Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine
Vastu võetud 04.05.2020 nr 10
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.
§ 1. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõnu „iga-aastases riigieelarves“ sõnadega „ja riigi 2020. aasta lisaeelarves“;
2) paragrahvi 1 tekstist jäetakse välja sõnad „ja riigi 2020. aasta lisaeelarves“;
3) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada:
1) liikumisharrastuse edendamiseks (edaspidi liikumisharrastuse edendamise
toetus);
2) rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks Eestis (edaspidi rahvusvahelise
spordisündmuse läbiviimise toetus);
3) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus)
levikuga seotud kriisist mõjutatud võistkondlike sportmängude täiskasvanute
Eesti meistriliigade jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi meistriliigade
jätkusuutlikkuse toetus);
4) koroonaviiruse levikuga seotud kriisist mõjutatud spordialaliitude ja spordialade
jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus);
5) koroonaviiruse levikuga seotud kriisist mõjutatud üleriigilise tähtsusega
traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi
liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetus).“;
4) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada liikumisharrastuse edendamiseks (edaspidi liikumisharrastuse edendamise toetus) või rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks Eestis (edaspidi rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus).“;
5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust eraldatakse riigi 2020. aasta lisaeelarves ette nähtud vahenditest eesmärgiga leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab spordialade mitmekesisust, spordialaliitude toimimist ja sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigade toimumise järjepidevust, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud.
(52) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetust eraldatakse riigi 2020. aasta lisaeelarves ette nähtud vahenditest eesmärgiga leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste toimumist, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud.“;
6) paragrahvi 7 lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Spordialaliit võib juhatuse otsusel jaotada meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust edasi täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubidele. Spordialaliit kinnitab juhatuse otsusega enne toetuse edasijaotamise põhimõtted, mis arvestavad käesoleva määruse § 131 lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriume. Toetuse edasijaotamise põhimõtted ja summad avalikustab spordialaliit oma veebilehel viie tööpäeva jooksul juhatuse otsuste vastuvõtmisest arvates.“;
8) paragrahvi 7 lõige 14 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning lõike 5 punkte 2 ja 4 ei kohaldata meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusele, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele.
(8) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikud kulud on 2020. aasta tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt eraldatud vahenditest hüvitatud.“;
10) paragrahvi 71 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotluses esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule andmed muu toetuse saamise kohta koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.“;
12) paragrahvi 10 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlemisel esitab võistkondlikku sportmängu arendav spordialaliit ühes taotluses nii spordialaliidu täiskasvanute Eesti meistriliigadega seotud andmed kui ka täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide andmed.“;
14) paragrahvi 10 lõige 71 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust ja spordialaliidu
jätkusuutlikkuse toetust võib taotleda rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda
kuuluv spordialaliit, kes vastab lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatule
järgmistele tingimustele:
1) spordialade harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Eesti spordiregistri
viimase kinnitatud seisuga on suurem kui 100;
2) spordialadel on taotluste esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks treenerikutsega
treener;
3) töötamise registrisse on kantud 2020. aasta 12. märtsi seisuga andmed vähemalt
ühe tööd tegeva isiku kohta töötamise liigist sõltumata;
4) taotlejal puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid.
(92) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetust võib taotleda
spordiorganisatsioon, kes vastab lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatule
järgmistele tingimustele:
1) spordiorganisatsioon ei ole 2020. aastal saanud käesoleva määruse § 2 punktides
1–4 nimetatud toetust ega muud riigieelarvelist tegevustoetust;
2) spordiorganisatsioon on aastatel 2018 ja 2019 korraldanud üleriigilise tähtsusega
traditsioonilist liikumisharrastuse üritust või sarja, kus osaleti aasta jooksul
vähemalt 2 500 korral;
3) spordiorganisatsioon on teinud ettevalmistusi käesoleva lõike punktis 2 nimetatud
liikumisharrastuse ürituse või sarja korraldamiseks 2020. aastal;
4) taotlejal puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid.“;
16) paragrahvi 10 lõiked 91 ja 92 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate puhul kontrollitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimusele vastavust 2020. aasta 1. märtsi seisuga.“;
18) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 131 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:
„(4) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse:
1) spordialaliidul ja täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubidel koroonaviiruse
leviku tõttu väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) perioodil
vähenenud täiskasvanute Eesti meistriliigadega seonduvaid tulusid ja kulusid,
välja arvatud spordiobjektide ülalpidamise ja noorte treeningrühmade osalustasudega
seotud tulusid ja kulusid;
2) sponsortulu mahtu täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide ja spordialaliidu
eelarves täiskasvanute Eesti meistriliigadega seonduvalt;
3) eriolukorra prognoositavat mõju spordialaliidu ja täiskasvanute Eesti meistriliigade
spordiklubide 2020. aasta eelarvele;
4) Vabariigi Valitsuse 2016. aasta 17. novembri määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm
2017–2020“ § 191 alusel spordialaliidu ja täiskasvanute Eesti meistriliigade
spordiklubide töötajatele makstava töötasu hüvitise prognoositavat suurust;
5) 2019. aastal spordialaliidu poolt riigile tasutud tööjõumakse;
6) eriolukorra perioodil täiskasvanute Eesti meistriliigadega seonduvalt täiskasvanute
Eesti meistriliigade spordiklubidel ja spordialaliidul tekkinud vältimatuid
kulusid, mida ei ole võimalik katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijate
poolt, spordialaliidu ja täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide eriolukorra
perioodiks kavandatud eelarve realistlikkust ning esitatud kuluartiklite põhjendatust;
7) spordiala kuulumist olümpiamängude kavasse;
8) spordiala mõju Eesti ühiskonnale ja noortele, sealhulgas spordiala populaarsust
ja kandepinda Eestis ja maailmas ning spordiala rahvusvahelist edukust.
(5) Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse:
1) taotlejal eriolukorra perioodil vähenenud tulusid ja kulusid, välja arvatud
spordiobjektide ülalpidamise ja noorte treeningrühmade osalustasudega seotud
tulusid ja kulusid;
2) sponsortulu mahtu taotleja eelarves;
3) eriolukorra prognoositavat mõju taotleja 2020. aasta eelarvele;
4) Vabariigi Valitsuse 2016. aasta 17. novembri määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm
2017–2020“ § 191 alusel taotleja töötajatele makstava töötasu hüvitise
prognoositavat suurust;
5) 2019. aastal taotleja poolt riigile tasutud tööjõumakse;
6) eriolukorra perioodil taotlejal tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei ole
võimalik katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijate poolt, taotleja
eriolukorra perioodiks kavandatud eelarve realistlikkust ning esitatud kuluartiklite
põhjendatust;
7) spordiala kuulumist olümpiamängude kavasse;
8) spordiala mõju Eesti ühiskonnale ja noortele, sealhulgas spordiala populaarsust
ja kandepinda Eestis ja maailmas ning spordiala rahvusvahelist edukust.
(6) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel
arvestatakse:
1) liikumisharrastuse ürituse või sarja üleriigilist tähtsust ja valdkondlikku
mõju;
2) liikumisharrastuse ürituse või sarja traditsioonilisust;
3) taotleja planeeritud liikumisharrastuse ürituste arvu 2020. aastal;
4) taotleja korraldatud 2019. aasta liikumisharrastuse ürituste osalemiskordade
üldarvu;
5) eriolukorra tõttu taotlejal tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei ole võimalik
katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijate poolt, taotleja 2020.
aasta eelarve realistlikkust ning esitatud kuluartiklite põhjendatust;
6) eriolukorra prognoositavat mõju taotleja 2020. aasta eelarvele;
7) 2019. aastal taotleja poolt riigile tasutud tööjõumakse;
8) avaliku sektori toetuste ja sponsortoetuste osakaalu taotleja 2020. aasta
eelarves.
(7) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud hindamiskriteeriume.“;
20) paragrahvi 131 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 131 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1–6“ tekstiosaga „lõigetes 1–3“;
22) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotluste puhul võib komisjon teha toetuse andjale ettepaneku lahendada taotlus mitmes osas.“;
23) paragrahvi 14 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse § 1 punktid 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 21 ja 23 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.
Tõnis Lukas
Minister
Tarvi Sits
Kantsler
Facebook
X.com