Teksti suurus:

Tervisekassa põhikiri

Tervisekassa põhikiri - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.04.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.04.2023, 8

Tervisekassa põhikiri
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]

Vastu võetud 05.01.2001 nr 3
RT I 2001, 5, 14
jõustumine 14.01.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
24.09.2002RT I 2002, 78, 46601.10.2002
05.09.2003RT I 2003, 61, 40501.10.2003
11.05.2006RT I 2006, 23, 17026.05.2006
02.04.2009RT I 2009, 20, 13411.04.2009
23.08.2010RT I 2010, 60, 40701.01.2011
28.06.2012RT I, 03.07.2012, 1306.07.2012
03.01.2014RT I, 09.01.2014, 712.01.2014
03.12.2015RT I, 08.12.2015, 501.01.2016, osaliselt 01.01.2017
21.12.2017RT I, 29.12.2017, 2401.01.2018
16.08.2018RT I, 18.08.2018, 101.09.2018, osaliselt 01.01.2019
28.03.2019RT I, 29.03.2019, 1401.04.2019
19.03.2020RT I, 25.03.2020, 328.03.2020
31.03.2022RT I, 01.04.2022, 2104.04.2022
30.03.2023RT I, 05.04.2023, 108.04.2023, määruses, välja arvatud §-s 54, asendatud sõna „haigekassa” sõnaga „Tervisekassa” vastavas käändes

Määrus kehtestatakse «Tervisekassa seaduse» § 5 lõike 2 alusel.
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Tervisekassa
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]

  (1) Tervisekassa on Tervisekassa seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik.
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]

  (2) Tervisekassa ingliskeelne nimi on Estonian Health Insurance Fund.

§ 2.   Tervisekassa asukoht

  Tervisekassa asub Tallinnas.

§ 3.   Tervisekassa tegevuse õiguslikud alused

  Tervisekassa juhindub oma tegevuses Tervisekassa seadusest, «Ravikindlustuse seadusest», käesolevast põhikirjast ja teistest õigusaktidest ning Eesti Vabariigi tervishoiupoliitikast.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

§ 4.   Tervisekassa sümboolika

  (1) Tervisekassal on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra sätestab Tervisekassa sümboolika statuut. Tervisekassa sümboolika statuudi kinnitab Tervisekassa juhatus.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

  (2) Tervisekassal on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on Tervisekassa sümbol ja ääres kiri «Tervisekassa * Estonian Health Insurance Fund».
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]

  (3) Tervisekassa dokumendid vormistatakse õigusaktides või Tervisekassa asjaajamiskorras ettenähtud korras. Tervisekassa üldplangil on Tervisekassa nimi ja kontaktandmed eesti ja/või inglise keeles.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 5.   Tervisekassa organid

  Tervisekassa organid on Tervisekassa nõukogu (edaspidi nõukogu) ja Tervisekassa juhatus (edaspidi juhatus).

2. peatükk TERVISEKASSA NÕUKOGU 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.   Nõukogu

  (1) Tervisekassa kõrgeim organ on 6-liikmeline nõukogu.

  (2) Tervishoiu korraldamise valdkonna eest vastutav minister ja riigi eelarvepoliitika valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liikmed ametikoha järgi. Vabariigi Valitsus nimetab või kutsub tagasi neli nõukogu liiget Tervisekassa seaduse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.
[RT I, 18.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

§ 7.   Nõukogu liikme staatuse tekkimine

  Nõukogu liikme volitused ja õigused ning kohustused tekivad tema nõukogu liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest alates. Ametikohajärgsete nõukogu liikmete volitused ja õigused ning kohustused tekivad üheaegselt nende isikute volituste tekkimisega vastaval ametikohal.
[RT I, 18.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

§ 8.   Nõukogu pädevus

  Lisaks Tervisekassa seaduse §-s 12 sätestatud pädevusele nõukogu:
  1) annab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse Tervisekassa põhikirjas tehtavate muudatusettepanekute kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  2) moodustab vajadusel komisjone, määrates nende koosseisu ja ülesanded;
  3) tutvub Tervisekassa dokumentidega, samuti kontrollib või teeb asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida Tervisekassa raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Tervisekassa tegevuse vastavust seadustele, Tervisekassa põhikirjale ja nõukogu otsustele;
  4) nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt ülevaateid Tervisekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, informatsiooni Tervisekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Tervisekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
  5) teavitab kohe Vabariigi Valitsust Tervisekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Tervisekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
  6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kindlustatud isikult Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuste osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestamiseks;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  7) kinnitab nõuded Tervisekassa eelarve projekti ettevalmistamiseks;
  71) kinnitab juhatuse ettepanekul Tervisekassa vähemalt nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted ning esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  8) [kehtetu - RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  9) võtab vajaduse korral vastu Tervisekassa lisaeelarve, suurendades või vähendades Tervisekassa kulusid ja kulude katteallikaid tasakaalustatult;
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  10) [kehtetu - RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]
  11) [kehtetu - RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]
  12) [kehtetu - RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]
  121) otsustab riskireservi kasutusele võtmise;
  13) [kehtetu - RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]
  14) annab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse Tervisekassa reservkapitali kasutusele võtmise kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  15) otsustab tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel enam kui 30 protsendi ulatuses jooksvaks aastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest;
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  16) esitab üks kord aastas valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande Tervisekassa majandustegevuse kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  17) kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
  18) korraldab juhatuse esimehe ametikoha täitmiseks konkursi vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja määrab vajadusel juhatuse esimehe kohusetäitja;
  19) otsustab juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega sõlmitavate ametilepingute põhitingimused;
  20) määrab juhatuse liikme täitma juhatuse esimehe kohuseid ajavahemikul juhatuse esimehe tagasikutsumisest kuni uue juhatuse esimehe nimetamiseni;
  21) otsustab juhatuse liikmete esindamisõiguse piiramise;
  22) annab seisukoha juhatuse või juhatuse esimehe otsuste õiguspärasuse küsimuses juhul, kui juhatuse liige on informeerinud nõukogu esimeest või tema äraolekul aseesimeest, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
  23) valib nõukogu aseesimehe;
  24) kinnitab nõukogu kodukorra;
  25) kiidab heaks juhatuse poolt valitud nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks sõlmitava vastutuskindlustuslepingu kindlustusandja ja lepingu tingimused;
  26) [kehtetu - RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]
  27) kinnitab Tervisekassa 4 aasta arengukava ja aasta tulemuskaardi.
[RT I 2006, 23, 170 - jõust. 26.05.2006]

2. jagu Nõukogu esimees ja aseesimees 

§ 9.   Nõukogu esimees

  Valdkonna eest vastutav minister on nõukogu esimees ametikoha järgi.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 10.   Nõukogu aseesimehe valimine

  (1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe. Nõukogu aseesimehe valimine toimub vastavalt Tervisekassa seaduse §-s 15 sätestatule. Hääletamine on avalik, valimistel antud hääled loeb kokku koosoleku juhataja. Valimiste käik ja hääletustulemused protokollitakse.

  (2) Iga nõukogu liige võib aseesimehe valimisel üles seada ainult ühe kandidaadi ega tohi ennast ise kandidaadina üles seada. Kandidaadi ülesseadmise ettepanek tehakse kirjalikult ja esitatakse nõukogu koosoleku juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamise algust.

  (3) Enne hääletamist annab ülesseatud kandidaat kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Kui enne hääletamise algust ei ole kandidaat andnud kirjalikku nõusolekut kandideerimiseks, loetakse kandidaat loobunuks ja tema suhtes jääb hääletamine ära.

  (4) Kui üles on seatud üks kandidaat, peab nõukogu liige hääletama kas poolt või vastu. Kui üles on seatud kaks või enam kandidaati, võib nõukogu liige hääletada ainult ühe ülesseatud kandidaadi poolt. Valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul kohalviibivatest nõukogu liikmetest.

  (5) Kui ükski kandidaat ei kogu nõutud arvu hääli, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi suhtes läbi kordushääletus. Valituks osutub kandidaat, kes kogub suurema arvu hääli. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks nõukogu esimehe hääl.

§ 11.   Nõukogu esimehe pädevus

  Lisaks Tervisekassa seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud pädevusele nõukogu esimees:
  1) kutsub kokku nõukogu koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused;
  2) korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil vastuvõetud otsustest vastavalt Tervisekassa seaduse §-s 18 sätestatule;
  3) valmistab ette ja esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  4) otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele ja juhatuse esimehele täiendavalt nõukogu koosolekule kutsuda;
  5) määrab nõukogu koosoleku protokollija;
  6) sõlmib nõukogu esindades Tervisekassa eest ja nimel juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega ametilepingud;
  7) kirjutab alla nõukogu otsustele;
  8) teeb nõukogule ettepaneku nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui nõukogu liige on talle teatanud, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
  9) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse või juhatuse esimehe otsuse õiguspärasuse küsimuses seisukoha võtmiseks, kui juhatuse liige on teda informeerinud, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
  10) esitab vajadusel nõude juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks.

3. jagu Nõukogu otsus 

§ 12.   Nõukogu otsuse vastuvõtmine

  Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata vastavalt Tervisekassa seaduse §-des 17 ja 18 sätestatud korrale.

4. jagu Nõukogu koosolek 

§ 13.   Nõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht

  (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

  (2) Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on Tervisekassa asukoht, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.

§ 14.   Nõukogu koosoleku kokkukutsumine

  (1) Nõukogu koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Teate edastamine võib toimuda posti, faksi või elektronposti teel. Koosoleku kutsub kokku ja teatele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees.

  (2) Nõukogu esimees (tema äraolekul nõukogu aseesimees) kutsub nõukogu liikmelt, juhatuselt, juhatuse esimehelt või audiitorilt nõude saamise korral kümne päeva jooksul kokku nõukogu erakorralise koosoleku. Nõukogu erakorralist koosolekut ei kutsuta kokku, kui nõude esitamisest jääb korralise koosoleku toimumiseni vähem kui kaks nädalat.

  (3) Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:
  1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
  2) koosoleku päevakord ja vastavate ettekannete esitajad;
  3) otsuse vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, mis lisatakse teatele või tehakse alates teate väljastamise päevast kättesaadavaks infotehnoloogiliste vahenditega või esitatakse nõukogu liikmetele tutvumiseks Tervisekassa asukohas. Kui nõukogu koosoleku päevakorras on juhatuse esimehe või juhatuse liikmete nimetamine, tuleb koosoleku kokkukutsumise teatele lisada või kättesaadavaks teha kandidaatide olemasolevad nõusolekud (avaldused) ja elulookirjeldused;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  4) muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.

§ 15.   Nõukogu koosoleku kvoorum

  (1) [Kehtetu - RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub Tervisekassa seaduse § 16 lõikes 4 sätestatud kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul, alates koosoleku ärajäämisest. Uue koosoleku võib kokku kutsuda mitte varem kui järgmisel tööpäeval. Uue koosoleku kokkukutsumisel ei ole vaja järgida seitsmepäevast etteteatamistähtaega. Kui koosolek on ära jäänud kvoorumi puudumise tõttu, on koosolekult puudunud nõukogu liikmed kohustatud esitama hiljemalt järgmiseks nõukogu koosolekuks kirjaliku selgituse oma puudumise põhjuste kohta.
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]

§ 16.   Nõukogu koosoleku erisused

  (1) Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud Tervisekassa seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.

  (2) Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole teates märgitud, võidakse nõukogu koosolekul arutada ja otsustada, kui arutamise poolt on kõik nõukogu liikmed.

5. jagu Nõukogu koosoleku protokoll 

§ 17.   Koosoleku protokoll

  (1) Nõukogu koosoleku käiku protokollib nõukogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe määratud isik.

  (2) Nõukogu koosoleku protokolli kantakse:
  1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
  2) koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
  3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
  4) koosoleku päevakord;
  5) koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku juhatajale;
  6) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus;
  7) koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
  8) koosoleku otsuse suhtes suulisele eriarvamusele jäänud nõukogu liikme eriarvamuse sisu;
  9) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.

  (3) Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse käesoleva määruse §-s 14 nimetatud teade, koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused, otsuse aluseks olevad dokumendid ning viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist Tervisekassale esitatud kirjalikud eriarvamused. Suulisele eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Kui suulise eriarvamuse esitaja ei allkirjasta tähtaegselt oma eriarvamust, siis loetakse eriarvamus mitteesitatuks.

  (4) Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 18.   Koosoleku protokolli kättesaadavus

  (1) Nõukogu koosoleku protokoll peab olema alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist nõukogu liikmetele kättesaadav kohas, kus asub Tervisekassa juhatus.

  (2) Nõukogu koosoleku protokollid koos lisadega, samuti koosolekut kokku kutsumata tehtud otsuste projektid, selgitused ja põhjendused ning kirjalikud vastused nimetatud otsuste projektidele säilitatakse vastavalt Tervisekassa asjaajamise korras sätestatule.

  (3) Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks Tervisekassa koduleheküljel internetis. Nõukogu otsustega saab tutvuda Tervisekassa asukohas. Tervisekassa väljastab õigustatud huviga isikutele nõukogu otsuste tõestamata koopiaid tasu eest, mis katab koopia valmistamise kulud.

3. peatükk TERVISEKASSA JUHATUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 19.   Juhatus

  (1) Juhatus on Tervisekassa organ, kes juhib Tervisekassat. Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest, kellest üks on juhatuse esimees.

  (2) Juhatuse esimehe nimetab nõukogu, võttes arvesse juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks läbiviidud avaliku konkursi tulemusi. Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.

  (3) Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on üks kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituse tähtaja otsustab nõukogu enne temaga ametilepingu sõlmimist.

  (4) Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud juhatuse liige. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, on juhatuse esimehe asendajaks juhatuse liikme staažilt vanim juhatuse liige. Kui mitmel juhatuse liikmel on võrdne staaž juhatuse liikmena, siis on juhatuse esimehe asendajaks nende hulgast kõige vanem juhatuse liige.

§ 20.   Juhatuse pädevus

  Lisaks Tervisekassa seaduse §-s 26 sätestatud pädevusele juhatus:
  1) koostab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul Tervisekassa nelja aasta arengukava ja igal aastal aasta tulemuskaardi ning esitab need nõukogule kinnitamiseks;
[RT I, 25.03.2020, 3 - jõust. 28.03.2020]
  11) annab üks kord aastas nõukogule ülevaate Tervisekassa arengukava täitmise protsessist;
[RT I, 25.03.2020, 3 - jõust. 28.03.2020]
  2) valmistab ette ja esitab nõukogule eelnõu koos tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamusega tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise või muutmise kohta;
[RT I, 18.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
  21) esitab nõukogule kinnitamiseks ravijärjekorra maksimumpikkuse;
  22) valmistab ette ja esitab nõukogule materjalid ning otsuse eelnõu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku tegemiseks Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu kehtestamise kohta;
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]
  23) valmistab ette ja esitab nõukogule valdkonna eest vastutavale ministrile esitatava ettepaneku kindlustatud isikult Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuste osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestamise kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  24) valmistab ette ning esitab nõukogule materjalid ja otsuse eelnõu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku tegemiseks Tervisekassa ravimite loetelu kehtestamise ja ravimite piirhindade arvutamise kohta;
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]
  25) valmistab ette ja esitab nõukogule eelnõu kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna kohta ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamise või muutmise kohta;
[RT I, 18.08.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
  3) seisab hea Tervisekassa koostatud dokumentide vormilise ja sisulise korrektsuse ning õigusaktidele vastavuse eest;
  4) esitab nõukogule vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ülevaate Tervisekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatab kohe Tervisekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Tervisekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
  41) valmistab ette ja esitab nõukogule kinnitamiseks Tervisekassa eelarve ettevalmistamise nõuded;
  42) koostab Tervisekassa vähemalt nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted ning eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku ning esitab need nõukogule kinnitamiseks;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  5) valmistab ette Tervisekassa eelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
  6) [kehtetu - RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  7) [kehtetu - RT I, 01.04.2022, 21 - jõust. 04.04.2022]
  8) valmistab ette ja esitab nõukogule kinnitamiseks «Ravikindlustuse seaduse» § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused ja § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused;
  9) kinnitab tervishoiuteenuste osutajatega lepingute sõlmimise kava;
  10) koostab Tervisekassa raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist;
  11) annab nõukogule arvamuse audiitori määramiseks ja audiitorile makstava tasu suuruse otsustamiseks;
  12) teeb nõukogule ettepaneku Tervisekassa struktuuri kinnitamise kohta selles osas, mida ei reguleeri Tervisekassa seadus ja käesolev põhikiri;
  13) kinnitab Tervisekassa struktuuriüksuste põhimäärused;
  14) [kehtetu - RT I, 01.04.2022, 21 - jõust. 04.04.2022]
  15) moodustab komisjone;
  16) [kehtetu - RT I, 29.03.2019, 14 - jõust. 01.04.2019]
  161) kinnitab Tervisekassa töökorralduse reeglid, sisekorraeeskirjad ja dokumendihalduse alused;
[RT I, 25.03.2020, 3 - jõust. 28.03.2020]
  17) teeb nõukogule ettepaneku raamatupidamise sise-eeskirjade kinnitamiseks;
  18) teeb nõukogule ettepaneku kinnisasjade ja registrisse kantud ja kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamiseks;
  19) esitab vajadusel nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
  20) teeb nõukogule ettepaneku riskireservi kasutusele võtmiseks;
  21) otsustab tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel, mille kogusuurus ei ületa 30 protsenti jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest;
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  22) otsustab juhatuse varasema otsuse kehtetuks tunnistamise juhul, kui vastava nõude on esitanud juhatuse liige või kui nõukogu on väljendanud asjakohast seisukohta;
  23) kontrollib Tervisekassa eelarve kasutamise otstarbekust vastavalt Tervisekassa seaduse § 4 lõikele 1;
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]
  24) kinnitab juhatuse kodukorra;
  25) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Tervisekassa eesmärgi saavutamiseks, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

§ 21.   Juhatuse esimehe pädevus

  Lisaks Tervisekassa seaduse §-s 28 sätestatud pädevusele juhatuse esimees:
  1) juhib Tervisekassa tööd ja viib läbi juhatuse koosolekuid;
  2) määrab juhatuse koosoleku protokollija;
  3) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
  4) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega ametilepingu sõlmimiseks;
  5) annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ametitasude ja lisatasude kinnitamiseks;
  6) teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid muude otsuste vastuvõtmiseks;
  7) esitab vajadusel nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
  8) kutsub kokku juhatuse koosoleku.

§ 22.   Juhatuse liikmete esindusõigus

  (1) Juhatuse esimehel on õigus esindada Tervisekassat kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ainuisikuliselt. Juhatuse esimehel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus. Teised juhatuse liikmed võivad Tervisekassat esindada ainult ühiselt kahekesi koos. Teistel juhatuse liikmetel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus ainult ühiselt kahekesi koos.

  (2) Juhatuse liikmete õigust esindada Tervisekassat võib piirata nõukogu otsusega. Nõukogu otsusega seatud esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.

2. jagu Juhatuse esimehe kandidaadi valimise konkurss 

§ 23.   Konkursi väljakuulutamine

  (1) Tervisekassa juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks korraldatakse avalik konkurss.

  (2) Konkursi läbiviimise otsustab ning kuulutab oma otsusega välja Tervisekassa nõukogu.

  (3) [Kehtetu - RT I, 01.04.2022, 21 - jõust. 04.04.2022]

§ 24.   Konkursi väljakuulutamise teade

  Nõukogu avaldab konkursi väljakuulutamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes kahel korral kahe nädala jooksul, kusjuures teist teadet ei avaldata enne ühe nädala möödumist esimese teate avaldamisest. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) täidetava ametikoha nimetus ja ameti tähtaeg;
  2) kandidaadile esitatavad põhinõuded;
  3) avalduse esitamise tähtaeg ja koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu;
  4) täiendava informatsiooni andmiseks pädeva isiku kontaktandmed.

§ 25.   Nõuded konkursist osavõtjatele

  Juhatuse esimehe ametikohale võib kandideerida kõrgema haridusega teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis. Konkursil osalejal peavad olema Tervisekassa juhtimiseks vajalikud teadmised ja kutsealane sobivus ning laitmatu reputatsioon.

§ 26.   Konkursist osavõtja esitatavad dokumendid

  Konkursil osaleja esitab Tervisekassa nõukogule järgmised dokumendid:
  1) kirjalik avaldus;
  2) elulookirjeldus, milles kajastub konkursil osaleja kutse- ja juhtimisalane tegevus;
  3) kõrgharidust tõendava dokumendi koopia;
  4) konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid või materjalid;
  5) konkursi väljakuulutamise teates ettenähtud dokumendid.

§ 27.   Konkursist osavõtjate hindamine

  (1) Konkursil osalejate sobivuse hindamiseks nimetab nõukogu vähemalt kolmeliikmelise konkursikomisjoni või tellib hindamise tunnustatud personaliotsinguettevõtjalt.

  (2) Sõltuvalt konkursil osalejate arvust võib nõukogu korraldada kuni kolm konkursivooru. Lõppvooru jõudnud konkursil osalejad esitavad Tervisekassa nõukogule oma tegevusprogrammi ning vastavad nõukogu liikmete esitatud küsimustele suulisel vestlusel.

  (3) Konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja valib lõppvooru jõudnud konkursil osalejate hulgast parima juhatuse esimehe kandidaadi. Parimaks osutunud kandidaat esitatakse nõukogule juhatuse esimeheks nimetamiseks.

  (4) Kui nõukogu ei nimeta esitatud kandidaati juhatuse esimeheks, võib konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja nõukogule ühe nädala jooksul kandidaadi juhatuse esimeheks mittenimetamise otsuse tegemisest esitada konkursist osavõtnute hulgast uue kandidaadi juhatuse esimeheks nimetamiseks.

§ 28.   Uue konkursi väljakuulutamine

  Nõukogu peab viivitamata välja kuulutama uue konkursi, kui:
  1) juhatuse esimehe konkursile ei esitanud keegi nõuetekohast avaldust koos lisadega;
  2) nõukogu ei nimeta esitatud kandidaati juhatuse esimeheks ja konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja ei esita uut kandidaati juhatuse esimeheks nimetamiseks.

3. jagu Juhatuse koosolek 

§ 29.   Koosoleku toimumise aeg

  Juhatuse koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kuus.

§ 30.   Koosoleku protokoll

  (1) Juhatuse koosoleku käiku protokollib juhatuse esimehe või tema äraolekul juhatuse esimehe asendaja poolt määratud isik.

  (2) Juhatuse koosoleku protokolli kantakse:
  1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
  2) koosolekul osalevate juhatuse liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
  3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
  4) koosoleku päevakord;
  5) koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku juhatajale;
  6) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus;
  7) koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
  8) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.

  (3) Juhatuse koosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused, otsuse aluseks olevad dokumendid ning viie päeva jooksul pärast koosoleku protokolli kättesaadavaks tegemist Tervisekassale esitatud kirjalikud eriarvamused protokolli sisu kohta.

  (4) Juhatuse koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 31.   Koosoleku protokolli kättesaadavus

  (1) Juhatuse koosoleku protokoll peab alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist olema juhatuse liikmetele kättesaadav kohas, kus asub Tervisekassa juhatus.

  (2) Juhatuse koosoleku protokollid koos lisadega, samuti juhatuse otsused, otsuste projektid, selgitused ja põhjendused ning muud kirjalikud dokumendid säilitatakse vastavalt Tervisekassa asjaajamise korras sätestatule.

4. peatükk NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE KINDLUSTUS 

§ 32.   Vastutuskindlustusleping

  (1) Tervisekassa sõlmib tunnustatud kindlustusettevõtjaga seaduses sätestatud korras nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks vastutuskindlustuslepingu nõukogu ja juhatuse liikmete poolt seaduste ja käesoleva määruse nõuete rikkumisest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tuleneva varalise vastutuse kindlustamiseks 3 195 580 eurot ulatuses vastutuskindlustuslepingus sätestatud tähtajaks.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Vastutuskindlustusleping sõlmitakse tähtajaga üks aasta.

  (3) Nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutus seaduste ja käesoleva määruse nõuete rikkumisest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tuleneva varalise vastutuse korral on 3200 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetel on õigus isiklike vahendite arvel sõlmida kindlustusettevõtjaga omavastutuse kindlustamise leping.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Enne nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks vastutuskindlustuslepingu sõlmimist kiidab nõukogu heaks valitud kindlustusandja ja kindlustuslepingu tingimused.

5. peatükk TERVISEKASSA STRUKTUURIÜKSUSED JA KOMISJONID 

§ 33.   Tervisekassa struktuuriüksused

  Tervisekassa struktuuriüksused on osakonnad.
[RT I, 01.04.2022, 21 - jõust. 04.04.2022]

§ 331.   Osakondade pädevus

  (1) Osakondade pädevusse Tervisekassa ülesannete täitmisel kuulub:
  1) ravikindlustuse arendamine;
  2) kindlustatute üle arvestuse pidamine;
  3) ravikindlustushüvitiste vajaduse, kättesaadavuse, kasutuse ja mahu analüüs ning planeerimine ja aruandluse korraldamine;
  4) tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate lepingute kava koostamine ja esitamine juhatusele;
  5) lepingute sõlmimine tervishoiuteenuse osutajatega Tervisekassa nõukogu ja juhatuse kinnitatud tingimustel ning juhatuse volitusel;
  6) ravikindlustushüvitiste kvaliteedi kriteeriumide väljatöötamine ja tervishoiuteenuste kvaliteedi kontrollimine;
  7) ravikindlustushüvitiste õigsuse ja põhjendatuse kontrollimine ning analüüs;
  8) ajutise töövõimetuse hüvitiste määramine;
  9) Tervisekassa eelarve projekti ettevalmistamine, eelarve täitmise analüüs ja kontrollimine;
  10) [kehtetu - RT I, 01.04.2022, 21 - jõust. 04.04.2022]
  11) ravi rahastamise lepingute sõlmimise süsteemi arendamine;
  12) tervishoiuteenuste ja soodustingimustel väljastatavate ravimite eest tasumisel menetluse läbiviimine ning rakendatava süsteemi arendamine;
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]
  13) tervishoiuteenuste piirhindade ja -määradega seotud ettepanekute väljatöötamine ja eksperdihinnangute andmine tervishoiuteenustele ning ambulatoorselt ja statsionaarselt kasutatavatele ravimitele;
  14) avalike suhete ja klienditeeninduse arendamine;
  15) raamatupidamisarvestuse pidamine ning aruandluse korraldamine ja aruannete koostamine;
  16) varahalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine ning koordineerimine;
  17) sisekontrolli süsteemi korraldamine ja siseauditi tegemine;
  18) õigusaktide eelnõude ettevalmistamises osalemine ja lepingute väljatöötamine ning Tervisekassa kohtus ja uurimisasutustes esindamise korraldamine;
  19) õigusalane nõustamine ravikindlustuse küsimustes;
  20) kindlustatute avalduste menetlemine;
  21) juhtimisarvestuse korraldamine;
  22) personalitöö, koolituse ja täiendõppe korraldamine;
  23) andmekogude pidamine ning infosüsteemide väljaarendamine, haldamine ja turvamine;
  24) andmete ja tarkvara administreerimine ning arvutustehnika soetamine;
  25) välislepingutest ja Tervisekassa välissuhetest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine;
  26) muude osakonna põhimääruses sätestatud ning nõukogu, juhatuse või juhatuse esimehe poolt osakonnale antud korralduste ja ülesannete täitmine.

  (2) Osakonna täpsustatud pädevus, õigused, ülesanded ja vastutus sätestatakse vastava osakonna põhimääruses, mille kinnitab Tervisekassa juhatus.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 34. – § 37. [Kehtetud - RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 38.   Komisjonid

  (1) Tervisekassa nõukogu ja juhatus võivad Tervisekassa ülesannete täitmiseks moodustada alalisi või ajutisi komisjone. Komisjoni moodustamise otsuses määratakse kindlaks komisjoni staatus, tegevuse eesmärk, liikmed, õigused ja kohustused ning komisjoni töös osalevate isikute tasustamise kord.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

  (2) Komisjoni töös osalevatele nõukogu või juhatuse liikmetele ei maksta tasu komisjoni töös osalemise eest.

  (3) Isikut, kes ei ole nõukogu või juhatuse liige, võib nimetada komisjoni liikmeks tema vastavasisulise kirjaliku nõusoleku alusel.

  (4) Nõukogu moodustab alalisi komisjone Tervisekassa tegevuse kohta erinevate ühiskonnagruppide esindajate arvamuse saamiseks. Nõukogu moodustab alalise komisjoni tervishoiuvaldkonna osaliste ja nende ühenduste esindajatest nõukogu esitatud küsimustes arvamuse saamiseks.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Nõukogu moodustab ajutisi komisjone ühekordse või lühiaegse iseloomuga ülesannete täitmiseks, samuti Tervisekassa tegevust puudutavates küsimustes üldsuse arvamuse saamiseks.

51. peatükk ISIKUTE TEAVITAMINE NENDE ÕIGUSTEST JA KOHUSTUSTEST 
[RT I, 29.03.2019, 14 - jõust. 01.04.2019]

§ 381.   Isiku teavitamine tema õigustest ja kohustustest

  (1) Tervisekassa kontrollib Tervisekassa andmekogusse kantud andmete alusel isiku kindlustuskaitse kehtivust ning võimaluse korral teisi õigusi ja kohustusi, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel.

  (2) Tervisekassa teavitab isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustest ja kohustustest tema elukoha aadressil või e-posti aadressil või muul viisil.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
  1) isiku üldandmed – eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht ja kontaktandmed;
  2) kindlustuskaitse aluseks olevad andmed – kindlustusliik, kindlustuskaitse tekkimise ja lõppemise kuupäev, kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustuskaitse peatumise algus- ja lõppkuupäev;
  3) tervishoiuteenuse osutamise andmed – raviarve andmed.
[RT I, 29.03.2019, 14 - jõust. 01.04.2019]

6. peatükk TERVISEKASSA EELARVE PROJEKTI ETTEVALMISTAMISE JA KINNITAMISE KORD 

§ 39.   Tervisekassa eelarve alused

  Tervisekassa lähtub eelarve projekti ettevalmistamisel riigi eelarvestrateegiast, vastava eelarveaasta riigieelarve mahust, tervishoiupoliitikast, ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest, nõukogu kinnitatud Tervisekassa arengukavast, eelarve ettevalmistamise nõuetest ning kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtetest.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

§ 40.   Eelarve projekt

  (1) [Kehtetu - RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Juhatus esitab hiljemalt 15. oktoobriks nõukogule läbivaatamiseks Tervisekassa eelarve esialgse projekti koos seletuskirjaga. Nõukogu arutab esialgset eelarve projekti vähemalt kahel lugemisel ja vajadusel tagastab Tervisekassa eelarve esialgse projekti juhatusele muudatuste tegemiseks.
[RT I 2006, 23, 170 - jõust. 26.05.2006]

  (3) Juhatus esitab Tervisekassa eelarve projekti, milles on arvestatud nõukogus toimunud lugemiste tulemusi ning vastuvõetud iga-aastase riigieelarve seadusest tulenevaid muutusi, nõukogule kinnitamiseks 14 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest.

§ 41.   Eelarve kinnitamine

  Nõukogu kinnitab Tervisekassa eelarve 30 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest. Kui nõukogu ei ole nimetatud tähtajaks Tervisekassa eelarvet kinnitanud, läheb eelarve kinnitamise õigus ja kohustus üle Vabariigi Valitsusele.

§ 42.   Osakondade eelarved ja kulude jaotuskavad
[Kehtetu - RT I, 01.04.2022, 21 - jõust. 04.04.2022]

§ 43.   Eelarve muutmine ja lisaeelarve

  (1) Tervisekassa eelarves majandusaastaks määratud kulude otstarbe muutmiseks, muutmata kulude kogumahtu, esitab juhatus eelarve muutmise projekti nõukogule kinnitamiseks.

  (2) Juhatus võib majandusaasta jooksul esitada nõukogule kinnitamiseks Tervisekassa lisaeelarve projekti, tasakaalustatult suurendades või vähendades Tervisekassa kulusid ja kulude katteallikaid.
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]

  (3) Nõukogu arutab eelarve muutmise või lisaeelarve projekti kahel lugemisel ja otsustab selle kinnitamise hiljemalt 60 päeva jooksul, alates eelarve muutmise või lisaeelarve projekti esitamise päevast.
[RT I 2006, 23, 170 - jõust. 26.05.2006]

7. peatükk TERVISEKASSA EELARVE KULUDE KATTEALLIKATE JA KULUDE JAOTUS 
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]

§ 44.   Eelarve kulude katteallikad

  (1) Tervisekassa eelarve kulude katteallikateks on:
  1) Tervisekassa majandusaasta tulud;
  2) eelmiste perioodide jaotamata kasum, mis võetakse kasutusele «Tervisekassa seaduse» §-s 361 sätestatud korras.
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]

  (2) Tervisekassa majandusaasta tulud on:
  1) riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahendid ja ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised, sealhulgas sotsiaalmaksuseaduses sätestatud ulatuses ja korras täiendavalt riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantud summad;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2017]
  11) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud riigieelarvelise eraldise osa;
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]
  2) tulud kindlustuslepingute alusel;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  3) sissenõuded teistelt isikutelt;
  4) finantstulud;
  5) muud tulud.
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]

§ 45.   Eelarve kulud

  (1) Tervisekassa eelarve kulud jagunevad tervishoiukuludeks ja Tervisekassa tegevuskuludeks.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Tervisekassa tervishoiukulud jagunevad:
  1) tervishoiuteenuste, sealhulgas haiguste ennetamise kulud, üldarstiabi ja eriarstiabi kulud, iseseisvalt osutatava õendusabi kulud, alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravi kulud, täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise ja mitterahalise proteesihüvitise kulud, kiirabi kulud;
  2) tervise edendamise kulud;
  3) kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kulud, sealhulgas täiendava ravimihüvitise kulud;
  4) ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud;
  5) meditsiiniseadmehüvitiste kulud;
  6) kindlustatule välisriigis osutatud tervishoiuteenuste kulud;
  7) muud kulud.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Tervisekassa tegevuskuludeks on ravikindlustussüsteemi administreerimiseks vajalikud kulud, mis jagunevad:
  1) tööjõukulud, sealhulgas töötasu, nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ning sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  2) majandamiskulud;
  3) infotehnoloogia kulud;
  4) [kehtetu - RT I 2006, 23, 170 - jõust. 26.05.2006]
  5) arenduskulud;
  6) [kehtetu - RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  7) [kehtetu - RT I 2003, 61, 405 - jõust. 01.10.2003]
  8) muud tegevuskulud.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

8. peatükk TERVISEKASSA EELARVE KASSATAGAVARA 

§ 46.   Kassatagavara

  Tervisekassa kassatagavara on Tervisekassa rahalised vahendid, välja arvatud reservkapitali vahendid, mida kasutatakse Tervisekassa rahavoogude juhtimiseks.
[RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]

§ 47.   Kassatagavara hoidmine ja haldamine

  (1) Tervisekassa hoiab kassatagavara vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid.

  (2) Kassatagavara vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 67 lõike 4 alusel.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Riik maksab Tervisekassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitava kassatagavara jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi kassareservi tulususega, kui Tervisekassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]

§ 48. – § 50. [Kehtetud - RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]

9. peatükk PÕHIKIRJA JA TERVISEKASSA ÕIGUSLIKU STAATUSE MUUTMINE 

§ 51.   Tervisekassa põhikirja kehtestamine

  Tervisekassa põhikirja kehtestab ning põhikirjas teeb muudatusi Vabariigi Valitsus. Enne põhikirja muutmise ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab valdkonna eest vastutav minister ära Tervisekassa nõukogu arvamuse.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 52.   Jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise keeld

  Tervisekassa ei või jaguneda ega ühineda teiste juriidiliste isikutega ning Tervisekassat ei või ümber kujundada muud liiki juriidiliseks isikuks.

§ 53.   Tervisekassa lõpetamine

  Tervisekassa lõpetatakse seadusega. Tervisekassa lõpetamisel järelejäänud vara antakse üle riigile, kui Tervisekassa lõpetamise seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 54.   Haigekassa organite tegevus määruse rakendamisel

  (1) Haigekassa nõukogu kinnitab 1. aprilliks 2001. a käesoleva määruse § 8 punktides 7, 8, 12, 24, 26 ja 27 nimetatud dokumendid ning «Eesti Haigekassa seaduse» § 12 lõike 1 punktides 1, 4, 5, 6 ja 13 nimetatud dokumendid.

  (2) Haigekassa juhatus kinnitab 1. aprilliks 2001. a käesoleva määruse § 20 punktides 7, 9, 13 ja 24 nimetatud dokumendid.

  (3) Haigekassa nõukogu ja juhatus on kohustatud viima haigekassa struktuuri vastavusse käesolevast määrusest tulenevate nõuetega 1. septembriks 2001. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json