Sõitjateveo avaliku teenindamise otselepingu nr 1-12/20/1482-1 muudatus Sõru–Triigi parvlaevaliinil
Vastu võetud 02.02.2021
Transpordiamet (alates 01.01.2021), registrikoodiga 70001490, asukohaga Valge 4, 11413 Tallinn ([email protected]) (edaspidi Tellija), mida esindab seaduse alusel peadirektor Kaido Padar
ja
Aktsiaselts Kihnu Veeteed, registrikood 10867071, asukohaga Kurase, Sääre küla, Kihnu vald, Saare maakond ([email protected]) (edaspidi Vedaja), mida esindab juhatuse liige Andres Laasma, eraldi ja koos nimetatud ka Pool või Pooled,
vahel on sõlmitud 03.07.2020 sõitjateveo avaliku teenindamise otseleping nr 1-12/20/1482-1 Sõru–Triigi parvlaevaliinil.
Võttes arvesse, et:
a) Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 21 lõikest 4 võib avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes vedajatele panna avaliku teenindamise otselepinguga tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes;
b) sõitjateveoteenust Eesti Vabariigi territoriaalvetes asuval Sõru–Triigi parvlaevaliinil osutatakse aastas indikatiivselt kokku 25 417,4 kilomeetrit, st vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses;
c) Vedajale antakse kasutamiseks riigivara (edaspidi Reisiparvlaev) kuni 5 (viieks) aastaks avaliku teenindamise lepingu alusel liiniveo teostamiseks maakondade vahelisel Sõru–Triigi parvlaevaliinil;
sõlmisid käesoleva sõitjateveo avaliku teenindamise otselepingu (edaspidi Leping) muudatuse alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ja vastutust avaliku liininiveo teostamisel veoteenuse (reisijate, sõidukite ja esemete veoteenus – edaspidi Veoteenus) osutamisel Reisiparvlaevaga Sõru–Triigi parvlaevaliinide teenindamisel Vedaja poolt.
1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, mis moodustavad Lepingu lahutamatu osa ning muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allakirjutamist.
1.3. Leping sõlmitakse ÜTS § 19 lõike 1 punkti 3, § 20 lõike 1, § 21 lõike 4, riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 17 lõike 1 punkti 3 alusel, arvestades halduskoostöö seaduses (edaspidi HKTS) ja Vedaja poolt 17.06.2020 Tellijale esitatud hinnaettepanekut ning Vedaja nõustumust Lepingu ja selle lisade kõikide tingimustega.
1.4. Lepingus kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses:
Reis – reisiparvlaeva liikumine ühest sadamast teise;
Juhuvedu – väljaspool Lepinguga kokku lepitud sõiduplaani kolmanda isiku tellimisel teostatud reis, mille eest Tellija tasu ei maksa ja mille teostamisel tasub Vedaja Tellijale renditasu;
Renditasu – eelnevalt Tellijaga kirjalikult kooskõlastatud juhuveo teostamise eest Vedaja poolt Tellijale makstav tasu.
1.5. Vedaja esindaja avaldab ja kinnitab, et Vedajal on tehniline kompetents ja majanduslikud võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt ning et ta on õigustatud Lepingus sätestatud veoteenust osutama.
1.6. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja heast tavast.
1.7. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2. Lepingu ese ja alus
2.1. Lepingu esemeks on avaliku liini Veoteenuse tellimine Tellija poolt ja Veoteenuse osutamine Vedaja poolt Reisiparvlaevaga avalikul liiniveol Sõru–Triigi parvlaevaliinidel, aastase veomahuga indikatiivselt 25 417,4 kilomeetrit, mis on kokku 1522 reisi, ning eeltoodu tarbeks Reisiparvlaeva kasutamine algusega 02.02.2021 kuni 01.02.2026.
2.2. Lepingu ese hõlmab ka Reisiparvlaevale sõidupiletite müüki, eelmüüki (e-pileti müük) ja müügi korraldamist Vedaja poolt ning internetiühenduse võimaldamist Reisiparvlaeval.
2.3. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium volitab Veeteede Ametit (edaspidi Kasutusse andja) andma Vedajale kasutada Reisiparvlaeva peale Lepingu sõlmimist. Reisiparvlaeva kasutusse andmise tingimused on sätestatud Lisas 6. Vedajal on kohustus tagastada laev Kasutusse andjale pärast Lepingu lõppemist töökorras olevana, arvestades normaalset kulumist.
2.4. Reisiparvlaeva kasutamise eest avaliku liiniveo teostamisel ei ole Vedaja kohustatud renditasu maksma, küll aga kandma kulud, mis tagavad vara majandusliku säilimise ja mis tulenevad vara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest vara säilimiseks tehtavatest toimingutest.
2.5. Leping sätestab Veoteenuse teostamise tingimused, samuti Veoteenuse tasu arvestamise põhimõtted ning Vedajale sihtotstarbelise toetuse (edaspidi Ühistransporditoetus) maksmise korra.
3. Veoteenuse teostamine, tasu ning vedajale ühistransporditoetuse maksmine
3.1. Tellija tellib Vedajalt reise Lisas 1 toodud mahus. Iga-aastane sõidugraafik ja veomaht lepitakse kokku ja vormistatakse eraldi Lepingu lisana pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist, arvestades riigieelarves Ühistransporditoetuseks eraldatud vahendite suurust ning Lepingu punktis 4.5 toodut. Kokkuleppe mittesaavutamisel või juhul, kui riigieelarvet ei ole vastava eelarveaasta alguseks vastu võetud, lähtutakse kuni kokkuleppe saavutamiseni või riigieelarve vastuvõtmiseni ja kokkuleppe sõlmimiseni eelmise aasta sama perioodi sõidugraafikutest, veomahust ja rahalistest vahenditest.
3.2. Sõidugraafik ja veomaht 2021. aastaks lepitakse kokku hiljemalt 01.01.2021.
3.3. Tellijal on õigus Lepingu kehtivuse ajal Lepingus toodud teenuse mahtu muuta kuni 20%. Mahu muutmisest teavitatakse Vedajat vähemalt 2 (kaks) kuud enne muutmise jõustumist. Kokkuleppel vedajaga võib rakendada ka lühemat etteteatamise tähtaega.
3.4. Tellijal on õigus reiside sõidugraafikut muuta kahenädalase etteteatamisega. Parvlaevaliinil muudetakse reiside korralist sõidugraafikut, kooskõlastades muudatused eelnevalt Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsustega. Jääoludes võib kokkuleppel Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsuse ja Tellijaga rakendada erigraafikut;
3.5. Vedaja on kohustatud tegema vajadusel eraldi reise ohtlike veoste vedamiseks. Ohtlike veoste arv määratakse vastavalt vajadusele, kooskõlastatakse Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsusega ning kajastatakse sõidugraafikus.
3.6. Tellija tellib Vedajalt lisareisi juhul, kui sadamas on ootel rohkem kui 50 liinimeetrit sõidukeid ja järgmise sõidugraafiku järgse reisi väljumiseni on aega rohkem kui kaks tundi. Liinimeeter on maa-ala pikkusega 1 meeter ja laiusega 2 meetrit. Samuti võib Tellija eelneva etteteatamisega tellida lisareise sõidugraafiku ajutise tihendamise eesmärgil, kui see on Vedajal tehniliselt võimalik. Lisareisid teostatakse üksnes juhul, kui seejuures on võimalik kinni pidada õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja piirangutest. Samuti võib Tellija eelneva etteteatamisega tellida lisareise sõidugraafiku ajutise tihendamise eesmärgil, kui see on Vedajal tehniliselt võimalik.
3.7. Vedajal on õigus osutada teenust Reisiparvlaevaga väljaspool avaliku teenindamise lepingut (juhuvedu) tingimusel, et see ei kahjusta ega sega Lepingu täitmist ning juhuveo teostamine on Tellijaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud minimaalselt 3 tööpäeva enne juhuveo teostamist. Juhuveo teostamisel maksab Vedaja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile renditasu 400 eurot tunnis.
3.8. Lepingu täitmiseks kohustub Tellija maksma Vedajale Ühistransporditoetust osutatud Veoteenuse eest kulude alusel vastava eelarveaasta riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt seaduses ja Lepingus sätestatud korras. Vedajale ei maksta Veoteenuse tasu juhuvedude teostamise ning sellega seotud kulude eest.
3.9. Tellija maksab Vedajale alates Lepingu järgse liiniveo alustamisest Ühistransporditoetusena Veoteenuse tasu ja Vedajale laekunud piletitulu ning Vedaja makstava renditasu (juhul kui juhuvedu on osutatud) vahe.
Veoteenuse tasu koosneb järgmistest komponentidest:
1) Reisitasu
on Veoteenuse tasu osa, mida arvestatakse eraldi iga teostatud reisi eest Sõru–Triigi ja parvlaevaliinil. Reisitasu võimaldab Vedajal katta teostatud reiside arvust sõltuvad avaliku liiniveo muutuvkulud. Reisitasu arvestatakse Vedajaga kokku lepitava sõidugraafiku järgsete tegelikult teostatud reiside, samuti Lepingus ettenähtud juhtudel sõidugraafikuväliselt teostatud lisareiside puhul. Reisitasu suurus on määratud vastavalt punktis 1.3 nimetatud hinnaettepanekus Vedaja poolt esitatud maksumusele 178 eurot Sõru–Triigi parvlaevaliinil teostatud reisi kohta. Reisitasu suurust korrigeeritakse vastavalt Lepingu punktis 3.13 toodud valemile tarbijahinnaindeksi muutuse osas 1 kord aastas alates 2021. aastast ning kütuse hinna muutuse osas kvartaalselt alates 01.07.2020. Reisitasu ei maksta juhuvedude eest.
2) Periooditasu
on Veoteenuse tasu osa, mis ei sõltu teostatavate reiside arvust. Periooditasu võimaldab Vedajal katta kõik muud kulud, mis on vajalikud nõuetele vastava avaliku liiniveo teostamiseks ning mida Vedaja ei kata Reisitasu arvelt. Periooditasu suurus on määratud vastavalt Lepingu punktis 1.3 nimetatud hinnaettepanekus Vedaja poolt esitatud maksumusele 85 766 eurot kuus. Periooditasu suurust korrigeeritakse vastavalt Lepingu punktis 3.13 toodud valemile 1 kord aastas alates 01.01.2021. Kogu kuud mittehõlmava ajavahemiku eest makstakse Vedajale proportsionaalne osa kuu periooditasust.
3.10. Vedaja kohustub laeva opereerima säästlikult, st optimaalseima kütuse- ja kaldavooluga. Eeldatakse, et Vedaja lülitab laeva ümber kaldavoolule, kui planeeritav või graafikujärgne seisuaeg on enam kui 30 minutit.
3.11. Tellija teostab Vedajale Ühistransporditoetuse makseid.
3.12. Tellija maksab Vedajale vastava eelarveaasta riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt igas kalendrikuus (edaspidi Arvestusperiood) Ühistransporditoetust mahus, mis võrdub eelmisel kuul Lepingu kohaselt teostatud reiside eest arvestatud Reisitasu ning jooksva kuu eest arvestatud Periooditasu (1/12 aastasest Periooditasust) summaga, millest on maha arvestatud eelmises kuus laekunud piletitulu ja teostatud juhuvedude korral renditasu. Juhul kui Arvestusperioodis teenitud piletitulu ja renditasu ületab vastava Arvestusperioodi Veoteenuse tasu, arvestatakse enamteenitud piletitulu järgmise Arvestusperioodi ettemaksena. Ühistransporditoetust makstakse iga kuu 20. kuupäevaks või hiljemalt 10 päeva jooksul alates Vedajalt eelneva perioodi elektroonselt töödeldaval kujul Lisa 2 vormil aruande saamisest ja selle aktsepteerimisest Tellija poolt. Tellija kohustub aruande aktsepteerima 3 tööpäeva jooksul peale korrektse aruande esitamist (koos Tellija poolt nõutud selgituste ja lisateabega) Vedaja poolt või teatama Vedajale aruande mitteaktsepteerimise põhjused.
3.13. Reisitasu ja periooditasu suurust korrigeeritakse Lepingu kehtivuse ajal järgmiselt:
1) Reisitasu (vastaval parvlaevaliinil) korrigeeritakse kütuse hinna muutuste osas kvartaalselt alates 01.07.2020 ja tarbijahinnaindeksi muutuse osas üks kord aastas alates 01.01.2021.
Reisitasuq = Reisitasuq-1 * (0,9 * (1+Kütuse hinna muutusq-1)+0,1 * (1 + THI muutusn-1),
kus
q = III kvartal 2020 kuni I kvartal 2026
n = aastad 2021–2026
Reisitasuq on reisitasu reisi kohta, mis kehtib kvartalis q sooritatud reiside osas.
Kütuse hinna muutusq on Statistikaameti statistikal põhinev diislikütuse hinnaindeksi protsentuaalne muutus kvartalis q võrreldes eelmise kvartaliga. Kütuse hinna muutusega korrigeeritakse reisitasu esimest korda III kvartali 2020 reisitasu arvestamisel.
THI muutusn-1 on Statistikaameti poolt avaldatav lõplik hinnang aastase tarbijahinnaindeksi protsentuaalse muutuse kohta aastal n-1 võrreldes eelmise aasta keskmisega. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritakse reisitasu esimest korda 2021. aastal. Tarbijahinnaindeksi muutust võetakse arvesse vaid üks kord aastas, I kvartali reisitasu korrigeerimisel. II, III ja IV kvartali reisitasu arvestamisel (1 + THI muutusn-1) = 1.
Korrigeeritud tasu ümardatakse täissentideni. Järgmise korrigeerimise aluseks on ümardatud tasu.
Näide:
Reisitasu2020 III kv = Reisitasu2020 II kv * (0,9*(1+Kütuse hinna muutus 2020 II kv) )+0,1)
Reisitasu2021 I kv = Reisitasu2020 IV kv * (0,9*(1+Kütuse hinna muutus 2020 IV kv)+0,1* (1 + THI muutus2020)
2) Periooditasu korrigeeritakse üks kord aastas alates 01.01.2021.
Periooditasun = Periooditasun-1 * (0,6 * PALKn-2 / PALKn-3 + 0,4* (1 + THI muutus n-1)),
kus
n = aasta 2021–2026
Periooditasun on periooditasu, mis kehtib aastal n osutatud Veoteenuse eest.
PALKn-2 on Statistikaameti poolt hinnatud keskmine brutopalk veonduse ja laonduse tegevusalal aastal n-2. Lõplikud hinnangud keskmise palga kohta avaldatakse aruandeaastale järgneva aasta märtsis.
THI muutusn-1 on Statistikaameti poolt avaldatav lõplik hinnang aastase tarbijahinnaindeksi protsentuaalse muutuse kohta aastal n-1 võrreldes eelmise aasta keskmisega.
Korrigeeritud tasu ümardatakse täissentideni. Järgmise korrigeerimise aluseks on ümardatud tasu.
Näide:
Periooditasu2021 = Periooditasu2020 * (0,6 * PALK2019 / PALK2018 + 0,4* (1 + THI muutus2020))
Sadamatasude ja sadamateenuste ning riiklikult kehtestatud maksude ja hindade muutumisest tulenev Vedaja kulude suurenemine kuulub Vedajale eraldi kompenseerimisele juhul, kui tasude korrigeerimismehhanism ei kata sadamatasude ja sadamateenuste ning riiklikult kehtestatud maksude ja hindade tõusu.
3.14. Vedaja on kohustatud talle makstud Ühistransporditoetust kasutama üksnes järgmiste avaliku liiniveoga seotud kulude katmiseks:
1) tööjõukulu (sh laevapersonal, kaldapersonal);
2) sadamatasud (sh kaitasu, reisijatasu);
3) sadamateenused;
4) kütus ja määrdeained;
5) remont (sh klassiremont, dokiremont, jooksev remont, hooldus);
6) kindlustus;
7) tegevuskulud kaldal;
8) muud kulud, mis kaasnevad avaliku teenindamise kohustusega.
3.15. Avaliku liiniveo korraldamiseks kasutusse antud laevaga ei või Vedaja teenida ülemäärast kasu. Vedajale hüvitatavad kulud ja mõistlik tulukus peavad vastama Altmarki kriteeriumidele ja Euroopa komisjoni teatisele 2012/C 8/02 (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:008:0004:0014:ET:PDF).
Tellijal on õigus nõuda ja Vedajal on kohustus Altmarki kriteeriumidele ja riigiabi reeglitele mittevastav ning ebaseaduslikuks riigiabiks kvalifitseeruv Ühistransporditoetuse summa Tellijale tagasi maksta koos intressidega.
4. Avaliku liiniveo tingimused
4.1. Vedaja osutab parvlaevaliinidel Veoteenust Reisiparvlaevaga kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega, Lepingu punktis 1.3 nimetatud hinnaettepanekus Vedaja poolt esitatud ja Tellija poolt parimaks tunnistatud maksumusega ning Lepingu ja selle lisadega.
4.2. Vedaja peab sõlmima sadamateenuste ostmiseks sadamate valdajaga eraldi lepingu. Vedaja kannab kõik sadamateenustega seotud kulud (sh reisija- ja kaitasu, laevade sildumine ja ärasildumine, kanalitasu, vee ja elektrienergiaga varustamine, vedelkütuse punkerdamine, prügi äravedu ja muud teenused).
4.3. Vedaja kohustub:
1) omama Veoteenuse osutamiseks kõiki vajalikke lubasid, litsentse ning sertifikaate kogu Lepingu kehtivasja jooksul;
2) teostama reise vastavalt Lepingule ja sõidugraafikule, samuti teostama Lepingus kokku lepitud sõidugraafiku väliseid lisareise. Sõidugraafik koostatakse, kooskõlastatakse ja kinnitatakse Lepingus sätestatud korras ning see on Lepingu lahutamatuks lisaks;
3) korraldama sõidupiletite müüki laeval ja e-keskkonna vahendusel (e-pileti müük) ning tagama müügi Lepingu alusel korraldatavatele reisidele ÜTS alusel kehtestatud sõidupiletihindadega ja rakendama seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustusi, sh:
3.1) müüdavate e-piletite arv, eelmüügist ostetud piletite kasutamise ja annulleerimise kord jms piletimüügi kord määratakse kindlaks Vedaja poolt kehtestatavates reisijate- ja sõidukiveo tüüptingimustes;
3.2) sõidupiletite eest tasumist võimaldatakse nii sularahas kui ka kaardimaksetega, sh viipemaksetena, eelmüüki täiendavalt ka pangaülekannetega;
4) korraldama piletikontrolli;
5) avaliku teenuse osutamiseks Vedajale kasutusse antud Reisiparvlaeva mehitama, opereerima, varustama, punkerdama ja hooldama Lepingu kehtivuse ajal oma kulul;
6) hankima, töökorda seadma ja töökorras hoidma vajaminevaid töövahendeid ning tasuma kõik vastavate töövahendite kasutus- ja muud kulud;
7) teostama reisi koos reisijate pardalevõtuks ja pardalt lahkumiseks ning sõidukite lastimiseks ja lossimiseks kuluva ajaga tavapärastes ilmastikuoludes Sõru–Triigi parvlaevaliinil 75 minutit, sealhulgas ülesõiduajaga 60 minutit;
8) teostama reisid kokkulepitud sõidugraafikus sätestatud kellaaegadel, välja arvatud Lepingu punktis 5 defineeritud vääramatu jõu tingimustes. Ajutiselt suurenenud sõidunõudluse tingimustes on Vedajal õigus teha Tellijale ettepanek tellida Lepingu punkti 3.2 kohaselt lisareise ja ajutiselt tihendada sõidugraafikut;
9) tagama asenduslaeva (mahutavusega alternatiivselt vähemalt 10 sõiduautot või 1 autorong (laiusega 2,85 m, pikkusega 19 m, kõrgusega 4,2 m ja teljekoormusega 13 tonni ja 60 reisijat) sõiduplaanijärgse avaliku liiniveo jätkamiseks Reisiparvlaeva hooldus- ja remonditööde perioodiks ja Reisiparvlaeva tehnilise rikke likvideerimise perioodiks. Reisiparvlaevast väiksema asenduslaeva kasutamisel arvestatakse Reisitasuks 1 reisi eest 80% tavapärase Reisitasu maksumusest. Kokkulepitust suurema Reisiparvlaeva kasutamisel täiendavat tasu ei maksta;
10) avalikustama sõidugraafiku vähemalt 1 nädal enne selle kehtima hakkamist Reisiparvlaeval ning Vedaja veebilehel ja edastama selle avalikustamiseks Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsuse veebilehel ja parvlaevaliinide sadamates;
11) teavitama häälteavituse ja elektrooniliste infotabloode kaudu reisijaid reisi alustamisel reisi eeldatavast kestvusest ning sihtsadamast, teenuste olemasolust laeval ning enne reisi lõppu vajadusest valmistuda laevalt lahkumiseks, samuti andma ohutusalast infot;
12) teavitama Tellijat ja teisi huvitatud isikuid (kliendid, sadamad, Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsus, avalikkus) õigeaegselt ning otstarbekal viisil takistustest ning viivitustest sõidugraafiku-järgse liiniveo teostamisel, sh vastav info esitatakse Vedaja veebilehel ja sotsiaalmeedias ning pileti juba ostnud kliente teavitatakse SMS-sõnumi või telefoni teel esimesel võimalusel, kuid vähemalt 60 minutit enne sõiduplaanijärgset aega;
13) võimaldama Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsusel edastada Reisiparvlaeval tasuta infot Saaremaa ja Hiiumaa, nende avaliku korra eeskirjade ning kultuurisündmuste kohta eeldusel, et kõnealune info ei sisalda kommertsreklaaminfot;
14) teavitama Tellijat ja teisi huvitatud isikuid (kliendid, sadamad, Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsus, avalikkus) õigeaegselt ning otstarbekal viisil jääoludest ning sellest tingitud reiside ajalisest pikenemisest võrreldes sõidugraafikus sätestatuga;
15) korraldama Reisiparvlaeva laadimise ja lossimise ning reisijate ohutu pealevõtmise ja Reisiparvlaevalt lahkumise;
16) vedama avaliku liiniveo käigus reisijaid ning sõidukeid Lepingus sätestatud tingimustel. Vedaja võib seaduses sätestatud juhtudel, samuti kooskõlas kinnitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud reisijate- ja sõidukiteveo tüüptingimustega keelduda sõidukite ja nendel asuvate esemete vedamisest, mis võivad kahjustada Reisiparvlaeva, sellega veetavaid muid sõidukeid, esemeid või reisijaid;
17) tagama reisijate mereohutuse;
18) tagama Veoteenuse osutamisel Reisiparvlaeval reisijate kvaliteetse teenindamise (sh toitlustusteenus) vähemalt Lisas 3 esitatud teenuse kvaliteedi miinimumnõuetele vastavalt. Vedaja peab kindlustama, et Reisiparvlaeval töötav personal teenindab reisijaid viisakalt ja korrektselt, heade kommete ja parima tava kohaselt ja et konfliktid klientidega saavad koha peal klienditeenindaja poolt lahendatud viisakalt ja professionaalselt;
19) tagama, et laevapere liikmed ei tarbiks ega oleks tarbinud alkoholi, narkootilisi ega psühhotroopseid aineid vahiteenistuse ajal Reisiparvlaeval;
20) sõlmima kolmandate isikutega oma nimel, kulul ning vastutusel kõik lepingud, mis on vajalikud Reisiparvlaeva korrashoiuks ning häireteta liiniveo korraldamiseks Lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel, sh sõlmima vara- ja vastutuskindlustuslepingud, mis tagavad vara ning kolmandatele isikutele, reisijatele, pagasitele, sõidukitele ja esemetele tekitatud kahjude hüvitamise kogu Lepingu kehtivuse ajal;
21) pidama arvestust Lepingu alusel teostatava avaliku liiniveo kohta Lepingu punktis 8.1 sätestatud viisil ning esitama Tellijale avaliku liiniveo teostamise kohta aruandeid Lepingu punktis 8.2 sätestatud korras;
22) maksma mittesihipäraselt kasutatud Ühistransporditoetuse Tellijale tagasi. Tellijal on õigus mittesihipäraselt kasutatud Ühistransporditoetus tasaarveldada;
23) esitama Tellija nõudmisel Tellijale piletimüüki puudutava andmestiku vastavalt Lepingu punktis 8.3 sätestatule;
24) kasutama Reisiparvlaeva eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult (sh optimaalsete kütuse- ning kaldavoolukuluga, arvestades laeva optimaalseid kiiruseid jms) ja heaperemehelikult kooskõlas Reisiparvlaeva tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud otstarbega ning muudest Reisiparvlaeva tootjapoolsetest tehnilise hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevatest nõuetest;
25) tähtaegselt ja kohaselt tasuma iseseisvalt kõik Reisiparvlaeva valduse, kasutuse ning säilitamisega seotud kulud, sealhulgas riiklikud ja kohalikud maksud, kindlustusmaksed ning teenuse osutamisega seonduvad maksed (sh sadamatasud jms);
26) tagastama Reisiparvlaeva Kasutusse andjale pärast Lepingu lõppemist töökorras olevana, arvestades normaalset kulumist vastavalt Lisale 6;
27) kandma oma vahenditest kulud, mis tagavad Lisa 6 tingimustel Vedaja kasutusse antud Reisiparvlaeva majandusliku säilimise ja mis tulenevad vara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest vara säilimiseks tehtavatest toimingutest.
4.4. Tellija kohustub maksma Vedajale Ühistransporditoetust vastavalt Lepingule.
4.5. Vedaja valmistab ette iga-aastase sõidugraafiku, kooskõlastab selle Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsusega ning esitab Tellijale kinnitamiseks. Saaremaa või Hiiumaa Vallavalitsuse poolt sõidugraafiku kooskõlastamata või Tellija poolt kinnitamata jätmisel lähtutakse eelmise aasta sama perioodi sõidugraafikust ja riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest vahenditest. Tellijal on õigus suurendada või vähendada sõidugraafikujärgsete reiside arvu vastavalt Lepingu punktile 3.2. Juhul kui Vedaja soovib muuta kokkulepitud sõidugraafikut, esitab Vedaja eelnevalt Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsusega kooskõlastatud sõidugraafiku muutmise taotluse Tellijale kinnitamiseks 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist. Taotlus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.6. Vedaja kehtestab, lähtudes Lisas 3 esitatud teenuse kvaliteedi miinimumnõuetest, avaliku liiniveo teostamise käigus sõlmitavatele veolepingutele kohalduvad reisijate- ja sõidukiteveo tüüptingimused, mis avalikustatakse Vedaja veebilehel. Tüüptingimused peavad vastama kehtivatele õigusaktidele ning olema enne nende kinnitamist Vedaja poolt saanud kooskõlastuse Tellijalt.
4.7. Vedaja tagab sõidugraafiku järgimise ning reisijate tavapärase teenindamise kogu Lepingu kestel, välja arvatud Lepingus vääramatu jõuna käsitletavates tingimustes.
5. Vääramatu jõud
5.1. Pooled ei kanna vastutust Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tingimustes, välja arvatud juhul, kui Lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine oli tingitud Poole ebaõigest tegevusest või hooletusest. Vääramatu jõu asjaolude esinemisest tuleb teist Poolt viivitamata informeerida. Vääramatu jõu tõttu ärajäänud reisi eest Vedajale reisitasu ei maksta.
5.2. Vääramatu jõuna käsitatakse Lepingu täitmist takistavaid põhjusi, mis ei allu Poolte kontrollile ega ole Poolte poolt välditavad ega kõrvaldatavad. Selliste põhjuste hulka kuuluvad muuhulgas sõjad, revolutsioonid, mässud, muud ühiskondlikud massilised korratused ja epideemiad, samuti põhjused, mida rahvusvaheline meresõidu kohtupraktika või Eesti kohtupraktika käsitleb vääramatu jõuna. Loodusnähtusi (sh, kuid mitte ainult, jää, udu, lainetus) loetakse Lepingu mõttes vääramatuks jõuks juhul, kui parvlaevaliinil kasutatava Reisiparvlaeva sertifikaadiga ettenähtud tehniline seisund ja parameetrid ei võimalda tagada nendes oludes ohutut meresõitu vastavuses meresõiduohutuse seadusega või Reisiparvlaeva ohutut sadamast lahkumist või sildumist ning Reisiparvlaeva kapten on ohutut meresõitu takistavatest asjaoludest teavitanud lähte- ja sihtsadama kaptenit või teda asendavat isikut.
6. Vedaja tegutsemine erandolukorras
6.1. Erandolukorras, kui Vedajal tehnilistel, ilmastikuoludest tulenevatel või muudel põhjustel ei ole võimalik jätkata sõidugraafiku järgset avalikku liinivedu, on Vedaja kohustatud võtma tarvitusele kõik endast olenevad abinõud sõidugraafiku järgse avaliku liiniveo võimalikult kiireks taastamiseks. Erandolukorrast, mis takistab sõidugraafiku järgset avalikku liinivedu, on Vedaja kohustatud viivitamatult teatama Tellijale ja teistele huvitatud isikutele (kliendid, sadamad, Saaremaa ja Hiiumaa Vallavalitsus). Liiniveo katkemisel lepivad Vedaja ja Tellija eraldi kokku sõidugraafiku järgse liikluse taastamiseks võetavad meetmed, sh vajaduse teha ärajäänud reisid järgi.
6.2. Juhul kui erandolukorrast tingitud liiklustakistus kestab üle 2 (kahe) tunni, on Vedaja kohustatud takistusest lisaks Tellijale teavitama ka avalikkust.
6.3. Juhul kui sõidugraafiku järgse avaliku liiniveo katkemine on tingitud Reisiparvlaeva rikkest, on Vedaja kohustatud tooma sõidugraafiku järgse liikluse taastamiseks parvlaevaliinile asenduslaeva mitte hiljem kui 48 (neljakümne kaheksa) tunni jooksul ning teavitama Tellijat asenduslaeva kasutusele võtmisest. Vedaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik mõistlikud abinõud Reisiparvlaeva taaskasutuselevõtuks.
7. Garantii ja kindlustus
7.1. Hiljemalt 30 päeva enne liiniveo alustamist peab Vedaja esitama tingimusteta tagatise summas 120 000 eurot oma lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks Tellija ees, mida tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja (mille reiting on vähemalt Moody’s Baa3 tasemel või tasemel, mis võrdsustatakse Moody’s Baa3 tasemega) esimesel nõudmisel (first demand) garantiiga või rahasumma deponeerimisega Tellija arvelduskontole.
7.2. Vedaja on kohustatud Reisiparvlaeva majandusliku säilimise nõude ning muude Vedaja poolsete kohustuste võimalikust mittetäitmisest tekkivate nõuete tagamiseks esitama kasutusse andmise lepingu sõlmimisel Kasutusse andjale tagatise, mille suurus on vähemalt 250 000 eurot, kuid mitte väiksem, kui summaarne vara- ja vastutuskindlustuse lepingutes toodud omavastutus. Tagatise olemasolu tõendatakse finantsjärelevalve asutuse kontrollile alluva ja vastavat tegevusluba omava krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga.
7.3. Vedaja peab sõlmima oma kulul ning hiljemalt Reisiparvlaeva üleandmisel-vastuvõtmisel esitama Kasutusse andjale kogu Lepingu perioodiks sõlmitud Reisiparvlaeva varakindlustuslepingu (H&M) Reisiparvlaeva taastamisväärtuses, mille Kasutaja kooskõlastab eelnevalt Kasutusse andjaga. Varakindlustuslepingu võib sõlmida ka lühemaks ajaks (minimaalse perioodiga 1 aasta) tingimusel, et uus kindlustusleping sõlmitakse vähemalt 30 päeva enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist ja kogu Reisiparvlaeva kasutusse andmise periood on kaetud kindlustuslepinguga. Vastaval juhul esitab Vedaja Kasutusse andjale viivitamata uue kindlustuslepingu. Vedaja on kohustatud varakindlustuslepingu sõlmima kindlustusandjaga, mille reiting on vähemalt Moody’s Baa3 tasemel (või tasemel, mis võrdsustatakse Moody’s Baa3 tasemega). Kindlustuslepingu tingimused peavad olema rahvusvaheliselt tunnustatud (Institute Time Clauses Hull, viimane avaldatud redaktsioon varakindlustuslepingu sõlmimise hetkeks) ning garanteerima laevale täieliku kindlustuskaitse laeva hävingu või vigastuste korral. Varakindlustusleping peab välistama standardtingimuse paid first by the member, seega peab olema tagatud, et kindlustaja menetleb ja kannab juhtumiga seonduvad kulud juhtumist teavitamisest alates. Varakindlustuslepingus sätestatakse, et esmaseks soodustatud isikuks (beneficiary) on Kasutusse andja. Kõik kindlustuse nõuetest tulenevad vaidlusküsimused lahendab Kasutaja vahetult kindlustusandja ja kolmandate isikutega.
7.4. 30 päeva enne liiniveo alustamist peab Vedaja esitama Kasutusse andjale kogu Lepingu perioodiks vastutuskindlustuslepingu, mis tagab laevale, kolmandatele isikutele (sh laeva teenindavale sadamale), reisijatele, pagasile, sõidukitele ja esemetele tekitatud kahjude hüvitamise. Kindlustuslepingu võib sõlmida ka lühemaks ajaks (minimaalse perioodiga 1 aasta), eeldusel, et uus kindlustusleping sõlmitakse vähemalt 30 päeva enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist. Vedaja on kohustatud vastutuskindlustuslepingu sõlmima kindlustusandjaga, mille reiting on vähemalt Moody’s Baa3 tasemel (või tasemel, mis võrdsustatakse Moody’s Baa3 tasemega). Vastutuskindlustuslepingu tingimused peavad vastama ühe Kasutaja poolt valitud laevaomanike vastastikuse vastutuskindlustuse klubide rahvusvahelisse gruppi (International Group of P&I Clubs) kuuluva kindlustusklubi (P&I Club) vastutuskindlustuse reeglitele (P&I Rules) või samaväärsetele vastutusekindlustuse reeglitele (P&I Rules), kuid mitte väiksemas ulatuses kui kaubandusliku meresõidu seaduse peatükis 71 nõutav. Lisaks peab vastutuskindlustuse lepinguga olema kaetud Kasutaja tegevusest või tegevusetusest tulenevad nõuded laeva omaniku vastu. Vastutuskindlustusleping peab välistama standard tingimuse paid first by the member, seega peab olema tagatud, et kindlustaja menetleb ja kannab juhtumiga seonduvad kulud juhtumist teavitamisest alates.
8. Aruandlus
8.1. Vedaja on kohustatud pidama arvestust Lepingu alusel teostatava avaliku liiniveo kohta. Lepingu alusel teostatava avaliku liiniveo ja enda muu majandustegevuse tulude ja kulude arvestust peab Vedaja eraldatuna ja dokumenteerituna nii, et on võimalik Lepingu täitmise tulude ja kulude kontroll lahus Vedaja muust majandustegevusest. Tellijal on õigus saada Vedajalt Lepingu punktides 8.2–8.4 sätestatud korras informatsiooni avaliku liiniveo reiside, tulude ja kulude kohta.
8.2. Vedaja on kohustatud esitama Tellijale elektroonselt ja töödeldaval kujul iga kalendrikuu 10. kuupäevaks digitaalselt allkirjastatud aruande ja e-arve (raamatupidamise seaduse § 71 lõike 7 mõistes), vastavalt Lisas 2 toodud vormile ja tingimustele eelmise kalendrikuu kohta. Vedaja on kohustatud andma Tellijale viimase nõudel aruande kohta selgitusi ja lisateavet, sh võimaldama Tellija volitatud isikutel kontrollida Veoteenuse kohta peetavat arvestust (sh tutvuda vastavate raamatupidamise algdokumentidega). Tellijal on õigus saada koopiaid kõigist raamatupidamise algdokumentidest (sh lepingutest, arvetest, aktidest jne), mis tõestavad aruandluses kajastatud tulu või kulu. Tellija tagab, et kontrollimise käigus Tellijale teatavaks saanud Vedaja või tema lepingupartneri ärisaladus hoitakse konfidentsiaalsena. Ärisaladuseks ei loeta õigusaktide kohaselt avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet, seal hulgas toetuse summa suurus ja selle arvutamise aluseks olevad andmed.
8.3. Vedaja on kohustatud esitama Tellijale elektroonselt Tellija nõudmisel ja Tellija määratud ajaperioodi kohta kogu piletimüüki puudutavaid andmeid vastavalt Lepingu lisale 8 ja võimaldama Tellija nõudmisel Tellija volitatud isikutel tutvuda kogu piletimüügi andmestikuga. Kui vedajal on andmed kogutud ja süstematiseeritud Vedajale kuuluvas piletimüügikeskkonnas, piisab käesolevas punktis toodud kohustuse täitmiseks Tellijale juurdepääsu tagamises piletimüügikeskkonnale.
8.4. Vedaja on kohustatud esitama igakuiselt Tellija soovil informatsiooni Reisiparvlaeva tehnilise ekspluatatsiooni ja sellega kaasnevate kulude kohta – sh esitama vajadusel Reisiparvlaeva punkrilehed, logiraamatu (sh masinaruumi logi) vms väljavõtted ning võimaldama Reisiparvlaeval läbi viia vastavaid kontrolle. Tellija tagab, et kontrollimise käigus Tellijale teatavaks saanud andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele.
8.5. Kui Vedaja kasutab lepingupartnereid või teeb allhankeid või annab enda ülesannete täitmise muul alusel üle kolmandale isikule, peab ta tagama, et aruandlus esitatakse Tellija poolt nõutavas koosseisus ja vormis ka selle tegevuse kohta, mida tegi kolmas isik, ning et kolmas isik täidab Lepingu punktis 8.1 sätestatud nõudeid.
8.6. Vedaja on kohustatud esitama Tellijale või Tellija volitatud isikutele viimase nõudel Veoteenuse ja Veoteenusega seotud majandustegevuse kohta muud informatsiooni.
9. Vastutus
9.1. Tellija ei vastuta Vedajaga eelnevalt kokkulepitud reiside ning Vedaja poolt tegelikult teostatud reiside arvu erinevuse ja sellest erinevusest tekkivate tagajärgede eest.
9.2. Lepingu nende sätete, mis reguleerivad konkreetsete reiside tegemise kohustust ja selle täitmist, rikkumise eest ei kanna Vedaja vastutust juhul, kui see on tingitud vääramatust jõust.
10. Viivis, leppetrahv
10.1. Lepingus ettenähtud maksetega viivitamisel on viivitanud Pool kohustatud maksma teisele Poolele viivist 0,03% päevas viivitatud summast. Viivise arvestamist alustatakse maksetähtpäevale järgnevast päevast. Viivise tasumine ei vabasta viivitanud Poolt võlgu oleva summa tasumise kohustusest.
10.2. Kui Vedaja ei alusta Veoteenuse osutamist Lepingus ja selle lisades kokkulepitud ajal, korras ja mahus või lõpetab ühepoolselt Veoteenuse osutamise osaliselt või täielikult enne Lepingu kehtivuse lõppemist, on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 120 000 eurot. Tellijal puudub õigus nõuda leppetrahvi, kui Vedaja ei täida Lepingus toodud kohustusi vääramatu jõu tõttu või kui Vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne Lepingu kehtivuse lõppemist Tellija poolse olulise Lepingu rikkumise tõttu. Leppetrahv nõutakse sisse ka juhul, kui Tellija on Lepingu erakorraliselt üles öelnud Vedaja olulise Lepingu rikkumise tõttu.
10.3. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 120 000 eurot, kui Vedaja rikub Lepingu kehtivusperioodi jooksul 2 või enam korda Lepingut ning Tellija on rikkumisest teadasaamisel Vedajale vastava teate saatnud ning hoiatanud teda leppetrahvi kohaldamise eest rikkumise kordumise korral.
10.4. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 12 000 eurot, kui:
10.4.1. Vedaja rikub sõiduplaanijärgse liiniveo kohustust või liiniveo tingimusi ning jätab ära sõiduplaanijärgse reisi muul põhjusel kui vääramatu jõu tõttu. Reisiparvlaeva tehnilise rikke korral on sõidugraafiku-järgse reisi ärajätmine vabandatav esimese 48 (neljakümne kaheksa) tunni jooksul;
10.4.2. Vedaja on korduvalt jätnud täitmata Lepingu täitmise üle järelvalvava asutuse või organi ettekirjutusi;
10.4.3. Vedaja esitab Tellijale aruandes valeandmeid või aruandeid mittenõuetekohaselt.
10.5. Lepptrahvi rakendamisel on Tellijal õigus toetusena makstavat summat tasaarvelduse korras vähendada.
10.6. Lepingus sätestatud viivise ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
11. Lepingu kehtivus ja muutmine
11.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt ja kehtib kuni nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. Lepingu järgne teenuse osutamine algab 02.02.2021 ning kehtib kuni 01.02.2026.
11.2. Kui üks või mitu Lepingu sätet osutuvad kehtetuks seoses nende vastuoluga seaduse või teiste õigusaktidega, ei too nende kehtetus kaasa kogu Lepingu või Lepingu teiste sätete kehtetust. Sel juhul kohaldavad Pooled Lepingu neid sätteid, mis on lähedased kehtetule sättele ning teevad oma parimad jõupingutused kehtetu sätte asendamiseks või muul viisil vastavusse viimiseks õigusaktidega.
11.3. Kõik muudatused Lepingus ja selle lisades vormistatakse kirjalikult Lepingu lisadena ning kirjutatakse alla Poolte volitatud esindajate poolt, välja arvatud juhul, kui seadusest ei tulene teisiti.
12. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine
12.1. Käesoleva Lepingu ennetähtaegne lõpetamine on lubatud ainult Lepingus toodud tingimustel või Poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.2. Tellijal on õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, kui:
12.2.1. Vedaja suhtes kuulutatakse välja pankrot või algatatakse Vedaja likvideerimine, ilma Vedajale etteteatamiseta;
12.2.2 Vedaja rikub oluliselt (võlaõigusseadus § 116 lõige 1 ja 2) Lepingust tulenevaid kohustusi, teatades sellest Vedajale vähemalt 30 kalendripäeva ette;
12.2.3. Vedaja on korduvalt (vähemalt 3 korda) rikkunud Lepinguga võetud kohustusi ja Tellija on mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist sellest Vedajale kirjalikult teatanud ning hoiatanud teda Lepingu lõpetamise eest rikkumise kordumise korral, teatades sellest Vedajale vähemalt 30 kalendripäeva ette;
12.2.4. Vedaja ei ole esitanud või uuendanud Lepingu punktides 7.3–7.4 nõutud kindlustuslepinguid või Lepingu punktides 7.1–7.2 nõutud tagatisi Lepingus sätestatud tähtaegade jooksul, ilma Vedajale etteteatamiseta;
12.2.5. Vedaja Veoteenuse osutamiseks vajalikud tunnistused või sertifikaadid on lõppenud või tunnistatud kehtetuks, ilma Vedajale etteteatamiseta;
12.2.6. Vedaja on jätnud korduvalt (vähemalt 3 korda) täitmata Lepingu täitmise üle järelevalvava asutuse ettekirjutisi, teatades sellest Vedajale vähemalt 30 kalendripäeva ette;
12.2.7. Kasutusse andja on Reisiparvlaeva kasutusse andmise lepingu ennetähtaegselt üles öelnud;
12.2.8 Vedaja on jätnud täielikult või olulises osas tasumata Lepingu punktis 3.14 alapunktides 1–8 nimetatud avaliku liiniveoga seotud kulud kahe või enama kuu eest;
12.2.9. vastav alus on ette nähtud seaduses.
13. Vaidluste lahendamine
Lepingule ja Lepingu alusel tekkida võivate vaidluste lahendamisele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. Pooled püüavad lahendada Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused heas usus läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse see Eesti Vabariigi õigusaktide alusel Tellija asukohajärgses kohtus.
14. Teated ja informatsioon
14.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
14.2. Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon edastatakse alljärgnevatel aadressidel:
14.2.1. Tellijale suunatud teated edastab Vedaja aadressil Valge 4, Tallinn või e-posti teel [email protected];
14.2.2. Vedajale suunatud teated edastab Tellija aadressil Kihnu vald, Pärnu maakond või e-posti teel [email protected].
14.3. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui:
14.3.1. teade on edastatud teisele Poolele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamisele järgneval tööpäeval);
14.3.2. teade on teisele Poolele üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
14.3.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud 3 kalendripäeva).
14.4. Punktis 14.3 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Muul viisil kui Lepingu punktis 14.3 sätestatu võivad Pooled vahetada teateid, mis on kiireloomulise iseloomuga või mille edastamisel puuduvad õiguslikud tagajärjed.
14.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Kui üks Pool rikub käesolevat sätet, siis loetakse kohaselt saadetud teateks teade, mille teine Pool on edastanud Lepingus märgitud aadressile või e-posti aadressile.
16. Poolte allkirjad
Transpordiamet: |
Aktsiaselts Kihnu Veeteed: |
/allkirjastatud digitaalselt/ |
/allkirjastatud digitaalselt/ |
_______________________ |
_______________________ |
Kaido Padar |
Andres Laasma |
Facebook
Twitter