Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded

Vastu võetud 09.07.2015 nr 88
RT I, 10.07.2015, 3
jõustumine 13.07.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 10 lõike 6 punktide 1 ja 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Käesolev määrus kehtestab kompetentsuse nõuded auditi kohustusega seadmetega kokkupuutuvate isikute suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd või auditit tegev isik. Samuti kehtestab käesolev määrus kompetentsuse nõuded elektritööd ja elektripaigaldise käidutööd tegeva isiku suhtes, kes teeb seda mitte auditi kohustusega seadmel, välja arvatud isiku suhtes, kes teeb tavaisikule lubatud elektritööd.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 08.01.2024]

  (1¹) Käesolev määrus kehtestab kompetentsuse nõuded üksik-, kaksik-, rida- või korterelamus asuvate kontrollikohustusega gaasipaigaldistel seadmetöid tegevate isikute osas.
[RT I, 29.10.2019, 7 - jõust. 01.11.2019]

  (2) Käesolevas määruses käsitletakse seadmetööna elektritööd, gaasitööd, surveseadmetööd ja masinatööd.

  (3) Käesolevas määruses sertifitseerimisskeemi suhtes sätestatud nõudeid kohaldatakse seadme ohutuse seadusega reguleeritud valdkondades isiku kompetentsuse tõendamiseks kasutatavale sertifitseerimisskeemile.

§ 2.   Terminid käesoleva määruse tähenduses

  (1) Auditi kohustusega seade on seadme ohutuse seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud seade, millele tuleb seadme ohutuse seaduse § 9 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse kohaselt teha audit.

  (1¹) Kontrollikohustusega gaasipaigaldis on gaasipaigaldis, mis asub üksik-, kaksik-, rida- või korterelamus ning millele tuleb majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded” § 46¹ kohaselt läbi viia kontroll.
[RT I, 29.10.2019, 7 - jõust. 01.11.2019]

  (2) Seadme vahetu kasutaja on füüsiline isik, kes vahetult käitab seadet.

  (3) Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, ümberehitamine, katsetamine, mõõtmine, kontrollimine, remontimine ja hooldamine.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 08.01.2024]

  (4) Elektripaigaldise käit on tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid.

  (5) Elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum.

  (6) Gaasitöö on gaasiseadmel või gaasipaigaldisel tehtav seadmetöö, sealhulgas gaasianuma täitmine ja gaasi ladustamine.

  (7) Gaasipaigaldis on gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste statsionaarselt paigaldatud talitluslik süsteem.

  (8) Surveseadmetöö on auditi kohustusega surveseadmel tehtav seadmetöö.

  (9) Masinatöö on auditi kohustusega masinal tehtav seadmetöö.

  (10) Sertifitseerimisskeem on sertifitseerimisasutuse poolt välja töötatud ja perioodiliselt ülevaadatav vastavushindamissüsteem, mis sisaldab igale sertifitseerimise liigile selleks ette nähtud elemente ning nõudeid sertifitseerimisprotsessile, sealhulgas kompetentsus- ja muid nõuded, mis on seotud konkreetse kutse või oskustega isikutega.

2. peatükk Tõendatud kompetentsusega tegevusalad ja kompetentsuse tõendamine 

§ 3.   Seadme vahetu kasutaja kompetentsus

  (1) Seadme vahetu kasutaja kompetentsus peab olema tõendatud järgmiste auditikohustuslike seadmete käitamisel:
  1) katel, välja arvatud automaatjuhtimisega katel;
  2) kraana;
  3) ohtlike ainete veoks ettenähtud veok.
[RT I, 24.11.2017, 1 - jõust. 27.11.2017]

  (2) Kompetentsust tõendatakse koolitusasutuse vastava tunnistusega, kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega.

§ 4.   Muude tegevusalade kompetentsuse nõuded

  (1) Isiku kompetentsus peab olema tõendatud järgmistel tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel:
  1) elektripaigaldise käit;
  2) elektritöö;
  3) gaasitöö;
  4) surveseadmetöö;
  5) masinatöö;
  6) auditi tegemine;
  7) gaasipaigaldise, auditi kohustusega masina või surveseadme kasutamise järelevaataja.

  (2) Isiku kompetentsus peab olema tõendatud elektritöö ja elektripaigaldise käidutöö tegemisel. Isiku kompetentsus ei pea olema tõendatud seadme ohutuse seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt tavaisikule lubatud elektritöö puhul.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 01.01.2031]

  (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 7 ei pea kasutamise järelevaataja kompetentsus tõendatud olema:
  1) lifti, kaubalifti, platvormtõstuki, hüdrotõstuki, korvtõstuki, köistee, eskalaatori ja travelaatori ehk liikurtee puhul;
  2) kuni 0,1-baarise (kaasa arvatud) töörõhuga gaasipaigaldise, millega ühendatud tarviti võimsus on kuni 120 kilovatti ja tarvitite summaarne võimsus on üle 300 kilovatti või mille koosseisus oleva torustiku pikkus on üle 500 meetri;
[RT I, 29.10.2019, 7 - jõust. 01.11.2019]
  3) ohtlike ainete veoks ettenähtud veoanuma ja transporditava surveseadme kasutamise järelevaataja puhul.
[RT I, 24.11.2017, 1 - jõust. 27.11.2017]

  (3¹) Kontrollikohustusega gaasipaigaldise kontrolli tegeval isikul peab olema A-kategooria gaasipaigaldise ehitamise pädevus, A-kategooria projekteerimise pädevus või gaasipaigaldise auditi teostamise pädevus.
[RT I, 29.10.2019, 7 - jõust. 01.11.2019]

  (4) Kompetentsust tõendatakse tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Elektritöö ja elektripaigaldise käidutöö tegemise kompetentsust, elektritöö ja elektripaigaldise käidu tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemise kompetentsust ning elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsust saab tõendada üksnes tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 01.01.2031]

  (5) [Kehtetu - RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 01.01.2031]

  (6) Isik, kellele on väljastatud elektriala 3. taseme kutsetunnistus, võib teha järelevalve all käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 08.01.2024]

  (7) Isik, kellele on väljastatud elektriala 4. taseme kutsetunnistus, võib iseseisvalt teha käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. Kasutuses olevas nõuetekohases 3. ja 2. liigi madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit, võib elektriala 4. taseme kutsetunnistust omav isik enda poolt tehtud elektritööde osas kinnitada kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 08.01.2024]

  (8) Isik, kellele on väljastatud elektriala 5. taseme kutsetunnistus, võib iseseisvalt teha käidu- ja elektritöid ning juhtida ühe töögrupi piires 3. liigi ning 2. liigi kuni 250 amprit (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes või kõrgepingepaigaldistes tehtavaid käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 08.01.2024]

  (9) Isik, kellele on väljastatud elektriala 6. taseme kutsetunnistus, võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid ning 3. ja 2. liigi kuni 250 amprit (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes projekteerida ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 08.01.2024]

  (10) Isik, kellele on väljastatud elektriala 7. taseme või 8. taseme kutsetunnistus, võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid ning projekteerida, sealhulgas teha elektriprojekti ekspertiisi, ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile.
[RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 08.01.2024]

3. peatükk Sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded 

§ 5.   Kohaldamisala

  (1) Käesolevas peatükis sätestatakse miinimumnõuded sertifitseerimisasutuse sertifitseerimisskeemile.

  (2) Käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindub sertifitseerimisasutus seadme ohutuse seadusest tulenevatest nõuetest ja põhimõtetest ning akrediteerimisest tulenevatest nõuetest.

§ 6.   Personali sertifitseerimise ja resertifitseerimise miinimumnõuded

  (1) Sertifitseerimisskeemi kohaselt tuleb isiku kompetentsuse hindamismeetodina kasutada kirjalikku eksamineerimist. Resertifitseerimisel võib lisaks eksamile arvestada ka isiku tegevuse kohapealset hindamist, ametialast arengut, struktureeritud intervjuud, tööandja hinnanguid ning isiku füüsilist võimekust, lähtudes isiku tegevusalale esitatavatest nõuetest.

  (2) Eksam peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) eksam peab võimaldama adekvaatselt hinnata isiku teadmiste piisavust ja vastavust asjakohase õigusakti nõuetele;
  2) eksamiküsimustik koostatakse vastavate õigusaktide ja vastavaid seadmeid puudutavate dokumentide ja kirjanduse alusel;
  3) eksamiküsimustiku temaatika peab katma kogu eksamineeritavalt nõutavate teadmiste ulatust.

  (3) Sertifitseerimisskeemi kohased resertifitseerimise nõuded peavad olema sellised, et nende rakendamine tagaks sertifitseeritud isiku jätkuva kompetentsuse nõuetele vastavuse erapooletu ja usaldusväärse hindamise.

  (4) Kui sertifitseerimisskeemis nähakse lisaks eksamile ühe resertifitseerimise alusena ette ametialase arengu hindamist ja sellekohasel täienduskoolitusel osalemist, arvestatakse resertifitseerimise perioodi viimasel kolmel aastal läbitud täienduskoolitusi vähemalt järgmises mahus:
  1) [kehtetu - RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 01.01.2026]
  2) gaasitöö, surveseadmetöö, masinatöö − 12 akadeemilist tundi;
  3) auditi tegemine − 24 akadeemilist tundi;
  4) auditi kohustusega gaasipaigaldise, masina või surveseadme kasutamise järelevaataja − 6 akadeemilist tundi.

  (5) Lõikes 4 nimetatud täienduskoolituse teemad peavad seonduma antud valdkonnaga ja kui asjakohane, siis sisaldama ka resertifitseerimisperioodil toimunud õigusaktide muudatusi. Täienduskoolituseks loetakse ka täienduskoolitusel lektorina esinemist. Sertifitseerimisasutus peab veenduma, et isik on täienduskoolituse tulemusel ametialaselt arenenud ja vastab jätkuvalt sertifitseerimise nõuetele.

  (6) Resertifitseerimise periood on viis aastat.

§ 7.   Seadmetööd tegeva isiku haridus ja töökogemus

  (1) Seadmetööd tegeva isikul peab olema erialane ettevalmistus, vähemalt 2-aastane töökogemus vastava seadmetöö tegemisel ja teadmised seadmest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest tema poolt tehtavate seadmetööde ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

  (2) Gaasitööde valdkonnas seadmetöö projekti koostaval isikul peab olema erialane kõrgharidus. Erialase kõrghariduse nõuet ei kohaldata seadme remonditöödele.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata elektrivaldkonnas.

§ 8.   Elektrivaldkonna pädevustunnistuste klassid
[Kehtetu - RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 01.01.2031]

§ 9.   Elektrivaldkonnas tegutseva isiku haridus ja töökogemus
[Kehtetu - RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 01.01.2026]

§ 10.   Auditi tegija haridus ja töökogemus

  (1) Auditi tegijal peab olema tehniline kõrgharidus ja vähemalt 3-aastane töökogemus vastavas valdkonnas.

  (2) Auru-, kuumavee- ja vedelikukatla, auru ja kuumaveetorustiku auditi tegijal peab olema soojustehniline kõrgharidus ja vähemalt 4-aastane töökogemus vastavas valdkonnas.

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.01.2024, 7 - jõust. 01.01.2031]

  (4) Auditi tegija pädevuse ulatuse määratlemise puhul eristatakse vähemalt järgmisi valdkondi:
  1) auru-, kuumavee- ja vedelikukatel, auru ja kuumaveetorustik;
  2) aurukatel töörõhuga kuni 20 baari, kuumavee- ja vedelikukatel, auru ja kuumaveetorustik;
  3) surveanum ja meditsiinigaasisüsteem, ohtliku gaasi torustik;
  4) ohtlikku vedelikku sisaldav paikne anum ja ohtliku vedeliku torustik;
  5) [Kehtetu - RT I, 29.10.2019, 7 - jõust. 01.11.2019]
  6) surveseadme paigaldus ja remondi projekti hindamine;
  7) lift, kaubalift, platvormtõstuk ja ehitustõstuk;
[RT I, 24.11.2017, 1 - jõust. 27.11.2017]
  7¹) köistee, travelaator ehk liikurtee ja eskalaator;
[RT I, 24.11.2017, 1 - jõust. 27.11.2017]
  8) liikurnoolkraana, raudteekraana;
  9) tornkraana, statsionaarne noolkraana, portaalkraana;
  10) sild-, pukk- ja konsoolkraana;
  11) hüdrotõstuk, korvtõstuk;
  12) lõbustuspargi seade;
  13) gaasipaigaldis;
  14) elektripaigaldis.

  (5) Auditit tegev isik peab olema läbinud auditi tegemise praktilise väljaõppe kestusega vähemalt kolm kuud. Kinnituse auditi tegemise praktilise väljaõppe läbimise kohta annab väljaõpet juhendanud vastava pädevusega auditi tegija. Kinnitus peab sisaldama andmeid vastavate auditi objektide ja auditi liikide kohta. Kui eelnev töökogemus on otseselt seotud mõne lõikes 4 nimetatud valdkonnaga, siis võib auditi tegemise praktilise väljaõppe kestust vähendada kuni 50% ulatuses.