Teksti suurus:

Kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.03.2015
Avaldamismärge:RT I, 05.03.2015, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2015 otsus nr 611

Kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 18.02.2015

§ 1.  Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse numbritega täitemenetluse alustamise tasu ning kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda vaid täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse, et kui nõuet ei täideta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, edastab kohtutäitur elektroonilise vara arestimise akti krediidiasutusse, ning kui nõue täidetakse kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest, on kohtutäituri põhitasu 16 eurot.”;

2) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täitemenetluse alustamise tasu sõltub varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Mittevaraliste nõuete puhul sõltub täitemenetluse alustamise tasu kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks.

(2) Kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud elukoha või sideandmete või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi, on täitemenetluse alustamise tasu:
1) mittevaralise nõude puhul 15 eurot;
2) kuni 51 euro suuruse nõude puhul 15 eurot;
3) üle 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot;
4) üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot.

(3) Kui võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutusega kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud elukoha või sideandmete või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi, on täitemenetluse alustamise tasu:
1) mittevaralise nõude puhul 30 eurot;
2) kuni 51 euro suuruse nõude puhul 30 eurot;
3) 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot;
4) üle 5000 euro suuruse nõude puhul 120 eurot.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Kohtutäituri tasu elektroonilise arestimissüsteemi kaudu täidetud nõude puhul

(1) Kui täitedokumendi täitmine on täies ulatuses võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, on kohtutäituri põhitasu 16 eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtutäituri tasu rakendub juhul, kui nõue täidetakse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest arvates.”;

4) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik 15 eurot. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu.”;

5) paragrahvi 45 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:

§ 461. Lisatasu vallasvara müügi eest

Vallasvara müügi eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 20% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot.”;

7) paragrahvi 47 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-des 36, 38 ja 381 nimetatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus nõuda alates teisest tunnist lisatasu, mille suurus on 28 eurot.”;

8) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Justiitsministeeriumi otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.”.

§ 2.  Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 231 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 231. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamine

(1) Avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Vabariigi Valitsus võib avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korras täpsustada korraga hõlmatud isikute ja nõuete ringi ning nõuete täitemenetluses täitmisele esitamise tingimusi infotehnoloogiliste tõrgete korral.

(3) Riik, riigiorgan, kohaliku omavalitsuse üksus või selle organ või muu avalik-õiguslik juriidiline isik esitab nõude täitemenetluses täitmiseks avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata muu avaliku võimu kandja esitab avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra kohaselt täitemenetluses täitmiseks avalik-õiguslikud nõuded.

(5) Avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korraga hõlmatud nõue esitatakse täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) vahendusel, edastades vastava nõude kojale avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi kaudu. Sellisel juhul ei või kohtutäitur võtta nimetatud korraga hõlmatud nõuet täitmiseks muul viisil kui koja vahendusel.”;

2) paragrahvi 25 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.”;

3) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Elatisnõude puhul ei või vabatahtliku täitmise tähtaeg olla pikem kui kümme päeva.”;

4) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Täitedokumendi täitmise korral enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda vaid täitemenetluse alustamise tasu.”;

5) paragrahvi 63 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Täitemenetlusregistri vastutav töötleja on koda. Täitemenetlusregistri volitatud töötlejad on kohtutäiturid ja Justiitsministeerium.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–7 ning § 2 punktid 2–4 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 ning § 2 punktid 1 ja 5 jõustuvad 2015. aasta 1. märtsil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json