Teksti suurus:

Tööhõiveprogramm 2021–2023

Tööhõiveprogramm 2021–2023 - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.01.2021
Avaldamismärge:RT I, 05.01.2021, 3

Tööhõiveprogramm 2021–2023

Vastu võetud 19.11.2020 nr 87
RT I, 25.11.2020, 4
jõustumine 01.01.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.12.2020RT I, 05.01.2021, 108.01.2021

Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm (edaspidi programm), millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ning tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetus, maksmist programmi kestuse ajal, samuti programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist.

§ 2.   Programmi eesmärgid

  (1) Programmi üldeesmärk on lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust.

  (2) Üldeesmärgi saavutamiseks on programmi alaeesmärgid:
  1) toetada töö kaotamise ohus olevate isikute töölt tööle liikumist ja tööl püsimist;
  2) toetada karjäärivalikuid ja tööotsinguid;
  3) toetada tööandjaid töötajate oskuste arendamisel;
  4) toetada ettevõtlusega alustamist;
  5) toetada tööd otsivate isikute teadmiste ja oskuste arendamist täiend- ja ümberõppe abil ning kvalifikatsiooni saamist;
  6) kõrvaldada töölesaamise takistused;
  7) suurendada töövalmidust.

§ 3.   Programmi kestus

  Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2023. a.

§ 4.   Programmi rahaline maht

  (1) Programmi rahaline maht on programmi kestuse ajal tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ja programmis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetus, maksmiseks kavandatud rahasumma.

  (2) Programmi rahaline maht on 2021. aastal kuni 72,02 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot ja 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot.
[RT I, 05.01.2021, 1 - jõust. 08.01.2021]

2. peatükk Programmi tegevused 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.   Täiendavad tööturuteenused

  Programmiga kehtestatakse ning programmi alusel osutatakse peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud teenuste järgmisi tööturuteenuseid:
  1) karjääriinfo vahendamine;
  2) tööotsingunõustamine;
  3) individuaalne töölerakendamine;
  4) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks;
  5) töövalmiduse toetamine;
  6) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
  7) koolitustoetus;
  8) ettevõtluse toetamine;
  9) jätkutugi;
  10) arengutreening;
  11) töötasu toetus seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega (edaspidi töötasu toetus).
[RT I, 05.01.2021, 1 - jõust. 08.01.2021]

§ 6.   Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel

  Programmi alusel osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel järgmisi tööturuteenuseid:
  1) töövahendus;
  2) tööturukoolitus;
  3) tööharjutus;
  4) ettevõtluse alustamise toetus.

§ 7.   Tööturuteenuseid saama õigustatud isikud

  (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras töötule, tööotsijale, isikule, keda ei ole töötu ega tööotsijana arvele võetud, töötajale ja tööandjale.

  (2) Töötule osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 1–6 ja 10 nimetatud tööturuteenuseid. Kui töötu õpib täiskoormusega või kutseõppeasutuses statsionaarses õppes, sealhulgas viibib akadeemilisel puhkusel, osutatakse talle tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1–4, 6 ja 10 nimetatud tööturuteenuseid.

  (3) Tööotsijale osutatakse:
  1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2, 4 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid, kui ta on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu (edaspidi koondamisteatega tööotsija);
  2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid, kui ta kannab karistust avavanglas (edaspidi kinnipeetav tööotsija).

  (4) Töötajale osutatakse käesoleva määruse § 5 punktis 9 nimetatud tööturuteenust.

  (5) Tööandjale osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 7 ja 11 nimetatud tööturuteenuseid.
[RT I, 05.01.2021, 1 - jõust. 08.01.2021]

  (6) Isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, osutatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud järgmisi teenuseid:
  1) punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid;
  2) punktis 8 nimetatud tööturuteenust, kui ta sai tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenust ning tema äriplaanis ettenähtud majandustegevus jätkub.

§ 8.   Tööturuteenuse saamise õiguse säilimine

  (1) Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud saama:
  1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktis 4, 6 või 10 nimetatud tööturuteenust, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel;
  2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud tööturuteenust, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolul.

  (2) Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal:
  1) suunatud saama tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või 5 või käesoleva määruse § 5 punktis 2, 4 või 6 nimetatud tööturuteenust, osutatakse vastavat tööturuteenust ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist;
  2) esitanud avalduse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenuse saamiseks, võib taotletud tööturuteenust osutada ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

  (3) Kinnipeetavale tööotsijale, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud saama tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või 5 või käesoleva määruse § 5 punktis 2 või 6 nimetatud tööturuteenust, osutatakse vastavat tööturuteenust ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööotsijana arveloleku lõpetamist.

§ 9.   Tööturutoetust saama õigustatud isikud

  (1) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 34 punktides 1–3 nimetatud isikute on õigus saada stipendiumi töötul, kes osaleb käesoleva määruse §-s 14 nimetatud vabatahtlikus töös.

  (2) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 36 punktides 1–3 nimetatud isikute on õigus saada sõidu- ja majutustoetust:
  1) töötul, kes osaleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud tööturuteenusel;
  2) töötul, kes osaleb käesoleva määruse § 5 punktis 2, 4–6 või 10 nimetatud tööturuteenusel või käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud proovitöös.

2. jagu Täiendavad tööturuteenused 

§ 10.   Karjääriinfo vahendamine

  (1) Karjääriinfo vahendamine on isikule teabe andmine töötamis- ja õppimisvõimaluste ning tööotsimise allikate ja viiside kohta. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada isiku tööotsinguid ja valikute tegemist tööturul.

  (2) Karjääriinfo vahendamise teenust osutab töötukassa.

§ 11.   Tööotsingunõustamine

  (1) Tööotsingunõustamine on isiku töö otsimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töölesaamist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine. Tööotsingunõustamise eesmärk on suurendada isiku aktiivsust töö otsimisel.

  (2) Tööotsingunõustamise teenust osutab töötukassa või sõlmib teenuseosutajaga lepingu.

§ 12.   Individuaalne töölerakendamine

  (1) Individuaalne töölerakendamine on tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud täiendavate kulude, sealhulgas hooldusteenuse ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu tasumine, kui isiku töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, hoolduskohustuse või muude eriliste takistuste tõttu.

  (2) Töötukassa tasub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulu isikule või teenuseosutajale kuludokumendi alusel.

§ 13.   Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks

  (1) Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks (edaspidi nõustamine) on isiku nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste probleemide või võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Nõustamise eesmärk on toetada töö otsimist, tööturuteenustel osalemist ja töölesaamist.

  (2) Töötukassa sõlmib teenuseosutajaga lepingu või võimaldab isikul valida sobiva nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.

  (3) Kui isik valib nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa tasuda isiku eest:
  1) psühholoogilise nõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra eest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul;
  2) sõltuvusnõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul;
  3) võlanõustamise kulu kuni 30 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 300 eurot ühe kalendriaasta jooksul.
[RT I, 25.11.2020, 4 - jõust. 01.07.2021]

  (4) Põhjendatud juhul, kui isikul on tema olukorrast tulenevalt suurem vajadus nõustamise järele, võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise kulu käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas.
[RT I, 25.11.2020, 4 - jõust. 01.07.2021]

§ 14.   Töövalmiduse toetamine

  (1) Töövalmiduse toetamine on isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamine vabatahtliku töö abil. Töövalmiduse toetamise eesmärk on arendada isiku sotsiaalseid oskusi, soodustada tema töölesaamist ja valmistada teda ette tööeluks.

  (2) Töövalmiduse toetamise teenuse osutamiseks sõlmib töötukassa teenuseosutajaga lepingu.

§ 15.   Kvalifikatsiooni saamise toetamine

  Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu tasumine isiku eest.

§ 16.   Koolitustoetus

  (1) Koolitustoetus on tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks makstav toetus.

  (2) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.

  (3) Koolitustoetust makstakse:
  1) töötaja tööle võtmisel valdkonna põhikutsealale, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialale, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust, ning kui töötajaga sõlmitakse tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga tööleping. Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel;
  2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud;
  3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud;
  4) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja töötukassa vahendusel sobivat töötajat ei leia, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.

  (6) Koolitustoetust ei maksta sellise töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel.

  (7) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus kestab kuni üks aasta.

  (8) Koolitustoetust makstakse täienduskoolitusasutuse pidaja või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu isiku korraldatud koolituse eest.

  (9) Tööandjale makstakse koolitustoetust:
  1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel;
  2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal;
  3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit.

  (10) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulude kogusummast:
  1) kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta;
  2) kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötukassas töötuna arvel oleva isiku;
  3) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta, kui käesoleva määruse § 25 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse käesoleva määruse § 25 lõikes 2 sätestatud riigiabina.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.

  (12) Töötukassa võib põhjendatud juhul koolitustoetuse andmisest keelduda või toetust vähendada, muu hulgas juhul, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda.

  (13) Koolitustoetust makstakse, kui toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja
  1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul on taotlus esitatud hiljemalt nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 ja 3 sätestatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest.

  (14) Koolitustoetust ei maksta, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt:
  1) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
  2) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sellises rollis;
  3) koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist, või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine.

  (15) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta, sealhulgas toetust vähendada, või otsus kehtetuks tunnistada, muu hulgas juhul, kui koolitus ei võimalda saavutada õppekavas ette nähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke.

§ 17.   Ettevõtluse toetamine

  (1) Ettevõtluse toetamine on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis. Ettevõtluse toetamise eesmärk on toetada isiku äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust.

  (2) Ettevõtluse toetamise teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest.

  (3) Ettevõtluse toetamiseks võib töötukassaga eelneval kokkuleppel isikule hüvitada kuludokumendi alusel koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot.

  (4) Ettevõtluse toetamise teenuse osutamiseks, välja arvatud isikule kulu hüvitamiseks, sõlmib töötukassa teenuseosutajaga lepingu.

§ 18.   Jätkutugi

  (1) Jätkutugi on isiku tööl püsimise toetamine. Jätkutoe eesmärk on ennetada isiku uuesti töötuks jäämist.

  (2) Jätkutoe teenust osutatakse isikule, kelle tööl püsimine on raskendatud vähenenud töövõime, töökogemuse puudumise, eelneva pikaajalise töötuse või katkendliku töötamise või muude takistuste tõttu.

  (3) Jätkutoe raames nõustatakse isikut ja tema tööandjat, vajaduse korral kaasatakse tööl püsimise toetamiseks kohalikku omavalitsust ja teenusepakkujaid ning isiku lähivõrgustikku. Jätkutoe teenust osutatakse kuue kuu jooksul isiku tööle asumisest.

  (4) Jätkutoe teenust osutab töötukassa.

§ 19.   Arengutreening

  (1) Arengutreening on isiku ametialase arengu ja muutustega toimetuleku toetamine. Arengutreeningu eesmärk on isikut võimestada.

  (2) Arengutreeningut võib võimaldada isikule, kes enne töötuna arvelevõtmist tegutses ettevõtte või asutuse juhina.

  (3) Isik valib sobiva arengutreeneri töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.

  (4) Arengutreeningu kulu võib ühe isiku eest tasuda kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul.

  (5) Arengutreeningu ja käesoleva määruse § 21 lõikes 2 sätestatud tööturukoolituse kulu ei tasuta ühe isiku eest kokku rohkem kui 2500 eurot kahe aasta jooksul.
[RT I, 25.11.2020, 4 - jõust. 01.07.2021]

§ 191.   Töötasu toetus seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega
[RT I, 05.01.2021, 1 - jõust. 08.01.2021]

  (1) Töötasu toetust makstakse ühekordselt Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris (edaspidi register) registreeritud äriühingule, välismaa äriühingu filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi ettevõtja), kelle tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt ajavahemikul 28. detsember 2020. a kuni 17. jaanuar 2021. a märkimisväärselt häiritud ning kelle töötaja töökoha asukoht on 22. detsembri 2020. a seisuga töötamise registri kohaselt Harju maakonnas või Ida-Viru maakonnas.

  (2) Ettevõtjale, kellele on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajavahemiku eest toetust makstud teiste COVID-19 haiguse tõkestamiseks seatud piirangute toetusmeetmete raames, käesolevat töötasu toetust ei maksta.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule peab ettevõtja vastama järgmistele tingimustele:
  1) tema põhitegevusala on määratud 22. detsembri 2020. a seisuga justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisaga 16 vastu võetud „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori“ I jaos „Majutus ja toitlustus“ koodidega 55–56, J jaos „Info ja side“ koodiga 5914 ja 59141, N jaos „Haldus- ja abitegevused“ koodidega 7990, 79901, 8230 ja 82301, P jaos „Haridus“ koodidega 8551, 85511, 85519, 8552, 85521, 85522, 85529, 8559, 85591, 85592 ja 85599, Q jaos „Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne“ koodiga 86905, R jaos „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“ koodidega 90011, 90012, 9002, 90021, 9003, 90031, 9004, 90041, 9102, 91021, 9200, 92001, 9311, 93111, 9312, 93121, 9313, 93131, 93199, 9321, 93211, 9329, 93291 ja 93299 või S jaos „Muud teenindavad tegevused“ koodiga 96041;
  2) tema suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
  3) tal puuduvad 1. augusti 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need 22. detsembri 2020. a seisuga tasutud või ajatatud ning ta on täitnud 22. detsembri 2020. a seisuga maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

  (4) Ettevõtjale makstava toetuse suurus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajate 2020. aasta novembri ühekordne palgakulu, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettevõtja kohta. Toetuse suurus arvutatakse 22. detsembri 2020. a seisuga 2020. aasta novembri kohta Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsiooni vormi TSD lisadel 1 ja 2 deklareeritud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete alusel, millele lisanduvad samal deklaratsioonil deklareeritud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse. Deklaratsiooni parandusi, mille ettevõtja on teinud pärast 22. detsembrit 2020. a, toetuse suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.

  (5) Ettevõtja tagastab töötasu toetuse täies ulatuses töötaja kohta, kui töötaja töösuhe lõpetati ajavahemikul 28. detsember 2020. a kuni 17. jaanuar 2021. a või sellele järgneva 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu töölepingu seaduse § 89 või § 90 alusel.

  (6) Töötasu toetuse taotlemiseks esitab ettevõtja avalduse töötukassale.

  (7) Ettevõtja peab avalduses märkima:
  1) ettevõtja nime, registrikoodi ja aadressi või e-posti aadressi;
  2) kinnituse, et ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1−3 nimetatud toetuse saamise tingimustele.

  (8) Töötukassa nõudel esitab ettevõtja toetuse määramiseks vajalikud lisaandmed ja neid tõendavad dokumendid.

  (9) Töötasu toetuse maksmiseks saab avaldusi esitada alates 1. veebruarist 2021. a kuni 28. veebruarini 2021. a.
[RT I, 05.01.2021, 1 - jõust. 08.01.2021]

3. jagu Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel 

§ 20.   Töövahendus

  (1) Töövahendusteenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitöös.

  (2) Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev.

§ 21.   Tööturukoolitus

  (1) Tööturukoolitust võib võimaldada koolituskaardi alusel. Isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest.

  (2) Koolituskaardi alusel võib ühe isiku eest tasuda tööturukoolituse kulu kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul, arvestades käesoleva määruse § 19 lõikes 5 sätestatut.

  (3) Koolituskaardi alusel võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.

§ 22.   Tööharjutus

  (1) Tööharjutuse kestus pikaajalisele või sotsiaalsete erivajadustega töötule on kuni kuus kuud.

  (2) Tööharjutuse teenust osutab töötukassa või sõlmib teenuseosutajaga lepingu.

§ 23.   Ettevõtluse alustamise toetus

  Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär on 6000 eurot.

4. jagu Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus 

§ 24.   Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine

  (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Individuaalne tööotsimiskava, mis sisaldab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 10 lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmeid, koostatakse:
  1) koondamisteatega tööotsijale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 4 ja 6 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks;
  2) kinnipeetavale tööotsijale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 ning käesoleva määruse § 5 punktis 6 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks.

§ 25.   Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

  (1) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 19 sätestatud tööturuteenuse osutamine käesolevas määruses nimetatud isikutele ning käesoleva määruse §-des 16, 17, 191 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).
[RT I, 05.01.2021, 1 - jõust. 08.01.2021]

  (2) Käesoleva määruse §-s 16 sätestatud tööturuteenuse osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud.

  (3) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 3 sätestatuga.

  (4) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 4 sätestatuga.

  (5) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 5 sätestatuga.

  (6) Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7 sätestatuga.

  (7) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga.

  (8) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (10) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele.

  (11) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud määruses ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega.

  (12) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju.

3. peatükk Programmi tegevuste maht ja aruandlus 

§ 26.   Tööturuteenuste maht

  Programmi alusel on tööturuteenuste osutamise kavandatav maht:
  1) 2021. aastal kuni 133 194 tööturuteenusel osalemist;
  2) 2022. aastal kuni 128 449 tööturuteenusel osalemist;
  3) 2023. aastal kuni 119 892 tööturuteenusel osalemist.

§ 27.   Tööturutoetuste maht

  (1) Programmi alusel on stipendiumi maksmise kavandatav maht:
  1) 2021. aastal kuni 45 715 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
  2) 2022. aastal kuni 45 075 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
  3) 2023. aastal kuni 41 579 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel.

  (2) Programmi alusel on sõidu- ja majutustoetuse maksmise kavandatav maht:
  1) 2021. aastal kuni 127 507 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
  2) 2022. aastal kuni 120 959 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
  3) 2023. aastal kuni 112 321 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel.

§ 28.   Programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord

  Töötukassa esitab programmi elluviimise aruande tööturuteenuste ja -toetuste liikide kaupa töötukassa nõukogule ja Sotsiaalministeeriumile vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 29.   Üleminekusätted

  (1) Isikule, kes taotles tööturuteenust Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020” (edaspidi THP 2017–2020) alusel, kuid kelle suhtes ei ole töötukassa enne käesoleva määruse jõustumist tööturuteenuse osutamist otsustanud, osutatakse tööturuteenust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Isikule, kellele alustati THP-s 2017–2020 sätestatud tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist või kelle suhtes otsustati tööturuteenuse osutamine või kes suunati tööturuteenusele enne käesoleva määruse jõustumist, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust käesolevas määruses sätestatud tingimustel. Käesolevas määruses ja THP-s 2017–2020 sätestatud tööturuteenuse osutamise tingimuste erinevuse korral kohaldatakse isiku suhtes soodsamat tingimust.

  (3) Isikule, kellele võimaldati tööturukoolitust koolituskaardi alusel THP 2017–2020 § 21 kohaselt, arvestatakse käesoleva määruse § 19 lõikes 5 ja § 21 lõikes 2 sätestatud kaheaastast ajavahemikku THP 2017–2020 §-s 21 sätestatud teenuse saamise ajast alates.

  (4) Isikule, kes taotles THP 2017–2020 § 5 punktis 7 sätestatud tasemeõppes osalemise toetust või kellele see määrati enne 1. augustit 2020. a, makstakse tasemeõppes osalemise toetust ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordses päevamääras kuni nominaalse õppekava täitmiseni.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikule, kellele on töötuna arveloleku ajal makstud tasemeõppes osalemise toetust, makstakse tasemeõppes osalemise toetust ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kuid mitte kauem kui nominaalse õppekava täitmiseni.

  (6) Töötajale, kes taotles või kellele alustati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud tööturuteenuse osutamist enne 1. septembrit 2020. a, osutatakse tööturuteenust kuni 31. augustini 2020. a kehtinud tingimustel ja korras.

  (7) Kui töötaja koolituse eest maksti tööandjale koolitustoetust THP 2017–2020 § 18 kohaselt, arvestatakse käesoleva määruse § 16 lõigetes 10 ja 11 nimetatud 2500-eurose ülemmäära sisse sama töötaja eest koolitustoetuse saamine THP 2017–2020 alusel.

  (8) Isikule, kes esitas ettevõtluse alustamise toetuse avalduse enne 1. jaanuari 2021. a, makstakse toetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 lõikes 9 kehtestatud ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäära alusel.

§ 30.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.

  (2) Määruse § 13 lõiked 3 ja 4 ning § 19 jõustuvad 1. juulil 2021. a.

  (3) Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2023. a.

/otsingu_soovitused.json