Riigikogu seadus terviktekst KELSavaldamine avaldatud 1999-02-18+02:00 RT I 1999 27 387 77275 1999-03-27+02:00 , osaliselt 1. 01. 2000. 2006-07-17+03:00 2006-11-02+02:00 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 1048191 2 2017-02-28 Imre Sobnin 159397 Koolieelse lasteasutuse seadus 2000-06-14+03:00 RT I 2000 54 349 72135 2000-07-16+03:00 , osaliselt 1. 09. 2000 ja 1. 07. 2002 2000-11-22+02:00 RT I 2000 95 611 72497 2001-01-01+02:00 2001-08-29+03:00 RT I 2001 75 454 73147 2001-09-21+03:00 2002-06-19+03:00 RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01+03:00 2002-10-16+03:00 RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01+02:00 2003-01-28+02:00 RT I 2003 18 99 258978 2003-03-07+02:00 2003-11-12+02:00 RT I 2003 75 496 678403 2003-12-13+02:00 2004-04-07+03:00 RT I 2004 27 180 738632 2004-05-01+03:00 2004-04-14+03:00 RT I 2004 30 206 742718 2004-05-07+03:00 2004-04-21+03:00 RT I 2004 41 276 750841 2004-07-05+03:00 2006-06-15+03:00 RT I 2006 32 246 1044480 2006-07-17+03:00 , osaliselt 1. 09. 2006 ja 1. 09. 2007 1 ÜLDSÄTTED 1 Koolieelse lasteasutuse mõiste 1 Koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. 2 Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. 2 Alusharidus 1 Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2 Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus. 3 Põhiülesanne Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 1 luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 2 hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. 4 Õiguslik seisund 1 Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks. 2 Käesolev seadus reguleerib munitsipaallasteasutuste tegevust. 3 Käesolevat seadust kohaldatakse eralasteasutustele ja eralasteaed-algkoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859) ei sätesta teisiti. 4 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01+03:00 5 Lasteasutuse liigid 1 Lasteasutuse liigid on laste vanust ja erivajadusi arvestades järgmised: 1 lastesõim - kuni kolmeaastastele lastele; 2 lasteaed - kuni seitsmeaastastele lastele; 3 erilasteaed - kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele. 2 Lasteaiaga võib olla ühendatud algkool (lasteaed-algkool) või põhikool (lasteaed-põhikool). 3 Lasteaed-algkooli ja lasteaed-põhikooli tegevust reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125), erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116) ning käesolev seadus. RT I 2004 30 206 742718 2004-05-07+03:00 6 Rühmad 1 Lasteasutuse juhataja (edaspidi juhataja) moodustab käesoleva seaduse alusel vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad. 2 Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed. 3 Lasteaiarühmad jagunevad: 1 noorem rühm - kolme- kuni viieaastased; 2 keskmine rühm - viie- kuni kuueaastased; 3 vanem rühm - kuue- kuni seitsmeaastased; 4 liitrühm - kahe- kuni seitsmeaastased. 4 Liitrühma moodustamiseks võivad ettepaneku teha lapsevanemad või neid asendavad isikud (edaspidi vanemad). 5 Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. 6 Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise kord ja selle pädevus sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. 7 RT I 2004 27 180 738632 2004-05-01+03:00 7 Laste arv rühmades 1 Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine : 1 sõimerühmas kuni 14 last; 2 lasteaiarühmas kuni 20 last; 3 liitrühmas kuni 18 last. 1 1)]]> Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on valla- või linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra. 2 Laste arv erirühmas on järgmine: 1 kehapuudega laste rühmas kuni 12 last; 2 tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last; 3 arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last; 4 meelepuudega laste rühmas kuni 10 last; 5 liitpuudega laste rühmas kuni 4 last. 3 Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta. RT I 2004 27 180 738632 2004-05-01+03:00 8 Keel 1 Lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Teises keeles võib õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses või lasteasutuse rühmas toimuda kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel. 2 Kohaliku omavalitsuse volikogu tagab kõikidele eesti keelt kõnelevatele lastele võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles. 3 Lasteasutuse rühmas toimub õppe- ja kasvatustegevus ühes keeles. 4 Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe alushariduse raamõppekavas ettenähtud mahus kohustuslik. 9 Põhimäärus 1 Lasteasutus juhindub käesolevast seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155), teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest. 2 Lasteasutuse põhimääruses märgitakse: 1 lasteasutuse nimetus; 2 lasteasutuse asukoht; 3 lasteasutuse struktuur; 4 hoolekogu ja juhataja pädevus; 5 hoolekogu liikmete valimise kord ja volituste kestus; 6 põhimääruse muutmise kord; 7 lasteasutuse liik; 8 õppe- ja kasvatuskorralduse alused; 9 laste ja vanemate õigused ja kohustused; 10 õpetajate ja teiste töötajate õigused ja kohustused. 3 Lasteasutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras. RT I 2001 75 454 73147 2001-09-21+03:00 9 1.]]> Arengukava 1 Lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava. 2 Arengukavas määratakse: 1 lasteasutuse arenduse põhisuunad ja -valdkonnad; 2 tegevuskava kolmeks aastaks; 3 arengukava uuendamise kord. [Lõige 2¹ jõustub 1. 09. 2006] 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 24² lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud lasteasutuse tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. 3 Arengukava kinnitamine toimub lasteasutuse pidaja sätestatud korras. 4 Lasteasutuse pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel lasteasutuse tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi lasteasutuse veebileht). RT I 2006 32 246 1044480 2006-07-17+03:00 ; 1. 09. 2006 2 ASUTAMINE JA KOOLITUSLUBA 10 Kohaliku omavalitsuse kohustus Valla- või linnavalitsus loob kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 11 Asutamise ja tegevuse kohustuslikud tingimused 1 Lasteasutuse asutab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ja haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel. 2 Lasteasutuse asutamiseks ja tegevuseks on vajalikud: 1 pedagoogid, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele; 2 ruumid (hooned) ja maa-ala, mis on laste arenguks ja mänguks sobiva sisustusega ja   ; 3 lasteasutuse õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale. RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01+02:00 12 Koolitusluba 1 Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. 2 Koolitusluba on tähtajatu. 3 Valla- või linnavalitsus esitab haridus- ja teadusministrile taotluse koolitusloa saamiseks vähemalt neli kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses. 4 Koolitusloa taotlusele lisatakse: 1 andmed käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmise kohta; 2 lasteasutuse põhimäärus. 5 Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamist on koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus- ja Teadusministeeriumis kaks kuud. 6 Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 7 Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu. RT I 2004 41 276 750841 2004-07-05+03:00 13 Koolitusloa kehtetuks tunnistamine 1 Haridus- ja teadusminister tunnistab kehtetuks koolitusloa, kui: 1 riikliku järelevalve käigus ilmneb, et lasteasutuse tegevus on vastuolus seadusega, selle alusel väljaantud õigusaktidega või lasteasutuse põhimäärusega; [Punkti 2 sõnastus kuni 31. 08. 2006] 2 lasteasutus ei ole ettenähtud ajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt tehtud ettekirjutust; [Punkti 2 sõnastus alates 1. 09. 2006] 2 lasteasutus või lasteasutuse pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust; 3 lasteasutus ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud tegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud; 4 kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse lasteasutuse tegevuse lõpetamise kohta. 2 Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 3 Koolitusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel valla- või linnavalitsus või maavanem. RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 14 Erivajadustega lapsed 1 Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. 2 Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. 3 Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. RT I 2004 27 180 738632 2004-05-01+03:00 15 Teeninduspiirkond 1 Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kui vallas või linnas on üks lasteasutus, on teeninduspiirkonnaks kogu valla või linna territoorium. 2 Vanematele on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti. 3 Pärast teeninduspiirkonnas alaliselt elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras samas vallas või linnas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. 4 Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. 3 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 16 Õppekava 1 2 Alushariduse raamõppekava määrab kindlaks: 1 õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid; 2 õppe-ja kasvatuskorralduse põhimõtted; 3 õppe- ja kasvatustegevuse sisu, mahu ja selle ajalise korralduse; 4 lapse arengu hindamise põhimõtted; 5 lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel; 6 eesti keele õpetamise põhimõtted, sisu ja mahu lasteasutuses või rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub teises keeles. 3 Lasteasutuse õppekava kinnitab juhataja pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse. 4 Lasteasutusel on lasteasutuse tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse alushariduse raamõppekava ning selle paikkonna, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Lasteasutuse tegevus- ja päevakava kinnitab juhataja. 5 Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja sellekohase õiendi. 16 1.]]> Õppeaasta 1 Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. 2 Õppeaasta algab 1. septembril. RT I 2004 30 206 742718 2004-05-07+03:00 17 Laste õigused Lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel. 18 Vanemate õigused ja kohustused 1 Vanematel on õigus: 1 tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides; 2 nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 3 tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga; 4 saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta. 2 Vanemad on kohustatud: 1 looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses; 2 kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest. 19 Lasteasutuse tööaeg 1 Lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab valla- või linnavalitsus hoolekogu ettepanekul. 2 Lasteasutuse päevase lahtioleku aja otsustab valla- või linnavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust. 3 Kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv, loob valla- või linnavalitsus kõikidele soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht. 4 JUHTIMINE JA PERSONAL 20 Personal 1 Lasteasutuse töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad.  , millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu lasteasutuse juhataja. 2 Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta. 3 Personal on kohustatud andma teavet valla- või linnavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapsekodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver. 4 Juhataja asetäitjaga õppe- ja kasvatusalal, õpetajatega, eripedagoogidega, tervishoiutöötajaga ja lasteasutuse majandamist tagavate ning õpetajaid abistavate töötajatega sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud juhataja. RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01+02:00 21 Juhataja 1 Juhataja ülesanne on tagada lasteasutuse tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Juhataja on lasteasutuse seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal. 2 Juhatajal on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha tehinguid lasteasutuse varaga õigusaktidega kehtestatud korras. 3 Juhataja kannab vastutust lasteasutuse arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest. 4 Juhataja peab kord aastas esitama valla- või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest. 5 Juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus. 6 Juhatajaga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 7 Juhatajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. 22 Pedagoogid 1 Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena juhatajat, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal, õpetajaid ning eripedagooge. 2 Pedagoogid loovad tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteasutuses. 3 Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes. 4 Õpetajate, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning eripedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldab lasteasutuse juhataja konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu juhataja ettepanekul. 5 Õpetajate ning eripedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine.  6 Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning valla- või linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine. RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01+02:00 23 Tervishoiutöötaja 1 Lasteasutuse tervishoiutöötaja: 1  jälgib laste tervist, lähtudes   laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest ning informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti; 2 koostab   lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele vastava lasteasutuse päevakava, mille kinnitab juhataja; 3 kontrollib laste toitlustamise vastavust   laste toitlustamise nõuetele; 4 nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes. 2 Tervishoiutöötajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu juhataja valla- või linnaarsti ettepanekul. 24 Hoolekogu 1 Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. 2 Lasteasutuse iga rühma vanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu oma esindaja. Lisaks neile nimetab valla- või linnavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku, kes jälgib lasteasutuse tegevuse vastavust valla või linna huvidele. Juhataja esitab hoolekogu koosseisu valla- või linnavalitsusele kinnitamiseks ühe kuu jooksul õppeaasta algusest arvates. 3 Hoolekogu: 1 kuulab ära juhataja aruande lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; 2 annab juhatajale ja valla- või linnavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks; 3 teeb juhatajale ja valla- või linnavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks; 4 osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös; 5 otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse; 6 otsustab teisi käesoleva seaduse või valla- või linnavolikogu otsusega hoolekogu pädevusse antud küsimusi. 4 Hoolekogul on õigus saada juhatajalt ning valla- või linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni. 5 Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. 6 Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu esimehe või juhataja ettepanekul. [Paragrahv 24¹ jõustub 1. 09. 2007] 24 1.]]> Lasteasutuse tegevusnäitajad Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus lasteasutuse tegevusnäitajatega tutvumiseks. RT I 2006 32 246 1044480 2007-09-01+03:00 [Peatükk 4¹ jõustub 1. 09. 2006] 4 1. peatükk]]> LASTEASUTUSE SISEHINDAMINE JA LASTEASUTUSE NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 [Paragrahv 24² jõustub 1. 09. 2006] 24 2.]]> Sisehindamine lasteasutuses 1 Lasteasutuses viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 9¹ lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse lasteasutuse sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. 2 Lasteasutuse sisehindamise läbiviimise korra kehtestab lasteasutuse juhataja. 3  . Aruandes tuuakse välja lasteasutuse tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse lasteasutuse hoolekoguga ja lasteasutuse pidajaga ning aruande kinnitab lasteasutuse juhataja. RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 [Paragrahv 24³ jõustub 1. 09. 2006] 24 3.]]> Lasteasutuse nõustamine sisehindamise küsimustes 1 Lasteasutust nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda lasteasutusele soovitusi lasteasutuse sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 24² lõikes 1 sätestatud eesmärgist. 2 Lasteasutuse nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes   . RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 5 RAHASTAMINE 25 Vara Lasteasutuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras. 26 Eelarve 1 Lasteasutusel on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. 2 Lasteasutusel võib olla oma pangakonto. 27 Rahastamine 1 Lasteasutuse rahastamine toimub: 1 riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest; 1 1)]]> riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) sätestatud alustel; 2 vanemate poolt kaetavast osast; 3 annetustest. 2 Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab juhataja. 3 Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. 5 Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. 5 1)]]> Kehtetu – RT I 2003 75 496 678403 2003-12-13+02:00 6 Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. 7 Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. RT I 2003 75 496 678403 2003-12-13+02:00 [Kuuenda peatüki pealkirja sõnastus kuni 31. 08. 2006] 6 RIIKLIK JÄRELEVALVE JA DOKUMENTIDE PIDAMINE [Kuuenda peatüki pealkirja sõnastus alates 1. 09. 2006] 6 RIIKLIK JÄRELEVALVE JA DOKUMENTIDE HALDUS RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 [Paragrahvi 28 sõnastus kuni 31. 08. 2006] 28 Riiklik järelevalve lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle 1 Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeerium ja maavanem (edaspidi riikliku järelevalve organ). 2 Riikliku järelvalve läbiviimise korra ning koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid  [Paragrahvi 28 sõnastus alates 1. 09. 2006] 28 Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine 1 Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveorgan). 2 Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu. 3 Järelevalveorgan määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte. 4 Kvalifikatsiooninõuded riikliku järelevalve läbiviijatele   . RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 [Paragrahvi 29 sõnastus kuni 31. 08. 2006] 29 Riikliku järelevalve põhieesmärk ja riikliku järelevalveorgani ülesanded 1 Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele lasteasutuses ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus. 2 Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riikliku järelevalveorgani ülesanded järgmised: 1 analüüsida ja hinnata lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust; 2 hinnata laste arengu vastavust alushariduse raamõppekavale; 3 kontrollida haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist; 4 nõustada juhatajat ja valla- või linnavalitsust õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomika küsimustes; 5 analüüsida alushariduse olukorda piirkondlikult ja üleriigiliselt. [Paragrahvi 29 sõnastus alates 1. 09. 2006] 29 Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised: 1 kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist; 2 analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel. RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 [Paragrahvi 30 sõnastus kuni 31. 08. 2006] 30 Riikliku järelevalveorgani õigused ja kohustused 1 Riiklikul järelevalveorganil on õigus: 1 külastada juhataja teadmisel õppetegevusi ja kasvatusüritusi, osaleda pedagoogilise nõukogu, hoolekogu ja lastevanemate koosolekutel; 2 teha juhatajale ettepanekuid lasteasutuse tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks; 3 teha valla- või linnavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või lasteasutuse juhataja distsiplinaarkorras karistamiseks. 2 Riiklik järelevalveorgan on järelevalve teostamisel kohustatud: 1 tegema juhatajale ja hoolekogule ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega vastuolus olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega; 2 olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes usaldusväärsele teabele ja õigusaktides sätestatud normidele; 3 arvestama lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse analüüsi tulemusi. [Paragrahvi 30 sõnastus alates 1. 09. 2006] 30 Riikliku järelevalve läbiviija õigused Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus: 1 külastada õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt juhatajat; 2 osaleda hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja lastevanemate koosolekutel; 3 tutvuda lasteasutuse dokumentidega; 4 saada lasteasutuselt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta; 5 teha lasteasutuse juhatajale ja lasteasutuse pidajale ettepanekuid lasteasutuse tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks; 6 teha lasteasutuse juhatajale, pedagoogilisele nõukogule, hoolekogule ning lasteasutuse pidajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele või valla- või linnavolikogule, täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga; 7 teha maavanemale ettepanek riikliku järelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikaktide seaduslikkuse üle vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 [Paragrahvi 31 sõnastus kuni 31. 08. 2006] 31 Riikliku järelevalve tulemused 1 Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. Riikliku järelevalveorgani ettekirjutused on juhatajale täitmiseks kohustuslikud. 2 Kui juhataja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse juhatajale teatavakstegemisest. [Paragrahvi 31 sõnastus alates 1. 09. 2006] 31 Riikliku järelevalve tulemused 1 Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga. 2 Õiendis esitatakse lühiandmed lasteasutuse kohta, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve kokkuvõte ning tehtud ettekirjutused ja ettepanekud. 3 Ettekirjutuses märgitakse: 1 selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud; 2 õigusrikkumise asjaolude kirjeldus; 3 õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus; 4 ettekirjutuse alus; 5 ettekirjutuse tegemise kuupäev; 6 ettekirjutuse täitmise ning täitmisest teavitamise tähtaeg; 7 riikliku järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed ja ametikohad; 8 ettekirjutuste vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord. 4 Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. Õiendi kinnitab kas haridus- ja teadusminister või maavanem. 5 Õiend tehakse lasteasutusele ning lasteasutuse pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates. RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 [Paragrahvi 32 sõnastus kuni 31. 08. 2006] 32 Dokumentide pidamine [Paragrahvi 32 sõnastus alates 1. 09. 2006] 32 Dokumentide haldus Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. RT I 2006 32 246 1044480 2006-09-01+03:00 7 LASTEASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE RT I 2001 75 454 73147 2001-09-21+03:00 33 Lasteasutuse ümberkorraldamine ja ümberkujundamine 1 Lasteasutuse korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. Lasteasutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, lasteasutust ja vanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või ümberkujundamise tähtaega. 2 Lasteasutuse ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb lasteasutuste ühinemises või jagunemises. Lasteasutused ühinevad või jagunevad järgmiselt: 1 lasteasutused ühendatakse üheks lasteasutuseks, kusjuures ühendatavad lasteasutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus lasteasutus; 2 lasteasutus liidetakse teise lasteasutusega ja liidetav lasteasutus lõpetab tegevuse; 3 lasteasutus jaotatakse vähemalt kaheks lasteasutuseks ja jagunev lasteasutus lõpetab tegevuse; 4 lasteasutus eraldatakse teisest lasteasutusest, selle tulemusena moodustatakse uus lasteasutus ja säilib esialgne lasteasutus. 3 Lasteasutuse ümberkujundamine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud lasteasutuse liigi muutmine. 4 Lasteasutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud lasteasutusele taotletakse koolitusluba. RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01+02:00 34 Tegevuse lõpetamine 1 Valla- või linnavalitsus on kohustatud algatama lasteasutuse tegevuse lõpetamise, kui: 1 lasteasutusel puudub kuue kuu jooksul koolitusluba; 2 kohaliku omavalitsuse volikogu on võtnud vastu otsuse, et lasteasutuseedasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks. 1 1)]]> Lasteasutuse tegevuse lõpetamine toimub käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud korras. 2 Lasteasutuse tegevuse lõpetamisel tagab valla- või linnavalitsus lastele võimaluse jätkata lasteasutuse teenuse kasutamist teises lasteasutuses. RT I 2001 75 454 73147 2001-09-21+03:00 8 SEADUSE RAKENDAMINE 35 Seaduse jõustumise erisused 1 Käesoleva seaduse § 10 jõustub 2002. aasta 1 juulil. 2 Käesoleva seaduse § 27 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril. 3 Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkt 1¹ jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril. 36 Tähtajad 1 Tegutsevate lasteasutuste põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. 2 Kehtetu – RT I 2004 30 206 742718 2004-05-07+03:00 2 1)]]> Seaduse jõustumise hetkel tegutsenud lasteasutused, kellel puudub koolitusluba, võrdsustatakse koolitusluba omavate lasteasutustega 2007. aasta 31. augustini. Kuni nimetatud tähtajani võib tegutseva lasteasutuse pidaja koolitusloa väljastamiseks esitatavale taotlusele käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud dokumentide asemel lisada riikliku järelevalve läbiviimise tulemusi kajastavad kontrollaktid, mis on koostatud kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist. Kui tegutsevale lasteasutusele ei ole kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist riiklik järelevalveorgan kontrollakti koostanud, tuleb koolitusloa taotlusele lisada § 12 lõikes 4 nimetatud dokumendid. 2 2)]]> 2005. aasta 1. mai seisuga kehtinud tähtajalised koolitusload loetakse väljastatuks tähtajatult. 3 Valla- või linnavolikogu kinnitab käesoleva seaduse § 15 alusel lasteasutuse teeninduspiirkonna kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. 4 Vallavanemal või linnapeal või tema volitatud ametiisikul muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva lasteasutuse juhatajaga tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega viis aastat 2001. aasta 1. jaanuariks. 5 Tegutseva lasteasutuse arengukava kinnitatakse hiljemalt 2002. aasta 1. septembriks. 6 Lasteasutuse arengukava tegevuskava viiakse käesoleva seaduse § 9¹ lõikega 2¹ kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks. 7 Käesoleva seaduse §-s 24² sätestatut rakendatakse alates 2006. aasta 1. septembrist. 8 Käesoleva seaduse § 24² lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on lasteasutus kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks. 9 Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra 2006/2007. õppeaastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 2006. aasta 1. septembriks. RT I 2006 32 246 1044480 2006-07-17+03:00 37 [Käesolevast tekstist välja jäetud]