Teksti suurus:

Gümnaasiumivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2020
Avaldamismärge:RT I, 05.05.2020, 4

Gümnaasiumivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020

Vastu võetud 21.05.2015 nr 22
RT I, 22.05.2015, 7
jõustumine 25.05.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
24.08.2017RT I, 30.08.2017, 402.09.2017
09.08.2018RT I, 15.08.2018, 118.08.2018
12.03.2020RT I, 18.03.2020, 101.04.2020
27.04.2020RT I, 05.05.2020, 308.05.2020

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” elluviimiseks, sealhulgas eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

  (2) Toetust antakse kooskõlas riigieelarve strateegiaga ja „Elukestva Õppe Strateegia 2020” (edaspidi EÕS) koolivõrgu programmi ning rakendusplaani aastateks 2015–2018 lisa „Haridustaristusse investeerimise põhimõtted” eesmärkidega.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetust antakse investeeringuteks riigigümnaasiumide hoonetesse eesmärgiga toetada gümnaasiumivõrgu korrastamist, et tagada üldkeskhariduse kättesaadavus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikele 2 ja EÕS koolivõrgu programmile ning hariduskeskuse pilootprojektile.
[RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]

  (2) Toetust saavad projektid peavad panustama EÕS koolivõrgu programmi mõõdikute „Gümnaasiumiastmega koolide arv”, „Haridusvaldkonna pinnakasutuse optimeerimine” ning „Ruutmeetreid õpilase kohta üldharidusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel (m²)” ning meetme väljundnäitaja (kaasajastatud pind ruutmeetrites) sihttasemete saavutamisse.

  (3) Käesoleva määruse alusel projektidele antud toetuste oodatava tulemusena on loodud nüüdisaegsed õppe- ja töötingimused kuni kuueteistkümnes riigigümnaasiumis ning hariduskeskuse pilootprojektis.
[RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]

§ 3.   Meetme rakendusüksus ja -asutus

  (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

§ 4.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) gümnaasiumivõrgu korrastamine – riigigümnaasiumide asutamine vastavalt EÕS koolivõrgu programmi lisale 1 „Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid 2014–2023 – riigigümnaasiumid”, millega garanteeritakse kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse kättesaadavus piirkonnas kohalike omavalitsuste pidamisel olevate gümnaasiumide tegevuse lõpetamisel;
  2) riigigümnaasium – Haridus- ja Teadusministeeriumi pidamisel olev gümnaasium, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktides 4, 61 või 8 toodud vormis ja kus võib toimuda nii statsionaarne kui mittestatsionaarne õpe;
[RT I, 15.08.2018, 1 - jõust. 18.08.2018]
  3) õppekoht – ühele õppijale loodud võimalus õppeasutuses õppida;
  4) õppekohtade arv koolis – kooli maksimaalne võimekus õpilasi vastu võtta;
  5) suurlinn – linn, kus elab investeerimisettepaneku esitamise hetkel rahvastikuregistri andmetel vähemalt 35 000 elanikku;
  6) maakonnakeskused – Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Kuressaare, Kärdla, Narva, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru kohalikud omavalitsuseüksused;
[RT I, 30.08.2017, 4 - jõust. 02.09.2017]
  7) hariduskeskuse pilootprojekt – Tallinna Muusika- ja Balletikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine, et koondada ühte koolihoonesse erinevad kooliastmed ja -tüübid ning efektiivselt kasutada spetsiifilisi ressursside, unikaalset oskusteavet ning spetsialiste.
[RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse investeeringuprojektile, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi, tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames investeeritakse riigigümnaasiumi õppehoonesse või -hoonetesse, rekonstrueerides olemasolevat hoonet või ehitades juurde- või uusehituse või sisustatakse riigigümnaasiumi õppehoone nüüdisaegse sisustuse, inventari, õppe- ning töövahenditega või ehitatakse ja sisustatakse hariduskeskuse pilootprojekti õppehoone.
[RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]

  (2) Toetust ei anta projektile, milles käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Investeerimisel riigigümnaasiumi hoonesse või hoonetesse on abikõlblikud järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
[RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]
  1) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine;
  2) detailplaneeringute koostamise läbiviimine;
  3) hoone energiaauditi teostamine;
  4) projekteerimine;
  5) ehitusprojektide ekspertiiside tegemine;
  6) muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega;
  7) omanikujärelevalve;
  8) ehitusprojekti juhtimine;
  9) autorijärelevalve;
  10) projektijuhtimine;
  11) hangete läbiviimine;
  12) ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd ning teede, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine);
  13) õppekava täitmiseks ning kooli pidamiseks vajaliku seadmete, sisustuse, õppe- ja töövahendite ost ja paigaldus;
  14) kunstiteose ostmine ja sellega kaasnevad põhjendatud kulud vastavalt kunstiteose tellimise seadusele;
  15) projektile toetuse andmise avalikustamisega seotud kulud, välja arvatud trükised, televisioonisaated, reklaamüritused;
  16) jäätmeseaduse § 30 mõistes vahetult projektiga seotud jäätmete taaskasutamise kulud.

  (21) Investeerimisel hariduskeskuse pilootprojekti on abikõlblikud järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
  1) ehitustööd, sealhulgas liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd ning teede, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine;
  2) kohtkindlate seadmete, sisustuse, audio-, video- ja valgustehnika ost ja paigaldus.
[RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]

  (3) Mitteabikõlblikud on:
  1) ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud;
  2) üld- ja personalikulud;
  3) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]
  4) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]
  5) transpordivahendite ostmise või rentimise kulud;
  6) ainult mittestatsionaarse õppe andmiseks mõeldud hoonete või hooneosade ehitamise kulud;
  7) hooldusremondi (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks) kulud;
  8) projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamise kulud.

  (31) Õppehoonest eraldiseisva spordihoone ehitamise või uusehitisse spordiruumide ehitamise kulud on abikõlblikud, kui investeerimisettepanekus on nende kulude vajalikkus konkreetses asulas põhjendatud ning ekspertkomisjon on nende ehitamise vajalikkuse heaks kiitnud.
[RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]

  (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (5) Käesoleva meetme raames toetatavad projektid ei teeni puhastulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 1 ja artikli 65 lõike 8 tähenduses abikõlblikkuse perioodil ega pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused peavad algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2023.
[RT I, 30.08.2017, 4 - jõust. 02.09.2017]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kuupäevaga, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2014. a.

§ 9.   Toetuse osakaal ja piirsumma

  (1) Projektile antakse toetust kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Projektile antava toetuse suurim summa ja protsendimäär abikõlblikest kuludest kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. Minimaalne toetuse summa on 200 000 eurot.

3. peatükk Investeeringute kava koostamine 

§ 10.   Investeeringute kava koostamine

  (1) EÕS koolivõrgu programmi lisas toodud riigigümnaasiumide üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektide nimekirjas sisalduva riigigümnaasiumi asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksusega gümnaasiumivõrgu korrastamiseks ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlmimise järgselt koostab Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht (edaspidi koolivõrgu juht) sellesse kohaliku omavalitsuse üksusesse riigigümnaasiumile õppehoone ehitamiseks investeerimisettepaneku (edaspidi ettepanek) ning esitab selle ekspertkomisjonile hinnangu saamiseks. Koolivõrgu juht koostab ka hariduskeskuse pilootprojekti investeerimisettepaneku. Ettepanek esitatakse rakendusasutuse kehtestatud vormil.
[RT I, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020]

  (2) Ettepanek peab sisaldama lisaks Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmiseid andmeid ja dokumente:
  1) projekti kirjeldus, sh kaasajastatava pinna suurus (ruutmeetrites);
  2) projekti tegevuste eeldatav ajakava ja hankeplaan;
  3) projekti detailne eelarve (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning vajadusel omafinantseeringu suurus), mis on koostatud põhjendatud maksumushinnangu alusel;
  4) vastav teave, kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  5) olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ehitise ekspertiis vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 20. veebruari 2012. a määrusele nr 15 „Ehitise ekspertiisi tegemise kord”, kui puudub hoone ehituslik projektdokumentatsioon vähemalt eelprojekti mahus;
  6) toetuse abil ehitatava hoone ruumiprogramm või eskiis või detailsem ehituslik projektdokumentatsiooni arhitektuurne osa (asendiplaan, korruste plaanid, vaated, ruumide eksplikatsioon) olemasolu korral;
  7) arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad vastavalt standardi EVS 807 ülesehitusele;
[RT I, 15.08.2018, 1 - jõust. 18.08.2018]
  8) teisi käesoleva määruse kohaselt hindamiseks ja investeeringute kava eelnõu koostamiseks vajalikke andmeid.

  (3) Lõikes 1 nimetatud ekspertkomisjoni moodustab rakendusasutuse juht ja kinnitab selle töökorra. Vajadusel kaasatakse hindamisse väliseid eksperte. Ekspertkomisjoni liikmed ja kaasatud välised eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele.

  (4) Ekspertkomisjon hindab esitatud ettepaneku vastavust käesoleva määruse §-s 11 toodud valikukriteeriumitele hiljemalt ühe kuu jooksul ettepaneku esitamisest.

  (5) Ekspertkomisjoni positiivse hinnangu alusel koostab rakendusasutus investeeringute kava koostamise või täiendamise eelnõu ja esitab selle valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks.

  (6) Investeeringute kava koostamise või täiendamise eelnõu sisaldab andmeid iga projekti kohta vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule.

§ 11.   Projekti valikukriteeriumid

  (1) Projektide valikukriteeriumid on:
  1) projekti tegevuste mõju meetme ning prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele ja projekti põhjendatus (osakaal koondhindest 25%);
  2) projekti teostatavus, jätkusuutlikkus ja koolipidaja võimekus (osakaal koondhindest 25%);
  3) projekti mõju läbivatele teemadele (osakaal koondhindest 25%);
  4) majanduslik efektiivsus (osakaal 25%).

  (2) Projektide hindamiseks kinnitab rakendusasutuse juht hindamismetoodika.

  (3) Ekspertkomisjon hindab esitatud ettepaneku vastavust käesoleva määruse §-s 11 toodud valikukriteeriumitele ning esitab põhjendatud arvamuse kas positiivse või negatiivse hinnanguga valikukriteeriumite lõikes. Ekspertkomisjon võib positiivse hinnangu puhul teha koolivõrgu juhile soovitusi projekti tegevuste muutmiseks. Negatiivse hinnangu puhul võib koolivõrgu juht esitada korrigeeritud ettepaneku. Kui projekt on vähemalt ühe valikukriteeriumi lõikes saanud negatiivse hinnangu, siis projekti investeeringute kava eelnõusse ei lisata.

  (4) Ekspertkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusasutus.

§ 12.   Investeeringute kava muutmine

  (1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti eeldatava rakendamise alustamise viibimisel või muude projekti elluviimist takistavate asjaolude ilmnemisel, kui nende tõttu ei ole võimalik projekti ellu viia abikõlblikkuse perioodil, võib projekti investeeringute kavast välja arvata. Nimetatud tegevust võib algatada toetuse saaja või rakendusüksus.

  (2) Investeeringute kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele, muuhulgas juhul kui investeeringute kavasse arvatud projekti kohta ei ole esitatud taotlust või tehtud taotluse rahuldamise otsust, või kui see on vajalik ettepaneku või taotluse rahuldamise otsuse muutmisettepaneku tõttu. Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada.

  (3) Investeeringute kava muudatuse kinnitab ekspertkomisjoni hinnangu alusel valdkonna eest vastutav minister.

§ 13.   Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord

  Kui ekspertkomisjoni negatiivse hinnangu alusel ja valdkonna eest vastutava ministri otsusel projekti ei arvata investeeringute kavasse teavitab rakendusasutus sellest koolivõrgu juhti ja vajadusel ekspertkomisjoni.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 14.   Taotluse esitamine

  (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta.

  (2) Toetuse taotleja esitab taotluse rakendusüksusele.

  (3) Toetuse taotleja esitab taotluse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu. Juhul kui register ei ole kasutatav, esitab toetuse taotleja taotluse rakendusüksusele ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna elektronposti teel või elektroonilisel andmekandjal.

§ 15.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja. Taotlejaks saab olla Haridus- ja Teadusministeerium või tema hallatav riigiasutus.

  (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktites 1 ja 5 toodud nõuetele.

§ 16.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 loetletud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus sisaldab investeeringute kavas nimetatud projekti;
  2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele;
  3) taotletava toetuse summa ei ole suurem kui on märgitud investeeringute kavas.

  (2) [Kehtetu - RT I, 30.08.2017, 4 - jõust. 02.09.2017]

  (3) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) riigiasutuse puhul vajadusel volitus;
  2) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

  (4) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 17.   Toetuse taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud:
  1) vastama rakendusüksusele toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele;
  2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, seal hulgas teostada paikvaatlust;
  3) teavitama rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja kohustuste täitmist;
  4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  5) on kohustatud andma riigihanke korraldamise Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud kompetentsikeskusele, kui hankeleping sõlmitakse kompetentsikeskuse pädevusse antud valdkonnas ja hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda.

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 18.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 19.   Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 16 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset kontrolli.

§ 20.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
  2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
  3) vajadusel muud vajalikud taotluse põhised kõrvaltingimused.

  (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.

  (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

  (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata elektrooniliselt või tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui soovitavad muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või investeeringute kavaga.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvestades taotluse muutmise taotluse esitamisest.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.   Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatult tihedamini, ja projekti lõpparuande. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Toetuse saaja täiendab aruannet rakendusüksuse nõudmisel.

  (2) Aruannete esitamise tähtajad toetuse saajale kehtestab rakendusüksus. Aruanded esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu.
[RT I, 30.08.2017, 4 - jõust. 02.09.2017]

  (3) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
  1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (näiteks projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi);
  2) projekti aastane ja kumulatiivne aruandlusperiood;
  3) andmed projekti progressi kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, läbiviidud hanked, saavutatud projekti väljundid ja tulemused;
  4) andmed projekti eelarve täitmise kohta;
  5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  6) projekti lõpparuandes esitatakse põhjendused finantsanalüüsi uuendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta;
  7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

  (4) Kohustuse või nõude täitmata jätmisest teavitatakse Rahandusministeeriumit perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 23.   Toetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkt 1 alusel.

  (11) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rahuldamise otsuse muutmist lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatule ka juhul, kui ühe tegevusrea summa muudatus ületab 15% tegevusrea otsusega kinnitatud mahust. Muudel juhtudel on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust muudatusest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist.
[RT I, 15.08.2018, 1 - jõust. 18.08.2018]

  (2) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (3) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 20 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7.

  (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.
[RT I, 30.08.2017, 4 - jõust. 02.09.2017]

  (5) Kulude eest maksmiseks kasutatakse välisabi sildfinantseerimist kooskõlas rahandusministri 10. septembri 2014. a määrusega nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri”. Sel juhul esitab toetuse saaja maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

  (6) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 45 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.

  (7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.

  (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (9) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (10) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.

7. peatükk Poolte õigused ja kohustused 

§ 24.   Toetuse saaja õigused ning kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, ühtlasi teostama järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
  2) informeerib kirjalikult rakendusasutust ja rakendusüksust muudatustest objekti omandisuhetes;
  3) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud väljundid ja tulemused ning tagab projektiga valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega;
  4) esitab vajadusel ettepaneku olemasoleva objekti lahenduse muutmiseks, sealhulgas ümber projekteerimiseks, et saavutada eeldatud tulemus;
  5) esitab rakendusüksuse nõudmisel finantsanalüüsi;
  6) on kohustatud andma riigihanke korraldamise kompetentsikeskusele, kui see on määratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ja hankeleping sõlmitakse kompetentsikeskuse pädevusse antud valdkonnas ning hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda.

  (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt:
  1) informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
  2) hangete alast eelnõustamist vastavalt rakendusüksuse protseduuridele.

  (3) Toetuse saajale antakse tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) ettekirjutuse tegemist;
  2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 25.   Rakendusüksuse ülesanded

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) sisestama taotluse (kui registri kaudu taotlemine ei ole võimaldatud), projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  2) seirama projektide edenemist ja vajadusel esitama rakendusasutusele nende kohta ülevaateid;
  3) korraldama toetuse kasutamise aruandlust, sh läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande, vajadusel lastes seda toetuse saajal täiendada ning edastama kinnitatud aruande rakendusasutusele teadmiseks;
  4) eelnõustama toetuse saajaid riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
  5) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  6) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
  7) teostama järelkontrolli projektidele vatsavalt rakendusüksuse protseduuridele hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et tagatakse kestvuse nõude täitmine ja vara kasutatakse sihtotstarbeliselt;
  8) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud dokumentide ja tõendite kestvuse tagamise nõudest ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  9) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 40;
  10) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 26.   Rakendusasutuse õigused

  Rakendusasutusel on õigus:
  1) nõuda toetuse saajalt kooskõlastamiseks riigihanke läbiviimiseks vajalikke dokumente ja andmeid ning koosolekute protokolle;
  2) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks kooskõlas riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimiseks;
  3) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
  4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega toetuse saaja juures;
  5) vajadusel teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.

§ 27.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json