (5) Seemne pakendamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (7) Seemne pakendamise loa kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

8. jagu  
[Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.05.2004]

81. jagu Dumpinguvastase seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2002, 57, 358 - jõust. 01.09.2002]

§ 1011. Dumpinguvastase uurimismenetluse algatamise taotlemine

  Dumpinguvastase uurimismenetluse algatamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 1500 krooni.
[RT I 2002, 57, 358 - jõust. 01.09.2002]

9. jagu Relvaseaduse alusel teostatavad toimingud 

§ 102. Relva soetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa väljastamine, pikendamine ja vahetamine

 (1) Relva soetamisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Relvaloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni sile- või vintraudse või kombineeritud jahipüssi, gaasipüstoli või gaasirevolvri registreerimisel ning 2000 krooni muu vintraudse tulirelva registreerimisel.

 (3) Paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relvade kollektsioneerimisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (4) Relva soetamisloa või relvade kollektsioneerimisloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (5) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (6) Kollektsioneeritava relva andmete kollektsioneerimisloale kandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2001, 65, 377 - jõust. 31.03.2002]

§ 1021. Relvaseadusega kehtestatud eksamite vastuvõtmine

 (1) Relva soetamisloa või relvaloa taotleja relvatundmise ja -käsitsemise eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku või tema asendaja kandidaadi eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2001, 65, 377 - jõust. 31.03.2002]

§ 1022. Relva- või padrunimudeli tüübikinnituse teostamine

  Relva- või padrunimudeli tüübikinnituse teostamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2001, 65, 377 - jõust. 31.03.2002]

§ 103. Relvade üle tollipiiri toimetamise eriloa väljastamine

 (1) Eesti kodanikule eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist väljaviimiseks tasutakse riigilõivu 500 krooni ühe relva kohta.

 (2) Välisriigi kodanikule eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestist väljaviimiseks või tulirelva või gaasirelva Eestisse sissetoomiseks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni ühe relva kohta.

 (3) Juriidilisele isikule eriloa väljastamise eest:
 1) kuni kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 8000 krooni;
 2) enam kui kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 10 000 krooni + 500 krooni iga järgmise kümne relva kohta;
 3) tema nimele registreeritud tulirelva või gaasirelva valjaviimiseks või sissetoomiseks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni ühe relva kohta.
[RT I 2001, 65, 377 - jõust. 31.03.2002]

§ 104. Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamine

  Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamise eest:
 1) kuni 1000 padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni;
 2) 1001 ja enama padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni iga 1000 padruni ja tuhandega kordset arvu ületava arvu padrunite kohta.
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 105. Riigilõivust vabastamine

 (1) Laskespordiga tegelevad spordiorganisatsioonid ja laskesportlased on vabastatud riigilõivu tasumisest sporditulirelvade ja viimaste juurde kuuluva laskemoona omamiseks, valdamiseks ja veoks vajalikes käesoleva seaduse §-des 102–104 sätestatud toimingutes.

 (2) Isik, keda siseminister või kaitseminister on seadusega kehtestatud korras autasustanud nimelise tulirelvaga, on vabastatud riigilõivu tasumisest nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest.

 (3) Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, ning välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik on vabastatud riigilõivu tasumisest kodakondsusjärgses riigis registreeritud relva ning selle juurde kuuluva laskemoona Eestisse toomiseks ja Eestist väljaviimiseks Välisministeeriumi taotlusel antava Politseiameti ühekordse eriloa väljastamise eest.
[RT I 2003, 66, 449 - jõust. 03.11.2003]

91. jagu Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 1997, 86, 1461 - jõust. 01.01.1998]

§ 1051. Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavate toimingute eest riigilõivu tasumine

 (1) Lõhkematerjali käitlemisloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 4500 krooni.

 (2) Lõhkematerjalitehase käitamisloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

 (3) Lõhkematerjalilao käitamisloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (4) Enamohtliku lõhketöö loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (5) Enamohtliku lõhketöö loa kehtivuse pikendamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (6) Lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loa taotlemisel ja lõhkematerjali veoloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (7) Pürotehnilise toote kasutusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu järgmiselt:
 1) kui pürotehnilise toote kasutusloa andmiseks ei ole vaja teha täiendavaid katseid – 50 krooni;
 2) kui pürotehnilise toote kasutusloa andmiseks on vaja teha täiendavaid katseid – 500 krooni.

 (8) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt lõhkematerjali valdkonnas töötavale isikule pädevustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.

 (9) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt pürotehniku ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (10) Pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2004, 25, 170 - jõust. 01.05.2004]

92. jagu Strateegilise kauba seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2004, 2, 7 - jõust. 05.02.2004]

§ 1052. Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa väljastamine ja pikendamine

 (1) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2004, 2, 7 - jõust. 05.02.2004]

§ 1053. Väljaveo üldloa kasutaja õiendi väljastamine

  Väljaveo üldloa kasutaja õiendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2004, 2, 7 - jõust. 05.02.2004]

§ 1054. Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamine

  Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2004, 2, 7 - jõust. 05.02.2004]

§ 1055. Sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse kandmine

 (1) Sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (2) Sõjalise kauba vahendajate riikliku registri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 2, 7 - jõust. 05.02.2004]

10. jagu Maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja kaevandamisseaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 106. Maakatastri väljavõtted

 (1) Maaregistrist kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni iga lehekülje eest.

 (2) Katastriüksuse plaanist kinnitatud koopiate või katastri kaartidest kinnitatud väljavõtete tegemise eest paberkandjale tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni;
 3) väljavõtete eest, mille formaat on suurem kui A3, 250 krooni ruutmeetrilt.

 (3) Katastriandmetest ja katastri koosseisu kuuluvatest digitaalsetest kaartidest magnetkandjale koopiate valmistamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kuni 50 katastriüksuse korral 100 krooni ja lisaks 1 kroon iga katastriüksuse eest;
 2) enam kui 50 katastriüksuse korral 125 krooni ja lisaks 50 senti iga katastriüksuse eest.

 (4) Tehingute andmebaasi andmetest magnetkandjale koopiate valmistamise või väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kuni 50 tehingu korral 100 krooni ja lisaks 5 krooni iga tehingu eest;
 2) enam kui 50 tehingu korral 200 krooni ja lisaks 3 krooni iga tehingu eest.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 107. Maavara geoloogilise uuringu loa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine

 (1) Maavara geoloogilise uuringu loa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

 (2) Maavara geoloogilise uuringu loa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2004, 84, 572 - jõust. 01.04.2005]

§ 1071. Üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine

 (1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2004, 84, 572 - jõust. 01.04.2005]

§ 108. Maavaravaru kaevandamisloa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine

 (1) Maavaravaru kaevandamisloa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

 (2) Maavaravaru kaevandamisloa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2004, 84, 572 - jõust. 01.04.2005]

§ 109–1093. [Kehtetud – RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 1094. Vastutava spetsialisti nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise toimingud

 (1) Kaevandamisseaduse §-s 15 nimetatud vastutava spetsialisti nõuetele vastavuse tõendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Vastutava spetsialisti pädevustunnistuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

11. jagu Lennuameti toimingud 

§ 110. Õhusõiduki registreerimine

 (1) Õhusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu:
 1) 500 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on kuni 450 kg;
 2) 3000 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on 451–5700 kg;
 3) 7000 krooni + 200 krooni iga lisatonni kohta, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on üle 5700 kg.

 (2) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 13 000 krooni.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 111. Lubade ja sertifikaatide väljaandmine, kehtivuse pikendamine ja nendes muudatuste tegemine

 (1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (2) Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
 1) 500 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on kuni 450 kg;
 2) 500 krooni + 100 krooni x kaalukoefitsient «K», kus K=MTOW (maksimaalne stardimass) : 1000;
 3) lisaks punktis 1 või 2 sätestatule täiendavad 10 000 krooni, kui tuvastatakse välisriigis asuva õhusõiduki lennukõlblikkust.

 (3) Lennuettevõtja sertifikaadi, õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi, lennuliiklusteenistuse sertifikaadi ning lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga nimetatud toimingu eest.

 (4) Lennundusloa väljaandmise eest mittetulunduslikuks lennundustegevuseks tasutakse riigilõivu 300 krooni, äriliseks lennundustegevuseks 700 krooni.

 (5) Lennundusloa kannete pikendamise ja uute kannete tegemise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (6) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (7) Ühekordse loa või ühekordse lennuloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (8) Muudatuse tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tasutakse riigilõivu 70 krooni iga sissekande eest.

 (9) Uue õhusõiduki tüübi või klassi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (10) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (11) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (12) Lennundus- ja lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 112. [Kehtetu – RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 113. [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

12. jagu Veesõidukite registrite, tehnilise ülevaatuse ja meresõiduohutusalase auditeerimise toimingud 
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 114. Laevapereta prahitud laevade registri kanded

 (1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi väljastamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi väljastamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 50 000 krooni laeva kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 115. Veesõidukite registridokumentide väljastamine

 (1) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 alusel tasutakse riigilõivu 1300 krooni.

 (2) Laevapereta prahitud laevade registri ja meresõiduohutuse seaduse §-s 371 nimetatud registri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 1151. Veesõiduki tehniline ülevaatus, reederi ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine, laeva ja sadamarajatise turvalisuse ülevaatus, isiku tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse tunnustamine ning tunnistuste väljastamine

 (1) Laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta:
 1) laeva esmase ja täisülevaatuse eest 75 krooni;
 2) laeva iga-aastase ülevaatuse eest 50 krooni;
 3) laeva täieliku või osalise lisaülevaatuse eest 25 krooni;
 4) laeva dokiülevaatuse eest 25 krooni;
 5) väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse ülevaatuse ning enda tarbeks ehitatud väikelaeva ülevaatuse eest 25 krooni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud riigilõivude arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente:
 1) ühetekilisel veesõidukil 1;
 2) mitmetekilisel veesõidukil iga järgmise teki kohta lisaks 0,2;
 3) alla 8 aasta vanusel veesõidukil 0,75;
 4) 8–11 aasta vanusel veesõidukil 1;
 5) 12–19 aasta vanusel veesõidukil 1,25;
 6) üle 20 aasta vanusel veesõidukil 1,5.

 (3) Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane või kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue tehnilise ülevaatuse või laeva kontrollimise eest riigilõivu vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2.

 (4) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korral tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 10 000 krooni ajutise tunnistuse väljastamisel. Meresõiduohutusalasele auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.

 (5) Laeva ja sadamarajatise turvalisuse ülevaatuse korral tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 10 000 krooni ajutise tunnistuse väljastamisel. Sadamarajatise riskianalüüsi ja selle muudatuste läbivaatamise ning laeva ja sadamarajatise turvalisuse plaani ja selle muudatuste läbivaatamise korral tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.

 (6) Isik tasub tunnustamise taotlemisel riigilõivu 1000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni, kui ta valmistab tooteid või osutab teenuseid ühes või mitmes järgmistest tegevusvaldkondadest:
 1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus;
 2) laeva ning laevaseadmete ja -süsteemide kontrollimine ning katsetamine;
 3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus;
 4) navigatsiooni-, raadioside-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, katsetamine ja kontrollimine;
 5) laevaehitusalased arvutused ja katsetused;
 6) kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatus;
 7) hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamine;
 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
 9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
 10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
 11) meremeeste taseme- ja täiendusõppe korraldamine;
 12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
 13) laevade turvalisust tagava varustuse paigaldamine ja hooldus Eesti Vabariigis.

 (7) Laevale, reederile ja tunnustamist taotlevale isikule tunnistuse väljastamisel tasutakse riigilõivu iga lehekülje eest 50 krooni.

 (8) Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamisel enne nende kasutuselevõtmist tasutakse riigilõivu 50 krooni iga raamatu eest.
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

  §-d 1152–1153
[Kehtetud – RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 116. Laevadokumendi kehtivuse pikendamine

  Laevadokumendi kehtivuse pikendamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 600 krooni.

§ 117. [Kehtetu – RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 118. Laevaregistri dokumendi ärakiri

  Kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel asutatud laevaregistri dokumendist kinnitatud ärakirja tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

§ 119–120. [Kehtetud – RT I 2005, 31, 227 - jõust. 01.07.2005]

13. jagu Patendiameti ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni toimingud 
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 121. Taotluse esitamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2200 krooni;
 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3000 krooni;
 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni.

 (3) Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

 (4) Patenditaotluse esitamise eest füüsilisest isikust taotleja või ainult füüsilistest isikutest taotlejate korral tasutakse riigilõivu 875 krooni.

 (5) Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamise eest tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 toodud riigilõivumäär + 200 krooni iga punkti eest alates 11. punktist.

 (6) Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

 (7) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

 (8) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise eest füüsilisest isikust taotleja või ainult füüsilistest isikutest taotlejate korral tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (9) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

 (10) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest füüsilisest isikust taotleja või ainult füüsilistest isikutest taotlejate korral tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (11) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimistaotluse esitamisel tasutakse alates kolmandast variandist iga järgmise variandi esitamise eest riigilõivu 400 krooni.

 (12) Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

 (13) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 122. Rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse laienemine Eesti Vabariigile

 (1) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 2800 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 2200 krooni;
 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 1000 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 700 krooni.

 (2) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 3500 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 3000 krooni;
 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 1000 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 700 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 123. Rahvusvahelise taotluse esitamine

 (1) Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 1000 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 700 krooni;
 2) kaupade ja teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 300 krooni.

 (2) Rahvusvahelise patenditaotluse esitamise eest Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

 (3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamise eest Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 124. Ühenduse kaubamärgi ja Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamine

 (1) Ühenduse kaubamärgi taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 125. Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmine siseriiklikuks taotluseks

 (1) Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu:
 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2200 krooni;
 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni.

 (2) Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotluse või Ühenduse kollektiivkaubamärgi muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu:
 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3000 krooni;
 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 126. Taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluses puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 127. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine

  Pärast patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist tasutakse patenditaotluses paranduste ja täienduste tegemise eest riigilõivu 1500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 128. Taotluse jagamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 129. Taotluse võõrandamine ja üleminek

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse võõrandamisel või üleminekul tasutakse taotluse andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

 (2) Patenditaotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

 (3) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

 (4) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotluse andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

 (5) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 130. Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine

  Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) patenditaotlusena 3500 krooni;
 2) kasuliku mudeli registreerimise taotlusena 1600 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 131. Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine

 (1) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

 (2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 132. Menetluse jätkamine ja taastamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Patenditaotluse menetluse jätkamise eest pärast menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse jätkamise eest pärast menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (5) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (7) Rahvusvahelise patenditaotluse ja kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriikliku menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 133. Registreeringu tegemine

 (1) Kaubamärgi registreeringu tegemise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (2) Leiutise registreerimise eest patendiregistris tasutakse riigilõivu 1500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 134. Patendis ja kasulikus mudelis tehtud muudatuste teate avaldamine

 (1) Patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (3) Kasuliku mudeli kirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Kasuliku mudeli nõudluse muutmise teate ja uue kasuliku mudeli kirjelduse avaldamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 135. Kehtivuse pikendamine ja jõushoidmine

 (1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3800 krooni.

 (3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) esimese kehtivusaasta eest 400 krooni;
 2) teise kehtivusaasta eest 400 krooni;
 3) kolmanda kehtivusaasta eest 1000 krooni;
 4) neljanda kehtivusaasta eest 1200 krooni;
 5) viienda kehtivusaasta eest 1500 krooni;
 6) kuuenda kehtivusaasta eest 1800 krooni;
 7) seitsmenda kehtivusaasta eest 2100 krooni;
 8) kaheksanda kehtivusaasta eest 2400 krooni;
 9) üheksanda kehtivusaasta eest 2800 krooni;
 10) kümnenda kehtivusaasta eest 3200 krooni;
 11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 3800 krooni;
 12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 4400 krooni;
 13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 5000 krooni;
 14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 5600 krooni;
 15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 6300 krooni;
 16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 7000 krooni;
 17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 7700 krooni;
 18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 8400 krooni;
 19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 9100 krooni;
 20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 9800 krooni.

 (4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmiseks tasutakse esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusaasta eest riigilõivu 9800 krooni.

 (5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
 1) esimese pikendamise eest 3000 krooni;
 2) teise pikendamise eest 4000 krooni.

 (6) Tööstusdisainilahenduse registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
 1) esimese pikendamise eest 2000 krooni;
 2) teise ja järgmiste pikendamiste eest 4000 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 136. Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamine

 (1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2800 krooni.

 (2) Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 137. Kehtivuse pikendamise ja jõushoidmise tähtaja pikendamine

 (1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 135 lõikes 3 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

 (4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmise eest tasutakse kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist käesoleva seaduse § 135 lõikes 4 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär +10% vastavast riigilõivumäärast.

 (5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 135 lõike 5 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

 (6) Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 138. Registreeringu jagamine

 (1) Kaubamärgi registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 139. Registreeringu võõrandamine, üleminek ja litsentsimine

 (1) Kaubamärgi võõrandamise, ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Patendi ja Eestis kehtiva Euroopa patendi ülemineku, litsentsilepingu või sundlitsentsi kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Kasuliku mudeli ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Tööstusdisainilahenduse ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (5) Mikrolülituse topoloogia ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 140. Euroopa patenditaotluse patendinõudluse ja Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamine

 (1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (3) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 141. Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamine

  Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 142. Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamine

  Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 143. Registritoimikuga tutvumine

  Registritoimikuga tutvumise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 144. Dokumentide väljastamine

 (1) Prioriteeti või prioriteedinõuet tõendava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (2) Tööstusomandi kaitse tunnistuse duplikaadi või patendikirja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (3) Registritoimiku dokumendi kinnitatud ärakirja või kirje väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.

 (4) Patendikirjelduse, kasuliku mudeli kirjelduse, leiutiskirjelduse, patendinõudluse, kasuliku mudeli nõudluse, jooniste ja muu illustreeriva materjali, Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke või rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse tõlke kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni esimese A4 formaadis lehekülje eest ja 3 krooni iga järgneva A4 formaadis lehekülje eest.

 (5) Patenditaotluse ekspertiisi käigus viidatud patendidokumentide või muude trükiste koopiate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 145. Teabe väljastamine

 (1) Tööstusomandi registritest ja menetluse andmekogudest kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest ühe tööstusomandi objekti kohta tasutakse riigilõivu 120 krooni.

 (2) Riiklikust patendivolinike registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni iga dokumendi eest.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 146. Patendivoliniku kutse taotlemine

  Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 147. Kaebuse ja vaidlustusavalduse esitamine

  Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

  §-d 1471–14719
[Kehtetud – RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

131. jagu Konkurentsiameti toimingud 
[RT I 2001, 56, 332 - jõust. 01.10.2001]

§ 14720. Koondumise menetlemine

  [Paragrahvi 14720 teksti sõnastus kuni 30. 06. 2006]

  Koondumise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

  [Paragrahvi 14720 teksti sõnastus alates 1. 07. 2006]

  Koondumise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 30 000 krooni.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

  [Paragrahv 14721kehtetu alates 1. 07. 2006 – RT I 2006, 25, 186 ]

§ 14721. Eranditaotluse menetlemine

  Eranditaotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.
[RT I 2001, 56, 332 - jõust. 01.10.2001]

14. jagu Konsulaarteenused 
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 148. Tõendi andmine

  Konsulaarametnikule teada olevate asjaolude kohta tõendi andmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 149. Tõestamistoiming

 (1) Notariaalse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (2) Notariaalse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (3) Välisministeeriumi nõusolekul tehtava tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 150. Tõlke õigsuse tõestamine

  Dokumendi tõlke õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni lehekülje eest.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 151. Tõestamistoiming väljaspool välisesinduse ruume

  Tõestamistoimingu eest väljaspool välisesinduse ruume tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 152. Testamendi tõestamine

  Testamendi tõestamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 153. Pärimisõiguse tunnistuse väljastamine

 (1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasuvad riigilõivu 3% pärandisummast:
 1) pärandaja alanejad sugulased, abikaasa, vanemad ja vanavanemad;
 2) testamendijärgsed pärijad;
 3) pärimislepingu alusel pärijad.

 (2) Pärandaja õed ja vennad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 5% pärandisummast, kui nad ei päri testamendi või pärimislepingu alusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata pärijad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 20% pärandisummast.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 154. Mereprotesti tegemise avaldus

  Mereprotesti avalduse eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 155. Muu tõestamistoiming

  Muu tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 156. Dokumendi legaliseerimine

 (1) Dokumendi legaliseerimise eest Välisministeeriumis tasutakse riigilõivu 120 krooni.

 (2) Dokumendi legaliseerimise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 157. Hagi, nõude ja dokumendi teatavakstegemine

  Füüsilised ja juriidilised isikud tasuvad oma hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest välisesinduse kaudu riigilõivu 210 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 158. Põrmuga kirstu ja urni pitseerimise tõendi väljastamine

  Põrmuga kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 159. [Kehtetu – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 160. Ajutise liputunnistuse väljastamine

  Ajutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1300 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 161. Tõlketeenuse osutamine

  Tõlketeenuse osutamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni lehekülje eest.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 162. Dokumendi edastamine

  Dokumendi edastamise eest välisesinduse kaudu tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 163. Dokumendi tellimine

  Dokumendi tellimise eest välisesinduse kaudu tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 164. Riigilõivust vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

 (1) Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast, Eesti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ning välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel või diplomaatilise noodi alusel vähendada isiku riigilõivu määra või vabastada ta riigilõivu tasumisest §-des 148, 156, 158, 162 ja 163 nimetatud teenuste eest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:
 1) isiku, kelle riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu määra vähendamist taotletakse, ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja koht, aadress, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
 2) millise toimingu eest taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;
 3) taotluse põhjendus.

 (3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 165. [Kehtetu – RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

15. jagu Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavad toimingud 
[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 166. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamine

 (1) Isikutunnistuse väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (2) Reisidokumendi (välja arvatud diplomaatiline pass) väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2006]

 (3) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, pagulasele ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule reisidokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 krooni.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2006]

 (3) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule reisidokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 krooni.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30. 06. 2006]

 (4) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, pagulasele ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 07. 2006]

 (4) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (5) Isikutunnistuse väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (6) Isiku soovil käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest kahe tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2006, 2, 3 - jõust. 01.07.2006]

§ 167–168. [Kehtetud – RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 169. Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamine

  Eesti kodakondsuse saamise või taastamise või kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 170. [Kehtetu – RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 171. Riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal ja Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse §-des 166 ja 169 sätestatud riigilõivu tasumisest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:
 1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, igakuise sissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
 2) millise toimingu osas taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;
 3) taotluse põhjendus.

 (3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

  [Lõige 4 jõustub 28. 08. 2006]

 (4) Kui dokument, mida isik taotleb, ei ole kohustuslik ning taotleja ei põhjenda vajadust vastava dokumendi kasutamiseks, riigilõivu määra ei vähendata ega isikut riigilõivu tasumisest ei vabastata.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

151. jagu Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud 
[RT I 2002, 102, 599 - jõust. 01.05.2004]

[Paragrahvi § 1711 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

§ 1711. Elamisloa taotluse ja elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine

  Elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2002, 102, 599 - jõust. 01.05.2004]

  [Paragrahvi § 1711 sõnastus alates 1. 08. 2006]

§ 1711. Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ning alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamine

  Tähtajalise elamisõiguse taotluse või tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 1712. Riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning Eesti välisesinduse juhil on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtudes vähendada isiku tasutava riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse §-s 171 1 sätestatud riigilõivu tasumisest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:
 1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
 2) millise toimingu tegemiseks taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;
 3) taotluse põhjendus.

 (3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

16. jagu
Välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud


[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]
[RT I 2002, 102, 599 - jõust. 01.05.2004]

§ 172. Elamis- ja tööloa taotluse ning elamis- ja tööloa pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Elamis- või tööloa taotluse või nende pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.

 (2) [Kehtetu – RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

 (21) Elamisloa töötamiseks taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

 (22) Elamisloa ettevõtluseks taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

 (3) Alla 1-aastase välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

 (4) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise või pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

 (5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks elamisloa taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2006, 21, 159 - jõust. 01.06.2006]

§ 173. Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamine
[RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

 (1) Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 krooni.

 (2) [Kehtetu – RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 174–176. [Kehtetud – RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 177. [Kehtetu – RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 178. Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennujaama transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 310 krooni.

 (2) Transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 390 krooni.

 (3) Piiripunktis esitatud transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 390 krooni.

 (4) Ühekordse lühiajalise viisa, mille viibimisaeg on kuni 30 päeva, taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 310 krooni.

 (5) Piiripunktis esitatud ühekordse lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 310 krooni.

 (6) Mitmekordse lühiajalise viisa, mille viibimisaeg on kuni 30 päeva, taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 390 krooni.

 (7) Ühekordse lühiajalise viisa, mille viibimisaeg on kuni 90 päeva, taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 545 krooni.

 (8) Mitmekordse lühiajalise viisa, mille viibimisaeg on kuni 90 päeva, taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 545 krooni.

 (9) Mitmekordse lühiajalise viisa, mille kehtivusaeg on üks aasta, taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 780 krooni.

 (10) Mitmekordse lühiajalise viisa, mille kehtivusaeg on üks kuni viis aastat, taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ühe aasta eest 780 krooni.

 (11) Pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni.

 (12) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 390 krooni.
[RT I 2004, 28, 189 - jõust. 01.05.2004]

§ 179. Viisa ja elamisloa taotlemisel nõutava kutse kinnitamiseks esitamine

  Viisa või elamisloa taotlemisel nõutava kutse kinnitamiseks esitamisel tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 180–181. [Kehtetud – RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]

§ 182. Riigilõivust vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel või välislepingus ettenähtud juhul, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 172 lõigetes 1 ja 5, § 173 lõikes 1 ning § 178 lõikes 12 sätestatud riigilõivu tasumisest.

 (11) Konsulaarametnikul on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel või diplomaatilise noodi alusel vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 178 lõigetes 1–2, 4 ja 6–11 sätestatud riigilõivu tasumisest.

 (2) [Kehtetu – RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

 (21) Piiripunktis viisa andmiseks või andmisest keeldumiseks pädev ametiisik võib piiripunktis esitatud viisa taotluse läbivaatamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määra vähendada või vabastada isiku riigilõivu tasumisest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 11 ja 21 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:
 1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, igakuise sissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
 2) millise toimingu osas taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;
 3) taotluse põhjendus.

 (4) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

 (5) Isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra ei või vähendada ega isikut riigilõivust vabastada, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks on legaalse sissetuleku olemasolu.

17. jagu
Riiklikud tegevuslitsentsid ja tegevusload


[RT I 2004, 71, 502 - jõust. 20.10.2004]

§ 183. Riikliku tegevuslitsentsi ja tegevusloa väljastamine ja pikendamine

 (1) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest relvade või laskemoona müügiks või eradetektiivibüroo avamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

 (11) Turvateenuse osutamise tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 2, 2 - jõust. 01.01.2001]

 (21) –(23)
[Kehtetud – RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

 (24) –(25)
[Kehtetud – RT I 2003, 15, 85 - jõust. 31.12.2003]

 (25) Eesti Proovikoja registreerimistunnistuse väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (26) [Kehtetu – RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

 (27) Kiirgustegevusloa andmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni. Kiirgustegevusloa muutmisel kiirgusseaduse § 24 punktides 1, 4, 5 ja 7 sätestatud kiirgustegevuse muutuse korral ja juhul, kui loa andja kohustab kiirgusseaduse § 25 lõike 2 alusel loa omajat esitama uue taotluse kiirgustegevusloa saamiseks, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (28) Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) [Kehtetu – RT I 2001, 2, 2 - jõust. 01.01.2001]

 (31) Koolitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt kooli liigile järgmiselt:
 1) ülikool, rakenduskõrgkool – 1000 krooni;
 2) gümnaasium, kutseõppeasutus, täiskasvanute koolitusasutus – 500 krooni;
 3) koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, huvialakool, erikool – 250 krooni.

 (32) –(33)
[Kehtetud – RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.09.2002]

 (34) [Kehtetu – RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

 (35) [Kehtetu – RT I 2001, 53, 310 - jõust. 21.07.2001]

 (36) –(37)
[Kehtetud – RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

 (38) Noortelaagrile tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (39) Veterinaarteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) veterinaararsti tegevusloa eest – 1000 krooni;
 2) veterinaarlaboratooriumi tegevusloa eest – 500 krooni.

 (310) [Kehtetu – RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.09.2002]

 (311) Maavalitsusest, valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest ühistranspordiloa väljastamise eest ja valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest taksoveoloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (312) Maavalitsusest, valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (313) Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (314) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (315) [Kehtetu – RT I 2005, 29, 210 - jõust. 05.06.2005]

 (316) [Kehtetu – RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

 (317) [Kehtetu – RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.05.2006]

 (318) [Kehtetu – RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.05.2006]

 (319) Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (320) Lennutegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. Lennutegevusloas muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

 (321) Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (322) Jäätmeloa taotlemisel ja jäätmeloa muutmise taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

 (323) Metsakorraldustööde tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

 (324) Tasulise riigisisese autoveo tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (4) Muu riikliku tegevuslitsentsi või tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
[RT I 2006, 25, 185 - jõust. 11.06.2006]

§ 1831. Jäätmeloa taotlemine teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise ja taaskasutamise eesmärgil

  Jäätmeloa taotlemisel teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud pakendiaktsiisi seaduse (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591) alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

171. jagu
Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 2001, 85, 512 - jõust. 01.05.2002]
[RT I 2004, 9, 52 - jõust. 01.05.2004]

§ 1832. Keskkonnakompleksloa andmine ja läbivaatamine

 (1) Keskkonnakompleksloa esmataotluse nõuetele vastavuse kontrollimise ja edasise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 50 000 krooni.

 (2) Keskkonnakompleksloa nõuete iga-aastase läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

172. jagu
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 2005, 15, 87 - jõust. 03.04.2005]
[RT I 2001, 85, 512 - jõust. 01.05.2002]

§ 1833. Keskkonnamõju hindamise litsentsi taotlemine ja pikendamine

  Keskkonnamõju hindamise litsentsi taotluse menetlemise või selle kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
[RT I 2005, 15, 87 - jõust. 03.04.2005]

§ 1834. Ühenduse ökomärgise taotlemine

 (1) Ühenduse ökomärgise taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat vähendatakse 25%, kui ökomärgist taotletakse väikese või keskmise suurusega ettevõtte tootele ja ettevõte vastab Euroopa Komisjoni soovituse 96/280/EÜ väikese ja keskmise suurusega ettevõtete definitsiooni kohta (EÜT L 107, 30.04.1996, lk 4–9) lisale.

18. jagu
Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingud


[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]
[RT I 2005, 15, 87 - jõust. 03.04.2005]

§ 184. Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamine

  Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori poolt dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 185. Allkirja õigsuse kinnitamine

  Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori poolt dokumendil allkirjade õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 186. Volikirja tõestamine

  Valla- ja linnasekretäri poolt volikirja (notariaadiseaduse § 53) tõestamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

181. jagu
Arhiiviseaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 1861. Arhiiviteenuse tegevusloa väljastamine

  Arhiiviteenuse tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 1862. Avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamine

  Avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

182. jagu
Digitaalallkirja seaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 2000, 26, 150 - jõust. 15.12.2000]
[RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 1863. Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja kande tegemine ning kande muutmine sertifitseerimise riiklikus registris

 (1) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja registreerimise eest sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

 (2) Sertifitseerimise riiklikus registris olevates sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja andmetes muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

19. jagu
Elektrituruseaduse, maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse alusel tehtavad toimingud


[RT I 2003, 25, 153 - jõust. 01.07.2003]
[RT I 2000, 26, 150 - jõust. 15.12.2000]

§ 187. [Kehtetu – RT I 1998, 60, 951 - jõust. 16.07.1998]

§ 188. Tegevusloa andmine ja tingimuste muutmine

 (1) Elektrituruseaduses nimetatud tegevuseks antava tegevusloa eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
 1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme käitamise lõpetamine – 10 000 krooni;
 2) elektrienergia tootmine – 2500 krooni kehtivusaasta kohta;
 3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine aastase teenustemahuga kuni 5 GWh – 15 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 31) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine aastase teenustemahuga üle 5 GWh kuni 20 GWh – 30 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 32) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine aastase teenustemahuga üle 20 GWh kuni 50 GWh – 70 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 33) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine aastase teenustemahuga üle 50 GWh kuni 100 GWh – 100 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 34) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine aastase teenustemahuga üle 100 GWh kuni 500 GWh – 200 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 35) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine aastase teenustemahuga üle 500 GWh – 300 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 4) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamine – 40 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine - 40 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 6) otseliini kaudu elektrienergia edastamine – 20 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 7) elektrienergia müük – 10 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 8) elektrienergia import – 50 000 krooni.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–35 nimetatud teenustemahuks loetakse eelmisel kalendriaastal tarbijatele edastatud elektrienergia koguse ja võrgukadude summat. Tegevust alustav võrguettevõtja tasub riigilõivu järgmiseks kalendriaastaks kavandatava teenustemahu alusel.

 (2) Kui elektrituruseaduses nimetatud tegevuseks väljastatud tegevusloa tingimuste muutmise algatab isik, kellele tegevusluba kuulub, tasub ta riigilõivu 50% käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud riigilõivu määrast.
[RT I 2004, 86, 583 - jõust. 01.01.2005]

§ 1881. Tegevusloa andmine ja tegevusloa tingimuste muutmine

 (1) Maagaasiseaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antava tegevusloa eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
 1) gaasi import – 10 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 2) gaasi müük – 4000 krooni kehtivusaasta kohta;
 3) gaasi ülekande teenuse osutamine – 4000 krooni kehtivusaasta kohta;
 4) gaasi jaotamise teenuse osutamine – 4000 krooni kehtivusaasta kohta.

 (2) Kui maagaasiseaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks väljastatud tegevusloa tingimusi muudetakse tegevusloa omaja algatusel, tasub viimane riigilõivu, mille suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivu määrast.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 1882. Tegevusloa andmine ja tegevusloa tingimuste muutmine

 (1) Kaugkütteseaduse § 18 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antava tegevusloa kehtivusaasta eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
 1) soojuse tootmine üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni ettevõtja kohta;
 2) soojuse jaotamine üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni ettevõtja kohta;
 3) soojuse müük üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni ettevõtja kohta või kontserni kuuluva ettevõtja kohta, kui kontserni kuuluvate soojusettevõtjate soojuse summaarne müük ületab 50 000 MWh aastas.

 (2) Kui kaugkütteseaduse § 18 lõikes 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks väljastatud tegevusloa tingimusi muudetakse tegevusloa omaja algatusel, tasub viimane riigilõivu, mille suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivu määrast.
[RT I 2003, 25, 154 - jõust. 01.07.2003]

§ 189. [Kehtetu – RT I 2001, 43, 239 - jõust. 17.05.2001]

191. jagu
[Kehtetu – RT I 2003, 20, 118 – jõust. 1.12.2003]



192. jagu
Raudteeseaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 1999, 29, 404 - jõust. 01.05.1999]

§ 1896. Raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse, raudtee kaubaveoteenuse, raudteeveeremi remondi, tehnohoolde ja ehituse tegevusloa väljastamine ning raudtee-ehituseks registreeringu tegemine

  Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõiv:
 1) raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa väljastamise eest 30 000 krooni;
 2) raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 30 000 krooni;
 3) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 60 000 krooni;
 4) raudteeveeremi remondi tegevusloa väljastamise eest 5000 krooni;
 5) raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa väljastamise eest 5000 krooni;
 6) [kehtetu – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 31.03.2004]
 7) raudteeveeremi ehituse tegevusloa väljastamise eest 10 000 krooni.
[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 1897. Raudtee ja raudteeveeremi registrisse kandmine ja registris muudatuse tegemine

 (1) Raudtee kandmise eest riiklikku raudteeliiklusregistrisse tasutakse riigilõivu:
 1) avalikuks kasutamiseks määratud raudtee iga tee registrisse kandmisel 300 krooni;
 2) muu raudtee registrisse kandmisel 200 krooni.

 (2) Raudteeveeremi kandmise eest riiklikku raudteeliiklusregistrisse tasutakse riigilõivu:
 1) veduri registrisse kandmisel 1200 krooni;
 2) vaguni registrisse kandmisel 650 krooni;
 3) muu raudteeveeremi registrisse kandmisel 300 krooni.

 (3) Raudtee ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2003, 79, 530 - jõust. 31.03.2004]

§ 1898. Registreerimistunnistuse või registreerimismärgi väljastamine

 (1) Raudtee registrisse kandmisel raudteele registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (2) Raudteeveeremi registrisse kandmisel raudteeveeremile registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
[RT I 2001, 2, 2 - jõust. 01.01.2001]

§ 1899. Vedurijuhiloa ja selle duplikaadi väljastamine ning vedurijuhiloa kehtivuse pikendamine

 (1) Vedurijuhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (2) Vedurijuhiloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (3) Vedurijuhiloa kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2003, 79, 530 - jõust. 31.03.2004]

§ 18910. Ohutustunnistuse väljastamine, muutmine ja ohutustunnistuse kehtivuse pikendamine

 (1) Ohutustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) raudteeinfrastruktuuri majandamise ohutustunnistuse väljastamise eest 30 000 krooni;
 2) raudtee reisijateveoteenuse ohutustunnistuse väljastamise eest 10 000 krooni;
 3) raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistuse väljastamise eest 10 000 krooni.

 (2) Ohutustunnistuse muutmise või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
[RT I 2003, 79, 530 - jõust. 31.03.2004]

§ 18911. Vähendatud riigilõivumäära kohaldamine raudteede registrisse ja raudteeveeremi registrisse kandmisel

 (1) Kui raudtee riiklikku raudteede registrisse kandmise avaldus on esitatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, tasub avalduse esitanud ettevõtja raudtee registrisse kandmise eest 10% riigilõivu määrast, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse § 1897 lõike 1 punktidele 1 ja 2.

 (2) Kui raudteeveeremi riiklikku raudteeveeremi registrisse kandmise avaldus on esitatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, tasub avalduse esitanud ettevõtja raudteeveeremi registrisse kandmise eest 5% riigilõivu määrast, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse § 1897 lõike 2 punktidele 1–3.

193. jagu
Sideameti toimingud


[RT I 1999, 92, 827 - jõust. 01.01.2000]
[RT I 1999, 29, 404 - jõust. 01.05.1999]

§ 18912. Dokumentide ärakirjad

  Sideameti poolt väljastatud dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 18913. Sagedusloa andmine ja muutmine ning amatöörraadiojaama tööloa ning vee- ja õhusõiduki raadioloa väljastamine ja kehtivuse pikendamine

 (1) Amatöörraadiojaama tööloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest kuni kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu 36 krooni.

 (2) Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest ühe simplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:
 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras;
 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra kahekordses suuruses;
 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra kolmekordses suuruses;
 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra viiekordses suuruses;
 5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest – lisas 4 toodud määras.

 (3) Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest ühe dupleks- või semiduplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:
 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – käesoleva seaduse lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra pooleteisekordses suuruses;
 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra kolmekordses suuruses;
 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra neljakordses suuruses;
 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra seitsmekordses suuruses;
 5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest – lisa 4 punktis 4 toodud määra pooleteisekordses suuruses.

 (4) Vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest kuni kolmeks aastaks, samuti eelnimetatud loa kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/3 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga aasta kohta.

 (5) Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest 12,5 kHz kanalisammu korral tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 ning käesoleva seaduse lisa 4 punkti 1 alusel arvutatud riigilõivu määrast.

 (6) Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest kehtivusega kuni 31 kalendripäeva tasutakse riigilõivu 1/6 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast ning vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest kehtivusega kuni 31 kalendripäeva tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast.

 (7) Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest kehtivusega 32 kalendripäeva kuni 11 kuud tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta ning vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest kehtivusega 32 kalendripäeva kuni 11 kuud tasutakse riigilõivu 1/24 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta.

 (8) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloa käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud tingimuste muutmisel tasutakse riigilõivu lisas 4 sätestatud määras.

 (9) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal maakondade arvu suurendamise eest tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud esialgse ja suurendatud maakondade arvu riigilõivu määra erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivustähtaja lõppemiseni.

 (10) Numeratsiooniplaanis elektroonilise side otstarbeks määratud numbriloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras.

 (11) Sagedusloa esmakordse andmise eest kehtiva raadiosaateseadme paigaldamise loa alusel tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud riigilõivu määrast iga kuu kohta, mis on jäänud paigaldamise loa väljastamisest kuni esmakordse sagedusloa väljastamiseni.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

  [Paragrahvi 18914 sõnastus kuni 30. 06. 2006]

§ 18914. Postiseaduse alusel teostatavad toimingud

 (1) Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (2) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (3) Tegevuse alustamise teate registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (4) Postiteenuse osutajate riikliku registri kinnitatud väljavõtete ning Sideameti poolt väljastatud muude dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

  [Paragrahvi 18914 sõnastus alates 1. 07. 2006]

§ 18914. Postiseaduse alusel teostatavad toimingud

 (1) Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 13 900 krooni.

 (2) Universaalse postiteenuse tegevusloa kehtivuse pikendamise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 2800 krooni.

 (3) Universaalse postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 7900 krooni.

 (4) Universaalse postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 7900 krooni.

 (5) Postiteenuse tegevusloa taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 4600 krooni.

 (6) Postiteenuse tegevusloa kehtivuse pikendamise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 2100 krooni.

 (7) Postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3100 krooni.

 (8) Postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3100 krooni.

20. jagu
Mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 2006, 18, 142 - jõust. 01.07.2006]

§ 190. Mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud

 (1) Tootja tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ja tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest vastavalt kontrollitava maa suurusele riigilõivu:
 1) kuni 10 hektari suuruse maa korral – 200 krooni;
 2) üle 10 hektari suuruse maa korral – 200 krooni + 5 krooni iga hektari kohta, mis ületab 10 hektarit, kuid kokku mitte rohkem kui 8000 krooni.

 (2) Mahepõllumajandusliku töötlemisega tegelev käitleja tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 500 krooni.

 (3) Käitleja, kes tegeleb märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote impordi või ekspordiga, tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise eest ning registrisse kandmisele järgnevast aastast alates igal aastal ettevõttes või selle osas tehtud korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 1000 krooni.

 (4) Tootja, kes tegeleb oma ettevõttes toodetud märgistatud põllumajandussaaduse töötlemise või ekspordiga, tasub korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel üksnes kui tootja.

 (5) Riigilõiv tasutakse igal mahepõllumajandusega tegelemise jätkamise aastal päevaks, mil teave tuleb järelevalveasutusele esitada.

201. jagu
Väetiseseaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 1997, 93, 1563 - jõust. 01.07.1998]
[RT I 2004, 32, 226 - jõust. 01.05.2004]

§ 1901. Väetiseregistri toimingud ja järelevalvetoimingud

 (1) Väetise väetiseregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (11) «EÜ VÄETIS» märgistusega väetise käitleja väetiseregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (2) Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (4) Väetiseregistri andmetest kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.

 (5) Nii väetise Eestisse toimetaja kui ka tootja, kelle nimele on registreeritud väetis väetiseregistris, peavad tasuma iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks riigilõivu järelevalvetoimingute eest sõltuvalt eelmisel poolaastal nende turustatud väetisekogusest järgmiselt:
 1) ammooniumnitraat – 0,004 krooni kilogrammi kohta;
 2) bakterväetis – 0,007 krooni kilogrammi kohta;
 3) lubiväetis – 0,0002 krooni kilogrammi kohta;
 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata väetiseliigid – 0,003 krooni kilogrammi kohta.

 (6) Nii väetise Eestisse toimetaja kui ka tootja, kelle nimele väetis on registreeritud ning kes ei ole kuue kuu jooksul väetist turustanud, tasuvad selles ajavahemikus väetise registris hoidmise ja järelevalve kulude katteks 100 krooni.

202. jagu
Taimekaitseseaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

§ 1902. Taimekaitsevahendi turule lubamisel tehtavad järelevalvetoimingud ja taimekaitsevahendite registri toimingud

 (1) Taimekaitsevahendi turule lubamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 8000 krooni.

 (2) Taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu järgmiselt:
 1) taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks turustamise eesmärgil – 5000 krooni;
 2) taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks oma tarbeks kasutamise eesmärgil – 1000 krooni;
 3) taimekaitsevahendi, mis on identne eelnevalt Eestis turule lubatud taimekaitsevahendiga, kuid ei ole toodetud sama tootja poolt, lihtsustatud korras turule lubamiseks – 8000 krooni.

 (3) Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Taimekaitsevahendi turule lubamise tähtaja pikendamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (5) Taimekaitsevahendite registris taimekaitsevahendi kohta tehtud registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse ärakirja või väljavõtte duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (7) Registrikannetest tehtava kinnitatud väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (8) Taimekaitsevahendite turustajate, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetajate ja kasutajate ning nende hoiu- ja turustamiskohtade taimekaitsevahendite registrisse kandmise või registrikannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (9) Taimekaitsevahendite registrisse kantud taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja taimekaitsevahendi tootja peavad tasuma iga kvartali esimese kuu viiendaks kuupäevaks riigilõivu kontrollitoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis Eestisse toimetatud või Eestis toodetud taimekaitsevahendi iga kilogrammi/liitri kohta 3 krooni.
[RT I 2004, 32, 226 - jõust. 01.05.2004]

§ 1903. Taimetervise registri toimingud

 (1) Taimetervise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Registrikannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (3) Registrikannetest tehtava väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.
[RT I 2004, 32, 226 - jõust. 01.05.2004]

§ 1904. Taimepassi ja fütosanitaarsertifikaadi väljastamine ning taimepassi väljastamise õiguse saamine

 (1) Taimepasside väljastamise eest tasutakse riigilõivu iga kümne taimepassi eest 5 krooni.

 (2) Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide Eestist ühendusevälisesse riiki toimetaja tasub taimetervise kontrolli ja fütosanitaarsertifikaadi või reekspordi fütosanitaarsertifikaadi eest riigilõivu:
 1) kuni 50 elustaime kohta 50 krooni ja täiendavalt iga järgneva 1000 taime kohta 300 krooni;
 2) lillesibulate, -mugulate, muude varreteisendite puhul iga kaubasaadetise kohta 200 krooni;
 3) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise puhul 50 krooni iga 100 lõikelille või lõikerohelise kohta ja täiendavalt iga järgneva 1000 lõikelille või lõikerohelise kohta 200 krooni;
 4) tarbekartuli puhul 350 krooni kaubasaadetise kohta;
 5) puu- ja köögivilja puhul 200 krooni kaubasaadetise kohta;
 6) teravilja puhul 200 krooni kaubasaadetise ja 1,5 krooni tonni kohta;
 7) puidu puhul, kui sellel on vähemalt osaliselt säilinud looduslik kumer pind või kui see esineb saematerjali, laastude, tükkide, saepuru ja puidujäätmete, puidust pakkematerjali, tugipostide, kaubaaluste ning separeerimismaterjalina, 200 krooni kaubasaadetise kohta;
 8) muude fütosanitaarsertifikaadi ja reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga varustatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul 200 krooni kaubasaadetise kohta.

 (21) Lõikelillede, lõikerohelise või potitaimede tootja, kelle fütosanitaarsertifikaadi saamiseks esitatud kaubapartiid on sihtriigi nõuetele vastavaks tunnistamiseks kontrollitud kasvukohas, tasub taimetervise kontrolli ja fütosanitaarsertifikaadi eest riigilõivu:
 1) kuni 50 elustaime kohta 50 krooni;
 2) 51–1000 elustaime puhul 200 krooni ja täiendavalt iga järgneva 1000 taime kohta 30 krooni;
 3) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise puhul 50 krooni iga 100 lõikelille või lõikerohelise kohta ja täiendavalt iga järgneva 1000 lõikelille või lõikerohelise kohta 20 krooni.»;
 4) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

 (3) Taimepassi väljastamise õiguse saamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (4) Reekspordi fütosanitaarsertifikaadi saamiseks teostatavate teravilja kontrollitoimingute eest tasutakse riigilõivu 1 kroon ja 50 senti tonni kohta.

203. jagu
Riigihangete seaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 2000, 84, 534 - jõust. 01.04.2001]
[RT I 2005, 68, 530 - jõust. 01.01.2006]

§ 1905. Riikliku riigihangete registri toimingud

  Eelteate, ideekonkursi kutse või pakkumise kutse andmete riiklikusse riigihangete registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 2001, 34, 189 - jõust. 01.04.2001]

§ 1906. Vaidlustuse läbivaatamine

 (1) Vaidlustuse läbivaatamise eest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (2) Eduka pakkumise otsuse kohta esitatud vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

204. jagu
[Kehtetu – RT I 2004, 89, 611 – jõust. 7. 01. 2005]



205. jagu
Biotsiidiseaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 2004, 45, 315 - jõust. 27.05.2004]
[RT I 2001, 34, 189 - jõust. 01.04.2001]

§ 1908. Biotsiidi turustamise loa väljastamine, biotsiidi registreerimine ja toimeaine toimeainete loetellu kandmine

 (1) Biotsiidi turustamise loa ja toimeaine toimeainete loetellu kandmise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

 (2) Biotsiidi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

 (3) Biotsiidi turustamise loa või biotsiidi registreerimise tunnistuse muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Registrikannetest tehtava kinnitatud väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (5) Euroopa Komisjoni määruse 2032/2003 (EÜT L 307, 24.11.2003, lk 1–96) lisades loetletud toimeaineid sisaldavate biotsiidide registreerimise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui registreerimise taotlus esitatakse enne 2006. aasta 1. septembrit.

206. jagu
Kemikaaliseaduse alusel teostatavad toimingud


[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
[RT I 2004, 45, 315 - jõust. 27.05.2004]

§ 1909. Uuest ainest teavitamine

 (1) Kemikaali turustamise eest vastutav isik (edaspidi teavitaja) peab enne uuest ainest teavitamist tasuma riigilõivu turustatud kemikaali kogusest olenevalt järgmiselt:
 1) kui kemikaali turustatav aastakogus on suurem kui 10 kilogrammi ja väiksem kui 100 kilogrammi, tasutakse riigilõivu 1000 krooni;
 2) kui kemikaali turustatav aastakogus on 100 kilogrammi või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 500 kilogrammini, tasutakse riigilõivu 3100 krooni;
 3) kui kemikaali turustatav aastakogus on 100 kilogrammi või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 500 kilogrammini ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud summa, tasutakse riigilõivu täiendavalt 2100 krooni;
 4) kui kemikaali turustatav aastakogus on üks tonn või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 50 tonnini, tasutakse riigilõivu 3200 krooni;
 5) kui kemikaali turustatav aastakogus on 100 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 500 tonnini, tasutakse riigilõivu 4300 krooni;
 6) kui kemikaali turustatav aastakogus on 100 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 500 tonnini ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud summa, tasutakse riigilõivu täiendavalt 1100 krooni;
 7) kui kemikaali turustatav aastakogus on 1000 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 5000 tonnini, tasutakse riigilõivu 6700 krooni;
 8) kui kemikaali turustatav aastakogus on 1000 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 5000 tonnini ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud summa, tasutakse riigilõivu täiendavalt 3500 krooni;
 9) kui kemikaali turustatav aastakogus on 1000 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 5000 tonnini ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 5 või punktides 4 ja 6 nimetatud summad, tasutakse riigilõivu täiendavalt 2400 krooni.

 (2) Uuest polümeerist teavitaja peab enne teavitamist tasuma riigilõivu turustatud polümeeri kogusest olenevalt järgmiselt:
 1) kui polümeeri turustatav aastakogus on väiksem kui 100 kilogrammi või kui turustatud polümeeri summaarne kogus on väiksem kui 500 kilogrammi, tasutakse riigilõivu 1000 krooni;
 2) kui polümeeri turustatav aastakogus on 100–1000 kilogrammi või kui turustatud polümeeri summaarne kogus on 500–5000 kilogrammi, tasutakse riigilõivu 3100 krooni;
 3) kui polümeeri turustatav aastakogus on 100–1000 kilogrammi või kui turustatud polümeeri summaarne kogus on 500–5000 kilogrammi ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud summa, tasutakse riigilõivu täiendavalt 2100 krooni;
 4) kui polümeeri turustatav aastakogus on suurem kui üks tonn või kui turustatud polümeeri summaarne kogus on suurem kui viis tonni, tasutakse riigilõivu 3200 krooni.[Paragrahv 19010 jõustub 30. 06. 2006]
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

§ 19010. Detergentide turustamiseks erandi taotlemine

  Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta (ELT L 104, 08.04.2004, lk 1–35) alusel detergendi turustamiseks erandit taotlev isik peab enne asjakohase taotluse esitamist tasuma riigilõivu 11 066 krooni.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

21. jagu
Muud toimingud

§ 191. Bussiveo liiniloa väljastamine ja sõiduplaani muutmine

 (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, maavalitsusest, valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (2) Rahvusvaheliseks bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (3) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (4) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval rahvusvahelisel bussiveol tasutakse riigilõivu 800 krooni.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 1911. Kande tegemine ühistranspordiloale

  Ühistranspordiloale rahvusvahelise sõitjateveo õiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 1912. Sõidukikaardi väljastamine

 (1) Tasulise riigisisese autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.

 (2) Tasulise rahvusvahelise autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.

 (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 1913. Rahvusvahelise autoveo muude dokumentide väljastamine

 (1) Rahvusvaheliseks autoveoks riikidevaheliste lepingute alusel nõutava veoloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (2) Rahvusvaheliseks autoveoks aastase Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) veoloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5880 krooni.

 (3) Euroopa Majandusühenduse veoloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1530 krooni.

 (4) Euroopa Ühenduse veoloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1530 krooni.

 (5) Euroopa Majandusühenduse veoloa kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.

 (6) Euroopa Ühenduse veoloa kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.

 (7) Euroopa Majandusühenduse veoloa alusel töötavale mitteliikmesriigi kodanikust veoautojuhile vajaliku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (8) Juhuveo kontrolldokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 1914. Digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku kaartide väljastamine

  Autojuhi, sõidumeeriku paigaldamise töökoja, kontrollija ja tööandja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.
[RT I 2005, 31, 228 - jõust. 03.06.2005]

§ 192. Jahitunnistuse väljastamine ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamine

 (1) Jahitunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 2002, 90, 519 - jõust. 10.11.2002]

§ 193–194. [Kehtetud – RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 1941. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine

  Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2000, 29, 168 - jõust. 01.01.2001]

§ 1942. Ametlike teadaannete avaldamine

  Teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 14.12.2001]

§ 1943. Tunnistuse väljastamine

  Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni (RT II 2000, 27, 165) artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistuse (apostille) väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 195. Kanded registerpandi kohta

 (1) Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest.

 (2) Registerpandi järjekoha muutmise eest tasutakse 75% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

 (3) Pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (4) Pandisummat suurendava pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismääras, kusjuures tehinguväärtuseks on pandisumma, mille registrisse kandmist taotletakse, ning registrisse kantud pandisumma vahe.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 196. Ettevõtteregistris muudatuste tegemine

 (1) Ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni põhikirja, põhimääruse või asutamis-, rendi- või tegutsemislepingu muutmisest tulenevate muudatuste tegemise eest registris, välja arvatud mittetulundusühingute puhul, tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute eest mittetulundusühingute puhul tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 197. [Kehtetu – RT I 2003, 68, 461 - jõust. 01.05.2004]

§ 1971. [Kehtetu – RT I 2001, 91, 543 - jõust. 01.01.2002]

§ 1972. Audiitori kutse taotlemine

  Audiitori kutse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
[RT I 1999, 24, 360 - jõust. 01.07.1999]

§ 1973. [Kehtetu – RT I 2001, 53, 310 - jõust. 21.07.2001]

§ 1974. Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemine

  Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 1999, 27, 386 - jõust. 18.03.1999]

§ 1975. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja turustamise taotluse läbivaatamine

 (1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (2) Geneetiliselt muundatud organismi sisaldava või sellest koosneva toote turustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 1999, 27, 385 - jõust. 05.08.1999]

§ 1976. Sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimine

  Sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest tasuvad keskhariduse omandanud isikud riigilõivu 70 krooni.
[RT I 2000, 54, 349 - jõust. 16.07.2000]

§ 1977. Pankrotihalduri kutse taotlemine

  Pankrotihalduri kutse taotlemise ja pankrotihalduri atesteerimise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2001, 16, 69 - jõust. 01.03.2001]

§ 1978. [Kehtetu – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 1979. Ehitusloa väljastamine

 (1) Ehitise püstitamiseks, rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastatava ehitusloa eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni, millele lisandub 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri eest ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvestatuna.

 (2) Ehitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui väljastatakse ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks.

 (3) Ehitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui väljastatakse:
 1) ehitusluba üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks;
 2) ehitusluba ehitise lammutamiseks.
[RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003]

§ 19710. Kasutusloa väljastamine

 (1) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud:
 1) ehitusluba ehitise püstitamiseks;
 2) ehitusluba ehitise laiendamiseks;
 3) ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks.

 (2) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud:
 1) ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks;
 2) ehitusluba üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks.

 (3) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 140 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise osaliseks lammutamiseks.

 (4) Ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise ja väikeehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetamata ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003]

§ 19711. Maaparandussüsteemi ehitusloa taotlemine

  Maaparandussüsteemi ehitusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 2003, 15, 84 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 19712 sõnastus kuni 29. 10. 2006]

§ 19712. Tüübikinnitustunnistuse väljastamine, muutmine ja pikendamine

  Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2004, 18, 132 - jõust. 01.05.2004]

  [Paragrahvi 19712 sõnastus alates 30. 10. 2006]

§ 19712. Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse väljastamine, muutmine ja pikendamine

  Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2006, 21, 161 - jõust. 30.10.2006]

III. osa TEHINGUVÄÄRTUSED 

8. peatükk TEHINGUVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE 

§ 198. Tehinguväärtus kannete tegemisel kinnistusraamatusse

 (1) Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi.

 (2) Kohustusi, mis lasuvad tehingu objektil, tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

 (3) Kui kinnistamise alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 199–212.

§ 199. Kinnisasja kinnistamine

 (1) Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

 (2) Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind.

 (3) Kui Kinnistusametile ei esitata dokumenti hoone hinna kohta, loetakse hoone hinnaks 50 000 krooni.

 (4) Kinnisasjal asuva hoone omaniku poolt ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

 (5) Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa.

§ 200. Kinnistu jagamine

  Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagamise tulemusel moodustatavast uuest kinnistust lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi.
[RT I 1999, 29, 400 - jõust. 19.03.1999]

§ 201. Kinnistute ühendamine

  Kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus ühendatavatest kinnisasjadest lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi.

§ 202. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga

  Kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi vastavalt käesoleva seaduse §-le 199.

§ 203. Korteriomandi kinnistamine

  Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast.

§ 204. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus

 (1) Hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtus 80% koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

 (2) Hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80% maa maksustamishinna ja hoone hinna summast.

 (3) Kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on hoonestusõigusega koormamisel tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (4) Korterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50% korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

§ 205. Reaalservituut

 (1) Reaalservituudi seadmisel on tehinguväärtuseks väärtus, mida reaalservituut valitseva kinnisasja suhtes omab, kuid mitte vähem kui 2000 krooni.

 (2) Kui Kinnistusametile ei esitata andmeid reaalservituudi väärtuse suuruse kohta, loetakse tehinguväärtuseks 2000 krooni.

§ 206. Kasutusvaldus

 (1) Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4% koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

 (2) Tähtajalise kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (3) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36–50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51–65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66–75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

 (31) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel ühiselt mitme isiku kasuks võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima kasutusvaldust teostava isiku vanus.

 (4) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 207. Isiklik kasutusõigus

 (1) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on aastaväärtuseks 4% koormataval kinnisasjal asuva elamu või muu ehitise väärtusest.

 (2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest

 (3) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtus isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne, sõltuvalt kasutaja vanusest:
 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36–50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51–65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66–75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

 (31) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel ehitisele on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

 (32) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule ühiselt mitme isiku kasuks võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima isiklikku kasutusõigust teostava isiku vanus.

 (4) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu või muu ehitise osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle osa suurusega kogu elamust või muust ehitisest.

 (41) Kui isikliku kasutusõiguse sisuks on reaalservituudi teostamine, kohaldatakse tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 205.

 (5) Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 208. Reaalkoormatis

 (1) Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Reaalkoormatise, mille rahaline väärtus pole määratud, tehinguväärtuseks on 1000 krooni.

§ 209. Ostueesõigus

  Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest.

§ 210. Hüpoteek

 (1) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks 2/3 hüpoteegisummast.

 (2) [Kehtetu – RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

 (3) Kui riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi ümberregistreerimisel hüpoteegiks pandisumma suureneb, on tehinguväärtuseks 2/3 pandisumma ja hüpoteegisumma vahest.
[RT I 2004, 14, 91 - jõust. 25.03.2004; 1.01.2005]

§ 2101. Järjekoha muutmine

  Piiratud asjaõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva piiratud asjaõiguse seadmise tehinguväärtus.
[RT I 2005, 22, 151 - jõust. 01.06.2005]

§ 211. Märge

  Märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse.

§ 212. Kannete muutmine ja kustutamine

 (1) Kinnistusraamatus kande muutmisel on tehinguväärtuseks sissekantud asjaõiguse muudetud sisuga kinnistamise tehinguväärtus.

 (2) Kinnistusraamatus kande kustutamisel on tehinguväärtuseks märke või vastava asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus.
[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 01.01.2003]

§ 213. Pandilepingu registreerimine

  Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma.

§ 214. Registerpandi järjekoha muutmine

  Registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva registerpandi summa.

§ 215. Tehinguväärtus abieluvararegistri toimingute korral

  Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud, loetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 216. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 2161. Riigilõivust vabastamine

 (1) Korteriühistu registrisse kandmine ja korteriühistu kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmine või täiendamine on kuni 2000. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba.

  Lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1998. aasta 1. juulist

 (2) Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365) jõustumist Eestis registreeritud laeva kandmine väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega samale omanikule on kuni 2000. aasta 1. juulini riigilõivuvaba.

 (3) Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamine rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173) §-s 46 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmete muutmise taotluse kohta on kuni 2003. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba.

 (4) Mittetulundusühingule, kelle üheks põhikirjaliseks eesmärgiks on maaparandushoid ja kes viib oma põhikirja vastavusse maaparandusseaduses maaparandusühistu põhikirja kohta kehtestatud nõuetega, on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmine või täiendamine kuni 2004. aasta 30. juunini riigilõivuvaba.

 (5) Regionaalministri käskkirjaga uue eesnime andmise otsustamine, kui nime soovitakse muuta eesnime kooskõlla viimiseks nimeseaduse § 7 lõigetes 2 ja 3 eesnimede kohta sätestatud nõuetega, on kuni 2006. aasta 30. märtsini riigilõivuvaba.

 (6) 2002. aasta 1. jaanuarist kuni 2006. aasta 1. jaanuarini sordilehte võetud sordi sordilehes hoidmine on sordi sordilehte võtmise kuupäevast alates nelja esimese aasta jooksul riigilõivuvaba.
[RT I 2005, 70, 540 - jõust. 01.01.2006]

§ 2162. Õigus taotleda laeva väikelaevaregistrisse kandmise eest tasutud riigilõivu tagastamist

  Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse jõustumist Eestis registreeritud laeva omanikul, kes on tasunud riigilõivu temale kuuluva laeva väikelaevaregistrisse kandmise ja väikelaevatunnistuse väljastamise eest, on õigus taotleda selle lõivu tagastamist käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I 1999, 87, 790 - jõust. 06.12.1999]

§ 217. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

 

Lisa 1
riigilõivuseaduse juurde
[RT I 2001, 2, 2 – jõust. 1.01.2001]



RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD KANNETE TEGEMISEL KINNISTUSRAAMATUSSE JA ABIELUVARAREGISTRISSE (KROONIDES)

Tehinguväärtus kuni

Riigilõivu täismäär

500

40

1 000

60

1 500

80

2 000

100

4 000

120

6 000

140

8 000

160

10 000

180

20 000

200

30 000

220

40 000

240

50 000

260

60 000

280

70 000

300

80 000

320

90 000

340

100 000

390

120 000

440

140 000

490

160 000

550

180 000

600

200 000

650

220 000

700

240 000

750

260 000

810

280 000

860

300 000

910

320 000

960

340 000

1 010

360 000

1 070

380 000

1 120

400 000

1 170

420 000

1 220

440 000

1 270

460 000

1 330

480 000

1 380

500 000

1 430

550 000

1 530

600 000

1 640

650 000

1 740

700 000

1 850

750 000

1 950

800 000

2 050

850 000

2 160

900 000

2 260

950 000

2 370

1 000 000

2 500

1 100 000

2 800

1 200 000

3 100

1 300 000

3 400

1 400 000

3 700

1 500 000

4 000

1 600 000

4 300

1 700 000

4 600

1 800 000

4 900

1 900 000

5 200

2 000 000

5 500

2 100 000

5 800

2 200 000

6 100

2 300 000

6 400

2 400 000

6 700

2 500 000

7 000

2 600 000

7 300

2 700 000

7 600

2 800 000

7 900

2 900 000

8 200

3 000 000

8 500

3 100 000

8 800

3 200 000

9 100

3 300 000

9 400

3 400 000

9 700

3 500 000

10 000

3 600 000

10 300

3 700 000

10 600

3 800 000

10 900

3 900 000

11 200

4 000 000

11 500

4 100 000

11 800

4 200 000

12 100

4 300 000

12 400

4 400 000

12 700

4 500 000

13 000

4 600 000

13 300

4 700 000

13 600

4 800 000

13 900

4 900 000

14 200

5 000 000

14 500

5 100 000

15 000

5 200 000

15 500

5 300 000

16 000

5 400 000

17 000

5 500 000

17 500

5 600 000

18 000

5 700 000

18 500

5 800 000

19 000

5 900 000

19 500

6 000 000

20 000

6 100 000

20 500

6 200 000

21 000

6 300 000

21 500

6 400 000

22 000

6 500 000

22 500

6 600 000

23 000

6 700 000

23 500

6 800 000

24 000

6 900 000

24 500

7 000 000

25 000

7 100 000

25 500

7 200 000

26 000

7 300 000

26 500

7 400 000

27 000

7 500 000

27 500

7 600 000

28 000

7 700 000

28 500

7 800 000

29 000

7 900 000

29 500

8 000 000

30 000

8 100 000

30 500

8 200 000

31 000

8 300 000

31 500

8 400 000

32 000

8 500 000

32 500

8 600 000

33 000

8 700 000

33 500

8 800 000

34 000

8 900 000

34 500

9 000 000

35 000

9 100 000

35 500

9 200 000

36 000

9 300 000

36 500

9 400 000

37 000

9 500 000

37 500

9 600 000

38 000

9 700 000

38 500

9 800 000

39 000

9 900 000

39 500

10 000 000

40 000



Tehinguväärtuse puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 0,4% tehinguväärtuse summast.

 

Lisa 2
riigilõivuseaduse juurde
[RT I 2005, 39, 308 – jõust. 1. 01. 2006]



RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES (KROONIDES)
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

Tsiviilasja hind kuni (kaasa arvatud)

Riigilõivu täismäär

5.000

250

6.000

350

7.000

450

8.000

550

9.000

650

10.000

750

15.000

1.000

20.000

1.250

25.000

1.500

30.000

1.750

35.000

2.000

40.000

2.250

45.000

2.500

50.000

2.750

55.000

3.000

60.000

3.250

65.000

3.500

70.000

3.750

75.000

4.000

80.000

4.250

85.000

4.500

90.000

4.750

95.000

5.000

100.000

5.250

110.000

5.750

120.000

6.250

130.000

6.750

140.000

7.250

150.000

7.750

160.000

8.250

170.000

8.750

180.000

9.250

190.000

9.750

200.000

10.250

210.000

10.750

220.000

11.250

230.000

11.750

240.000

12.250

250.000

12.750

260.000

13.250

270.000

13.750

280.000

14.250

290.000

14.750

300.000

15.250

320.000

16.000

340.000

16.750

360.000

17.500

380.000

18.250

400.000

19.000

420.000

19.750

440.000

20.500

460.000

21.250

480.000

22.000

500.000

22.750

550.000

24.250

600.000

25.750

650.000

27.250

700.000

28.750

750.000

30.250

800.000

31.750

850.000

33.250

900.000

34.750

950.000

36.250

1.000.000

37.750

1.100.000

39.500

1.200.000

41.250

1.300.000

43.000

1.400.000

44.750

1.500.000

46.500

1.600.000

48.250

1.700.000

50.000

1.800.000

51.750

1.900.000

53.500

2.000.000

55.250

2.100.000

57.000

2.200.000

58.750

2.300.000

60.500

2.400.000

62.250

2.500.000

64.000

2.600.000

65.750

2.700.000

67.500

2.800.000

69.250

2.900.000

71.000

3.000.000

72.750

3.100.000

74.500

3.200.000

76.250

3.300.000

78.000

3.400.000

79.750

3.500.000

81.500

3.600.000

83.250

3.700.000

85.000

3.800.000

86.750

3.900.000

88.500

4.000.000

90.250

4.100.000

92.000

4.200.000

93.750

4.300.000

95.500

4.400.000

97.250

4.500.000

99.000

4.600.000

100.750

4.700.000

102.500

4.800.000

104.250

4.900.000

106.000

5.000.000

107.750

5.200.000

109.750

5.400.000

111.750

5.600.000

113.750

5.800.000

115.750

6.000.000

117.750

6.200.000

119.750

6.400.000

121.750

6.600.000

123.750

6.800.000

125.750

7.000.000

127.750

7.200.000

129.750

7.400.000

131.750

7.600.000

133.750

7.800.000

135.750

8.000.000

137.750

8.200.000

139.750

8.400.000

141.750

8.600.000

143.750

8.800.000

145.750

9.000.000

147.750

9.200.000

149.750

9.400.000

151.750

9.600.000

153.750

9.800.000

155.750

10.000.000

157.750

10.250.000

160.250

10.500.000

162.750

10.750.000

165.250

11.000.000

167.750

11.250.000

170.250

11.500.000

172.750



Tsiviilasja hinna puhul üle 11 500 000 krooni on riigilõivu täismäär 1,5% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 750.000 krooni.
[RT I 2005, 39, 308 – jõust. 1. 01. 2006]



 

Lisa 3
[Kehtetu – RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]

 

Lisa 4
riigilõivuseaduse juurde



Riigilõivu määrad numbriloa ja sagedusloa andmise ning pikendamise ja vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise ning pikendamise eest
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



1.1. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.2. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.3. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.4. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 7200 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.5. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.6. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 6000 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.7. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.8. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.9. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.10. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.11. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 6000 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.12. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.13. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.14. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 9600 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.15. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]
1.16. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 4800 krooni.
[RT I 2003, 81, 545 – jõust. 29.12.2003]



2. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule või telefonivõrgu juurdepääsu raadiovõrgule üheks aastaks kohaliku ainukasutuse režiimis iga 100 kHz laiuse sageduskanali eest tasutakse riigilõivu 540 krooni.
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



3. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



3.1. kohaliku ainukasutuse režiimis üldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 48 000 krooni;
3.2. kohaliku ainukasutuse režiimis mitteüldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 4800 krooni.
3.3. kohaliku ühiskasutuse režiimis üldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 24 000 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
3.4. kohaliku ühiskasutuse režiimis mitteüldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 2400 krooni.
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]



4. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



4.1. sagedusalas kuni 30 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
4.2. sagedusalas 30 kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 360 krooni;
4.3. sagedusalas 30 kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
4.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 240 krooni;
4.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;
4.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
4.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
4.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
4.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;
4.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 480 krooni;
4.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 960 krooni;
4.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
4.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
4.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 6000 krooni;
4.15. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 240 krooni;
4.16. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 480 krooni;
4.17. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
4.18. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
4.19. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 2400 krooni.



5. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest objektide seireks kasutatavale paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



6. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



6.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz tasutakse riigilõivu 600 krooni iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;
6.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 600 krooni iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;
6.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
6.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
6.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
6.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;
6.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
6.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
6.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
6.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
6.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 48 000 krooni;
6.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;
6.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
6.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;
6.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
6.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
6.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 7200 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni;
6.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;
6.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 480 krooni;
6.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 240 krooni;
6.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
6.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
6.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 6000 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3000 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;
6.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;
6.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;
6.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 300 krooni;
6.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
6.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;
6.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1.01.2003]
6.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 9600 krooni;
6.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 4800 krooni.



7. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas navigatsioonisaatjale üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



7.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
 7.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz tasutakse riigilõivu 960 krooni;
 7.3. sagedusalas 30 GHz ja enam tasutakse riigilõivu 960 krooni.

8. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



9. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks sagedusalades 117,975 kuni 144,000 MHz; 156,000 kuni 162,050 MHz; 457,525 kuni 457,575 MHz ja 467,525 kuni 467,575 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni iga sagedusala eest.
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



10 [Kehtetu – RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



11. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



11.1. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 1800 krooni;
 11.2. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni;
 11.3. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 18 000 krooni;
 11.4. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 27 000 krooni;
 11.5. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 96 000 krooni;
 11.6. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
 11.7. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
 11.8. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni;
 11.9. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;
 11.10. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni;
 11.11. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;
 11.12. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
 11.13. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 7200 krooni;
 11.14. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni;
 11.15. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni.

12. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest etalonraadioteenistuse raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni.
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



13. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest ringhäälingu raadiosaatjale üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



13.1. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW tasutakse riigilõivu 120 krooni;
 13.2. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W tasutakse riigilõivu 240 krooni;
 13.3. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W tasutakse riigilõivu 600 krooni;
 13.4. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
 13.5. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
 13.6. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW tasutakse riigilõivu 9600 krooni;
 13.7. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;
 13.8. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW tasutakse riigilõivu 48 000 krooni;
 13.9. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam tasutakse riigilõivu 96 000 krooni;
 13.10. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW tasutakse riigilõivu 240 krooni;
 13.11. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W tasutakse riigilõivu 600 krooni;
 13.12. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
 13.13. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
 13.14. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW tasutakse riigilõivu 9600 krooni;
 13.15. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;
 13.16. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW tasutakse riigilõivu 48 000 krooni;
 13.17. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW tasutakse riigilõivu 96 000 krooni;
 13.18. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam tasutakse riigilõivu 192 000 krooni;
 13.19. sagedusalas 3,6 GHz või enam tasutakse riigilõivu 4800 krooni iga 8 MHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest.

14. Riigilõivu määrad vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest kuni kolmeks aastaks ja raadioloale kosmosesidejaama kandmise eest:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest, millele on kantud sagedusala 117,975 kuni 144,0 MHz ja 156 kuni 162,025 MHz, tasutakse riigilõivu 600 krooni iga sagedusala eest;
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest, millele on kantud sagedusala 110 kuni 150 kHz; 405 kuni 535 kHz; 1605 kuni 4000 kHz; 1605 kuni 3800 kHz; 3800 kuni 4000 kHz; 4000 kuni 27 500 kHz; 4200 kuni 4400 MHz ja 8750 kuni 8850 MHz, tasutakse riigilõivu 1200 krooni iga sagedusala eest;
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest, millele on kantud sagedusala 457,525 kuni 457,575 MHz; 467,525 kuni 467,575 MHz; 2900 kuni 3100 MHz; 5350 kuni 5460 MHz ja 9300 kuni 9500 MHz, tasutakse riigilõivu 3600 krooni iga sagedusala eest;
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat A või Inmarsat B kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 3600 krooni;
14.5. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat C kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
14.6. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat M kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
14.7. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat A või Inmarsat B HSD andmesideterminali kandmise eest tasutakse riigilõivu 4800 krooni;
14.8. vee- või õhusõiduki raadioloale muud tüüpi kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 4800 krooni.



15. Riigilõivu määrad sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest maapealsele liikuvale või teisaldatavale kosmosesidejaamale üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



15.1. Inmarsat A või Inmarsat B kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni;
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
15.2. Inmarsat C kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni;
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
15.3. Inmarsat M kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 960 krooni;
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
15.4. Inmarsat A või Inmarsat B HSD andmesideterminali sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2400 krooni;
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
15.5. muud tüüpi liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



151. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest lähitoimeseadmetele üheks aastaks tasutakse riigilõivu 240 krooni.
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



16. Riigilõivu määrad numbriloa andmise või kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks:
[RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]



16.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse osutamiseks, või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
 1) kolmekohalise operaatorkoodi puhul 250 000 krooni;
 2) neljakohalise operaatorkoodi puhul 180 000 krooni;
 3) viiekohalise operaatorkoodi puhul 60 000 krooni;
 16.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 3000 krooni;
RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
 16.3. punktis 16.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada lühinumbrit, või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]
 1) 12 000 krooni, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist;
 2) 24 000 krooni, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist;
 3) 240 000 krooni, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist;
 16.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 16.1–16.3 ja 16.5 sätestatud juhtudel, tasutakse riigilõivu 5 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
 16.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusenumbreid numeratsioonialadest «800», «900» ja «901», või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 2400 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]
 16.6. punktides 16.4 ja 16.5 nimetatud numbrilubade muutmise korral makstakse vastav riigilõiv täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud aja eest täiskuudes.
RT I 2004, 87, 593 – jõust. 1. 01. 2005]

Õiend



Riigilõivuseaduse redaktsioonis on § 3 lg 2 punkti 14 sõnastus viidud vastavusse "Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse" § 138 punkti 1 sõnasusega.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]