Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnaministri 19. mai 2005. a määruse nr 38 „Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded“ muutmine

Vastu võetud 07.07.2006 nr 47

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» § 58 lõike 2 alusel.

Keskkonnaministri 19. mai 2005. a määruses nr 38 «Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded» (RTL 2005, 57, 803; 114, 1756) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) laevakütused.»;

2) paragrahvi 2 lõiked 2, 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Diislikütus – kütus, välja arvatud laevakütused, mille KN alamrubriik on 2710 19 29 või 2710 19 41.

(3) Kerge kütteõli – kütus, välja arvatud laevakütused, mille KN alamrubriik on 2710 19 45, või muu toornaftast saadud vedelkütus, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate keskmiste destillaatide kategooriasse ja mille mahust vähemalt 85% (kaod kaasa arvatud) destilleerub temperatuuril 350 °C ning ASTM D86 meetodi järgi destilleerub 85% ja rohkem.

(4) Raske kütteõli – kütus, välja arvatud laevakütused, mille KN alamrubriik on 2710 19 61, või muu toornaftast saadud vedelkütus, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse, mille mahust temperatuuril 250 °C destilleerub ASTM D86 meetodi järgi üle 65% (kaasa arvatud kaod) ja kui kütteõli liiki ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus raske kütteõlina.»;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Laevakütus – igasugune laeval kasutamiseks määratud ja laeval kasutatav toornaftast, põlevkiviõlist või muust toorainest saadud vedelkütus, kaasa arvatud kütus, mis vastab määruse lisa 3 määratlusele järgmiselt:
1) laeva diislikütus – igasugune laevakütus, mille viskoossus ja tihedus jääb määruse lisas 3 esitatud DMX ja DMA kvaliteediklassi viskoossuse ning tiheduse raamidesse;
2) laeva kerge kütteõli – igasugune laevakütus, mille viskoossus ja tihedus jääb määruse lisas 3 esitatud DMB ja DMC kvaliteediklassi viskoossuse ning tiheduse raamidesse;
3) laeva raske kütteõli – kütus, mille KN alamrubriigid on 2710 19 61, 2710 19 63 ja 2710 19 65 või muu toornaftast saadud vedelkütus, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse, mille mahust temperatuuril 250 °C destilleerub ASTM D86 meetodi järgi üle 65% (kaasa arvatud kaod) või kui kütteõli liiki ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata.»;

4) määrust täiendatakse paragrahviga 4¹ järgmises sõnastuses:

« § 4¹. Laevakütused

(1) Eesti Vabariigi territoriaalvetes, majandusvööndis ja väävliühendite heitkoguste kontrolli aladel, mis on määratud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) poolt 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (edaspidi MARPOLi konventsioon) VI lisas, mis on lisatud MARPOLi konventsioonile 1997. aasta protokolliga, on alates 11. augustist 2006 lubatud kasutada laevakütuseid, mille väävlisisaldus ei ületa 15 000 mg/kg (1,5% massist). Nimetatud nõue kehtib kõikide lippude all sõitvate laevade suhtes, kaasa arvatud laevad, mis alustasid sõitu väljaspool Euroopa Ühendust.

(2) Alates 11. augustist 2006. a peab sadamatesse sissesõitvatel laevadel olema nõuetekohane logiraamat, mis sisaldab andmeid kütuse vahetuse kohta.

(3) Laevade kerge kütteõli ja laevade diislikütuse müük ja kasutamine on lubatud:
1) kuni 31. detsembrini 2009, kui selle väävlisisaldus on kuni 2000 mg/kg (0,2% massist).
2) alates 1. jaanuarist 2010, kui selle väävlisisaldus on kuni 1000 mg/kg (0,1% massist).

(4) Alates 1. jaanuarist 2010 ei või kasutada laevakütuseid väävlisisaldusega üle 1000 mg/kg (0,1% massist):
1) siseveelaevad;
2) Eesti Vabariigi sadamakaide ääres seisvad laevad, kusjuures meeskonnad hiljemalt kahe tunni jooksul pärast kai äärde saabumist ja hiljemalt kahe tunni jooksul enne ärasõitu teostavad nõutava kütuse vahetuse.

(5) Lõiget 4 ei kohaldata:
1) laevade suhtes, mis seisavad sõiduplaani kohaselt sadamakai ääres eeldatavalt vähem kui kaks tundi;
2) siseveelaevade suhtes, millel on tunnistus, mis tõendab nende vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel selle kehtivas redaktsioonis, nii kaua, kuni need viibivad merel;
3) laevade suhtes, mis lülitavad välja kõik mootorid ja kasutavad sadamate kai ääres olles maapealset elektrienergiat.

(6) Lõigete 1, 3 ja 4 nõuetele vastava madala väävlisisaldusega laevakütuste kasutamise alternatiivina võib Veeteede Amet lubada laevadel kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud heitkoguste vähendamise tehnoloogiat, eeldusel et need laevad:
1) saavutavad heitkoguste vähendamise, mis oleks vähemalt võrdväärne heitkoguste vähendamisega, mis oleks saavutatud käesoleva määrusega kehtestatud kütuste väävlisisalduse piirmäärade kohaselt;
2) omavad heitmete pideva jälgimise seadmeid ja dokumenteerivad põhjalikult, et kõiki heitkoguste vähendamise tehnoloogilistes seadmetes tekkivaid jäätmeid käideldakse vastavalt «Sadamaseaduse» § 12 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

(7) Lõigetes 1, 3 ja 4 kehtestatud laevakütuste väävlisisalduse piirmäärasid ei kohaldata kütuste suhtes, mida kasutatakse sõjalaevadel või muudeks sõjalisteks eesmärkideks kasutatavatel laevadel.»;

5) määrust täiendatakse paragrahviga 4² järgmises sõnastuses:

« § 4². Laevakütuste proovide võtmine, analüüs ja kontrolli teostamine

Keskkonnainspektsioon, kaasates vajaduse korral akrediteeritud kütuse labori:
1) võtab vastavalt IMO suunistele laeva pardal põletamiseks määratud laevakütuse tarnimise ajal kütuseproovi kütuse keskkonnanõuetele vastavuse määramiseks;
2) võtab proovi laeva pardal põletamiseks määratud laevakütuse kütusetankidest ning, niivõrd kui see on teostatav, laeva pardal asuvatest suletud mahutitest kütuse keskkonnanõuetele vastavuse määramiseks;
3) kontrollib logiraamatut ja kütuse saatelehti.»;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Laevade kütuse kohta koostatavad aruanded peavad sisaldama andmeid laevade pardal tehtud kontrollimiste arvu ning Eesti Vabariigi territooriumil registreeritud alates 11. augustist 2006 käesoleva määruse reguleerimisalasse mittekuuluvate laevakütuste keskmise väävlisisalduse kohta.»;

7) määruse lõpus esitatud normtehnilisele märkusele nr ¹ lisatakse täiendus järgmises sõnastuses:

«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/33/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ laevakütuste väävlisisalduse kohta (Euroopa Liidu Teataja L 191, 22.07.2005, lk 59–69).»;

8) määrust täiendatakse lisaga 3 «Laevakütusena kasutamiseks müüdavatele kütustele esitatavad kvaliteedinõuded».

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/33/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ laevakütuste väävlisisalduse kohta (Euroopa Liidu Teataja L 191, 22.07.2005, lk 59–69).

Minister Villu REILJAN

Asekantsler kantsleri ülesannetes Allan GROMOV

Keskkonnaministri 19. mai 2005. a määruse nr 38 «Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded» lisa 3 (keskkonnaministri 7. juuli 2006. a määruse nr 47 sõnastuses)

LAEVAKÜTUSENA KASUTAMISEKS MÜÜDAVATELE KÜTUSTELE ESITATAVAD KESKKONNANÕUDED

Naftasaadused – kütused (klass F) – laevakütuste spetsifikatsioonid

Laeva kergele kütteõlile (DMX, DMA) ja laeva diislikütusele (DMB, DMC) esitatavad nõuded

Näitaja	Katsemeetod	Nõue	DMX	DMA	DMB	DMC
Välimus			Visuaalne	Visuaalne	–	–
Tihedus temperatuuril 15 °C, kg/m3 (1)	ISO 3675 või ISO 12185	min	–	890	900	920
Viskoossus temperatuuril 40 °C, mm2/s (2)	ISO 3104	min	1,4	1,5	–	–
		maks	5,5	6	11	14
Leekpunkt, °C	ISO 2719	min	43	60	60	60
Hangumispunkt (ülemine), °C (3)	ISO 3016	maks	–	-6	0	0
Talvised nõuded		maks	–	0	6	6
Suvised nõuded
Hägustumispunkt, °C	ISO 3015	maks	-16 (4)	–	–	–
Väävlisisaldus, %1 (m/m)	ISO 8754	maks	1	1,5	2	2
Tsetaaniarv	ISO 5165	min	45	40	35	–
10% destillatsioonijäägi koksiarv (mikro), % (m/m)	ISO 10370	maks	0,3	0,3	–	–
Destillatsioonijäägi koksiarv (mikro), % (m/m)	ISO 10370	maks	–	–	0,3	2,5
Tuhasisaldus, % (m/m)	ISO 6245	maks	0,01	0,01	0,01	0,05
Sete, % (m/m)	ISO 3735	maks	–	–	0,07	–
Summaarne sete, % (m/m)	ISO 10307-1	maks	–	–	–	0,1
Veesisaldus, % (V/V)	ISO 3733	maks	–	–	0,3	0,3
Vanaadiumisisaldus, mg/kg	ISO 14597	maks	–	–	–	100
Alumiinium koos räniga, mg/kg	ISO 10478	maks	–	–	–	25

¹ Väävlisisaldus peab vastama määruse § 4¹ lõigetes 1, 3 ja 4 esitatud nõuetele.