Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 15.02.2019
Avaldamismärge: RT I, 05.02.2019, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.01.2019 otsus nr 383

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 23.01.2019


§ 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 17 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.


(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse protokollis. Küsimuste otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.”;


2) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid.”;


3) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 14–16 järgmises sõnastuses:


„(14) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.


(15) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku. 


(16) Komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamisega, tagasiastumisega, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega valitakse uuesti nii komisjoni esimees kui ka aseesimees.”;


4) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 47 lõikeid 11–16.”;


5) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:


„(22) Revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.


(23) Kui revisjonikomisjoni liige ei esita kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud asjaolu tekkimisest arvates teisele lepingupoolele avaldust valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusest või juhataja või tegevjuhi kohalt tagasiastumiseks või avaldust temaga valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks, loetakse ta revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks. Avalduse esitamisest teavitab revisjonikomisjoni liige viivitamatult valla- või linnasekretäri.”;


6) paragrahvi 49 lõige 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(44) Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;


7) seadust täiendatakse §-ga 705 järgmises sõnastuses:


㤠705. Revisjonikomisjoni liikmena tegutsemise piirangu rakendamise erisus


Käesoleva seaduse § 48 lõikeid 22 ja 23 kohaldatakse alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.”.

§ 2. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastases seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:


„(4) Riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus peab tagama, et tema nimel, ülesandel või järelevalve all ei täida teenistuses olles või lepingu alusel avalikku ülesannet ametiisik, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo, samuti kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo või majandusalase kuriteo eest.”;


2) paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:”.

§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 30 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Käesolevas seadustikus sätestatud juhul on prokuratuuril õigus esitada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus. Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, ei ole prokuratuuril tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tõendamiseks vajalike tõendite kogumisel käesolevas seadustikus sätestatud menetleja õigusi.


(2) Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Käesolevas seadustikus sätestatud prokuratuuri volitusi tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisel teostab prokurör või riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri volitatud muu isik.”;


2) paragrahvi 381 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:


„(31) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja ei esita käesoleva seadustiku §-s 225 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust, võib riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse prokuratuur.


(32) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja esitab käesoleva seadustiku §-s 225 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse, milles väljendatud kannatanu nõue on kuriteoga tekitatud kahju arvesse võttes ilmselgelt ebamõistlikult väike, tõendamata või selles esineb muu oluline puudus, mis võib põhjustada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohtu poolt menetlusse võtmata või läbi vaatamata jätmise ning tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, võib prokuratuur esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel.


(33) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja võtab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse enne kohtuliku arutamise algust tagasi, võib prokuratuur esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel.


(34) Käesoleva paragrahvi lõigetes 31–33 nimetatud juhtudel esitab prokuratuur tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi kasuks.”;


3) paragrahvi 1541 lõike 1 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„3) tsiviilhagi esitaja selgelt väljendatud nõue;

4) tsiviilhagi esitaja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud;

5) tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui tsiviilhagi esitaja ei ole prokuratuur. Kui tsiviilhagi esitab käesoleva seadustiku § 381 lõike 31, 32 või 33 alusel prokuratuur, märgitakse tsiviilhagis tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele prokuratuur soovib tugineda.”;


4) paragrahvi 1542 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„3) avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja selgelt väljendatud nõue;”;


5) paragrahvi 1542 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„5) tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja ei ole prokuratuur. Kui avalik-õigusliku nõudeavalduse esitab käesoleva seadustiku § 381 lõike 31, 32 või 33 alusel prokuratuur, märgitakse tsiviilhagis tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele prokuratuur soovib tugineda.”;


6) paragrahvi 182 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:


„(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel, kui tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja on käesoleva seadustiku § 381 lõike 31, 32 või 33 alusel prokuratuur, kannab menetluskulud riik.”;


7) paragrahvi 239 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:


„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kannatanu nõusolek ei ole kokkuleppemenetluse kohaldamiseks vajalik, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur.”;


8) paragrahvi 310 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohtumenetluse pooled on kannatanu, süüdimõistetu, tsiviilkostja ja kolmas isik, kelle õiguste või kohustuste üle selles menetluses võidakse otsustada, ning prokuratuur, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur.”;


9) paragrahvi 318 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„2) prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur;”;


10) paragrahvi 344 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitajal ning tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse või avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuvas osas.”.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees