Teksti suurus:

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.05.2021
Avaldamismärge:RT I, 05.05.2021, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.04.2021 otsus nr 730

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 21.04.2021

§ 1.  Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab:
1) jäätmehoolduse korralduse;
2) nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja ebasoodsa mõju piiramiseks ning selliste jäätmete prügilas ladestamise järkjärguliseks vähendamiseks, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks;
3) riikliku järelevalve alused ja ulatuse;
4) vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.”;

2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) ained, mis on ette nähtud kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 01.09.2009, lk 1–28), artikli 3 lõike 2 punktis g määratletud söödamaterjalina ning mis ei koosne loomsetest kõrvalsaadustest ega sisalda neid.”;

3) paragrahvi 1 lõigetes 32 ja 34 asendatakse sõna „ladestatakse” sõnaga „ladustatakse”;

4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.”;

5) paragrahvi 21 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele:
1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;
2) asjal on turg või asja järele on nõudlus;
3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele;
4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele;
5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud käesoleva lõike punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud erandit.

(2) Kui puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt, võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks kehtestada määrusega kriteeriumid teatava jäätmeliigi jäätmeteks oleku lakkamise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumide kehtestamisel võetakse arvesse asja võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele ning kriteeriumid hõlmavad:
1) taaskasutamiseks lubatud jäätmematerjale;
2) lubatud töötlemisprotsesse ja -tehnikaid;
3) kvaliteedinõudeid nende materjalide kohta, mis on taaskasutamistoimingu tulemusena lakanud olemast jäätmed kehtivate tootestandardite kohaselt, sealhulgas vajaduse korral saasteainete sisalduse piirväärtusi;
4) nõudeid käitlemissüsteemile teatava jäätmeliigi jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks, sealhulgas nõudeid kvaliteedikontrollile ja enesekontrollile ning akrediteerimisele, kui see on asjakohane;
5) nõuetele vastavuse kinnituse nõuet.”;

6) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ei ole kriteeriume kehtestatud, võib Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa andmise menetluse käigus üksikjuhtumi põhjal otsustada, kas jäätmeloa või kompleksloa taotluses märgitud jäätmed on lakanud olemast jäätmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimuste kohaselt, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(32) Keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering.”;

7) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Asjad, mis on lakanud olemast jäätmed, peavad enne esmakordset kasutamist või käesoleva seaduse § 23 lõike 18 kohast turule laskmist vastama asjakohastes kemikaale ja tooteid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

(7) Enne kui asjadele, mis on lakanud olemast jäätmed, hakatakse kohaldama kemikaale ja tooteid reguleerivaid õigusakte, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused olema täidetud.”;

9) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Asja, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine, ei peeta jäätmeteks, vaid asi loetakse kõrvalsaaduseks, kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused:”;

10) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõike 2 alusel ei ole seoses tootmisprotsessis tekkinud teatava asja määratlemisega kõrvalsaadusena kehtestatud üksikasjalikke kriteeriume, mis tagavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste ühetaolise kohaldamise, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega kriteeriumid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täpsustamiseks teatavate asjade kõrvalsaadusena määratlemise kohta.”;

11) paragrahvi 51 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;”;

12) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:

§ 52. Toidujäätmed

Toidujäätmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks.”;

13) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Olmejäätmed on:
1) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
2) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased.

(2) Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 72 järgmises sõnastuses:

§ 72. Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed.”;

15) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus.”;

16) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine.”;

17) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Jäätmete kogumine, liigiti kogumine ja vedamine”;

18) paragrahvi 14 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Jäätmeid kogutakse liigiti korduskasutuseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamistoimingute lihtsustamiseks või parandamiseks ning liigiti kogutud jäätmeid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.”;

19) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmine on taaskasutamistoiming, mis hõlmab muu hulgas korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet. Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmiseks ei loeta jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või muul viisil energia tootmiseks.”;

20) paragrahvi 15 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt,”;

21) paragrahvi 15 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tagasitäide on taaskasutamistoiming, mille käigus kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole jäätmed, sobima käesolevas lõikes nimetatud eesmärkidega ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.”;

23) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine, pakendamine ja jäätmetest ainete või esemete eraldamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu.”;

24) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Jäätmete sortimine on tegevus, mille käigus eraldatakse kogutud jäätmetest need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed.”;

25) paragrahvi 21 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „võimaluste piires” sõnadega „võimalikult suures ulatuses”;

26) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, sealhulgas kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad, parandatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral;”;

27) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:

„4) vältida kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist;
5) toodete parandamise ja korduskasutuse edendamiseks teha intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks toodete vajalikud varuosad, kasutusjuhendid, tehniline teave ning muud vahendid, seadmed ja tarkvara;
6) vähendada toidujäätmete teket ning eelistada toidu annetamist ja muul viisil ümberjaotamist inimestele tarbimiseks;
7) vältida mereprügi teket.”;

28) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

§ 211. Toodetes sisalduvate ohtlike ainete kohta andmete esitamine

(1) Ohtlike ainete sisalduse vähendamise soodustamiseks materjalides ja toodetes tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850) (edaspidi REACH-määrus), artikli 3 punktis 33 määratletud toote tarnijal esitada Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi nimetatud määruse artikli 33 lõikes 1 nõutud teavet.

(2) Riikliku kasutajatoe ülesandeid käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate ülesannete ja kohustuste puhul täidab Terviseamet kemikaaliseaduse § 33 punkti 6 alusel.”;

29) paragrahvi 23 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kohustused üle andnud tootjate võrdse kohtlemise;”;

30) paragrahvi 23 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „alusel” sõnadega „ja teenuse pakkuja valimise korra avalikustamise tootjate ühenduse veebilehel”;

31) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) oma veebilehel tootjate poolt tehtud sissemaksete suuruse avalikustamise turule lastud probleemtootemassi tonni kohta;
6) probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise korraldamise kolme aasta jooksul alates nende kogumisest ja taaskasutuse sihtarvude täitmise.”;

32) paragrahvi 23 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Tootjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamisel võetakse arvesse:
1) toote vastupidavust;
2) parandatavust;
3) korduskasutatavust;
4) ringlussevõetavust;
5) ohtlike ainete olemasolu, lähtudes seejuures toote olelusringil põhinevast käsitlusviisist ja sellest, kui palju on tootja toote valmistamisel arvestanud käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 ning § 24 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid.”;

33) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

§ 231. Tootja ja tootjate ühenduse enesekontrollisüsteem

(1) Tootja ja tootjate ühendus peavad rakendama enesekontrollisüsteemi, mis tagab vähemalt järgmiste andmete olemasolu:
1) käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamise õigsuse kohta;
2) käesoleva seaduse § 23 lõike 41 kohaselt tootjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise õigsuse kohta;
3) probleemtooteregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) sätestatu kohaselt jäätmesaadetiste kohta kogutud andmete õigsuse kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem, mis vastab nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).

(3) Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja vajaduse korral ajakohastada vähemalt kord 12 kuu jooksul.”;

34) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Laiendatud tootjavastutuse põhimõte

(1) Tootja on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele.

(2) Tootja või tootjate ühendus peab tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid.

(3) Tootja vastutab oma turule lastud probleemtoote eest seni, kuni probleemtootest tekkinud jäätmed on nõuetekohaselt käideldud. Probleemtoote tootjale ei kohaldata käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatut.

(4) Tootja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule probleemtooteid, peab probleemtoote turule laskmiseks määrama Eestis asukohta omava füüsilisest või juriidilise isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest probleemtoote tootjale käesoleva seadusega kehtestatud kohustused.

(5) Probleemtootest tekkinud jäätmeid taaskasutav või kõrvaldav ettevõtja või vahendav ettevõtja peab esitama tootjale, tootjate ühendusele või taaskasutamist või kõrvaldamist vahendavale ettevõtjale tema nõudmisel taaskasutamise tõendi. Taaskasutamise tõendile märgitakse probleemtootest tekkinud jäätmete üleandja, probleemtootest tekkinud jäätmete liik, kood ja kogus ning taaskasutatud või kõrvaldatud probleemtootest tekkinud jäätmete kogus, taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu kood ja riik, kus taaskasutamine või kõrvaldamine toimus.”;

35) paragrahvi 251 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Rehvidest, kantavatest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks on nimetatud probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega.”;

36) paragrahvi 26 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 26 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kohaldatakse käesoleva seaduse § 251 sätteid ja käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi.”;

38) paragrahvi 26 lõiked 16 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 26 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja korra ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isik kannab jäätmetekitajalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud.”;

40) paragrahvi 26 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 26 lõike 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 251 lõigete 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigete 11, 13–15, 17, 3–5 ja 8 ning §-de 261 ja 27 sätteid ei kohaldata nendele patareidele ja akudele, mida kasutatakse:”;

42) paragrahvi 26 lõike 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 251 lõigete 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigete 11, 13–15, 17, 3–5 ja 8 ning §-de 261 ja 262 sätteid ei kohaldata:”;

43) paragrahvi 26 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elektri- ja elektroonikaseadmetele, mis on projekteeritud ja paigaldatud muud tüüpi seadme eriomase osana, millele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigete 11, 13–15, 17, 3–5 ja 8 ning käesoleva seaduse §-de 251, 261 ja 262 sätteid, või mis ei ole § 25 lõike 3 punkti 4 kohased elektri- ja elektroonikaseadmed ja mis toimivad üksnes kõnealuse muud tüüpi seadme osana;”;

44) paragrahvi 26 lõike 12 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigete 11, 13–15, 17, 3–5 ja 8 ning käesoleva seaduse §-de 251, 261 ja 262 sätteid:”;

45) paragrahvi 261 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on andmete koondamine probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste kohta, arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning järelevalve tegemiseks ja registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine.”;

46) paragrahvi 261 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 261 lõike 13 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tootja, kelle tegevuskoht asub väljaspool Eestit ja kes laseb Eestis probleemtooteid turule, registreeritakse probleemtooteregistris Eestis tegevuskohta omava volitatud esindaja kaudu.”;

48) paragrahvi 261 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 2620 lõikes 8 asendatakse sõna „registreerimistõend” sõnaga „registreering”;

50) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.”;

51) paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 281. Jäätmete põletamise keeld

(1) Laeval on jäätmete põletamine keelatud.

(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 3 ja 4 kohaselt korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid on keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine § 221 lõike 1 kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus.”;

52) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Jäätmehoolduses tuleb tekkinud jäätmetest eemaldada ohtlikud ained ja esemed, et hõlbustada jäätmete taaskasutamist ja töötlemist, kui see annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.”;

53) paragrahvi 29 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõigetes 1–31”;

54) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavatele jäätmetele;”;

55) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) ehitus- ja lammutusjäätmetele;”;

56) paragrahvi 29 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemisel võetakse muu hulgas arvesse jäätmekäitlust reguleerivaid sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77).

(42) Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.05.2017, lk 1–21).”;

57) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:

§ 291. Materjalide eemaldamine ehitiste lammutamisel

Ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale.”;

58) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Jäätmed, mida ei ole võimalik käesoleva seaduse nõuete kohaselt taaskasutada, tuleb kõrvaldada tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid järgides.”;

59) paragrahvi 31 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Jäätmete liigiti kogumise korraldamise alused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.”;

60) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on muu hulgas käesoleva seaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine.”;

61) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 31 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete liigiti kogumise.”;

63) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta. Biojäätmetega koos võib lubada tekkekohalt koguda samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmeid, mis vastavad kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavate pakendite suhtes kohaldatavatele Euroopa või samaväärsetele riiklikele standarditele.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada pakendijäätmete liigiti kogumise tekkekohalt kokkuleppel pakendiseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud taaskasutusorganisatsiooniga, kellele tagatakse sellisel juhul osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine võib toimuda eri liiki pakendimaterjali koos kogumisena.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ette näha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud liigiti kogumisest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) teatavat liiki jäätmete koos kogumine ei vähenda võimalusi neid korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga;
2) liigiti kogumine ei ole keskkonna jaoks parim lahendus, võttes arvesse vastavate jäätmevoogude juhtimise üldist keskkonnamõju;
3) liigiti kogumine ei ole jäätmekogumise häid tavasid arvestades tehniliselt võimalik;
4) liigiti kogumine tekitaks ebaproportsionaalselt suuri majanduslikke kulusid, kui võtta arvesse segaolmejäätmete kogumise ja töötlemisega kaasnevaid keskkonna- ja tervisekahju kulusid, võimalusi jäätmekogumist ja -töötlust tõhustada, teisese toorme müügist saadavat tulu ning saastaja maksab põhimõtte ja tootja laiendatud vastutuse rakendamist.

(7) Olmejäätmete liigiti kogumine toimub käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete ja korra kohaselt.”;

64) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „vaheladustamiseks vähemalt” sõnadega „ladustamiseks kauem kui”;

65) paragrahvi 35 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Töötlemata ja liigiti kogutud jäätmete prügilasse ladestamise keeld

(1) Prügilasse on keelatud ladestada jäätmeid, mis:
1) ei ole läbinud käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud töötlemist;
2) on käesoleva seaduse § 31 lõigete 3 ja 4 kohaselt kogutud liigiti korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise käigus ja mille prügilas ladestamine annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.”;

66) paragrahvi 352 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „ladestamiseks” sõnaga „ladustamiseks”;

67) paragrahvi 36 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

69) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuses” sõnadega „kavaga hõlmatud territooriumil”;

70) paragrahvi 39 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

71) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:

„(31) Valdkonna arengukava sisaldab:
1) tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa, andmeid riigi territooriumile toodavate või territooriumilt väljaveetavate jäätmete kohta ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus;
2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust, ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamiskohtadest, sealhulgas hinnangut vajadusele rajada uusi ja sulgeda olemasolevaid, ning hinnangut seotud investeeringutele, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustele suunatavatele investeeringutele, ja muudele rahalistele vahenditele;
3) ülevaadet ohtlike jäätmete, vanaõli, kriitilise tähtsusega tooraine olulise sisaldusega jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi kord;
4) hinnangut vajadusele luua uusi kogumissüsteeme, võttes arvesse, milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse ja milliseid erandeid on tehtud ning milliseid meetmeid võetakse liigiti kogumise parandamiseks;
5) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete kohta, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
6) ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse ja investeeringute jaotuse kirjeldust;
7) ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest;
8) andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
9) valdkonna arengukava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;
10) ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid;
11) pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava;
12) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta;
13) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid.

(32) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatule sisaldab valdkonna arengukava jäätmetekke vältimise kava, mis sisaldab:
1) olemasolevate jäätmetekke vältimise meetmete kirjeldust ning nende tõhususe hinnangut;
2) jäätmetekke vältimise eesmärke ja nende elluviimise meetmeid, sealhulgas käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 esitatud jäätmetekke vältimise nõudeid;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud meetmete rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hindamisnäitajaid;
4) toidujäätmete tekke vältimise eriprogrammi.

(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 32 nimetatud kavas kirjeldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas loetletud vahendite ja meetmete panust jäätmetekke vältimisse ning arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 32 punktides 1 ja 2 nimetatud meetmete hindamisel ja rakendamisel sama direktiivi IV lisas esitatud näidismeetmeid.

(34) Valdkonna arengukava ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest alates.”;

72) paragrahvi 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

73) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldab:
1) tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
3) jäätmete liigiti kogumise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa ning asjakohasel juhul käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud erandeid;
4) analüüsi, mis tõendab väidetavaid vabastamise asjaolusid ja nende aluste esinemist, kui käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel nähakse ette erand teatud jäätmete liigiti kogumisest vabastamiseks;
5) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust;
6) hinnangut vajadusele luua uusi kogumissüsteeme, võttes arvesse, milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse ja milliseid erandeid on käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud ning milliseid meetmeid võetakse liigiti kogumise parandamiseks;
7) jäätmehoolduse rahastamist;
8) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust;
9) ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse kirjeldust;
10) ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest;
11) andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
12) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;
13) ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid;
14) pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava;
15) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta;
16) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid.”;

74) paragrahvi 43 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „muudatuste” tekstiosaga „, sealhulgas käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 nimetatud erandite,”;

75) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koos käesoleva seaduse § 42 lõike 3 punktis 4 nimetatud analüüsiga ajakohastatakse vähemalt iga viie aasta järel.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vajaduse korral aasta jooksul valdkonna arengukava või kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava kinnitamisest arvates.”;

76) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Segunenud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt võimalik ja tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks vajalik.”;

77) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Ohtlikud jäätmed, mis on segatud, eirates käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, antakse käitlemiseks üle sellekohast luba omavale isikule.”;

78) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatut, et vältida jäätmetest lähtuvat ohtu tervisele või keskkonnale, või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda.”;

79) paragrahvi 62 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 62. Ohtlike jäätmete pakendamine ja märgistamine”;

80) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse sõna „vaheladustamisel” sõnaga „ladustamisel”;

81) paragrahvi 651 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Erinevate omadustega vanaõli liike ei segata omavahel ega muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid.

(5) Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid, mis annavad samaväärseid või paremaid keskkonnaalaseid üldtulemusi kui regeneerimine, võttes arvesse käesoleva seaduse § 221 lõikes 2 sätestatut.”;

82) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldanud käesoleva seaduse § 31 lõike 5 või § 66 lõike 2 kohaselt ning jäätmevaldajalt kogutakse pakendijäätmete tekkekohal kogumise teenuse tasuna rohkem kui 0,30 eurot kogumiskorra kohta, ei ole jäätmevaldajal kohustust selle teenusega korraldatud jäätmeveo korras liituda.”;

83) paragrahvi 70 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud taaskasutamise eesmärk korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul on muu hulgas täita käesoleva seaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve.”;

84) paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud olmejäätmete liigiti kogumise korra;”;

85) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) ehitus- ja lammutusjäätmete, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded;”;

86) paragrahvi 71 lõike 2 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „toimetada” tekstiosaga „, sealhulgas annab teavet korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest”;

87) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa ja käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel ettenähtud erandid;”;

88) paragrahvi 983 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) isikul, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 sätestatud nõuetele vastav keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem.”;

89) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras.”;

90) paragrahvi 116 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta.”;

91) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Järelevalvet käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuete järgimise üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.”;

92) paragrahvi 119 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

93) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Järelevalvet käesoleva seaduse § 211 lõike 1 nõuete täitmise üle teostatakse kemikaaliseaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatu kohaselt.”;

94) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus või asutus on kohustatud teostama järelevalvet oma haldusterritooriumil probleemtoodete või nendest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise üle.”;

95) paragrahvi 1191 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riiklikule järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

96) paragrahvi 1192 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Korrakaitseorganil on õigus riikliku järelevalve käigus teha mõõtmisi, võtta proove ja teha või tellida ekspertiise ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega. Ekspertiisikulud kannab korrakaitseorgan. Kui proovi- või mõõtmistulemuste või ekspertiisi kohaselt selgub, et valdus või selle kasutamine ei vasta seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning valdaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema, siis võib korrakaitseorgan nõuda valdajalt proovi võtmise, mõõtmise ja ekspertiisi tegemise põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamist.”;

97) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 1196 järgmises sõnastuses:

§ 1196. Järelevalve eesmärgil teostatav audiitorkontroll

(1) Keskkonnaamet võib nõuda tootja või tootjate ühenduse kulul audiitorkontrolli, mille eesmärk on anda hinnang:
1) käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta;
2) käesoleva seaduse § 23 lõike 41 kohaselt tootjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise kohta;
3) probleemtooteregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt jäätmesaadetiste kohta kogutud andmete õigsuse kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitorkontrolli teostab vandeaudiitor piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses.”;

98) paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 120. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine

(1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete, sealhulgas jäätmete üleandmise kohustuse või üleandmise nõuete, või jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.”;

99) paragrahvi 1201 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloa või kompleksloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

100) paragrahv 1202 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1202. Jäätmete käitlemine registreeringuta ja registreeringu nõudeid rikkudes

(1) Jäätmete käitlemise eest registreeringuta või registreeringu nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.”;

101) paragrahv 1205 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1205. Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumine

(1) Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

102) paragrahvid 1206 ja 121 tunnistatakse kehtetuks;

103) paragrahv 124 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumine

(1) Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise, sealhulgas sihtarvude täitmise, või kõrvaldamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.”;

104) paragrahvid 1241–1244 tunnistatakse kehtetuks;

105) paragrahvi 1245 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.”;

106) paragrahvi 1246 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.”;

107) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;

108) paragrahv 126 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 126. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud

(1) Segaolmejäätmete sortimise nõuete või jäätmete ladestamise tingimuste rikkumise või selliste jäätmete ladestamise eest, mille ladestamine on keelatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

109) paragrahv 1261 tunnistatakse kehtetuks;

110) paragrahvi 1262 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste, sealhulgas pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

111) paragrahv 1263 tunnistatakse kehtetuks;

112) paragrahv 1264 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1264. Jäätmete põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta

(1) Jäätmete põletamise või keskkonda viimise eest väljaspool jäätmekäitluskohta, sealhulgas jäätmete põletamise eest laeval –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

113) paragrahvi 1265 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

114) paragrahvid 1266 ja 1267 tunnistatakse kehtetuks;

115) paragrahv 1268 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1268. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kohta arvestuse pidamise nõuete rikkumine ja enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmine

(1) Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete üle arvestuse pidamise nõuete rikkumise või enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.”;

116) paragrahv 1269 tunnistatakse kehtetuks;

117) paragrahv 12610 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12610. Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete ja kaevandamisjäätmekava nõuete rikkumine

(1) Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete, sealhulgas suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete, või kaevandamisjäätmekavas esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot.”;

118) paragrahv 12611 tunnistatakse kehtetuks;

119) paragrahvi 128 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui süüteo- või haldusmenetluses on selgunud, et saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus on.”;

120) paragrahv 134 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 134. Piirangud ladestatavatele jäätmetele

(1) Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla:
1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;
2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;
3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

(2) Alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.

(3) Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sihtarvu arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999, lk 1–19) artiklis 5a sätestatut.”;

121) paragrahvi 1363 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada:
1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja võimaluse korral muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid korduskasutuseks ettevalmistatuna ja ringlussevõetuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud sellised looduslikud ained nagu kivid ja pinnas ning ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas, korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna ja muul viisil taaskasutatuna, sealhulgas tagasitäiteks, muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

(2) Olmejäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta:
1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sihtarvude arvutamisel arvestatakse komisjoni otsust 2011/753/EL, millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2011, lk 11–16).

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihtarvude arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a sätestatut.”;

122) seadust täiendatakse §-dega 13611–13614 järgmises sõnastuses:

§ 13611. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud korraldatud jäätmeveo riigihanke, kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava kehtestamise ja muutmise ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamise ja muutmise menetluse lõpetamine

(1) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud korraldatud jäätmeveo riigihanke menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.

(2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava kehtestamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.

(3) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.

§ 13612. Biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu rakendamine

Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.

§ 13613. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja muudatuste rakendamine

Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1, 3, 4 ja 6, § 42 lõikes 3, §-s 43 ning § 71 lõike 2 punktides 11, 7, 8 ja 11 sätestatuga kooskõlla alates jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisest või uue kehtestamisest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.

§ 13614. Tekstiilijäätmete liigiti kogumise rakendamine

Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima tekstiilijäätmete liigiti kogumise kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatuga mitte hiljem kui 2025. aasta 1. jaanuariks.”;

123) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24–39);”;

124) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1–19)” tekstiosaga „, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/850 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 100–108)”;

125) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30)” tekstiosaga „, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 109–140)”.

§ 2.  Pakendiseaduse muutmine

Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse tekstiosa „§ 16 lõige 1” tekstiosaga „§ 121 lõige 1” ja tekstiosa „§ 16 lõige 2” tekstiosaga „§ 121 lõige 2” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse, nõuded audiitorkontrollile ning ringlussevõtu sihtarvud, nõuded pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrollile ja nõuete riikliku järelevalve alused ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses sätestatud tegevusloa menetlusele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(6) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse ka toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.”;

4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) korduskasutuspakend – olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati;”;

5) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) mustmetall – teras, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 73 nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 järgi;”;

6) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) värviline metall – alumiinium, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 76, ja muud pakendimaterjalidena kasutatavad kombineeritud nomenklatuuri jaotusse XV (mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted) kuuluvad metallid nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 järgi;”;

7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning mis moodustavad ühe sisemisest mahutist ja välisümbrisest koosneva lahutamatu terviku, mida täidetakse, ladustatakse, transporditakse ja tühjendatakse.”;

8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pakendi ja pakendijäätmete vältimine on jäätmetekke vältimine jäätmeseaduse § 22 tähenduses.”;

9) seadust täiendatakse §-dega 51‒53 järgmises sõnastuses:

§ 51. Pakendijäätmete käitlus

Pakendijäätmete käitlus on jäätmekäitlus jäätmeseaduse § 13 tähenduses.

§ 52. Pakendijäätmete kogumine

Pakendijäätmete kogumine on jäätmete kogumine jäätmeseaduse § 14 lõike 1 tähenduses.

§ 53. Pakendijäätmete liigiti kogumine

Pakendijäätmete liigiti kogumine on jäätmete liigiti kogumine jäätmeseaduse § 14 lõike 11 tähenduses.”;

10) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pakendi korduskasutus on korduskasutus jäätmeseaduse § 141 tähenduses.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

§ 61. Pakendijäätmete töötlemine

Pakendijäätmete töötlemine on jäätmete töötlemine jäätmeseaduse § 16 tähenduses.”;

12) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, arvestades käesoleva seaduse erisusi”;

13) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmete ringlussevõtt jäätmeseaduse § 15 lõike 4 tähenduses.”;

15) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

§ 81. Pakendijäätmete kõrvaldamine

Pakendijäätmete kõrvaldamine on jäätmete kõrvaldamine jäätmeseaduse § 17 lõike 1 tähenduses.”;

17) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Majandustegevuses osaleja on käesoleva seaduse tähenduses pakendiettevõtja, pakenditootja, isik, kes tarnib, toodab või töötleb pakendimaterjali, taaskasutusorganisatsioon, pakendijäätmekäitleja ja haldusorgan.”;

18) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

§ 121. Laiendatud tootjavastutuse põhimõte

(1) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud.

(2) Pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, vastutab nende kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon.

(3) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon peavad tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid.

(4) Pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt kulud, mis tekivad:
1) pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu;
2) teavitustegevusest, andmete kogumisest ja esitamisest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks. Kulud määratakse asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisil.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud kulude kandmise kohustus on pakendiettevõtjal üksnes juhul, kui kulu põhjustanud toimingud on teinud tema ise, need on tehtud tema volitusel või ta on varem nende toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud.

(7) Pakendiettevõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule pakendeid, peab määrama Eestis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest pakendiettevõtjale käesoleva seadusega pandud kohustused.”;

19) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pakend peab olema kavandatud, valmistatud ja müüdud nii, et oleks võimalik selle korduskasutus või pakendijäätmete taaskasutus, sealhulgas ringlussevõtt jäätmeseaduse §-s 221 nimetatud jäätmehierarhiat järgides, ning välistatud pakendijäätmete või nende töötlemisel tekkivate jäätmete kõrvaldamisel negatiivne mõju keskkonnale.”;

20) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Oksüdantide toimel lagunevat plastpakendit ei loeta biolagunevaks pakendiks.”;

21) paragrahvi 131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Teabe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud standardeid ülevõtvate Eesti standardite ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10–23) artikli 9 lõikes 3 nimetatud standardite kohta avaldab Eesti standardiorganisatsioon oma veebilehel kättesaadavaks tehtavas ametlikus väljaandes.”;

22) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 16 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 1” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 121 lõikes 1”;

24) paragrahvi 16 lõike 31 punkt 4 ning lõiked 32, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Pakendi korduskasutuse ja pakendi ning pakendijäätmete taaskasutamise, sealhulgas ringlussevõtu sihtarvude arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ artiklis 6a sätestatut.”;

26) paragrahvi 171 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ületäitunud avalike pakendijäätmete konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendijäätmete käitlemist.

(42) Kohaliku omavalitsuse üksus peab enne käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud tegevuse alustamist andma taaskasutusorganisatsioonile võimaluse oma kohustused täita. Kui taaskasutusorganisatsioon oma kohustusi ei täida, korraldab kohaliku omavalitsuse üksus pakendijäätmete käitlemise ja esitab arve käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud tegevuse eest taaskasutusorganisatsioonile.”;

27) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„41) jäätmekäitluse teenustasu arvutamine käesoleva seaduse § 121 lõike 4 kohaselt;
42) pakendiettevõtjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamisel pakendite vastupidavuse, parandatavuse, korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse ning ohtlike ainete olemasolu arvesse võtmine, lähtudes seejuures olelusringil põhinevast käsitlusviisist;”;

28) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) käesoleva lõike punktis 5 sätestatud valimise korra avalikustamine taaskasutusorganisatsiooni veebilehel;”;

29) paragrahvi 174 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) käesoleva seaduse § 121 lõike 2 kohaselt üle antud kohustuste teenustasu hinna esitamine turule lastud pakendimassi tonni kohta, sealhulgas võimaluse korral eraldi eri liiki plasti ja muude materjalide kohta;”;

30) paragrahvi 174 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „nõuetest” sõnadega „ning jäätmetekke ja prügistamise vältimisest”;

31) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;

32) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni enesekontrollisüsteem

(1) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon peavad rakendama enesekontrollisüsteemi, mis tagab vähemalt järgmiste andmete olemasolu:
1) käesoleva seaduse § 121 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamise õigsuse kohta;
2) käesoleva seaduse § 174 lõike 1 punkti 42 kohaselt pakendiettevõtjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise õigsuse kohta;
3) pakendiregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) kohaselt jäätmesaadetise kohta kogutud andmete õigsuse kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem, mis vastab nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).

(3) Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja ajakohastada vähemalt kord 12 kuu jooksul.”;

33) paragrahvi 20 lõike 21 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „teatega” sõnadega „ning annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta”;

34) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 45 ja 46 järgmises sõnastuses:

„(45) Käesoleva paragrahvi lõigetes 43 ja 44 kehtestatud kohustus loetakse pakendatud kauba müüja poolt täidetuks, kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses ning pakendatud kauba müüjad on kokku leppinud kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamise ühiselt ühe pakendatud kauba müüja müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses.

(46) Käesoleva paragrahvi lõikes 45 nimetatud ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad vastutavad solidaarselt kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest.”;

35) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tagatisraha võib rakendada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendile.”;

36) paragrahvi 21 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kanget ja lahjat alkohoolset jooki mõistetakse alkoholiseaduse tähenduses ning siirupit mõistetakse kui mahlakontsentraati või suhkru- või muust siirupist valmistatud jooki.”;

37) paragrahvi 24 lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „audiitori”;

38) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Pakendijäätmeid taaskasutav ettevõtja ja pakendijäätmete taaskasutamist vahendav ettevõtja koostavad kalendriaasta kohta pakendiregistrisse pakendijäätmete taaskasutamise tõendi iga temaga lepingu sõlminud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni või pakendijäätmete taaskasutamist vahendava ettevõtja kohta.”;

39) paragrahvi 241 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 241. Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni finantsjuhtimise ning pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontroll

(1) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni finantsjuhtimise ning pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli (edaspidi audiitorkontroll) eesmärk on anda hinnang:
1) käesoleva seaduse § 121 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta;
2) käesoleva seaduse § 174 lõike 1 punkti 42 kohaselt pakendiettevõtjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise kohta;
3) pakendiregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt jäätmesaadetise kohta kogutud andmete õigsuse kohta.”;

40) paragrahvi 241 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Audiitorkontrolli teostab vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ulatuses.”;

41) paragrahvi 241 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui kakskümmend tonni aastas, ja taaskasutusorganisatsioon korraldavad audiitorkontrolli piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses.”;

42) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Pakendiettevõtja, kelle audiitorkontrolli aruande kokkuvõte esitatakse modifitseerimata, on vabastatud kolmel järgneval kalendriaastal audiitorkontrolli korraldamisest.”;

43) paragrahvi 241 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 241 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Pakendiettevõtja esitab sõltumatu vandeaudiitori kindlustandva töövõtu kokkuvõtte pakendiregistrile. Kui pakendiettevõtja on kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, siis edastab pakendiettevõtja sõltumatu vandeaudiitori kindlustandva töövõtu kokkuvõtte taaskasutusorganisatsioonile, kes esitab selle pakendiregistrile.”;

45) paragrahvi 241 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „sihtarvude täitmise” sõnadega „ja taaskasutamise tõendite”;

47) paragrahvi 25 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Järelevalve teostamisel käesoleva seaduse peatükkides 2 ja 5 sätestatud nõuete täitmise üle arvestatakse erisusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47).”;

49) paragrahv 263 tunnistatakse kehtetuks;

50) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 264 järgmises sõnastuses:

§ 264. Järelevalve eesmärgil teostatav audiitorkontroll

(1) Keskkonnaamet võib nõuda pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kulul audiitorkontrolli, mille eesmärk on anda hinnang:
1) käesoleva seaduse § 121 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta;
2) käesoleva seaduse § 174 lõike 1 punkti 42 kohaselt pakendiettevõtjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise kohta;
3) pakendiregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt jäätmesaadetise kohta kogutud andmete õigsuse kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitorkontrolli teostab vandeaudiitor piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses.”;

51) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 29 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse, sealhulgas taaskasutamise sihtarvu täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.”;

53) paragrahv 291 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.”;

55) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Pakendi ja pakendijäätmete kohta arvestuse pidamise nõuete rikkumine ja enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmine

(1) Pakendi ja pakendijäätmete kohta arvestuse pidamise nõuete rikkumise või enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.”;

56) paragrahvi 33 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 29–301 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.”;

58) paragrahvi 33 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse §-des 29–301 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Maksu- ja Tolliamet.”;

60) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 65 protsenti ringlusse võtta.

(22) Hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 70 protsenti ringlusse võtta.”;

61) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 21 kehtestatud sihtarvu täitmine, peab pakendiettevõtja hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks ringlusse võtma eri liiki pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:
1) plast – 50 protsenti;
2) puit – 25 protsenti;
3) mustmetall – 70 protsenti;
4) alumiinium – 50 protsenti;
5) klaas – 70 protsenti;
6) paber ja kartong – 75 protsenti.

(32) Et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 22 kehtestatud sihtarvu täitmine, peab pakendiettevõtja hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks ringlusse võtma eri liiki pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:
1) plast – 55 protsenti;
2) puit – 30 protsenti;
3) mustmetall – 80 protsenti;
4) alumiinium – 60 protsenti;
5) klaas – 75 protsenti;
6) paber ja kartong – 85 protsenti.”;

62) paragrahvi 36 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3” tekstiosaga „lõigetes 3–32”;

63) seadust täiendatakse §-ga 394 järgmises sõnastuses:

§ 394. Pakendiettevõtja audiitorkontrollist vabastamise rakendamine

Käesoleva seaduse § 241 lõiget 31 rakendatakse pakendiettevõtjale alates 2020. aasta kohta koostatud audiitorkontrolli aruande kokkuvõtte esitamisest pakendiregistrile.”;

64) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10–23), muudetud direktiividega 2004/12/EÜ (ELT L 047, 18.02.2004, lk 26–32), 2005/20/EÜ (ELT L 070, 16.03.2005, lk 17–18), 2013/2/EL (ELT L 037, 08.02.2013, lk 10–12), (EL) 2015/720 (ELT L 115, 06.05.2015, lk 11–15) ja (EL) 2018/852 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 141–154);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 109–140).”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 35 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json