Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.12.2023 otsus nr 351
Keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 06.12.2023
§ 1. Keskkonnatasude seaduse muutmine
Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) raadamine.”;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Metsamaal raadamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse eesmärgist kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris.”;
3) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Keskkonnakasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas taastuvate loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks, ning süsinikuvaru säilitamiseks, süsinikusidumise suurendamiseks ja metsa kaitseks ning säästvaks majandamiseks.”;
4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) raadamiseks esitatud metsateatis.”;
5) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) raadamisõiguse tasu;”;
6) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Raadamisõiguse tasu
(1) Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist. Raadamisõiguse tasu maksab metsateatise esitaja.
(2) Raadamisõiguse tasu määra ja selle arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Raadamisõiguse tasu määra kehtestamisel lähtutakse Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, metsamaa süsiniku sidumise potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.
(4) Raadamisõiguse tasu alammäär raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot.
(5) Raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui:
1) raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil;
2) rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, rajatakse olemasolevatesse maaparandussüsteemidesse keskkonnakaitserajatisi, tehakse maaparandushoiutöid või hooldatakse riigipiiri taristut;
3) hooldatakse olemasolevaid trasse;
4) raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 hektarit;
5) raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisa elupaigatüübi või kaitsealuse liigi kasvukoha või elupaiga taastamiseks või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud pindalalisel kaitstaval loodusobjektil, tehes kaitsekorras, kaitsekorralduskavas ning liigi kaitse ja ohjamise või elupaiga tegevuskavas ettenähtud tegevust, et saavutada kaitse-eesmärk;
6) raadatakse eesmärgiga taastada kuivendusest rikutud soode veerežiim;
7) rekonstrueeritakse või hooldatakse sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses.
(6) Raadatava ala suuruse arvestamisel on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 hektarit.”;
7) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) põlevkivi – 0,275 ja 13 eurot tonni eest;”;
8) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) vesiviljeluse tarbeks.”;
9) paragrahvi 11 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kalapüügiõiguse tasu piirmäärad on:
1) kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 10 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel või kui püügiõiguse tasu on kehtestatud rahvusvahelise lepinguga või püügiõiguse tasu silmutorbiku kohta, mis ei või olla väiksem kui 1,2 eurot. Püügiõiguse tasu ühe isendi kohta võib olla väiksem kui 1 euro;
2) aastas ühe püügipäeva eest 126 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 2,5 kuni 120 eurot, püügivahendi eest 10 kuni 500 eurot, välja arvatud silmutorbiku eest, mille püügiõiguse tasu võib olla 1,2 kuni 3 eurot, ja isendi eest 0,6 kuni 10 eurot. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, on kuni 1000 eurot aastas. Püügiõiguse tasu Peipsi järvel kasutatava põhjanooda eest on 1300 kuni 5000 eurot aastas;
3) eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,12 kuni 10 eurot;
4) harrastuskalapüügi korral 0,06 kuni 13 eurot ööpäevas. Harrastuskalapüügi korral vähinata või vähimõrraga 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas.
(5) Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, võttes arvesse kõik kulutused, mis nendel veekogudel eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel angerja taastootmiseks on tehtud. Selleks jagatakse 60–100 protsenti nimetatud ajavahemikul angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest sel aastal kasutada lubatud nende püügivahendite arvuga, mille kohta tasu kehtestatakse.”;
10) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest heiteallikast:
1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid;
2) lämmastikoksiidi (NOx) või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid;
3) ammoniaaki (NH3);
4) peenosakesi (PM10);
5) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eraldi õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused, sealhulgas ksüleenide (kõik isomeerid) ja aromaatsete süsivesinike rühmad;
6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid summaarselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud ühendeid ja metaani (CH4);
7) raskmetalle ja nende ühendeid;
8) merkaptaane;
9) vesiniksulfiidi (H2S);
10) süsinikoksiidi (CO);
11) süsinikdioksiidi (CO2).”;
11) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Saastetasumäärad saasteaine tonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO2) või muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2024. aasta 1. juulist – 160,01 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 176,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 193,61 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 212,97 eurot;
2) lämmastikoksiid (NOx) või muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2024. aasta 1. juulist – 140,67 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 213,94 eurot;
3) ammoniaak (NH3) – alates 2024. aasta 1. juulist – 140,67 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 213,94 eurot;
4) peenosakesed (PM10) – alates 2024. aasta 1. juulist – 168,08 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 193,30 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 222,29 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 255,63 eurot;
5) lenduvad orgaanilised ühendid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eraldi õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused, sealhulgas ksüleenide (kõik isomeerid) ja aromaatsete süsivesinike rühmad – alates 2024. aasta 1. juulist – 140,67 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 213,94 eurot;
6) lenduvad orgaanilised ühendid summaarselt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ühendid ja metaan (CH4) – alates 2024. aasta 1. juulist – 134,55 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 148,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 162,81 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 179,09 eurot;
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2024. aasta 1. juulist – 1405,80 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 1546,38 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1701,02 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 1871,12 eurot;
8) merkaptaanid – alates 2024. aasta 1. juulist – 33 374,25 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 35 042,96 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 36 795,11 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 38 634,87 eurot;
9) vesiniksulfiid (H2S) – alates 2024. aasta 1. juulist – 160,01 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 176,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 193,61 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 212,97 eurot;
10) süsinikoksiid (CO) – alates 2024. aasta 1. juulist – 8,47 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 9,32 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 10,25 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 11,27 eurot;
11) süsinikdioksiid (CO2) – alates 2024. aasta 1. juulist – 25 eurot.”;
12) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad „soojuse tootja” sõnadega „soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses”;
14) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Saastetasu ei nõuta süsinikdioksiidi väljutamise eest soojusettevõtjatelt, kelle käitis kuulub vastava tegevuse ulatuses Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.”;
15) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2024. aasta 1. juulist – 1579 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 1736 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1910 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 2101 eurot;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2024. aasta 1. juulist – 13 816 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 15 889 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 18 272 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 21 013 eurot;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2024. aasta 1. juulist – 3250 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 3737 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 4298 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 4943 eurot;
4) heljum – alates 2024. aasta 1. juulist – 580,53 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 609,56 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 640,04 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 672,04 eurot;
5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO42-) – alates 2024. aasta 1. juulist – 7,44 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 7,82 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 8,21 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 8,62 eurot;
6) ühealuselised fenoolid – alates 2024. aasta 1. juulist – 27 975 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 32 171 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 36 997 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 42 546 eurot;
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2024. aasta 1. juulist – 4811 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 5052 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 5304 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 5569 eurot;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2024. aasta 1. juulist – 24 214 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 27 847 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 32 024 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 36 827 eurot.”;
16) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised:
1) ohtlikud jäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist – 35,81 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 42,97 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 51,56 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 61,88 eurot;
2) tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 3–5 nimetatud jäätmed – 29,84 eurot;
3) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed – 0,63 eurot;
4) põlevkivi lend- ja koldetuhk, põlevkivi poolkoks ning tsemendi tootmisel tekkivad ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist – 3,69 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 4,09 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 4,54 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 5,04 eurot;
5) põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist – 1,47 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 1,64 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1,84 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 2,06 eurot.”;
17) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 4 ja 10 nimetatud saasteainete puhul;
2) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–3, 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud saasteainete puhul;
3) 100 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.”;
18) paragrahvi 25 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud jäätmete puhul;”;
19) paragrahvi 25 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmete puhul.”;
20) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Saasteainete väljutamisel välisõhku paiksest heiteallikast ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 4 ja 10 nimetatud saasteainete puhul;
2) 20 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–3, 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud saasteainete puhul;
3) 200 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.”;
21) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud jäätmete puhul;”;
22) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmete puhul.”;
23) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on isikul, kellel käesoleva seaduse § 5 kohaselt on keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 31 ning käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 sätestatud juhtudel.”;
24) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Tasu raadamisõiguse eest arvutab Keskkonnaamet.”;
25) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Raadamisõiguse tasu arvutatakse raadamiseks esitatud metsateatise alusel ja raadatava metsamaa pindala järgi.”;
26) seadust täiendatakse §-ga 342 järgmises sõnastuses:
„§ 342. Raadamisõiguse tasu arvutamine
(1) Raadamisõiguse tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).
(2) Keskkonnaamet väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest arvates.”;
27) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:
„(53) Raadamisõiguse tasu makstakse enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris.”;
28) paragrahvi 37 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 53 nimetatud keskkonnatasu makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud.”;
29) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Makstud jahipidamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras.”;
30) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:
„(2) Raadamisõiguse tasu tagastamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatut.
(3) Tasutud raadamisõiguse tasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui raadamiseks esitatud metsateatise registreerimisest on möödunud metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud metsateatisega lubatust väiksema pindala.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu raadamata jäänud osa eest.”;
31) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus selle tagastamist taotleda kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud juhul.”;
32) paragrahvi 45 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 44” tekstiosaga „lõike 1”;
33) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Raadamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus käesoleva seaduse § 44 lõigete 2–4 alusel taotleda makstud raadamisõiguse tasu tagastamist kahe aasta jooksul pärast metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaja lõppu.”;
34) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastamise taotlemiseks esitatakse kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument Keskkonnaametile ning kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametile.”;
35) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 sätestatud juhul esitab raadamisõiguse tasu tagastamise taotleja koos taotlusega andmed raadatud metsa pindala kohta.”;
36) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „keskkonnatasudest” tekstiosaga „, välja arvatud raadamisõiguse tasu puhul”;
37) paragrahvi 551 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu;”;
38) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summale eraldab Kliimaministeerium keskkonnaprogrammi elluviimiseks Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamise ja nendega toimetuleku toetamise eesmärgil aastas summa, mille suurus vastab vähemalt 0,35 eurole riigieelarve koostamisele eelnenud aastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta.”;
39) seadust täiendatakse §-ga 572 järgmises sõnastuses:
„§ 572. Süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks ning metsa kaitseks ja säästvaks majandamiseks vajaliku tegevuse toetamine
Maakasutussektoris talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks ning metsaseaduse alusel metsa kaitseks ja säästvaks majandamiseks vajalikku tegevust rahastatakse Kliimaministeeriumi eelarvest vähemalt ulatuses, mis vastab riigieelarve koostamisele eelnenud aastal raadamisõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.”;
40) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 12 sätestatud toetuse saamiseks peab projekt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule aitama kaasa § 56 lõikes 12 sätestatud eesmärkide saavutamisele.”;
41) paragrahvi 59 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Rahastamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või kriteeriumidele.”;
42) seadust täiendatakse §-dega 686–6811 järgmises sõnastuses:
„§ 686. Raadamisõiguse tasuga seotud sätete rakendamine
Raadamisõiguse tasu maksmise kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 1. juulist esitatud metsateatistele.
§ 687. Kutselise kalapüügiõiguse tasuga seotud sätete rakendamine
2024. aasta kohta tasutakse kutselise kalapüügiõiguse tasu enne 2024. aasta 1. juulit kehtinud määras.
§ 688. Saastetasumäärade erandid varasemalt kehtinud nõuete kohaselt vormistatud keskkonnalubade alusel saasteainete välisõhku väljutamisel
Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 11 ja 3 nimetatud keskkonnaloa puhul, mis ei ole antud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt, rakendatakse:
1) osakestele – käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 4 sätestatud saastetasumäära;
2) keskkonnaloas rühmana esitatud summaarsetele mittemetaansetele lenduvatele orgaanilistele ühenditele (NMVOC) ning käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetamata lenduvatele orgaanilistele ühenditele ja rühmadele, välja arvatud metaan – käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 6 sätestatud saastetasumäära.
§ 689. Raadamisõiguse tasu järelhindamine
Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks raadamisõiguse tasu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
§ 6810. Saastetasu järelhindamine
Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aasta 1. detsembriks 2024. aasta 1. juulil jõustunud saastetasu määrade eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
§ 6811. Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste toetusmeetme rakendamine
2025. aastaks käesoleva seaduse § 56 lõikes 12 sätestatud eesmärgil eraldatava summa arvutamisel võetakse aluseks 2023. aasta teisel poolaastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud kogus tonnides.”.
§ 2. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) elurikkuse ja kliimaeesmärke täitvat metsastamist, kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamist, looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamist struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks, kuivendusmõju leevendamise võtete rakendamist ning tegevusi turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks.”;
2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Metsastamine käesoleva seaduse tähenduses on mittemetsamaale elurikkuse ja kliima eesmärke arvestav uue metsa rajamine, et osaliselt korvata metsamaa raadamise tõttu kahanenud süsinikuvaru ja -sidumine.”;
3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud toetust võib saada maaomanik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.”;
4) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel kavandatud raadamise eest tasutakse raadamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.”;
5) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:
„(82) Kui seadusega on ette nähtud raadamise eest maksta raadamisõiguse tasu, registreeritakse metsateatis metsaregistris pärast tasu maksmist.”.
§ 3. Tööstusheite seaduse muutmine
Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 48 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kompleksloa võib anda tähtajaliselt, kui esinevad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud.”;
2) seaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1691 järgmises sõnastuses:
„§ 1691. Kompleksloa tähtajalisuse kohaldamine
Käesoleva seaduse § 48 lõiget 2 kohaldatakse ka enne selle sätte jõustumist esitatud kompleksloa taotluse menetlusele, välja arvatud kompleksloa muutmise menetlusele.”.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 ja § 3 jõustuvad üldises korras.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees