Riigikoguseadusterviktekstkoolharidusavaldamineavaldatud1993-09-15+03:00RT I19936389228542(vt samuti §-s 51 toodud erandeid).2006-07-17+03:002006-11-02+02:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd104817412010-10-28+03:00migraator161879Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus1993-12-14+02:00RT I1993791186298071994-01-08+02:001994-11-23+02:00RT I1994911528304701994-12-30+02:001996-06-26+03:00RT I199649953312941996-07-26+03:001997-03-18+02:00RT I199724365315931997-03-25+02:001997-09-10+03:00RT I1997691111739911997-10-04+03:001998-06-03+03:00RT I199857859755691998-07-06+03:001999-02-10+02:00RT I199924358772461999-03-21+02:00terviktekst RT paberkandjalRT I199942497774621999-10-12+03:00RT I199979730778022000-09-01+03:002000-04-04+03:00RT I200033195719302000-05-04+03:002000-06-14+03:00RT I200054349721352000-07-16+03:002000-11-22+02:00RT I200095611724972001-01-01+02:002001-05-16+03:00RT I200150288729692001-07-01+03:002001-08-29+03:00RT I200175454731472001-09-21+03:002002-02-20+02:00RT I2002251441630312002-09-01+03:002002-03-26+02:00RT I200234205952072002-04-29+03:002002-06-05+03:00RT I2002533361747952002-07-01+03:002002-06-18+03:00RT I2002573591784162002-09-01+03:002002-06-19+03:00RT I2002613751848112002-08-01+03:002002-06-20+03:00RT I2002633891819442002-07-29+03:002002-06-20+03:00RT I2002643932094622002-07-20+03:002002-10-16+03:00RT I2002905212125512003-01-01+02:002003-01-29+02:00RT I2003211252614352003-03-13+02:002004-04-07+03:00RT I2004271807386322004-05-01+03:002004-04-14+03:00RT I2004302067427182004-05-07+03:002004-04-21+03:00RT I2004412767508412004-07-05+03:002004-06-28+03:00RT I2004564047789442004-09-01+03:002005-09-29+03:00RT I2005544319487742006-01-01+02:002006-06-15+03:00RT I20063224610444802006-07-17+03:00, osaliselt 1. 09. 2006IÜLDSÄTTED11Seadus määrab kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse (munitsipaalomandis oleva) põhikooli ja gümnaasiumi õigusliku seisundi ja töökorralduse.2Käesolevat seadust kohaldatakse eralasteaed-algkoolidele, eraalgkoolidele, erapõhikoolidele ja eragümnaasiumidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.3Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.RT I2002613751848112002-08-01+03:0021Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise.2Põhikool on kool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.-9. klass. Hariduse kättesaadavuse ja koolikohustuse täitmise tagamiseks võidakse moodustada algkoole (sealhulgas lasteaed-algkoole), milles sõltuvalt vajadustest ja võimalustest võivad olla 1.–6. klass, ning lasteaed-põhikoole.3Gümnaasium on kool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumis on 10.-12. klass. Gümnaasiumi juures võivad olla põhikooli klassid, millega luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks.4Kool käesoleva seaduse tähenduses on:1lasteaed-algkool;11)]]>lasteaed-põhikool;2algkool;3põhikool;4gümnaasium;5gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse;6põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.5Kooli nimetus ei pea sisaldama sõna «gümnaasium» või «põhikool».RT I2004302067427182004-05-07+03:0031Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed on:1I kooliaste - 1.-3. klass;2II kooliaste - 4.-6. klass;3III kooliaste - 7.-9. klass;4gümnaasium - 10.-12. klass.2Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava . Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava .3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastava riikliku õppekava alusel koostab kool oma õppekava. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.31)]]>Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276; 45, 316) § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi4Usuõpetus on mittekonfessionaalne. Kool on kohustatud usuõpetust õpetama, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.RT I2004564047789442004-09-01+03:0031.]]>1Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu (nõukogu) ja õppenõukoguga kooli arengukava.2Kooli arengukavas määratakse:1kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad;2tegevuskava kolmeks aastaks;21)]]>eesti õppekeelele üleminekuks vajalikud ja võimalikud meetmed muukeelses gümnaasiumis.3arengukava uuendamise kord.[Lõige 21 jõustub 1. 09. 2006]21)]]>Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 422 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.3Kooli arengukava kinnitamise korra kehtestab kooli pidaja.4Kooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).RT I20063224610444802006-07-17+03:00; 1. 09. 200641Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla erivajadustega õpilaste kool või sanatoorne kool.2Erivajadustega õpilaste kool on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning psüühikahäiretega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.21)]]>Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse õpilane alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealise mõjutusvahendite seaduses (RT I 1998, 17, 264) sätestatud alustel ja korras.3Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, kus nad õpivad ja saavad vajalikku ravi.4Eriõppe puhul võib õppeaastate arv tulenevalt õppekavast erineda käesoleva seaduse §-s 2 kehtestatust. .RT I2004271807386322004-05-01+03:005Põhikool ja gümnaasium on munitsipaalkoolid. Vabariigi Valitsuse otsusel võivad põhikool ja gümnaasium olla ka Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad või maavalitsuse haldamisele kuuluvad riigikoolid.RT I2002905212125512003-01-01+02:0061Koolis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis.2Põhihariduse omandamine õhtuses ja kaugõppe vormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel, kes pole omandanud põhiharidust. Üldkeskhariduse omandamine õhtuses ja kaugõppevormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud põhihariduse omandanud isikutel. .RT I2002905212125512003-01-01+02:007Kool juhindub käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhimäärusest.8Õppimine on riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.91Põhikoolis, põhikooli üksikutes astmetes ja põhikooli üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel - munitsipaalkoolides kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikoolides haridus- ja teadusministri otsustuse alusel. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule või haridus- ja teadusministrile teeb kooli hoolekogu.11)]]>Gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel. Munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka mis tahes muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppetööks annab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule teeb kooli arengukavast lähtudes gümnaasiumi hoolekogu.12)]]>Kooli või klassi õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti õppekava mahust.2Koolis või klassis, kus õpe ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik.3Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, loob kool koostöös riigi ja kohaliku omavalitsusega võimalused oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks eesmärgiga säilitada oma rahvuslik identiteet. .RT I2003211252614352003-03-13+02:0010Kehtetu –RT I19949115281994-12-30+02:00IIKOOLI MOODUSTAMINE11RT I2002905212125512003-01-01+02:001Haridus- ja Teadusministeerium ja valla- või linnavalitsus, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest, moodustavad ning finantseerivad põhi- ja keskhariduse omandamise võimaldamiseks vajalikul hulgal koole.2Kooli moodustamiseks peab kooli teeninduspiirkonnas alaliselt elama vastavaealisi lapsi:13-klassilise algkooli moodustamiseks 30 õpilast;26-klassilise algkooli moodustamiseks 60 õpilast;3põhikooli moodustamiseks 90 õpilast.3Gümnaasiumi (10.-12. klass) moodustamiseks peab olema 60 õpilast.4Kehtetu –RT I2000956112001-01-01+02:00121Riigikooli moodustab Haridus- ja Teadusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul.2Munitsipaalkooli moodustab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli moodustavad ühiselt nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsused, lähtudes kohalike omavalitsuste volikogude otsustest Haridus- ja Teadusministeeriumi antud koolitusloa alusel.3Koolil on oma põhimäärus, kus peavad olema järgmised andmed:1täielik nimetus, asukoht ja liik;2tegevuse eesmärgid ja ülesanded;3õppekeel;4õppe- ja kasvatuskorralduse alused;5õpilaste õigused ja kohustused;6kooli töötajate (personali) õigused ja kohustused;7finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused;8ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord.4RT I2002905212125512003-01-01+02:00121.]]>1Koolitusluba annab munitsipaalkoolile õiguse läbi viia koolitustegevust riiklikule õppekavale vastava õppekava alusel koolitusloal märgitud kooliastmes. Koolitusloa vormi .2Taotluse koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.3Taotlusele lisatakse:1kooli põhimäärus;2õppekava;3andmed pedagoogide kvalifikatsiooni kohta;4andmed kasutatavate ruumide (hoonete), maa-ala ja nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;5andmed kooli teeninduspiirkonna kohta ning maavanema kirjalik nõusolek kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest.4 . .5Haridus- ja Teadusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates.6Haridus- ja Teadusministeerium ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmed puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.7Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.RT I2004412767508412004-07-05+03:0013(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus koolitusluba kehtetuks tunnistada, kui:[Punkti 1 sõnastus kuni 31. 08. 2006]1kool ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt temale tehtud ettekirjutust;[Punkti 1 sõnastus alates 1. 09. 2006]1kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust;2kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;3kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse kooli tegevuse lõpetamise kohta;4riikliku järelevalve käigus ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seadustega ja nende alusel väljaantud õigusaktidega või kooli põhimäärusega.2Haridus- ja Teadusministeerium teeb koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse valla- või linnavalitsusele posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.RT I20063224610444802006-09-01+03:0014Kool registreeritakse valla- või linnavalitsuse juures õigusaktides kehtestatud korras.151Vajadusel moodustab valla- või linnavalitsus koolis eraldi klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele alates teisest kooliastmest.11)]]>Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja korra .2Haridus- ja Teadusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vastavalt vajadusele koole tervisehäiretega lastele ja erivajadustega õpilastele.3Kooli direktor võib valla- või linnavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, pikapäevarühmi ja parandusõpperühmi.31)]]>Parandusõpperühm on õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks moodustatud rühm.4Koolis on raamatukogu.5 .RT I2004302067427182004-05-07+03:00161Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid.2Kehtetu –RT I2002633891819442002-07-29+03:00161.]]>1Vajaduse korral moodustab kooli omanik kooli juurde õpilaskodu. Õpilaskodu on kooli struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele tema individuaalsetele vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Õpilaskodu töökorralduse alused .2Kooli omaniku taotlusel ning kooskõlastatult kooli asukohajärgse maavanemaga maakonnas munitsipaalkooli (-koolid), mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad, ning riiklikult toetatavate kohtade arvu nendes koolides.3Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmise otsustab kooli direktor. Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmise aluseks on:1õpilase vanema (eestkostja, hooldaja) taotlus või2sanatoorse kooli õpilaste puhul nõustamiskomisjoni otsus õpilase sanatoorsesse kooli suunamise kohta ning lapsevanema (eestkostja, hooldaja) taotlus või3erivajadustega õpilaste kooli õpilaste puhul nõustamiskomisjoni otsus õpilase erivajadustega õpilaste kooli suunamise kohta ning lapsevanema (eestkostja, hooldaja) taotlus või kohtumäärus õpilase kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise kohta või4käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riiklikult toetatavale kohale vastuvõtmise taotlemisel õpilase vanema (eestkostja, hooldaja) taotlus koos õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse või ametiisiku põhjendatud taotlusega ning õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolekuga.4Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse või ametiisiku põhjendatud taotluses märgitakse:1tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada;2puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud, mis takistavad õpilasel koolikohustuse täitmist;3õpilase ja vanemate (eestkostja, hooldaja) suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega, miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik;4õpilasele ja vanematele (eestkostjale, hooldajale) õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus.5Õpilasele võimaldatakse õppimine koolis, mille juures olevasse õpilaskodusse ta suunatakse, vähemalt ühe õppeaasta jooksul.6Õpilaskodus võivad õpilased elada kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud suvevaheajal, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilaskodus elavad õpilased aastaringselt.RT I2004271807386322004-05-01+03:00IIIKOOLIKOHUSTUS171Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.11)]]>Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist.12)]]> .2Riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama soovijatele võimaluse keskhariduse omandamiseks.3Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks.4Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps, on koolikohustuslik.5Koolikohustuslike laste arvestust peab valla- või linnavalitsus. Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täitmiseks valla- või linnavalitsus koos kooliga.6Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks.7Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496) § 153 sätteid.8 .18Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti.191Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.2Kooli teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli teeninduspiirkonna kinnitavad ühiselt vastavad valla- või linnavolikogud.20Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. .RT I2002905212125512003-01-01+02:00211Valla- või linnavalitsus võimaldab erivajadustega õpilastel õppida elukohajärgses koolis haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis.2Kasvatuse eritingimusi vajav õpilane õpib ja täidab koolikohustust käesoleva seaduse § 4 lõikes 21 nimetatud koolis.3Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse erivajadustega õpilastele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal nõustamiskomisjoni otsusega. .31)]]>Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega. Linnavalitsus võib kooskõlastatult maakonna nõustamiskomisjoniga moodustada linna nõustamiskomisjoni.32)]]>Nõustamiskomisjon on viieliikmeline. Maakonna nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab maavanem korraldusega, linnavalitsuse nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab linnapea. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja.33)]]>Nõustamiskomisjoni pädevuses on:1määrata erivajadustega õpilasele võimetekohane õppekava või õppevorm;2suunata erivajadustega õpilane lapsevanema (hooldaja) nõusolekul sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste kooli või klassi;3otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.4Sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste kooli ja -klassi võetakse õpilane vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni otsuse alusel. .41)]]>Haridus- ja Teadusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vajadusel riigi- või munitsipaalkoolis järgmised klassid:1keha-, kõne-, meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi;2tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks;3abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks;4toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks;5hooldusklassi raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks.5Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või erivajadustega õpilaste koolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid endises koolis.RT I2004271807386322004-05-01+03:0022 .RT I2002905212125512003-01-01+02:00IVÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS23RT I2002905212125512003-01-01+02:001Õpingute alusdokument on kooli õppekava.2Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale.3 .4 .5Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelust.6Kehtetu –RT I2000956112001-01-01+02:00241Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.2Õppeaasta algab 1. septembril.3Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta.4Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). .41)]]>Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. .5Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga.51)]]>Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi.52)]]>Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooli klassides on:11. klassis 20 tundi;22. klassis 23 tundi;33. ja 4. klassis 25 tundi;45. klassis 28 tundi;56. ja 7. klassis 30 tundi;68. klassis 32 tundi;79. klassis 34 tundi.6Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.7Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor (juhataja).RT I2002905212125512003-01-01+02:00251Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast.11)]]>Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täituvuse ülemise piirnormi.2Kehtetu –RT I1999243581999-03-21+02:003Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on 20 või alla selle, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita on lubatud 1.-4., 3.-6. ja 5.-9. klasse.4Kehtetu –RT I1999243581999-03-21+02:005Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.6Õpilaskodu rühmas võib olla kuni 25 õpilast.RT I2004302067427182004-05-07+03:0026(1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on:1) kõne-,
meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste klassis 12 õpilast;]]>2) psüühikahäiretega
laste klassis, tasandusklassis ja abiklassis 16 õpilast;]]>3) liitpuuetega
laste klassis, toimetulekuklassis ning raske ja sügava vaimupuudega
laste hooldusklassis 7 õpilast.
]]>
(2) [Kehtetu – RT I 1999, 24, 358 – jõust. 21. 03. 1999]
]]>
(3) Sanatoorses koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 25 õpilast.
]]>271Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele.11)]]>Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav».2 .3Õpitulemuste välishindamine on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatuse hindamine riigi tasandil. Õpitulemuste välishindamine toimub riigieksamite, põhikooli lõpueksamite ja üleriigiliste tasemetööde kaudu. .RT I2002905212125512003-01-01+02:00271.]]>1Klassitunnistus ja õpinguraamat on dokumendid, mille kaudu kool teavitab õpilast ja lapsevanemat (eestkostjat, hooldajat) õpiedukusest ja käitumisest õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul. Klassitunnistusele ja õpinguraamatusse kantakse vähemalt järgmised andmed:1kooli nimetus ja klass;2õpilase ees- ja perekonnanimi;3õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul;4käitumise ja hoolsuse hinded õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul;5andmed täiendavale õppetööle jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise kohta.2Klassitunnistus ja õpinguraamat kinnitatakse kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitseriga.3Klassitunnistus on üheks õppeaastaks, õpinguraamat kolmeks õppeaastaks (üheks kooliastmeks).4Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu.28Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.291Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid.2 .3 .4Riigieksamite läbiviimiseks moodustab maavanem igal õppeaastal hiljemalt 20. märtsiks gümnaasiumides vähemalt kolmeliikmelised riigieksamikomisjonid ja kinnitab nende koosseisud arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Kui gümnaasiumis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem gümnaasiumidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.5Haridus- ja Teadusministri määratud isik annab riigieksamimaterjalid üle maavanema määratud isikule, kes annab materjalid üle kooli direktorile riigieksami toimumise päeval. Pärast riigieksami toimumist võtab maavanema poolt määratud isik riigieksamimaterjalid kooli direktorilt vastu ning annab need haridus- ja teadusministri poolt määratud isikule.6Riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite ettevalmistamiseks luuakse komisjonid, kelle ülesanne on töötada välja riigieksamite ning põhikooli lõpueksamite ülesanded ning nende hindamisjuhendid. .7Iga õppeaine riigieksamitöid hindab eraldi komisjon. .8Kui eksaminand ei ole rahul lõpueksami tulemusega, on tal õigus kolme tööpäeva jooksul pärast põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamist või kümne tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaie oma lõpueksami tulemuste läbivaatamiseks.9Riigieksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister apellatsioonikomisjoni. .91)]]>Keskhariduse omandanud isikud tasuvad sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.10Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. .11Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistused ning riigieksamitunnistused kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36
6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.RT I2004564047789442004-09-01+03:00VÕPILASED JA NENDE VANEMAD301Õpilane on kohustatud täitma õppenõukogu kehtestatud kooli kodukorda.11)]]>Kool paneb kodukorra välja õpilastele nähtavas kohas.2 .3 .RT I2004302067427182004-05-07+03:0031Õpilasel on õigus:1) valida
oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis
õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi
haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;]]>2) moodustada
koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid
ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu
kasvatustaotlustega;]]>3) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu
koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud
kooli hoolekogusse;]]>4) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma
kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm
vahendeid;]]>5) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks
eraldatud summadest või fondidest;]]>6) saada sõidu- ja muid
soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt
kehtestatud ulatuses ja korras;]]>7) saada koolist teavet
koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet
õppimisvõimaluste kohta;]]>8) pöörduda oma õiguste kaitseks
Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või
lastekaitseorganisatsioonide poole.
]]>RT I2002905212125512003-01-01+02:00311.]]>1Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.2Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.3Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu (nõukogu) ning kinnitab direktor.4Õpilaskonnal on õigus:1moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras;2astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;3otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.321Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.2 .3Kool rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks, tehes koostööd lastevanemate (eestkostjate, hooldajate), kooli pidaja ning vajadusel politsei ning teiste ametiasutuste ja ekspertidega. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras.4Õpilastele tervishoiuteenuse osutamist korraldab õppeasutuse pidaja koos valla- ja linnaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.RT I2004302067427182004-05-07+03:00321.]]>1Riigieelarves nähakse ette toetus põhiharidust omandavate õpilaste ning võimaluse korral üldkeskharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).2Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse valla või linna haldusterritooriumil asuvates koolides põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, arvust ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta.3 .4Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.5Koolilõuna toetust võib kasutada üldkeskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks juhul, kui valla või linna haldusterritooriumil asuvates koolides põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud on kaetud.RT I2005544319487742006-01-01+02:0033Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. Kool paneb kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed välja õpilastele nähtavas kohas.RT I2004302067427182004-05-07+03:0034Kehtetu –RT I2002533362002-07-01+03:0035Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.351.]]>1Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.2Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem (eestkostja, hooldaja) ja õpilase klassijuhataja, kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.3Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor käskkirjaga.RT I2004302067427182004-05-07+03:00VIKOOLITÖÖTAJAD361Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.2 .3Kooli personali koosseisu määrab direktor (juhataja), tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.4Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.5Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit (juhatajat), tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.RT I2002905212125512003-01-01+02:00371Koolis on klassi- ja aineõpetajad.2Klassiõpetaja õpetab 1.-6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis.3Aineõpetaja võib õpetada üht või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.-6. klassini4Kehtetu –RT I19949115281994-12-30+02:00381Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor (juhataja) vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor (juhataja) töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.2Õpetajate, direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor (juhataja) konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu (nõukogu) direktori (juhataja) ettepanekul.3Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. .RT I2002905212125512003-01-01+02:00VIIKOOLIELU KORRALDAMINE391Kooli juhib direktor (juhataja, edaspidi direktor). Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.2Direktoril on õigus teha kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.3Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.4Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus.5Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja haridus- ja teadusminister või maavanem, kui riigikool on antud maavalitsuse haldamisele. .6Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.7Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister või maavanem, kui riigikool on antud maavalitsuse haldamisele.RT I2002905212125512003-01-01+02:0040123 .RT I2002905212125512003-01-01+02:00411Munitsipaalkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab valla- või linnavalitsus hoolekogu.2Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel.3Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.4Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.5Algkooli hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpetajate esindaja ning kolm vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.6Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. .7Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele teeb hoolekogu valla- või linnavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.8Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.RT I2002905212125512003-01-01+02:00421Haridus- ja Teadusministeerium moodustab oma hallatavates riigikoolides spetsialistidest ja lapsevanematest üheksaliikmelise riigikooli nõukogu. Maavalitsuse haldamisel olevates riigikoolides moodustab riigikooli nõukogu maavanem.2 .3Riigikooli nõukogule laienevad käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatud õigused ja kohustused. Riigikooli nõukogu teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.4Riigikooli direktor on nõukogu ees aruandekohustuslik.RT I2002905212125512003-01-01+02:00421.]]>Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus kooli tegevusnäitajatega tutvumiseks.RT I20063224610444802006-07-17+03:00[Peatükk VII1 jõustub 1. 09. 2006]VII1. peatükk]]>KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTESRT I20063224610444802006-09-01+03:00[Paragrahv 422 jõustub 1. 09. 2006]422.]]>1Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.2Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor.3 Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga (nõukoguga) ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor.RT I20063224610444802006-09-01+03:00[Paragrahv 423 jõustub 1. 09. 2006]423.]]>1Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.2Kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes .RT I20063224610444802006-09-01+03:00VIIIKOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE431Kooli vara moodustavad koolile pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.2Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab riigikoolile Vabariigi Valitsus, munitsipaalkoolile valla- või linnavolikogu.RT I2004302067427182004-05-07+03:00441Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.2Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.3Munitsipaalkooli kulud katab omanik. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega (RT I 1999, 55, 584; 92, 824, 2000, 55, 360) igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.31)]]>Lähtudes käesoleva seaduse § 16 1 lõikes 2 nimetatud riiklikult toetatavatele õpilaskodukohtadele vastuvõetud õpilaste arvust, nähakse riigieelarves ette sihtotstarbelised eraldised valla- ja linnaeelarvetele õpilaskoduga seotud kulude katmise toetamiseks. Toetuse summa ühe õpilase kohta ei tohi olla väiksem kui eelmisel aastal määratud toetus.32)]]>Riigieelarvest valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude arvestamise aluseks on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi järgne õpilaste arv vastava aasta 10. jaanuari ja 10. septembri seisuga.4Kehtetu –RT I2000956112001-01-01+02:005Kehtetu –RT I2000543492000-07-16+03:006Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.7Munitsipaalkooli eelarve kava kiidavad heaks munitsipaalkooli hoolekogu ja valla- või linnavalitsus ning eelarve kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Riigikooli eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister.RT I2004564047789442004-09-01+03:00441.]]>1Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga.2Tegevuskulude hulka kuuluvad:1personalikulu, välja arvatud käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud pedagoogide töötasu ja sotsiaalmaksu kulu;2majandamiskulu;3õppevahendite soetamise kulu, välja arvatud käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud õpikute soetamise kulu.3Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta.4Teised vallad või linnad katavad munitsipaalkooli tegevuskulud valla- või linnavalitsuse esitatud arvete alusel. Vastavad vallad või linnad lepivad kokku munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise korras. .5Munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arve tasumise kohustusest.6Kui teised vallad või linnad ei osale munitsipaalkooli tegevuskulude katmises, on maavanemal õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek vähendada katmata tegevuskulude ulatuses sellele valla- või linnaeelarvele riigieelarvest tehtavaid ülekandeid, et kompenseerida nende vahendite arvel munitsipaalkooli tegevuskulude katmata osa.451Munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioon. .2Munitsipaalkooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab valla- või linnavolikogu, kusjuures õpetajate palgaastmete ja -määrade kinnitamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet. Kokkuleppe mittesaavutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud munitsipaalkooli õpetajate palga alammääradest.3 .46 .RT I2002905212125512003-01-01+02:0047Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks.VIII1. peatükk]]>RIIKLIK JÄRELEVALVE[Paragrahvi 48 sõnastus kuni 31. 08. 2006]481Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan). .2 .3Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riikliku järelevalveorgani ülesanded järgmised:1analüüsida ja hinnata kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust;2hinnata õpilaste õpitulemuste taseme vastavust riiklikule õppekavale;3kontrollida haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;4kontrollida riigieelarvest koolidele eraldatud vahendite kasutamist;5nõustada koole ja nende pidajaid õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomia küsimustes;6analüüsida põhi- ja üldkeskhariduse olukorda piirkondlikult ja üleriigiliselt.4Riiklikul järelevalveorganil on õigus:1külastada direktori teadmisel õppetunde ja kasvatusüritusi, osaleda õppenõukogu, hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel;2viia koolis läbi tasemetöid õppetaseme kindlaksmääramiseks ning õppekava ea- ja jõukohasuse hindamiseks;3teha direktorile ettepanekuid kooli tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;4teha direktorile ja hoolekogule (nõukogule) ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega vastuolus olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega;5teha valla- või linnavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või direktori distsiplinaarkorras karistamiseks.5Riiklik järelevalveorgan on järelevalve teostamisel kohustatud:1olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes usaldusväärsele teabele ja õigusaktides sätestatud normidele;2arvestama kooli õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse analüüsi tulemusi.6Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. Riikliku järelevalveorgani poolt tehtud seaduslikud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud.7Kui kooli direktor ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile kümne tööpäeva ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest arvates.[Paragrahvi 48 sõnastus alates 1. 09. 2006]481Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveorgan).2Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.3Järelevalveorgan määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte.4Kvalifikatsiooninõuded riikliku järelevalve läbiviijatele .5Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised:1kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;2analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.6Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus:1külastada õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;2osaleda õppenõukogu, hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel;3tutvuda kooli dokumentidega;4saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;5teha kooli direktorile ja kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;6teha kooli direktorile, õppenõukogule, hoolekogule (nõukogule) ning kooli pidajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele või valla- või linnavolikogule, täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;7teha maavanemale ettepanek riikliku järelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikakti seaduslikkuse üle vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele.7Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.8Õiendis esitatakse lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve kokkuvõte ning tehtud ettekirjutused ja ettepanekud.9Ettekirjutuses märgitakse:1selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;2õigusrikkumise asjaolude kirjeldus;3õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;4ettekirjutuse alus;5ettekirjutuse tegemise kuupäev;6ettekirjutuse täitmise ning täitmisest teavitamise tähtaeg;7riikliku järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed ja ametikohad;8ettekirjutuste vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.10Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. Õiendi kinnitab kas haridus- ja teadusminister või maavanem.11Õiend tehakse koolile ning kooli pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates.RT I20063224610444802006-09-01+03:00IXKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE491Riigikooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimub Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358) alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.2Riigikooli korraldab ja kujundab ümber Haridus- ja Teadusministeerium. Munitsipaalkooli korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. Kooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.3Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel:1linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud;2finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud;3ümberkorraldused haridussüsteemis;4muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud.4Koolide ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb koolide ühinemises või jagunemises. Koolid ühinevad või jagunevad järgmiselt:1koolid ühendatakse üheks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus kool;2kool liidetakse teise kooliga ja liidetav kool lõpetab tegevuse;3kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;4kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusena moodustatakse uus kool ja säilib esialgne kool.5Kooli ümberkujundamine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 nimetatud kooli liigi muutmine.6Kooli ümberkorraldamine või ümberkujundamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.7Munitsipaalkooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud munitsipaalkoolile taotletakse koolitusluba.RT I2002905212125512003-01-01+02:00491.]]>RT I2002905212125512003-01-01+02:001Riigikooli tegevuse lõpetab Haridus- ja Teadusministeerium. Munitsipaalkooli tegevuse lõpetab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus. Kooli tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.2Kooli tegevus lõpetatakse, kui:1riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;2kooli ei ole võimalik finantseerida;3munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud;4teistel seadusega ettenähtud juhtudel.3Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu.4Riigikooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridus- ja Teadusministeerium, munitsipaalkooli tegevuse lõpetamisel tagavad munitsipaalkooli teeninduspiirkonna valla- või linnavalitsused õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis.5Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.6Kehtetu –RT I2001754542001-09-21+03:0050Kehtetu –RT I1999243581999-03-21+02:00XSEADUSE RAKENDAMINE511Käesoleva seaduse § 26 1. lõige jõustub 1995. aasta 1. septembril.2Käesoleva seaduse § 29 2. lõige jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.3Käesoleva seaduse § 37 jõustub 1997. aasta 1. septembril. Õpetajate ettevalmistuse vastavalt käesolevale seadusele korraldab Haridusministeerium.4Valla- või linnavalitsus ning Kultuuri- ja Haridusministeerium sõlmivad hiljemalt 1994. aasta 1. aprilliks vastavalt käesoleva seaduse § 39 2. lõikele nende koolidirektoritega (juhatajatega), kes töötavad ja soovivad tööd jätkata, poolte kokkuleppel töölepingud kuni viieks aastaks.5Käesoleva seaduse § 38 2. lõige jõustub 1994. aasta 1. septembril.6Käesoleva seaduse § 44 jõustub 1994. aasta 1. jaanuaril.7Käesoleva seaduse § 25 lõige 11 jõustub 2004. aasta 1. septembril.8Käesoleva seaduse § 351 jõustub 2005. aasta 1. septembril.[Lõige 9 jõustub 1. 09. 2006]9Kooli arengukava tegevuskava viiakse käesoleva seaduse § 31 lõikega 21 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.[Lõige 10 jõustub 1. 09. 2006]10Käesoleva seaduse § 422 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on kool kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.[Lõige 11 jõustub 1. 09. 2006]11Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra 2006/2007. õppeaastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 2006. aasta 1. septembriks.RT I20063224610444802006-09-01+03:00511.]]>(1) Klassi täituvuse ülemiseks piirnormiks on 36 õpilast:1) 6.– 9. klassis 2008/2009.
õppeaastani;]]>2) 5. klassis 2007/2008. õppeaastani;]]>3)
4. klassis 2006/2007. õppeaastani;]]>4) 3. klassis 2005/2006.
õppeaastani;]]>5) 2. klassis 2004/2005. õppeaastani;]]>6)
1. klassis 2003/2004. õppeaastani.
]]>RT I2004302067427182004-05-07+03:00521Muukeelse põhikooli õppekava ja koolikorraldus peavad aastaks 2007 tagama kõigile põhikooli lõpetajatele eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti keeles.2Riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides alustatakse üleminekut eesti õppekeelele hiljemalt 2007/2008. õppeaastal.3Kehtetu –RT I2003211252614352003-03-13+02:0053Kuni riiklike õppekavade kehtestamiseni kehtivad senised õppekavad ning nende kinnitamise kord.531.]]>Tegutsevad koolid, kellel puudub koolitusluba, võrdsustatakse koolitusluba omavate koolidega 2007. aasta 31. augustini. Kuni nimetatud tähtpäevani võib tegutseva kooli pidaja koolitusloa väljastamiseks esitatavale taotlusele käesoleva seaduse § 121 lõikes 3 nimetatud dokumentide asemel lisada riikliku järelevalve läbiviimise tulemusi kajastavad kontrollaktid, mis on koostatud kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist. Kui tegutsevale koolile ei ole kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist riiklik järelevalveorgan kontrollakti koostanud, tuleb koolitusloa taotlusele lisada käesoleva seaduse § 121 lõikes 3 nimetatud dokumendid.RT I20063224610444802006-07-17+03:00532.]]>Riigikoolis haridusministril või maavanemal, kui riigikool on maavalitsuse haldamisel, munitsipaalkoolis vallavanemal või linnapeal või tema volitatud ametiisikul muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva koolidirektori tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega viis aastat 2001. aasta 1. jaanuariks.533.]]>1Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud kooli arengukava kinnitatakse hiljemalt 2001. aasta 1. septembriks.2Tegutsevate koolide põhimäärused viiakse vastavusse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktiga 8 ja §-ga 49 2002. aasta 1. septembriks.3Kooli kodukord viiakse käesoleva seaduse § 32 lõigetega 2 ja 3 vastavusse hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks.RT I2004302067427182004-05-07+03:0054[Käesolevast tekstist välja jäetud]