Teksti suurus:

Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord

Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord - sisukord
Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.04.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2014
Avaldamismärge:RT I, 05.04.2013, 21

Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord
[RT I 2010, 50, 308 - jõust. 28.07.2010]

Vastu võetud 22.03.2002 nr 53
RTL 2002, 45, 622
jõustumine 07.04.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.01.2005RTL 2005, 14, 14128.01.2005
13.04.2007RTL 2007, 33, 56927.04.2007
19.01.2009RTL 2009, 10, 12130.01.2009
14.07.2010RT I 2010, 50, 30828.07.2010
02.04.2013RT I, 05.04.2013, 1008.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013

Määrus kehtestatakse «Relvaseaduse» § 3 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määruses sätestatakse avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele ja kohtutele teenistusülesannete täitmise tagamiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile (edaspidi asutus) õppetööks ja vastava teenistusülesande täitmiseks seadusega ette nähtud teenistusrelvade liigid, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord.
[RT I 2010, 50, 308 - jõust. 28.07.2010]

§ 2.  Teenistusrelvade liigid

 (1) Teenistusrelvade liigid on:
[RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]
 1) tulirelv;
 2) gaasirelv;
 3) külmrelv;
 4) [Kehtetu – RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]
 5) pneumorelv;
 6) [Kehtetu – RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]

 (2) Teenistusrelvade laskemoonaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teenistusrelvades kasutatav laskemoon.

§ 3.  Teenistusrelvade käitlemise üldsätted

 (1) Teenistusrelvade käitlemise all mõistetakse käesolevas määruses teenistusrelvade ja vastava teenistusrelva laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, siseriiklikku edasitoimetamist, Euroopa Ühenduses edasitoimetamist, sisse- ja väljavedu ja hävitamist.
[RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]

 (2) Õppuse, õppelaskmise läbiviimisel ning teenistuse korraldamisel on kõik asutuse juhi poolt määratud vastutavad isikud kohustatud kontrollima teenistusrelvade ja laskemoonaga ohutut ja nõuetekohast ümberkäimist ning rakendama kõik meetmed nende kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks.

 (3) Igast teenistusrelva ja/või laskemoona kadumise juhtumist on isik kohustatud viivitamatult ette kandma vastutavale isikule ja ülemale, kes omakorda kannab alluvuse korras sellest ette ministrile. Iga teenistusrelva ja laskemoona kadumise juhtumi kohta viiakse asutuse juhi käskkirja alusel läbi teenistuslik (distsiplinaar-) juurdlus.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (4) Asutuse juht vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest asutuses.

§ 4.  Relvur

 (1) Asutuses organiseerib ja kontrollib teenistusrelvade ja laskemoona arvestust, hoidmist ja väljastamist relvade eest vastutav isik (edaspidi relvur). Relvur määratakse asutuse juhi käskkirjaga.

 (2) Relvuri vahetumisel või tema äraolekul üle kümne päeva antakse tema vastutusel olevad teenistusrelvad ning arvestusdokumendid üle teda asendavale isikule asutuse juhi käskkirjaga määratud komisjoni poolt. Komisjon koostab üleandmise akti, mille kinnitab asutuse juht.

 (3) Asutuse juht kontrollib selleks moodustatud komisjoni kaudu teenistusrelvade ja laskemoona hoidmist, olemasolu ja arvestust vähemalt kaks korda aastas ja rakendab vajalikke meetmeid avastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks.

2. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA SOETAMINE JA ARVESTUS 

§ 5.  Teenistusrelvade ja laskemoona soetamine

  Teenistusrelvi ja laskemoona soetab oma valitsemisalas olevatele asutustele vastav ministeerium või tema loal tema valitsemisala asutus. Ministeerium väljastab teenistusrelvade ja laskemoona soetamisloa (lisa 1).
[RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]

§ 6.  Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmine ja arvestus

 (1) Soetatud teenistusrelvad võetakse asutuses arvele hiljemalt kahe tööpäeva jooksul soetamise päevast alates.

 (2) Asutuses peavad olema teenistusrelvade arvestuseks järgmised dokumendid:
 1) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamat» (lisa 2);
 2) «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamat» (lisa 3);
 3) «Teenistusrelvade ja laskemoona saateleht» (lisa 4);
 4) «Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmise raamat» (lisa 5);
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]
 5) «Teenistusrelvade numbrilise arvestuse raamat» (lisa 6);
 6) «Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (lisa 7);
 7) «Relvaruumi tabel» (lisa 8);
 8) «Relvakapis hoitavate teenistusrelvade nimekiri» (lisa 9).

 (3) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatu» ning «Teenistusrelvade numbrilise arvestuse raamatu» lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja pitseeritud asutuse pitsatiga. Raamatu lõpus, pitsatiga kinnitatud lehel, peab olema relvuri allkirjaga kinnitatud sissekanne: «Raamatus on nummerdatud, nööritud ja kinnitatud pitsatiga . . . . . lehte». Käesolevas punktis nimetatud raamatud registreeritakse asutuse kantseleis, kus neile antakse registreerimisnumber. Raamatu esikaanele paremasse ülemisse nurka kirjutatakse registreerimisnumber ja tehakse märge salastatuse kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 262 «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord». Raamatuid säilitatakse kümme aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates.
[RT I 2010, 50, 308 - jõust. 28.07.2010]

 (4) Asutusse sissetulnud teenistusrelvade ja laskemoona saatedokumendid registreeritakse «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatus» (lisa 2).

 (5) Asutusest väljastatud teenistusrelvade ja laskemoona saatedokumendid, samuti asutusesisesed teenistusrelvi ja laskemoona käsitlevad dokumendid (aktid, saatelehed jms) registreeritakse «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatus» (lisa 3).

 (6) Teenistusrelvad ja laskemoon väljastatakse asutusest ja võetakse vastu «Teenistusrelvade saatelehe» (lisa 4) alusel. Saatelehed vormistatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale, teine vastuvõtjale. Sama kord kehtib teenistusrelvade ja laskemoona asutusesisesel ümberpaigutamisel.

 (7) Teenistusrelvade ja laskemoona saatelehtede alusel tehakse vastav sissekanne «Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatus» (lisa 5). Vastuvõetud teenistusrelvad registreeritakse viivitamatult «Teenistusrelvade numbrilise arvestuse raamatus» (lisa 6). Asutuse juhi otsuse alusel võidakse teenistusrelvade arvestust pidada arvutis, kui on rakendatud meetmed arvestuse säilimiseks ja vajaliku salastatuse tagamiseks.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (8) Kõlbmatu teenistusrelva ja kulutatud laskemoona mahakandmise ja vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt. Teenistusrelva mahakandmise akt kinnitatakse vastavalt ministeeriumi, ameti või inspektsiooni juhi poolt.

3. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA HOIDMINE 

§ 7.  Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmise üldsätted

 (1) Teenistusrelvi ja laskemoona hoitakse relvahoidlas:
 1) relvalaos;
 2) relvaruumis.

 (2) Relvahoidlas tagatakse teenistusrelvade ja laskemoona säilimine, hooldamine ning pidevas kasutamisvalmiduses hoidmine.

 (3) Teenistusrelvad kinnistatakse asutuse juhi käskkirjaga numbriliselt neile asutuse isikutele, kellel seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega on lubatud relva kanda teenistusülesannete täitmiseks või enesekaitseks.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (4) Isikutele kinnistatud teenistusrelvi ja nende juurde kuuluvat laskemoona hoitakse relvaruumis või §-s 8 sätestatud juhtudel asutuse relvakapis või § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudes elukohas. Kinnistamata teenistusrelvi ja laskemoona hoitakse relvalaos.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (5) Asutuse relvalaost asutuse juhi käskkirjaga väljaantud teenistusrelvad antakse samal päeval hoiule asutuse relvaruumi või §-s 8 sätestatud juhtudel asutuse relvakappi.

 (6) Relvahoidlas lubatakse lisaks teenistusrelvadele ja laskemoonale hoida:
 1) teenistusrelvade osi ning teenistusrelvade hooldusvahendeid;
[RT I 2010, 50, 308 - jõust. 28.07.2010]
 2) erivahendeid.

§ 8.  Relvakapp

 (1) Relvakapp on tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist, millel on vähemalt üks turvalukk.

 (2) Relvakapis on vähemalt kaks eraldi lukustatavat laegast, millest üks on ette nähtud laskemoona ja sütikute ning teine püssirohu hoidmiseks.

§ 9.  Kuni kaheksa teenistusrelva hoidmine

 (1) Kuni kaheksa relva hoidmiseks relvahoidlat ei nõuta. Asutus võib kuni kaheksa relva hoida oma asukohas raudkapis või seifis (edaspidi relvakapp), kusjuures padruneid hoitakse eraldi lukustatavas laekas.

 (2) Ruum, kus asub relvakapp, on varustatud elektroonilise valvesignalisatsiooniga. Ruumi uks on terasplekist või plekiga üle löödud, vähemalt kahe turvalukuga ning avaneb ainult väljapoole. Ruumi akendel on metallvõred, mis on valmistatud vähemalt 15-mm läbimõõduga metallvarrastest, mille ristumiskohad on omavahel kokku keevitatud ja võreavadega mitte üle 150 x 150 mm.

§ 10.  Nõuded relvahoidla seintele, põrandale ja laele

 (1) Relvahoidla seinad on vähemalt 40 cm paksusest silikaattellisest või raudbetoonist. Kui seda tingimust ei ole võimalik täita, kaetakse seinad seestpoolt võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15-mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm × 150 mm. Võresein kinnitatakse kindlalt seina külge.

 (2) Relvahoidla põrand ja lagi on raudbetoonist või vähemalt sama tugevusega materjalist. Keldri või muude ruumide paiknemisel relvahoidla all peab olema välistatud võimalus tungida relvahoidlasse läbi põranda.

§ 11.  Nõuded relvahoidla ustele ja akendele

 (1) Relvahoidlal on topeltuksed, neist välimine vähemalt 6 mm paksusest terasest, sisemine võreuks vähemalt 15-mm läbimõõduga ristumiskohast kokkukeevitatud terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm × 150 mm. Välisukses on silmade kõrgusel vaateaken mõõtudega 150 mm x 150 mm, mille klaas kinnitub seestpoolt. Välisuksel on kaks turvalukku ning uks avaneb ainult väljapoole. Võreuksel on turvalukk seestpoolt sulgemise võimalusega.

 (2) Akendel on seina sisse kinnituvad metallvõred, mille ava suurus ei ületa 100 mm × 100 mm (70 mm × 70 mm esimesel korrusel), mis on valmistatud vähemalt 10-mm läbimõõduga terasvarrastest ja mille ristumiskohad on kokku keevitatud. Esimese korruse aknad on väljapoole avanevate ja seestpoolt suletavate metallist või metalliga ülelöödud luukidega. Samad nõuded kehtivad ka seina sees olevate ventilatsiooni- ja muude avade kohta.

 (3) Relvahoidla kõik aknad (avad) on varustatud seestpoolt suletava kattega, mis välistab kahjustavate esemete või ainete sattumise hoidlasse.

 (4) Relvahoidla uste ja akende kanderaamid on metallist paksusega mitte alla 4 mm ja kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae külge.

§ 12.  Relvahoidla elektriseadmed ning turvalisuse ja tuleohutuse tagamine

 (1) Relvahoidlas on valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada ilma relvahoidla ust avamata. Valgustus paigutatakse selliselt, et see ei pimestaks ja võimaldaks vaateaknast relvahoidla sisemust jälgida.

 (2) Relvahoidla elektriseadmed on plahvatusohutu teostusega.

 (3) Relvahoidla on eraldi tuletõkkesektsioon.

 (4) Relvahoidla varustatakse:
 1) elektroonilise valvesignalisatsiooniga, kusjuures pidevalt töötavad andurid paigaldatakse nii, et aknad, uksed, seinad, lagi ja põrand oleks elektroonilise valve all;
 2) elektroonilise valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvahoidlasse kui asutuse valveruumi;
 3) esmaste tulekustutusvahenditega;
 4) tõhustatud piksekaitsesüsteemiga;
 5) automaatse tulekahjusignalisatsiooniga;
 6) autonoomse elektritoitesüsteemiga.

 (5) Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine relvahoidlas on keelatud. Esmased tulekustutus-, esmaabi- ja päästevahendid võivad paikneda relvahoidla välisukse juures.

 (6) Õhuniiskus relvahoidlas ei tohi ületada 50 %.

§ 13.  Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine relvalaos

 (1) Relvalaos hoitakse tulirelvi koos nende juurde kuuluvate tööriistade ja puhastusvahenditega tehase pakendis. Kastid on plommitud ümberringi, kaaned aga kinnitatud 4–8 kruviga. Kastid on virnastatud nii, et oleks hõlbus kontrollida plommide seisukorda.

 (2) Püstoleid hoitakse lukustatud, relvuri poolt pitseeritud relvakappides. Kõik hoiulolevad teenistusrelvad kantakse «Teenistusrelvade numbrilise arvestuse raamatusse» (lisa 6).

 (3) Laskemoona hoitakse relvalaos teenistusrelvadest eraldi asuvas ruumis, millel on tugevad akendeta ja avadeta seinad ning eraldi sissekäik. Laskemoonakastid on kindlalt suletud ja laojuhataja poolt pitseeritud. Kastil on sedel, millel on näidatud laskemoona hulk, kasti avamise kuupäev ja vastutava isiku allkiri.

§ 14.  Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine relvaruumis

 (1) Relvaruumis hoitakse teenistusrelvi ja nende laskemoona relvakappides, kus igal teenistusrelval on oma pesa. Iga relvapesa juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud teenistusrelva liik, teenistusrelva number ja isiku nimi, kellele teenistusrelv on kinnistatud.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (2) Laskemoona hoitakse tehase pakendis. Lahtiselt hoitakse kaht salvetäit padruneid iga teenistusrelva kohta.

 (3) Relvaruumis on:
 1) «Relvaruumi tabel» (lisa 8), milles näidatakse relvaruumis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona kogus kaliibrite ja markide (tüüpide) kaupa, kappide nimetused ja arv ning järjekorranumbrid. «Relvaruumi tabelile» kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur ja ainult nemad võivad teha tabelis muudatusi ning parandusi, kinnitades neid oma allkirjaga;
 2) «Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (lisa 7);
 3) «Teenistusrelvade ja laskemoona kontrollraamat» (lisa 10).

 (4) Igal relvakapil on silt, kus on näidatud kapi number, vastutava isiku ametinimetus ja nimi ning kapi pitseerimise pitsati number.

 (5) Relvakapi ukse siseküljel on «Relvakapis hoitavate teenistusrelvade nimekiri» (lisa 9), millele kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur.

 (6) Relvaruumis on relvavaruna lubatud hoida eraldi kapis isikutele kinnistamata teenistusrelvi, mille arv ei ületada 10 % kinnistatud teenistusrelvade arvust.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (7) Relvaruum, relvakapid ja kastid laskemoonaga on lukustatud ja pitseeritud asutuse pitsatiga.

 (8) Õppe- ja spordirelvade hoidmisel relvaruumis tähistatakse nende asukoht vastava sildiga ja eraldatakse nad teistest relvadest vaheseinaga.

§ 15.  Toimkondade vahetus

 (1) Asutuses, kus on toimkonnad moodustatud, võtab toimkondade vahetumisel uus korrapidaja relvaruumi ja relvakappide võtmed, teenistusrelvad ja laskemoona eelmiselt korrapidajalt vastu «Relvaruumi tabeli» (lisa 8) ja «Relvakapis hoitavate teenistusrelvade nimekirja» (lisa 9) alusel.

 (2) Toimkondade vahetusel kontrollitakse relvaruumi valvesignalisatsiooni, riivide ja lukkude korrasolekut ning tulekustutusvahendite olemasolu.

 (3) Korrapidamise üleandmise-vastuvõtmise raamatusse tehakse sissekanne, kus näidatakse teenistusrelvade ja laskemoona kogus, mis on korrapidamise üleandmise momendil relvaruumis ja mis on välja antud isikutele. Laskemoona võetakse vastu (antakse üle) pitseeritud kastides.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

§ 16.  Relvaruumi ja relvakappide võtmete hoidmine

 (1) Relvaruumi ja relvakappide võtmed on eraldi kimbus ja asuvad alaliselt asutuse korrapidaja või relvuri käes. Võtmete üleandmine kolmandale isikule on keelatud.

 (2) Relvahoidla ja relvakappide tagavaravõtmeid hoitakse asutuse korrapidaja või relvuri seifis pitseeritud pinalis või kotis.

 (3) Võtmete kaotamisel vahetatakse relvaruumi ja relvakappide lukud.

§ 17.  Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmise eest vastutava isiku puudumine

 (1) Relvuri puudumisel võib relvahoidla või relvakapi avada asutuse juhi loal tagavaravõtmega, mis on hoiul asutuse seifis. Avamine toimub vähemalt kolme asutuse juhi poolt määratud isiku juuresolekul. Relvahoidla või relvakapi avamise kohta koostatakse vabas vormis akt kahes eksemplaris.

 (2) Relvahoidla või relvakapp lukustatakse ja pitseeritakse pitsatiga, kusjuures pitsati number näidatakse ära aktis. Väljaantud teenistusrelvad kantakse «Teenistusrelvade laskemoona väljaandmise raamatusse» (lisa 7).

 (3) Kui vastutav isik tuleb teenistusse, on ta kohustatud tema äraolekul avatud relvahoidla või relvakapi avama selleks asutuse juhi poolt määratud kolme isiku juuresolekul ja kontrollima relvahoidlas või relvakapis olevate teenistusrelvade ja laskemoona kogust ja selle vastavust arvestusdokumentidele ning tulemustest ette kandma asutuse juhile.

§ 18.  Relvahoidla kontrollimine

  Relvahoidlat kontrolliv isik kontrollib relvade ja laskemoona olemasolu ja seisundit, mille kohta teeb sissekande «Teenistusrelvade ja laskemoona kontrollraamatusse» (lisa 10). Teenistusrelvade või laskemoona puudujäägi avastamisel on kontrolliv isik kohustatud sellest teatama asutuse juhile juurdluse alustamiseks.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

4. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA SISERIIKLIK EDASITOIMETAMINE 
[RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]

§ 19.  Teenistusrelvade ja laskemoona siseriikliku edasitoimetamise üldsätted
[RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]

 (1) Käesolevas määruses mõistetakse teenistusrelvade ja laskemoona siseriikliku edasitoimetamise all nende vedu transpordivahendiga riigi piirides ühest kohast teise ilma teenistusrelvade ja laskemoona vahepealse kasutamise eesmärgita (edaspidi relvavedu).
[RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]

 (2) Relvaveoks annab seda korraldav asutus välja käskkirja, milles näidatakse:
 1) veetavate teenistusrelvade ja/või laskemoona kogus;
 2) veo alg- ja sihtpunkt;
 3) veoks vajaminev(ad) auto(d);
 4) saatemeeskond, selle relvastus ning ülem;
 5) eraldatavad sidevahendid ja -koodid;
 6) saatemeeskonna ja autojuhi instrueerija ning instrueerimise asukoht.

 (3) Veetavad teenistusrelvad peavad olema tühjaks laetud ja lahti võetud viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu, ning pakitud plommitud või pitseeritud kastidesse.

§ 20.  Nõuded teenistusrelvade ja laskemoona vedavale autole ja selle meeskonnale

 (1) Relvavedu toimub kinnise veoseruumiga, tehniliselt korras autoga. Kuni 20 relva ja/või 10 000 padruni veoks võib kasutada B-kategooria autot, suurema relvapartii veoks aga C-kategooria autot.

 (2) Auto veoseruumi uksed on kindlalt suletud ja lukustatud. Auto on varustatud kütusega kogu teekonnaks.

 (3) Laskemoona veol juhindutakse ohtlike veoste veo eeskirjadest.

 (4) Rohkem kui viie tulirelva veol kuulub saatemeeskonda vähemalt kaks relvastatud saatjat.

 (5) Alla 20 teenistusrelva ja/või 10 000 padruni veol, kui seda võimaldab auto istekohtade arv, on saatemeeskonnal lubatud olla samas autos. Sel juhul on auto vähemalt nelja uksega.

 (6) Üle 20 teenistusrelva ja/või 10 000 padruni veol on saateauto(d), milleks võib olla oma ametkonna alarmauto. Saateauto on vähemalt nelja uksega. Kui saatemeeskond ei mahu oma ametkonna alarmautosse või ametkonnal puudub alarmauto, saadab kokkuleppel politseiga relvaautot lisaks saateautole erivärvides politseiauto.

 (7) Kolonn moodustatakse nii, et kõige ees liigub relvaauto, selle järel saateauto. Politseiauto liigub kolonni ees.

 (8) Kolonni sidevahendid tagavad katkematu side nii kolonni autode kui ka kolonni ja lähtepunkti ja/või sihtpunkti vahel.

5. peatükk TEENISTUSRELVADE KANDMINE 

§ 21.  Teenistusrelvade kandmise üldsätted

 (1) Relvakandmise õigus antakse isikule asutuse juhi käskkirjaga pärast teenistusrelva ja laskemoona praktilise käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutuste edukat sooritamist.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (2) Teenistusrelva kandmist õigustavaks dokumendiks on politseiametnikul ametitõend, teistel isikutel ametitunnistus või ametitõend (edaspidi ametitunnistus), millel on märge relvakandmise õiguse kohta. Ametitunnistusel on isiku foto, isikukood, asutuse vapipitser ja asutuse juhi allkiri, kehtivuse aeg. Asutuse vapipitser ja asutuse juhi allkiri antakse üksnes paberkandjal ametitunnistusele.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (3) Relvakandmise õigust omaval isikul on keelatud:
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]
 1) kanda teenistusrelva teenistusvälisel ajal, välja arvatud käesoleva määruse § 23 lõikes 4 sätestatud juhul;
 2) anda teenistusrelva kõrvalise isiku kätte;
 3) kanda teenistusrelva, olles alkoholijoobes, samuti narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all;
 4) kanda teenistusrelva miitingul, demonstratsioonil, pidustustel ja muul avalikul üritusel, välja arvatud juhul, kui selle kandmine on seotud teenistusülesande täitmisega.

 (4) Ametivormi kandev isik kannab teenistusrelva vööl kabuuris. Erariietes töötaja kannab teenistusrelva varjatult.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

§ 22.  Teenistusrelvade ja laskemoona väljastamine

 (1) Teenistusrelva ja laskemoona väljastab korrapidaja või relvur isikule, kellele teenistusrelv on kinnistatud või selle kasutamine on lubatud asutuse juhi käskkirjaga. Teenistuserelvi ja laskemoona väljastatakse teenistuse või õppuse ajaks allkirja vastu «Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamatus» (lisa 7), kuhu märgitakse väljaantud relva seeria ja number ning laskemoona liik ja kogus.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (2) Asutuse juht võib kehtestada teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise korra «Teenistusrelva asenduskaardi» (lisa 11) alusel. «Teenistusrelva asenduskaardile» kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur. Teenistusrelva asenduskaarti hoitakse relvakapis puuduva relva asukohas (pesas). Sel juhul sissekannet «Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse» (lisa 7) ei tehta.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

§ 23.  Isikliku relva ja teenistusrelva hoiule andmine

 (1) Kui isik tuleb teenistusse isikliku relvaga, annab ta selle teenistuse ajaks hoiule korrapidajale või relvurile. Pärast teenistusaja lõppu tagastab korrapidaja või relvur isikule tema isikliku relva. Isiklikku relva hoitakse relvaruumis eraldi relvakapis, selle hoiulevõtmine ja tagastamine peab olema fikseeritud «Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamatus» (lisa 7).
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (2) Õppuse või teenistuse lõppedes teenistusrelvad puhastatakse ja antakse üle korrapidajale ja relvurile. Öisel ajal pühitakse teenistusrelvad ainult pealt, lõplikult puhastatakse relvad päevasel ajal.

 (3) Kui teenistuse lõpetanud, toimkonnast vabanenud, lähetuselt või õppuselt saabunud isik ei anna samal päeval ära oma teenistusrelva, kannab korrapidaja või relvur sellest viivitamatult ette asutuse juhile. Asutuse juht on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud teenistusrelva ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (4) Asutuse juht võib erandkorras lubada isikule kinnistatud teenistusrelva, välja arvatud automaattulirelva, ja kolme salvetäit padruneid kanda teenistusvälisel ajal ja hoida alaliselt elukohas. Luba vormistatakse asutuse juhi käskkirjaga, mille koopia asub relvaruumis või relvuri käes.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

 (5) Isik, kellel on lubatud hoida teenistusrelva oma elukohas, tagab teenistusrelva ja laskemoona säilimise olukorras, mis välistab nende sattumise kõrvalise isiku kätte.
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

6. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA SISSE- JA VÄLJAVEDU 

§ 24.  Teenistusrelvade ja laskemoona Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu

 (1) Avalikku võimu teostavate valitsusasutuste ja kohtute teenistusrelvade ja laskemoona riiki sissevedu ja riigist väljavedu on lubatud vastava valitsemisala ministri loal (lisa 12).

 (2) Luba vormistatakse enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel. Loale kirjutavad alla minister ja kantsler. Loal peab olema vapipitser.

 (3) Loa teenistusrelvade ja laskemoona väljaveoks võib vastava valitsemisala minister anda üksnes juhul, kui teenistusrelvad viiakse Eestist ajutiselt välja seoses osavõtuga õppustest, võistlustest või muudest taolistest üritustest, kusjuures teenistusrelvad peavad olema määratud tähtajaks Eestisse tagasi toodud. Muudel juhtudel toimub teenistusrelvade väljavedu «Strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi seadusega» ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.

 (4) Teenistusrelvi ja laskemoona võib Eestisse sisse tuua ja Eestist välja viia rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu.

 (5) Teenistusrelvade ja laskemoona ladustamine tolliladustamise protseduuriga ei ole lubatud.

 (6) Teenistusrelvad ja laskemoon peavad olema nende saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Teenistusrelvade ja laskemoona nomenklatuur ei tohi erineda loal märgitud nomenklatuurist ning nende kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.

 (7) Luba märgistatakse tollivormistusel ning tagastatakse selle esitajale. Riigisaladuseks tunnistatud teenistusrelvade tollivormistust võib teostada tolliametnik, kellel on riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamise luba. Märgistatud loa tagastab selle saanud asutus loa väljastanud ministeeriumile viie tööpäeva jooksul pärast teenistusrelvade sisse- ja väljavedu.

61. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE EUROOPA ÜHENDUSES 
[RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]

§ 241.  Teenistusrelvade ja laskemoona edastoimetamine Euroopa Ühenduses

 (1) Avaliku võimu teostavate valitsusasutuste ja kohtute teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamine Euroopa Ühenduses on lubatud vastava valitsemisala ministri loal (lisa 13).

 (2) Luba vormistatakse enne teenistusrelva ja laskemoona edasitoimetamist. Loale kirjutavad alla minister ja kantsler. Loal peab olema vapipitser.

 (3) Loa teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamiseks võib vastava valitsemisala minister anda üksnes juhul, kui teenistusrelvad viiakse Eestist ajutiselt välja seoses osavõtuga õppusest, võistlustest või teenistusülesande täitmiseks, mis tuleneb välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist, kusjuures teenistusrelvad peavad olema määratud tähtajaks Eestisse tagasitoodud.

 (4) Teenistusrelvad peavad olema nende saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad.
[RTL 2009, 10, 121 - jõust. 30.01.2009]

7. peatükk TEENISTUSRELVADE HÄVITAMINE 

§ 25.  Teenistusrelvade hävitamine

  Teenistusrelvade hävitamine toimub vastavalt ministeeriumi, ameti või inspektsiooni juhi otsusel vastavalt siseministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 100 «Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise ja hävitamise kord» sätestatud korrale.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 26.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 31. märtsil 2002. a.

Lisa 1 Teenistusrelvade ja laskemoona soetamise luba

Lisa 2 Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamat

Lisa 3 Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamat

Lisa 4 Teenistusrelvade ja laskemoona saateleht

Lisa 5 Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmise raamat
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 01.04.2013]

Lisa 6 Teenistusrelvade numbrilise arvestuse raamat

Lisa 7 Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamat

Lisa 8 Relvaruumi tabel

Lisa 9 Relvakapis hoitavate teenistusrelvade nimekiri

Lisa 10 Teenistusrelvade ja laskemoona kontrollraamat

Lisa 11 Teenistusrelva asenduskaart
[RT I, 05.04.2013, 10 - jõust. 08.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

Lisa 12 Teenistusrelvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo luba

Lisa 13 Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamise luba