Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik halduse-valitsus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusandmebaas

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusandmekogumine

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4006 ettevõtluse korraldusäritegevusinkorporeerimineäriühingu registreerimine

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4006 ettevõtluse korraldusäriühinguõigus

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4016 ühingute õiguslik vormorganisatsioonäriõiguslik äriühingosaühing

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4016 ühingute õiguslik vormorganisatsioonühiskondlik organisatsioon

HALDUSÕIGUSTeabeõigus, andmekogud ja statistika

ERAÕIGUSÄriühingud

Teksti suurus:

Äriregistri seadus (lühend - ÄRS)

Äriregistri seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2023
Avaldamismärge:RT I, 05.05.2022, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.04.2022 otsus nr 100

Äriregistri seadus1

Vastu võetud 13.04.2022

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.

§ 2.  Äriregister

  (1) Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.

  (2) E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.

§ 3.  Äriregistrisse kandmine

  (1) Äriregistrisse kantakse eraõiguslikud juriidilised isikud.

  (2) Äriregistrisse võib kanda Eestis tegutseva välismaa äriühingu filiaali.

  (3) Seaduses sätestatud ulatuses kantakse äriregistrisse ka Eestis tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad.

§ 4.  Teiste seaduste kohaldamine

  (1) Äriregistri menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus registriasjade kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

2. peatükk Registripidamise korraldus 

§ 5.  Äriregistri pidamine

  (1) Äriregistrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja).

  (2) Äriregistrit peetakse elektrooniliselt.

  (3) Äriregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on registripidaja ja valdkonna eest vastutava ministri määratud e-äriregistri haldaja.

§ 6.  Asendusäriregistri pidamine

  (1) Kui äriregistrisse kannete tegemine ei ole ajutiselt võimalik äriregistri infosüsteemi tehnilise rikke tõttu ja riket ei ole võimalik kõrvaldada mõistliku aja jooksul, võib registriosakonna eest vastutava kohtudirektori otsusel teha kandeid asendusäriregistrisse.

  (2) Asendusäriregistrisse kannete tegemisel lähtutakse äriregistri pidamise põhimõtetest.

  (3) Kui äriregistrisse kannete tegemine on taas võimalik, salvestatakse asendusäriregistrisse tehtud kanded viivitamata äriregistrisse.

§ 7.  Registripidamise kord

  (1) Täpsema korra seaduses sätestamata registripidamisega seotud tehniliste ja e-äriregistri kasutamisega seotud küsimuste reguleerimiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
  1) arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded registripidajale esitatavate dokumentide vormi ja esitamise tehniliste tingimuste kohta;
  2) korra, mille alusel registripidaja ja iga huvitatud isik saab kontrollida taotletava ärinime senistest ärinimedest eristatavust;
  3) äriregistri elektroonilise keskandmebaasi pidamise korra.

§ 8.  Töökeel

  (1) Äriregistrit peetakse eesti keeles.

  (2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registripidajale vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Samuti võib dokumendid esitada registripidajale notari tehtud eestikeelse tõlkega, kui notar on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles tõestamisseaduse § 5 lõike 2 alusel.

  (3) Eestikeelsed dokumendid võib esitada ka koos võõrkeelse tõlkega. Dokumendid avalikustatakse äriregistris juriidilise isiku soovil lisaks eesti keelele ka võõrkeelsena.

  (4) Registripidaja ei kontrolli võõrkeelsete dokumentide sisu ega vastuta nende eestikeelsetele dokumentidele mittevastavuse eest. Kui esitatud osaliselt või täielikult võõrkeelsed dokumendid ei vasta nõuetele, juhindub registripidaja talle esitatud eestikeelsetest dokumentidest või tekstiosadest.

  (5) Juriidiline isik ise ei või tugineda enda esitatud tõlkele, kui see erineb originaaldokumendist. Kolmas isik võib registripidajale esitatud dokumendi tõlkele tugineda, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis tõlke ebaõigsusest.

3. peatükk Äriregistri andmed 

1. jagu Üldsätted 

§ 9.  Äriregistri andmed

  Äriregistris sisalduvad:
  1) registrikaardi andmed;
  2) avaliku toimiku andmed;
  3) registritoimiku andmed.

§ 10.  Äriregistris avalikustatavad ja dokumentides sisalduvad isikuandmed

  (1) Kui seadus nõuab äriregistris avaldatavates andmetes ja registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, peab registripidajale esitama Eesti isikukoodi, selle puudumise korral välismaise isikukoodi ning sünnipäeva, -kuu ja -aasta. Välismaise isikukoodi puudumise korral peab registripidajale esitama isikukoodi asendava muu tunnuse, kui see on olemas, ning sünnipäeva, -kuu ja -aasta.

  (2) Eesti isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse isiku välismaine isikukood ning sünnipäev, -kuu ja -aasta. Välismaise isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse isikukoodi asendav muu tunnus, kui see on olemas, ning sünnipäev, -kuu ja -aasta. Välismaise isikukoodi või isikukoodi asendava muu tunnuse registrisse kandmiseks peab taotleja avalduses olema märgitud isikukoodi või seda asendava muu tunnuse andnud riik.

  (3) Isiku aadressina peab registripidajale esitama isiku elu- või asukoha aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreeritud hoone või hooneosa koha-aadressi täpsusega. Kui isik on rahvastikuregistri andmesubjekt, sisestatakse infosüsteemi isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed.

  (4) Välisriigi puhul näidatakse elu- ja asukoha ning aadressi andmetes ka osariik, provints või muu haldusüksus, kui see on olemas, ning välisriik.

  (5) Füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liige ja nõukogu esimees, täis-, usaldus- ja osaühingu osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja, samuti äriühingu likvideerija, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks, peab registripidajale esitama oma kontaktaadressi ja elektronposti aadressi ning teatama viivitamata nende muutumisest. Sama kohaldatakse täis-, usaldus- või osaühingu osanikule, kes ei ole kantud Eesti äriregistrisse. Äriühingu nõukogu liige, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks, peab registripidajale esitama oma kontaktaadressi või elektronposti aadressi.

2. jagu Registrikaardi andmed 

§ 11.  Registrikaardi andmed

  Registrikaardile kantakse üksnes seaduses sätestatud andmed.

§ 12.  Registrikaardi andmed juriidilise isiku kohta

  Juriidilise isiku kohta kantakse registrikaardile järgmised andmed:
  1) nimi (ettevõtjal ärinimi);
  2) registrikood;
  3) õiguslik vorm ja vajaduse korral selle alaliik;
  4) põhikirja jõustumise aeg;
  5) asukoht, aadress ja elektronposti aadress;
  6) kontaktisiku andmed;
  7) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja seadusega lubatavad erisused nende esindusõiguses;
  8) likvideerija nimi, isikukood ja esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses sätestatust;
  9) andmed ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning lõpetamise, tegevuse jätkamise, registrist kustutamise ja registrisse ennistamise kohta;
  10) tegutsemistähtaeg, kui juriidiline isik on tähtajaline;
  11) majandusaasta algus ja lõpp;
  12) likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed;
  13) maksejõuetusmenetluse andmed;
  14) kannete andmed, sealhulgas järjekorranumber, kandeliik, kande kuupäev, kandeavalduseta kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele;
  15) viited hilisematele kannetele ja muud märkused;
  16) muud seaduses sätestatud andmed.

§ 13.  Täiendavad andmed osaühingu ja aktsiaseltsi kohta

  Osaühingu ja aktsiaseltsi kohta kantakse registrikaardile täiendavalt:
  1) osa- või aktsiakapitali rahaline suurus ning andmed selle suurendamise ja vähendamise kohta;
  2) prokuristi andmed, sealhulgas nimi, isikukood ja esindusõiguse erisused;
  3) märge osaühingu osade registreerimise kohta Eesti väärtpaberite registris või märge aktsiaseltsi aktsiaraamatu pidaja kohta;
  4) osaühingute kohta lisaks märge osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest loobumise kohta ja märge osaühingu sissemakseta asutamise kohta;
  5) aktsiaseltsil nimiväärtuseta aktsiate arv.

§ 14.  Osaühingu osanike nimekiri

  (1) Osanike nimekirja kantakse:
  1) osanike nimed ja isiku- või registrikoodid;
  2) osade nimetused ja nimiväärtused.

  (2) Osa pantimise kohta kantakse osanike nimekirja järgmised andmed:
  1) pandipidaja nimi ja isiku- või registrikood;
  2) panditava osa nimiväärtus;
  3) pandipidajate kaasomandi korral kaasomandiosa suurus hariliku murruna.

  (3) Osanike nimekirja kantakse äriseadustiku § 182 lõigetes 13 ja 14 nimetatud märgete kohta:
  1) õigustatud isiku nimi, kelle kasuks on märge kantud, ja tema isiku- või registrikood;
  2) märke sisu.

§ 15.  Täiendavad andmed täis- ja usaldusühingu kohta

  Täis- ja usaldusühingu kohta kantakse registrikaardile täiendavalt järgmised andmed:
  1) täisosanike nimed ja isiku- või registrikoodid;
  2) ühingut esindama õigustatud osanikud ning kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt;
  3) ühingut esindama õigustatud isikud, kes ei ole osanikud, nende nimed ja isiku- või registrikoodid;
  4) prokuristi andmed, sealhulgas nimi, isikukood ja esindusõiguse erisused;
  5) usaldusühingu kohta usaldusosanikud ja nende sissemaksete suurused.

§ 16.  Täiendavad andmed tulundusühistu kohta

  Tulundusühistu kohta kantakse registrikaardile täiendavalt järgmised andmed:
  1) osakapitali suurus;
  2) prokuristi andmed, sealhulgas nimi, isikukood ja esindusõiguse erisused;
  3) ühistu liikmete andmed, kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus;
  4) hooneühistu kohta kinnisasja kinnistusraamatu registriosa number ja aadress;
  5) hooneühistu liikmete nimekirja kantakse käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmed, hooneühistu liikmesuse number ja sellega seotud ainukasutuses oleva hooneosa pindala. Hooneühistu liikmete nimekirja ei kanta käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid.

§ 17.  Täiendavad andmed korteriühistu kohta

  Korteriühistu kohta kantakse registrikaardile täiendavalt järgmised andmed:
  1) korteriühistu täiendav nimi;
  2) korteriühistu aadress, kui see erineb korteriomandite aadressist;
  3) valitseja nimi ja registrikood;
  4) märkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 36 sätestatud laenu kohta.

§ 18.  Täiendavad andmed maaparandusühistu kohta

  Maaparandusühistu kohta kantakse registrikaardile täiendavalt selle tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi kood.

§ 19.  Täiendavad andmed usulise ühenduse kohta

  Usulise ühenduse kohta kantakse registrikaardile täiendavalt järgmised andmed:
  1) usulise ühenduse esmamainimise või asutamise aeg;
  2) juhatuse liikmete kiriklikud nimed.

§ 20.  Registrikaardi andmed välismaa äriühingu filiaali kohta

  Välismaa äriühingu filiaali kohta kantakse registrikaardile järgmised andmed:
  1) filiaali registrikood;
  2) filiaali ja äriühingu ärinimed;
  3) filiaali asukoht ja Eesti aadress ning äriühingu asukoht ja aadress;
  4) register, kuhu äriühing on kantud, ning registrinumber, kui äriühingu asukohamaa seadusega on ette nähtud registrisse kandmine;
  5) äriühingu õiguslik vorm;
  6) millise maa seaduse alusel äriühing asukohamaal tegutseb;
  7) äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus, kui see kantakse äriühingu asukohamaa registrisse;
  8) äriühingu põhikirja vastuvõtmise aeg ja põhikirja muudatuste tegemine, kui see kantakse äriühingu asukohamaa registrisse;
  9) filiaali juhatajate nimed ja isikukoodid;
  10) kes juhatajatest võib esindada filiaali erinevalt äriseadustiku § 385 lõikes 3 sätestatust;
  11) välismaa äriühingu seadusjärgsete esindajate nimed ja isikukoodid ning esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg;
  12) äriühingu majandusaasta algus ja lõpp ning kas ühing peab majandusaasta aruande avaldama;
  13) muud seaduses sätestatud andmed.

§ 21.  Registrikaardi andmed füüsilisest isikust ettevõtja kohta

  Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse registrikaardile järgmised andmed:
  1) ettevõtja registrikood;
  2) ettevõtja isikunimi ja isikukood;
  3) ettevõtte aadress;
  4) ettevõtja ärinimi;
  5) elektronposti aadress;
  6) prokuristi andmed, sealhulgas nimi, isikukood ja esindusõiguse erisused;
  7) majandusaasta algus ja lõpp;
  8) andmed ettevõtja tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegutsemise kohta;
  9) ümberregistreeritud ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev;
  10) muud seaduses sätestatud andmed.

§ 22.  Registrikood

  (1) Äriregistrisse kandmisel antakse juriidilisele isikule, välismaa äriühingu filiaalile ja füüsilisest isikust ettevõtjale kordumatu registrikood.

  (2) Registrikood ei muutu juriidilise isiku ümberkujundamisel. Juriidiliste isikute ühinemise korral säilib registrikood ühendaval ühingul ning jagunemise korral eraldumise teel jaguneval juriidilisel isikul.

§ 23.  Andmed maksejõuetusmenetluse kohta

  (1) Äriregistrisse kantakse juriidilise isiku maksejõuetusmenetluse kohta järgmised andmed:
  1) ajutise pankrotihalduri nimetamine, kui võlgnikul on vara käsutamiseks vajalik tema nõusolek;
  2) pankroti väljakuulutamine koos pankrotihalduri nime ja isikukoodiga ning märge, et tema käsutab pankrotivara, samuti pankrotihalduri ametist vabastamine või asendamine;
  3) kompromissi lõppemine seoses selle tähtaja möödumisega ning pankrotihalduri vabastamine;
  4) pandikirjaseaduse alusel tagatisvara halduri nimetamine koos tema nime ja isikukoodiga, samuti märge, et tema esindab krediidiasutust pandikirjaportfellide valitsemisel ja käsutamisel.

  (2) Kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Koos sellega kantakse äriregistrisse juriidilise isiku ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab juriidilise isiku likvideerimise. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, kustutatakse ta viivitamata äriregistrist.

  (3) Kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et kolmas isik rahuldas võlausaldajate nõuded või andis pandi nende tagamiseks, kantakse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku tegevuse jätkamise kandega äriregistrisse. Märge, mille kohaselt pankrotivara käsutab pankrotihaldur, kustutatakse.

  (4) Kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana.

  (5) Kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande, kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos juriidilise isiku registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt pankrotivara käsutab pankrotihaldur.

  (6) Äriregistrisse kantakse kompromiss ja selle tähtaeg koos tegevuse jätkamise kandega, kui kohus oli eelnevalt pankroti välja kuulutanud. Ühtlasi tehakse äriregistrisse märge, mille kohaselt pankrotihaldur täidab pankrotiseaduse §-des 188–190 ettenähtud ülesandeid. Märge, mille kohaselt pankrotihaldur käsutab pankrotivara, kustutatakse.

  (7) Äriregistrisse kantakse kompromissi tühistamine ja väljakuulutatud pankrotimenetluse taastumine. Koos sellega tehakse registrisse märge, et pankrotivara käsutab pankrotihaldur.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui ei ole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud.

§ 24.  Kontaktisik

  (1) Juriidiline isik, sealhulgas välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal, võib määrata isiku, kellele saab Eestis kätte toimetada juriidilise isiku menetlusdokumente ja talle suunatud tahteavaldusi (edaspidi kontaktisik).

  (2) Kontaktisiku peab määrama, kui juriidilise isiku aadress on välisriigis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust ei kohaldata välismaa äriühingule, kellel on Eestis filiaal.

  (4) Kontaktisikuks võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul määrata üksnes notari, advokaadi, advokaadibüroo pidaja, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 8 nimetatud usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 2 lõikes 21 nimetatud äriühingu kontaktisikuks võib lisaks määrata vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse tähenduses.

  (5) Registripidajale peab esitama kontaktisiku nime, isiku- või registrikoodi ning juriidilise isiku menetlusdokumentide ja juriidilisele isikule suunatud tahteavalduste kättetoimetamise Eesti aadressi ja elektronposti aadressi. Registripidajale peab esitama ka kontaktisiku digitaalallkirjastatud või notari kinnitatud nõusoleku tema kontaktisikuna äriregistrisse kandmiseks. Kontaktisik võib esitada registripidajale avalduse, et tema käesolevas lõikes nimetatud andmeid muudetaks.

  (6) Registripidajale peab esitama kontaktisikuks oleku tähtaja. Tähtaja pikendamisest tuleb registripidajale teatada. Tähtaja möödumisel eemaldatakse kontaktisiku andmed äriregistrist automaatselt.

  (7) Registrisse kantud kontaktisikul on õigus menetlusdokumente ja tahteavaldusi juriidilise isiku nimel vastu võtta, kuni kanne registrist kustutatakse ja kustutamine avaldatakse, välja arvatud juhul, kui vastuvõtuvolituse puudumine oli kolmandale isikule teada. Menetlusdokumendi või tahteavalduse kontaktisikule kättetoimetamisel loetakse see juriidilisele isikule kätte toimetatuks. Kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul ka juriidilise isiku aadressiks.

3. jagu Avaliku toimiku andmed 

§ 25.  Avalik toimik

  (1) Peale registrikaardi andmete avalikustatakse juriidilise isiku kohta äriregistris ka muud andmed ja dokumendid, mille juriidiline isik või muu isik või asutus on seaduse kohaselt registripidajale esitanud.

  (2) Avaliku toimiku andmetel ja dokumentidel on informatiivne tähendus, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 26.  Avaliku toimiku andmed ja dokumendid

  (1) Äriregistri avalikus toimikus sisalduvad muu hulgas:
  1) juriidilise isiku asutajate nimed ja isiku- või registrikoodid ning kontaktaadressid;
  2) osaühingu osanike andmed, kui osaühing on äriseadustiku § 149 lõike 6 alusel loobunud osa võõrandamise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest või andnud osanike nimekirja pidamise üle Eesti väärtpaberite registri pidajale;
  3) ettevõtja põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi;
  4) juriidilise isiku veebiaadress ja telefoninumber;
  5) pankrotitoimkonna liikmete nimed ja isikukoodid ning kontaktaadressid;
  6) juriidilise isiku nõukogu liikmete, audiitorettevõtja ja muude seaduse järgi juriidilise isikuga seotud isikute, keda ei kanta registrikaardile, andmed;
  7) andmed kehtivate ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude kohta, sealhulgas teave Eestis tunnustatud välisriikide ärikeeldude kohta;
  8) asutamisleping või asutamisotsus ja põhikiri või muud alusdokumendid;
  9) krediidiasutuse, makseasutuse või e-raha asutuse teatis osa- või aktsiakapitali sissemakse kohta;
  10) mitterahalise sissemakse tegemisel sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid;
  11) äriühingu mitterahalise sissemakse hindamist kontrollinud audiitorettevõtja andmed ja vandeaudiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
  12) juriidilise isiku kande aluseks olev organi otsus koos koosoleku protokolliga või hääletusprotokolliga või protokolli väljavõttega;
  13) juhatuse liikme nõusolek juhatuse liikmeks oleku kohta ja kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku;
  14) majandusaasta aruanded;
  15) tulundusühistu revisjonikomisjoni liikmete või revidentide andmed;
  16) juriidiliste isikute ühinemise ja jagunemise korral ühinemislepingud, jagunemislepingud või jagunemiskavad ning ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral vastavad aruanded;
  17) juriidilise isiku likvideerimisaruanne, likvideerimise vahearuanne ja likvideerimise lõpparuanne;
  18) usulise ühenduse liikmeskoguduste ja liikmeskloostrite andmed;
  19) muud seaduses sätestatud andmed.

  (2) Füüsiliste isikute kohta tehakse avalikus toimikus kättesaadavaks nimi ja isikukood.

4. jagu Registritoimiku andmed 

§ 27.  Registritoimik

  (1) Juriidilise isiku andmeid ja dokumente, mida ei kanta õigusaktide kohaselt registrikaardile ega avalikustata avalikus toimikus, säilitatakse registritoimikus.

  (2) Kui esmakandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande või kandemääruse tegemist tagasi, säilitatakse kõiki selle isiku dokumente registritoimikus.

§ 28.  Registritoimiku andmed ja dokumendid

  Registritoimiku andmed ja dokumendid on muu hulgas:
  1) juriidilise isiku organi liikme ametiaja kestus;
  2) juriidilise isiku organi liikme kontaktandmed;
  3) usulise ühenduse liikmeskonna andmeid sisaldavad dokumendid;
  4) kontaktisikuks oleku tähtaeg;
  5) määruskaebus;
  6) kohtulahend, kandemäärus ja registripidaja omal algatusel tehtud määrus;
  7) tõend riigilõivu tasumise kohta;
  8) kirjavahetus ja väljastusteated.

4. peatükk Andmete ja dokumentide õiguslik tähendus ja avalikkus ning nendega tutvumine 

§ 29.  Andmete ja dokumentide õiguslik tähendus

  (1) Äriregistri kanne on tehtud, kui see on salvestatud äriregistri kannete tegemiseks ettenähtud andmebaasi. Kandel on õiguslik tähendus arvates ajast, kui e-äriregistris on avaldatud kande andmed.

  (2) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud või registri kaudu avalikustamisele kuuluvaid dokumente avalikustatud, on neil asjaoludel ja dokumentidel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis.

  (3) Registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute ja muude õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud.

  (4) Seaduses sätestatud juhul omandavad juriidilise isiku kandega väljendatud andmed õigusliku jõu registrikande tegemisest arvates.

  (5) Informatiivne tähendus on:
  1) äriregistri avaliku toimiku kaudu avalikustatud andmetel, kui seadusest ei tulene teisiti;
  2) sundlõpetamise ja maksejõuetusmenetluse kannetel;
  3) muudel andmetel, mille informatiivsus tuleneb seadusest.

§ 30.  Äriregistri avalikkus

  Igaühel on õigus tutvuda äriregistri registrikaardi ning avaliku toimiku andmete ja dokumentidega.

§ 31.  Andmete ja dokumentidega tutvumise ning nende väljastamise kord

  (1) Äriregistri registrikaardi andmete ning avaliku toimiku andmete ja dokumentidega saab tutvuda e-äriregistri kaudu või notaribüroos.

  (2) Äriregistri kinnitatud väljatrükke on võimalik saada notaribüroost. Isiku nõudel annab notar tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole või et teatud kannet ei ole muudetud.

  (3) Registritoimikuga võib e-äriregistri kaudu tutvuda juriidiline isik ise, pädev riigiasutus, muu hulgas kohus, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine haldur ja notar ametiülesannete täitmiseks. Muu isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi, võib tutvuda registritoimikuga notaribüroos. Tutvumisest keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.

§ 32.  Elektroonilise registri andmete väljastamise tasud

  (1) Äriregistri ja kommertspandiregistri andmete väljastamine on tasuline.

  (2) Tasumäärad kuni kaks eurot ühe päringu või päringuobjekti kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Äriregistri ja kommertspandiregistri andmete väljastamise tasu maksmisest on vabastatud isik enda kohta veebipäringu tegemisel ja kehtivate registrikaardiandmete kohta veebipäringu tegemisel ning käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud isikud avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks.

  (4) Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja teiste isikute loetelu, kellele väljastatakse tasuta andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

5. peatükk Kanne registrisse ning muude andmete ja dokumentide kogumine 

1. jagu Üldsätted 

§ 33.  Kande õiguslik alus

  Äriregistri kanne tehakse juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel.

§ 34.  Registripidajale esitatava avalduse ja muude dokumentide nõuded

  (1) Registripidajale esitatavas avalduses ja dokumendis peavad olema märgitud seaduses ettenähtud andmed.

  (2) Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline. Sellisel juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku kvalifitseeritud e-allkiri või asutuse kvalifitseeritud e-tempel.

  (3) Registripidaja on kohustatud vastu võtma kõik asjakohased dokumendid. Vastuvõetud dokumendid registreeritakse infosüsteemis või võetakse arvele kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras.

§ 35.  Registriandmete ja dokumentide säilitamine, paberdokumentide digiteerimine

  Registriandmete ja dokumentide säilitamise ja digiteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 36.  Kande tegemine ja muude andmete sisestamine

  (1) Kanne tehakse üheselt arusaadavalt. Kandes võib kasutada ainult üldtuntud lühendeid.

  (2) Kande muutmisel tehakse uus kanne registrisse uue järjekorranumbriga. Hilisema kande tõttu tähenduse kaotanud kanne kuvatakse süsteemis selgelt eristatavalt kehtetuna.

2. jagu Kanne avalduse alusel ning muude andmete ja dokumentide esitamine, kanne ja muud andmed kohtulahendi alusel 

§ 37.  Äriregistri kanne avalduse alusel

  (1) Registrisse kantud andmete muutumise korral, sealhulgas juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning lõpetatud juriidilise isiku tegevuse jätkamisel ja registrist kustutatud juriidilise isiku registrisse ennistamisel, tuleb viivitamata esitada avaldus andmete muutmiseks. Juriidilise isiku nimel avalduse esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.

  (2) Juriidiline isik on kohustatud registripidajale esitama kande või selle muutmise aluseks olevad dokumendid.

  (3) Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada protokolli väljavõtte, millesse on kantud üksnes registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust, kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi. Protokolli väljavõte peab olema notariaalselt kinnitatud, kui sama koosoleku kohta koostatud protokoll on notariaalselt tõestatud. Muus osas kohaldatakse protokolli väljavõtte sisule, allkirjastamisele ja väljavõttele lisatavatele dokumentidele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut.

  (4) Kui jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga on keelatud kande tegemiseks avaldust esitada, võib kande teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub.

§ 38.  Kindlal kuupäeval kande tegemine

  (1) Mõjuval põhjusel võib taotleda andmete muutmise kande sidumist kindla kuupäevaga. Kande soovitud kuupäev võib olla ajavahemikus kuni kuus kuud alates kandeavalduse esitamise kuupäevast.

  (2) Kandemäärus tehakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud korras ja sellest teatatakse avalduse esitajale viivitamata. Kanne jõustub määruses näidatud kuupäeval.

§ 39.  Kindlal kuupäeval taotletava kande tühistamine

  (1) Käesoleva seaduse § 38 korras tehtud kandemääruse tühistamist võib taotleda registripidajale esitatava avaldusega vähemalt viis tööpäeva enne kande jõustumist.

  (2) Kui taotletakse kandemääruse tühistamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras, tühistab registripidaja kandemääruse ja kanne ei jõustu. Kandemääruse enne kande jõustumist tühistamise korral ei tagastata tasutud riigilõivu.

§ 40.  Registripidajale esitatava avalduse vorm ja edastamise viis

  (1) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud. Avaldusele tuleb lisada kande tegemiseks vajalikud dokumendid. Avaldusel olevad allkirjad võib kinnitada ka välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti. Juriidilise isiku registrisse kandmise avaldus võib sisalduda ka notariaalselt tõestatud asutamislepingus või asutamisotsuses.

  (2) Avalduse allkirjastab juriidilise isiku nimel selleks õigustatud isik, eelkõige seaduslik esindaja. Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib allkirjastama volitada teise isiku. Avalduse allkirjastamiseks antud volikiri peab vastama kandeavalduse vorminõuetele.

  (3) Kui digitaalallkirjastatud avalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid saab esitada otse e-äriregistri kaudu, ei või neid esitada posti ega elektronposti teel. Vastasel juhul tagastab registripidaja postiga esitatud dokumendid, märkides ära tagastamise põhjuse.

  (4) Kui avalduse esitamine e-äriregistri kaudu ei ole võimalik infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu, võib avaldusi ja nendele lisatud dokumente esitada posti või elektronposti teel. Esitatud dokumendid registreeritakse äriregistris esimesel võimalusel pärast rikke kõrvaldamist ja avaldus vaadatakse läbi viie tööpäeva jooksul arvates avalduse infosüsteemis registreerimisest.

  (5) Notariaalselt kinnitatud avaldus esitatakse koos kande tegemiseks vajalike dokumentidega registripidajale avalduse kinnitanud notari vahendusel notarite infosüsteemi (edaspidi e-notar) kaudu. Mõjuval põhjusel võib avalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid asjaajamises registripidajaga.

  (6) Arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded registripidajale esitatavate dokumentide vormi ja esitamise tehniliste tingimuste kohta ning täpsemad tingimused ja korra käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide esitamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 41.  Kandeavalduse lahendamine

  (1) Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele.

  (2) Registripidaja võib juriidiliselt isikult nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Võimaluse korral kontrollitakse kande tegemise eeldusi automatiseeritult, ka teisi andmebaase kasutades.

  (3) Kandeavaldus vaadatakse läbi viie tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest. Selle tähtaja arvestamisel loetakse pärast tööpäeva lõppu, kuid enne kella 00.00, puhkepäeval ja riigipühal registripidajale saabunud avalduse esitamise ajaks avalduse saabumisele järgnev tööpäev. Kandeavalduse muutmise või täiendava dokumendi esitamise korral hakkab menetlustähtaeg kulgema kandeavalduse muutmisest või dokumendi esitamisest.

  (4) Kui avaldajale on määrusega antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja ta on kõik puudused kõrvaldanud, vaadatakse kandeavaldus uuesti läbi viie tööpäeva jooksul.

  (5) Registripidaja võib erilist kontrollimist vajavate asjaolude puhul läbivaatamise tähtaega pikendada kuni kolme kuuni.

  (6) Äriregistrisse ei tehta kannet, kui ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik, välja arvatud osaühingu osanik, kes ei ole samaaegselt juriidilise isiku juhtorgani liige, on kandeavaldusele alla kirjutanud või andnud selleks volituse või on osalenud avalduse aluseks oleva nõukogu otsuse tegemises või kui taotletakse sellise isiku, kaasa arvatud osaühingu osaniku kandmist registrisse juriidilise isiku juhatuse liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina.

  (7) Ärikeelu või ettevõtluskeelu all oleva isiku juhatuse liikmena või muu esindusõigusliku isikuna registrisse kandmise avalduse esitamisel või registrisse kantud esindusõiguslikule isikule ärikeelu või ettevõtluskeelu määramisel kohustab registripidaja juriidilise isiku juhatuse koosseisu seadusega kooskõlla viima.

§ 42.  Kandeavalduse lahendamine kiirmenetluses

  (1) Kiirmenetluses kandeavalduse lahendamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatut koos käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

  (2) Kiirmenetluses vaadatakse avaldus läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest. Selle tähtaja arvestamisel loetakse pärast tööpäeva lõppu, kuid enne kella 00.00, puhkepäeval ja riigipühal registripidajale saabunud avalduse esitamise ajaks avalduse saabumisele järgnev tööpäev.

  (3) Kiirmenetlusse võetakse kandeavaldus avaldaja taotlusel, kui:
  1) avalduse ja muud seaduse kohaselt nõutavad dokumendid (kandedokumendid) esitavad neid seaduse kohaselt allkirjastavad isikud digitaalallkirjastatult käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras;
  2) osaühingu avaldusele on lisatud äriseadustiku §-s 1391 sätestatud põhikiri juhul, kui avaldusele tuleb lisada põhikiri koos või ilma asutamislepinguta;
  3) registripidaja saab kandega seotud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu asutaja ning täis- ja usaldusosaniku isikuandmeid, juriidilise isiku puhul ka esindaja seadusjärgset esindusõigust ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikme, likvideerija, audiitorettevõtja ning ettevõtja prokuristi isikuandmeid käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras arvutivõrgu kaudu automatiseeritult kontrollida;
  4) osaühingu osakapitali tehakse asutamisel ja osakapitali suurendamisel üksnes rahalisi sissemakseid ning need on asutamise korral laekunud deposiidina registripidaja kontole või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud kontole;
  5) äriregistrisse kantava või osakapitali suurust muutva osaühingu osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite registris;
  6) riigilõiv äriregistri kande eest on laekunud selleks määratud arvelduskontole riigilõivuseaduses sätestatud määras;
  7) osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemisel ning äriregistri kande eest riigilõivu tasumisel on kasutatud äriseadustiku § 520 lõikes 1 nimetatud asutamisnumbrit, registrisse kantud isiku puhul tema registrikoodi;
  8) kandedokumentidele on alla kirjutanud isik ise või juriidilise isiku seadusjärgne esindaja;
  9) tegevusala on näidatud äriseadustiku § 4 lõigete 5 ja 6 kohaselt;
  10) avaldusega ei taotleta kindlal kuupäeval kande tegemist;
  11) avaldusega ei taotleta juriidilise isiku ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise, lõpetamise või osakapitali vähendamise ja tegevuse jätkamise äriregistrisse kandmist, äriregistrist kustutamist ega registrisse ennistamist ega riigi või omavalitsuse poolt eraõigusliku juriidilise isiku asutamise äriregistrisse kandmist;
  12) avaldusega ei taotleta välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmist.

  (4) Kandeavaldust ja muid kandedokumente ei võeta kiirmenetlusse, kui need ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele või kui neis esineb sisuline puudus.

§ 43.  Kande tegemine ja sellest teavitamine

  (1) Kandeavaldust rahuldades kannab registripidaja viivitamata kande teksti registrisse ja allkirjastab selle digitaalselt.

  (2) Registripidaja teatab kande tegemisest või sellest keeldumisest avaldajale viivitamata. Kui registrisse on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur või kui avaldajat esindas kandeavalduse esitamisel notar, teavitatakse ka neid.

  (3) Kande või märke tegemisest teatamiseks edastatakse asjaosalisele registri kehtivate kannetega kinnitamata väljatrükk, vajaduse korral ka kandemääruse ärakiri. Notarile teatatakse määruse, kande või märke tegemisest e-notari vahendusel.

  (4) Andmed määruse edastamise ja kättetoimetamise kohta märgitakse infosüsteemi.

§ 44.  Ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kande tegemisest keeldumine

  Kui ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel osaleval juriidilisel isikul on tähtpäevaks esitamata majandusaasta aruanne, ei tee registripidaja ühinemise, jagunemise ega ümberkujundamise kannet äriregistrisse enne, kui juriidiline isik on esitanud puudu oleva majandusaasta aruande.

§ 45.  Muude andmete ja dokumentide esitamine

  (1) Juriidiline isik on kohustatud registripidajale esitama lisaks registrikaardile kantavatele andmetele ka muud seaduses sätestatud andmed ja dokumendid.

  (2) Registripidajale esitamisele kuuluvate andmete ja dokumentide muutumisest peab juriidiline isik viivitamata registripidajale teatama, samuti esitama muudetud dokumendid. Juriidilise isiku nimel andmete või dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.

  (3) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid, samuti seaduses sätestatud andmed kasumi jaotamise või kahjumi katmise kohta ning volitus eespool nimetatud dokumentide ja andmete esitamiseks esitatakse registripidajale raamatupidamise seaduse § 141 lõike 1 alusel kehtestatud korras. Juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande elektrooniliselt registripidajale notar.

§ 46.  Määruskaebuse menetlemine

  (1) Määruskaebus registreeritakse, edastatakse menetlemiseks määruse teinud kohtunikuabile ja säilitatakse registritoimikus.

  (2) Kui määruskaebus tuleb edastada maakohtusse, edastatakse menetlemiseks digiteeritud dokumendid.

§ 47.  Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteem

  (1) Teabevahetus Euroopa Liidu äriregistrite vahel toimub Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 46–127) artiklile 22.

  (2) Välismaa äriühingu filiaalile antakse kordumatu tunnus, mis võimaldab teda selgelt tuvastada Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu toimuvas registrite teabevahetuses.

  (3) Registripidaja teeb Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks järgmise teabe:
  1) aktsiaseltsi ja osaühingu ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi õigusele alluva äriühingu Eesti filiaali äriregistri kanded ja esitatud avalikud dokumendid, sealhulgas majandusaasta aruanded ning likvideerimis- ja maksejõuetusmenetluse andmed;
  2) teave äriühingu mis tahes likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise ning äriühingu registrist kustutamise kohta, juhul kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi;
  3) teave piiriülese ühinemise jõustumise kohta.

  (4) Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu edastatavate andmete saatmise ja kättesaamise kinnitused antakse tehniliste võimaluste olemasolu korral automatiseeritult.

§ 48.  Teabevahetus Euroopa Liidu äriregistrite vahel

  (1) Registripidaja teeb selle liikmesriigi äriregistrile, kus on asutatud välismaa äriühing, mille filiaal Eesti äriregistris registreeriti või registrist kustutati, Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks järgmise teabe:
  1) teave äriühingu filiaali registreerimise ja sulgemise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 28a lõikele 7 ja artiklile 28c;
  2) muudatused Eestis registreeritud äriühingu andmetes ja dokumentides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 30a.

  (2) Kui registripidaja saab Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, kannab ta selle ise äriregistrisse.

  (3) Euroopa Liidu äriregistrite vahel vahetatakse Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu ärikeeldude kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 13i.

§ 49.  Kohtulahendi alusel kande tegemine ja muude andmete avalikustamine

  (1) Kohtulahendi alusel kantakse äriregistri registrikaardile või avalikustatakse avalikus toimikus seaduses sätestatud andmed selleks eraldi kandemäärust vormistamata.

  (2) Kui kanne on tehtud kohtulahendi alusel, tehakse selle kohta kandesse märge, märkides muu hulgas lahendi teinud kohtu nime, lahendi tegemise aja ja kohtuasja numbri. Kohtulahendi muutmisel või tühistamisel asendatakse märge uue märke tegemisega registrikaardile.

  (3) Kui kohus on tunnistanud kehtetuks juriidilise isiku organi otsuse, mille alusel on äriregistrisse tehtud kanne, tehakse kanne kohtulahendi kohta registris samasse kohta, kus on kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud kanne.

3. jagu Järelevalve andmete ja dokumentide õigsuse üle, kanne registripidaja algatusel 

§ 50.  Ebaõigete andmete parandamise nõue

  Kui registrikanne on ebaõige, võib huvitatud isik nõuda juriidiliselt isikult ebaõige kande parandamist. Kui kande parandamiseks on vajalik ka kolmanda isiku nõusolek, eelkõige kui kande parandamine puudutab ka kolmanda isiku õigusi, võib huvitatud isik nõuda kande parandamise nõusolekut ka kolmandalt isikult.

§ 51.  Registripidaja järelevalvekohustus

  (1) Registripidajal on andmete ja dokumentide esitamise ja nõuetekohasuse tagamiseks üldine järelevalvekohustus. Selleks võib registripidaja kohustada trahvi ähvardusel nii juriidilist isikut kui ka selle nimel andmete ja dokumentide esitamiseks kohustatud isikuid esitama andmeid ja dokumente või teha kandeid omal algatusel.

  (2) Registripidaja kontrollib äriregistrile esitatud andmete ja dokumentide nõuetekohasust ja vajaduse korral laseb neid täpsustada või parandatult esitada. Majandusaasta aruannet kontrollib registripidaja valdkonna eest vastutava ministri määratud ulatuses.

§ 52.  Ametiasutuse ja muu isiku teatamiskohustus

  Kohus, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, registrite pidajad ning väärtpaberite registri pidamise seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud väärtpaberite keskdepositoorium, notar, kohtutäitur ja audiitorettevõtja on kohustatud teatama registripidajale neile teatavaks saanud äriregistri andmete ebaõigsusest ja registrile esitamata andmetest.

§ 53.  Kande tegemine avalduseta

  (1) Kui registripidajal on andmeid tehtud kande või muude registripidajale esitatud andmete ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi ja kohustada esitama õigeid või täielikke andmeid.

  (2) Kui registripidaja teeb kindlaks kande puudumise või ebaõigsuse, teatab ta sellest juriidilisele isikule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest arvates ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande omal algatusel. Vastuväidete saamise korral otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.

  (3) Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta avalduse esitama pidanud juriidilist isikut kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv. Kui kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõttu, vabastab registripidaja juriidilise isiku määrusega riigilõivu tasumisest.

§ 54.  Väiksema paranduse tegemine ja kande tegemine automatiseeritult

  (1) Registripidaja parandab andmesisestuse puudused, mida on võimalik määruse ja kande sisu muutmata parandada. Seaduses sätestatud ulatuses võib registriandmeid muuta automatiseeritult valdkonna eest vastutava ministri määratud korras.

  (2) Juriidilise isiku elektronposti aadress muudetakse majandusaasta aruande esitamisel registripidaja omal algatusel.

  (3) Automatiseeritult võib muu hulgas:
  1) muuta aadressiandmeid;
  2) muuta elektronposti aadressi;
  3) teha registrikaardile märke osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite registris ja kustutada märke registrikaardilt Eesti väärtpaberite registrist saadud andmete alusel;
  4) eemaldada registrikaardilt kontaktisiku andmed käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras.

  (4) Registripidaja kontrollib enne isikuandmete parandamist kande aluseks oleva muudatuse olemasolu vastavas registris. Kui registripidajal ei ole elektroonilist ligipääsu äriregistri kandes isikuandmete parandamise aluseks oleva muudatuse kontrollimiseks vastavast registrist, võib isikuandmeid parandada sellekohase teate ning vastava registri kinnitatud väljavõtte või muu usaldusväärse tõendi alusel. Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.

  (5) Füüsilise isiku nimi ja isikukood parandatakse äriregistri kandes sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt, tehnilise võimaluse olemasolul automatiseeritult. Sätet kohaldatakse ka surnud isiku andmete äriregistrist kustutamisel, kui kanne ei kajasta päritavaid osaniku- või muid selliseid õigusi.

  (6) Juriidilise isiku nimi, õiguslik vorm ja registrikood parandatakse teise juriidilise isiku kohta tehtud äriregistri kandes sellekohase teate alusel riigilõivuvabalt, tehnilise võimaluse olemasolul automatiseeritult.

  (7) Äriregistrisse kantud andmete muutmisel on registripidaja kohustatud 15 päeva jooksul tegema kande muutmisest tulenevad vajalikud muudatused kommertspandiregistris, tehnilise võimaluse olemasolul automatiseeritult.

  (8) Kui kanne või märge kaotab hilisema kande tõttu tähenduse, märgitakse tähenduse kaotanud varasem kanne või märge kehtetuks. Kui hilisemal kandel või selle osal ei ole iseseisvat tähendust ning selle sisuks on üksnes varasema kande või märke kehtetuks tunnistamine, märgitakse kehtetuks ka hilisem kanne või selle osa ise.

§ 55.  Märge juriidilise isikuga kontakteerumise raskuste kohta

  (1) Registripidaja võib juriidilise isiku kohta teha märke kontakteerumisraskuste kohta ja avalikustada selle e-äriregistris, kui registripidajal ei õnnestu juriidilise isikuga tema poolt registripidajale esitatud kontaktandmeid kasutades ühendust saada.

  (2) Kontakteerumisraskusega on muu hulgas tegemist, kui juriidilise isiku poolt registripidajale esitatud elektronposti aadressile vähemalt kolmepäevase vahega saadetud kahele e-kirjale tuleb vastuseks veateade või tähitud postiga saadetud kiri tagastatakse saatjale hoiutähtaja möödumise tõttu või teatega, et isik ei asu sellel aadressil, või selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu ei ole dokumenti vastu võetud 14 päeva jooksul.

  (3) Registripidaja kustutab märke, kui juriidilise isikuga kontakteerumine tema esitatud andmeid kasutades taas õnnestub.

§ 56.  Registripidaja tehtud määruse avalikustamine

  (1) Registripidaja võib e-äriregistris avalikustada füüsilisele isikule tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601 alusel tehtud määruse kohta järgmise teabe:
  1) määruse liik;
  2) määruse tegemise kuupäev;
  3) määruse teinud kohtu nimi.

  (2) Teabe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruste kohta võib e-äriregistris avalikustada, kui ühe isiku suhtes tehtud määruste arv on vähemalt viis.

§ 57.  Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvi määramine

  (1) Kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni.

  (2) Trahvi määramisel tuleb arvestada muu hulgas:
  1) mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata;
  2) kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast;
  3) muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid.

  (3) Kui majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud muu isik ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata ka talle trahvi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel.

§ 58.  Juriidilise isiku sundlõpetamine registripidaja algatusel

  (1) Registripidaja võib algatada juriidilise isiku sundlõpetamise, kui:
  1) selle põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on olulisel määral vastuolus seadusega;
  2) selle juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele;
  3) see ei ole määranud kohustuslikku kontaktisikut;
  4) see ei ole esitanud majandusaasta aruannet.

  (2) Kohus võib sundlõpetamise otsustada, kui registripidaja määratud tähtaja jooksul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi kõrvaldatud. See tähtaeg ei või lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul olla lühem kui kuus kuud, punktis 3 nimetatud juhul lühem kui üks kuu ja punktis 4 nimetatud juhul lühem kui kolm kuud.

4. jagu Registrist kustutamine 

§ 59.  Füüsilisest isikust ettevõtja registrist kustutamine

  (1) Füüsilisest isikust ettevõtja kustutatakse äriregistrist tema avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel. Füüsilisest isikust ettevõtjat ei kustutata registrist tema avalduse alusel, kui ta peab vastavalt seadusele olema registrisse kantud.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb ajutiselt, kustutatakse äriregistrist registripidaja omal algatusel pärast äriseadustiku § 3 lõikes 3 sätestatud lõppkuupäeva möödumist.

  (3) Registripidaja võib füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrist kustutada omal algatusel, kui isik ei vasta äriseadustiku §-s 1 sätestatud ettevõtja määratlusele ning ta ei ole teatanud oma tegevuse peatamisest või lõpetamisest.

§ 60.  Juriidilise isiku registrist kustutamine

  (1) Juriidiline isik kustutatakse äriregistrist isiku enda avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel.

  (2) Juriidilise isiku võib registrist kustutada, kui:
  1) juriidilisel isikul ei ole kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, äriregistrist ega Eesti väärtpaberite registrist nähtuvalt vara;
  2) juriidiline isik ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses;
  3) registrist kustutamisele on andnud nõusoleku käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud isikud ja asutused.

  (3) Nende isikute ja asutuste loetelu, kelle nõusolek on juriidilise isiku registrist kustutamiseks vajalik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud nõusoleku saamiseks esitab registripidaja taotluse. Nõusoleku andmisest ei või keelduda, kui juriidilise isiku vastu nõudeid ei ole või juriidilise isiku suhtes ei ole käimas maksukontrolli. Kui nõusolekut ei ole saadud kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist, loetakse see antuks.

  (5) Registripidaja avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate juriidilise isiku registrist kustutamise kohta vähemalt kolm kuud enne kustutamist.

  (6) Juriidilist isikut teavitatakse elektronposti teel tema registrist kustutamisest.

  (7) Kui juriidilise isiku likvideerimise lõpulejõudmisel ei esitata avaldust tema registrist kustutamiseks, on registripidajal õigus isik registrist kustutada omal algatusel.

§ 61.  Kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu

  (1) Kui juriidiline isik ei ole seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, määrab registripidaja juriidilisele isikule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks. Hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel automatiseeritult.

  (2) Juriidilise isiku võib registrist kustutada, kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidaja määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud.

§ 62.  Kustutamine kontaktisiku puudumise tõttu

  (1) Kui juriidiline isik, kellel on vastav kohustus, ei ole määranud kontaktisikut, annab registripidaja juriidilisele isikule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja kontaktisiku määramiseks. Hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel automatiseeritult.

  (2) Juriidilise isiku võib registrist kustutada, kui juriidiline isik registripidaja antud tähtaja jooksul ei määra kontaktisikut ja registripidaja antud tähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud.

§ 63.  Kustutamine taotluse alusel

  Osaühing võib taotleda registripidajalt enda registrist kustutamist, kui osaühing ei ole tegevust alustanud ning seda kinnitavad kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud.

5. jagu Registrisse ennistamine 

§ 64.  Registrisse ennistamine tegevuse jätkamiseks

  (1) Käesoleva seaduse §-de 59 ja 60 alusel registrist kustutatud juriidilise isiku saab registripidaja tegevuse jätkamiseks registrisse ennistada, kui juriidiline isik esitab puudu olevad andmed.

  (2) Avalduse registrisse ennistamiseks saab esitada kolme aasta jooksul kustutamisest arvates. Avaldusele lisatakse dokument, milles kajastub pädeva organi otsus registrisse ennistamise kohta.

§ 65.  Registrisse ennistamine täiendavaks likvideerimiseks

  (1) Seaduses sätestatud juhul ennistatakse registrist kustutatud juriidiline isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud.

6. peatükk Vastutus 

§ 66.  Vastutus esitatud andmete õigsuse eest

  (1) Kui registripidajale esitatakse ebaõigeid andmeid, vastutavad avaldusele alla kirjutanud isikud sellega süüliselt kolmandale isikule tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Registripidajale seaduses sätestatud andmete või dokumendi esitamata jätmisega kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest vastutavad solidaarselt kõik andmete või dokumendi esitamiseks kohustatud isikud.

§ 67.  Riigi vastutus registripidamisel tekitatud kahju eest

  Registripidaja õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik.

7. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 68.  Tähtaeg kontaktandmete esitamiseks ja juriidilise isiku aadressi muutmine

  (1) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peavad viima oma registrikaardile kantud kontaktandmed seadusega kooskõlla 2023. aasta 30. aprilliks.

  (2) Kui juriidilisel isikul on äriregistri registrikaardile kantud ainult juhatuse asukoha aadress, loetakse see aadressiks käesoleva seaduse tähenduses.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse juriidilise isiku aadressi muutmise kanne registrisse registripidaja omal algatusel ja võimaluse korral automatiseeritult.

§ 69.  Tähtaeg kontaktisiku andmete esitamiseks

  Juriidiline isik peab viima kontaktisiku andmed seadusest tulenevate nõuetega kooskõlla 2023. aasta 30. aprilliks.

§ 70.  Osaühingu osanike andmete registrikaardile kandmine

  (1) Äriregistri äritoimikus sisalduvad äriseadustiku § 182 lõikes 1 nimetatud osaühingu osanike andmed kantakse äriregistri registrikaardile registripidaja omal algatusel ja võimaluse korral automatiseeritult.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata äriseadustiku § 149 lõike 6 alusel osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest loobunud osaühingutele.

§ 71.  Tähtaeg osaniku andmete õigsuse kohta vastuväite esitamiseks

  (1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud osanike andmete õigsuse kohta võib puudutatud isik kuni 2024. aasta 31. augustini esitada põhistatud vastuväite.

  (2) Registripidaja kannab puudutatud isiku esitatud vastuväite registrikaardile osaniku andmete juurde ja annab asja lahendamiseks üle kohtunikule.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 nimetatud osaühingu osanike andmete suhtes.

§ 72.  Tähtaeg usulisele ühendusele esindusõiguse ja juhatuse vastutuse tingimuste seadusega kooskõlla viimiseks

  Usulised ühendused peavad esindusõiguse ja juhatuse vastutuse tingimused viima seadusest tulenevate nõuetega kooskõlla 2025. aasta 28. veebruariks.

2. jagu Seaduste muutmine 

§ 73.  Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseaduse § 41 lõike 1 punktis 51 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku §-s 631” tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 24”.

§ 74.  Ametiühingute seaduse muutmine

Ametiühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametiühing on eraõiguslik juriidiline isik, kui ta kantakse ametiühingute registrisse. Ametiühingule kohaldatakse mittetulundusühingute seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Ametiühingu õigusvõime tekib ametiühingute registrisse (edaspidi register) kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega, kui ametiühingul puudub vara.

(3) Ametiühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.”;

2) paragrahvi 9 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Igal liikmeks oleval ametiühingul on üks hääl, kui põhikiri ei näe ette suuremat häälte arvu.”;

3) paragrahvi 10 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Ametiühing esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigete 5 ja 51 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras.”;

4) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 10 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 17 lõiget 1, § 21 lõikeid 5 ja 8, § 22 lõiget 4, § 25 lõike 1 teist lauset ja § 30.”.

§ 75.  Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduse § 54 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1” tekstiosaga „äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1”.

§ 76.  Erakonnaseaduse muutmine

Erakonnaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Erakond on eraõiguslik juriidiline isik. Erakonnale kohaldatakse mittetulundusühingute seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.”;

2) paragrahvi 9 pealkirjast jäetakse välja sõna „põhikirja”;

3) paragrahvi 129 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Erakonna üldkoosolek või põhikirja järgi seda asendav organ kinnitab igal aastal erakonna majandusaasta aruande ja esitab selle mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigete 5 ja 51 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras.”.

§ 77.  Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 „Euroopa majandushuviühingu kohta” rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 „Euroopa majandushuviühingu kohta” rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „Tartu Maakohtu registriosakonnas” sõnaga „äriregistris”;

2) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „andmed” sõnadega „, mis kantakse registrisse”;

3) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „asukoht” sõnadega „, aadress ja elektronposti aadress”;

4) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõigetes 3 ja 4” tekstiosaga „lõikes 3”;

6) paragrahvis 13 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku §-s 71” tekstiosaga „tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 601”.

§ 78.  Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse § 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„SCE kantakse äriregistrisse vastavalt äriregistri seaduses ja tulundusühistu seaduses tulundusühistu äriregistrisse kandmise kohta sätestatule.”.

§ 79.  Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse § 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„SE kantakse äriregistrisse vastavalt äriregistri seaduses ja äriseadustikus aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise kohta sätestatule.”.

§ 80.  Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine

Hoiu-laenuühistu seaduse § 47 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku §-s 60” tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 56”.

§ 81.  Hooneühistuseaduse muutmine

Hooneühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Liikmete nimekirja peetakse äriregistris ja liikmete andmed kantakse hooneühistu registrikaardile. Hooneühistu liikmete nimekirja pidamisele kohaldatakse äriregistris osanike nimekirja pidamise regulatsiooni käesolevast seadusest tulenevate erisustega.”;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Hooneühistu liikmesus loetakse loovutatuks alates kande tegemisest äriregistrisse.

(6) Kui isik omandab loovutamistehinguga liikmesuse, tuginedes äriregistrisse kantud hooneühistu liikmete nimekirja kantud andmetele, loetakse äriregistrisse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui andmete õigsuse vastu on äriregistrisse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et äriregistrisse kantud andmed on ebaõiged.”;

3) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Liikmesus loetakse pandituks arvates vastava kande tegemisest hooneühistu liikmete nimekirja.”;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui isik omandab tehinguga liikmesuse suhtes pandiõiguse, tuginedes hooneühistu liikmete nimekirja liikmesuse ja selle pantimise kohta kantud andmetele, loetakse hooneühistu liikmete nimekirja kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui andmete õigsuse vastu on äriregistrisse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et äriregistrisse kantud andmed on ebaõiged.”;

5) paragrahvi 20 lõike 7 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vastavalt kohaldatakse äriregistri seaduse § 56 lõike 1 punktis 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 601 sätestatut.”.

§ 82.  Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 182 lõigetes 1–4 asendatakse sõnad „likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne” sõnaga „likvideerimisaruanne” vastavas käändes;

2) paragrahvi 182 lõikes 3 asendatakse sõnad „algbilansi või majandusaasta aruande” sõnaga „likvideerimisaruande”;

3) paragrahvi 182 lõikes 5 asendatakse sõnad „lõppbilansi, vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande”;

4) paragrahvi 182 lõikes 7 asendatakse sõna „lõppbilansile” sõnadega „likvideerimise lõpparuandele”.

§ 83.  Kaubamärgiseaduse muutmine

Kaubamärgiseaduse § 10 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „äriregistrisse kantud ärinimega” sõnadega „või äriregistris broneeritud ärinimega”.

§ 84.  Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduse § 352 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „äriseadustiku § 62 lõigetes 5 ja 51” tekstiosaga „äriregistri seaduse § 10 lõigetes 3 ja 4”.

§ 85.  Kirikute ja koguduste seaduse muutmine

Kirikute ja koguduste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „füüsiliste või juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus” sõnaga „mittetulundusühing”;

2) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „registrist” sõnadega „, kui usulisel ühendusel puudub vara”;

3) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kiriku või koguduste liidu asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud, kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Asutamislepingule võib alla kirjutada asutaja esindaja.”;

5) paragrahvi 13 lõiked 5–10 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) põhikirja jõustumise aeg;”;

7) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 15 lõiked 22 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 15 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või nimekirja muudetud kujul § 13 lõikes 5 toodud korras”;

10) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Avaldusele lisatavale protokolli väljavõttele ei pea lisama koosolekust osavõtnute nimekirja või muud dokumenti usulise ühenduse liikmeskonna kohta.”;

11) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetele 4–7” tekstiosaga „lõikele 4”;

12) paragrahvid 18 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Usulise ühenduse juhatusse kuuluva vaimuliku või kloostriülema puhul kantakse usulise ühenduse taotlusel registrisse ka tema kiriklik nimi. Usuline ühendus esitab kirikliku nime ja informatsiooni selle nime vaimulikule või kloostriülemale omistamise kohta registrile käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2 ja 31 ning § 15 lõigetes 2 ja 21 nimetatud avalduses.”;

14) paragrahvist 24 jäetakse välja sõnad „, kui põhikiri ei sätesta teisiti”;

15) paragrahvi 251 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registrisse kantud usuline ühendus ja usuühing esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigete 5 ja 51 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras.”.

§ 86.  Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõiget 21 täiendatakse pärast sõnu „avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste” sõnadega „ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute”;

2) paragrahvi 16 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kohtunikuabid” sõnaga „, registrisekretärid”.

§ 87.  Kommertspandiseaduse muutmine

Kommertspandiseaduse § 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kommertspandiregistrile kohaldatakse äriregistri seaduses ja äriseadustikus äriregistri kohta sätestatut käesolevas seaduses ettenähtud erisustega.

(2) Äriregistri seaduse § 42 ei kohaldata.

(3) Pandipidajale kohaldatakse äriregistri seaduse § 10 lõiget 5.”.

§ 88.  Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 63 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 89.  Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduse § 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 90.  Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „registrist” sõnadega „, kui maaparandusühistul puudub vara”;

2) paragrahvi 66 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaart ja õiend esitatakse registripidajale elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras.”;

3) paragrahvi 74 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maaparandusühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigete 5 ja 51 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras.”;

4) paragrahvi 82 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 82 lõikes 4 asendatakse sõna „viis” sõnaga „seitse”.

§ 91.  Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „registrist” sõnadega „, kui mittetulundusühingul puudub vara”;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht ja aadress;”;

3) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 11 ja lõige 4 ning § 9 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 21, 5, 51 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) põhikirja jõustumise aeg;”;

6) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui üldkoosolekul ei võeta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega.”;

8) paragrahv 361 ja § 41 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimeste likvideerijate registrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Avaldusele lisatakse likvideerija määramise aluseks olev liikmete otsus, üldkoosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise registrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev liikmete otsus, üldkoosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:

§ 461. Raamatupidamine likvideerimise ajal

(1) Likvideeritav mittetulundusühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.

(2) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande. Likvideerimisaruande kinnitab üldkoosolek ja see tuleb esitada registripidajale nelja kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest.

(3) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb mittetulundusühingu seni kestnud majandusaasta ja algab uus majandusaasta. Lõpetamisotsusega võib otsustada eelneva majandusaasta perioodi muutmise tulenevalt raamatupidamise seaduse § 13 lõikest 2.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud uue majandusaasta algusest on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, koostatakse iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanne.

(5) Mittetulundusühingul on likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.

(6) Kohus võib mittetulundusühingu vabastada likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande audiitorkontrollist, kui mittetulundusühingu varaline olukord on nii selge, et audiitorkontroll ilmselt ei ole ei põhikirja kohaselt mittetulundusühingu vara suhtes õigustatud isikute ega võlausaldajate huvides vajalik.”;

11) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse sõna „kahe” sõnaga „nelja”;

12) seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

§ 491. Likvideerimise lõpparuanne

(1) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad likvideerimise lõpparuande, sealhulgas selle osaks oleva likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.

(2) Mittetulundusühingul on likvideerimise lõpparuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimise lõpparuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.

(3) Likvideerijad peavad likvideerimise lõpparuande esitama mittetulundusühingu asukohas tutvumiseks kõigile liikmetele ja sellest liikmetele teatama.

(4) Kui likvideerimise lõpparuande koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või üldkoosoleku otsuseid, võib kohus vähemalt 2/3 liikmete hagi alusel otsustada uue likvideerimise lõpparuande koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe kuu jooksul alates likvideerimise lõpparuande liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamise ajast. Kostjaks on mittetulundusühing.”;

13) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Likvideerijad esitavad avalduse tegevuse jätkamise kandmiseks registrisse. Avalduse allkirjastab ka uus juhatuse liige. Avaldusele lisatakse tegevuse jätkamise aluseks olev liikmete otsus, üldkoosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Tegevuse jätkamise otsus jõustub selle registrisse kandmisel.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

§ 511. Registrist kustutatud mittetulundusühingu tegevuse jätkamine

(1) Üldkoosolek võib otsustada äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel registrist kustutatud mittetulundusühingu tegevuse jätkamise.

(2) Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.”;

15) paragrahv 53 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja isiku- või registrikood” sõnadega „, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress”;

17) paragrahvi 54 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda liikmed ja nende õigusjärglased, mittetulundusühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.”;

18) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 75. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register

(1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on äriregistri osa, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.

(2) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja).

(3) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri suhtes kohaldatakse õigusaktides äriregistri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.”;

19) paragrahvid 76–891 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 1112 teises lauses asendatakse tekstiosa „Kandele ei kohaldata käesoleva seaduse § 82” tekstiosaga „Kandele ei kohaldata äriregistri seaduse § 51”.

§ 92.  Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1” tekstiosaga „äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1”;

2) paragrahvi 32 lõike 3 punktis 71 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku §-s 631” tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 24”.

§ 93.  Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.”;

2) paragrahvi 29 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks.”;

3) paragrahvi 29 lõiget 8 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole.”;

4) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Kui osaühingu osakapital on alla 2500 euro ja ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult tasu ja kulutuste hüvitamist ulatuses, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500 euro vahele.”;

5) paragrahvi 29 lõiget 10 täiendatakse pärast tekstiosa „lõike 9” tekstiosaga „või 91”;

6) paragrahvi 158 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.”;

7) paragrahvi 160 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Haldur likvideerib juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul nimetatud määruse jõustumisest arvates ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks.”;

8) paragrahvi 160 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole.”.

§ 94.  Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 141 lõikes 3 ja § 26 lõikes 3 asendatakse sõna „lõppbilansi” sõnaga „lõpparuande”;

2) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõnad „kinnitab tegevjuhtkond” sõnadega „kinnitavad tegevjuhtkond, osanikud”.

§ 95.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1” tekstiosaga „äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1”.

§ 96.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohtulahendi alusel kande tegemine;”;

2) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohtulahendi alusel kande tegemine;”;

3) seaduse 5. peatüki 2. jao 1. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1. jaotis
Äriregistri toimingud äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta
”;

4) paragrahvi 62 pealkirjas asendatakse sõna „Äriregistri” sõnadega „Äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta”;

5) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:

§ 621. Ärinime broneerimine

Ärinime broneerimise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.”;

7) paragrahvi 63 pealkirjas asendatakse sõna „Äriregistri” sõnadega „Äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta tehtud”;

8) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.”;

9) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.”;

10) seaduse 5. peatüki 2. jao 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. jaotis
Äriregistri toimingud muude eraõiguslike juriidiliste isikute kohta
”;

11) paragrahvi 66 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna ja sihtasutuse kohta kande tegemine”;

12) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „mittetulundusühingu” sõnadega „, ametiühingu ja erakonna”;

13) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.”;

14) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „mittetulundusühingu” sõnadega „, ametiühingu, erakonna”;

15) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.”;

16) paragrahvi 67 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 67. Usulise ühenduse kohta kande tegemine”;

17) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Usulise ühenduse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui usuline ühendus on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.”;

18) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.”;

19) paragrahvi 68 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 68. Korteriühistu kohta kande tegemine”;

20) paragrahvi 68 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.”;

21) paragrahvi 681 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 681. Maaparandusühistu kohta kande tegemine”;

22) paragrahvi 681 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Maaparandusühistu registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui maaparandusühistu on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.”;

23) paragrahvi 681 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.”.

§ 97.  Sihtasutuste seaduse muutmine

Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kustutamisega” sõnadega „, kui sihtasutusel puudub vara”;

2) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2–5, 8, 9, 101 ja 11 nimetatud andmeid” tekstiosaga „2, 3, 5 ja 9–101 nimetatud andmed”;

3) paragrahvi 11 lõike 1 punktid 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) elektronposti aadress;”;

5) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) asukoht, aadress ja elektronposti aadress;”;

7) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 31, 4, 51–8 ja 11–18 ning lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) põhikirja jõustumise aeg;”;

9) paragrahvi 14 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1” tekstiosaga „äriregistri seaduse § 7 2. lõike punkti 1”;

10) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Nõukogu puudumise korral kinnitab majandusaasta aruande juhatus.”;

11) paragrahv 341 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 46 lõike 1 punktid 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) kui juhatus ei ole esitanud seaduses ettenähtud lõpetamisavaldust;
31) kui sihtasutus ei ole nimetanud äriregistri seaduse § 24 2. lõikes nimetatud kontaktisikut;”;

13) paragrahvi 47 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) seadust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:

§ 521. Raamatupidamine likvideerimise ajal

(1) Likvideeritav sihtasutus peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.

(2) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande. Likvideerimisaruande kinnitab nõukogu ja see tuleb esitada registripidajale nelja kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest.

(3) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb sihtasutuse seni kestnud majandusaasta ja algab uus majandusaasta. Lõpetamisotsusega võib otsustada eelneva majandusaasta perioodi muutmise tulenevalt raamatupidamise seaduse § 13 2. lõikest.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud uue majandusaasta algusest on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, koostatakse iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanne.

(5) Sihtasutusel on likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.

(6) Kohus võib sihtasutuse vabastada likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande audiitorkontrollist, kui sihtasutuse varaline olukord on nii selge, et audiitorkontroll ilmselt ei ole ei sihtasutuste põhikirja kohaselt vara suhtes õigustatud isikute ega võlausaldajate huvides vajalik.”;

15) paragrahvi 53 lõikes 2 ja § 54 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kahe” sõnaga „nelja”;

16) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

§ 551. Likvideerimise lõpparuanne

(1) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad likvideerimise lõpparuande, sealhulgas selle osaks oleva likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.

(2) Sihtasutusel on likvideerimise lõpparuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimise lõpparuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.

(3) Likvideerijad peavad likvideerimise lõpparuande esitama sihtasutuse asukohas tutvumiseks nõukogu liikmetele ja sellest nõukogu liikmetele teatama.

(4) Kui likvideerimise lõpparuande koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või nõukogu otsuseid, võib kohus vähemalt 2/3 nõukogu liikmete hagi alusel otsustada uue likvideerimise lõpparuande koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe kuu jooksul alates likvideerimise lõpparuande nõukogule tutvumiseks esitamisest nõukogu liikmetele teatamise ajast. Kostjaks on sihtasutus.”;

17) paragrahvi 56 lõikes 5 asendatakse sõna „viie” sõnaga „kuue”;

18) seadust täiendatakse §-ga 571 järgmises sõnastuses:

§ 571. Registrist kustutatud sihtasutuse tegevuse jätkamine

(1) Sihtasutuse nõukogu võib otsustada äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel registrist kustutatud sihtasutuse tegevuse jätkamise.

(2) Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.”;

19) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja isiku- või registrikood” sõnadega „, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress”;

21) paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sihtasutuse dokumentidega, mis on hoiule antud, võivad tutvuda asutajad, sihtasutuse võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.”.

§ 98.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 218 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Registriasjas, välja arvatud määruskaebuse menetluses, võib menetlusosalist esindada iga teovõimeline füüsiline isik.”;

2) paragrahvi 317 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku §-s 631” tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 24”;

3) paragrahvi 428 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta”;

4) paragrahvi 592 lõikes 2 asendatakse sõnad „käesolevas seaduses” sõnadega „käesolevas seadustikus ja registreid reguleerivates seadustes”;

5) paragrahvi 593 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kandeavalduse tagasivõtmisel jätab kohus selle läbi vaatamata.”;

6) paragrahvi 595 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „õigust” sõnadega „, sellest võib olulisel määral sõltuda asja lahendamine ja puudub sellekohane väljakujunenud Eesti praktika”;

7) paragrahvi 595 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) trahvi soovitakse määrata enam kui 1000 eurot;”;

8) seadustikku täiendatakse §-ga 5951 järgmises sõnastuses:

§ 5951. Registrisekretäri pädevus

(1) Registrisekretär on kohtuametnik, kes võib:
1) teha käesoleva seadustiku § 221 lõikes 3 nimetatud määrusi, muu hulgas puuduste kõrvaldamise ja hoiatamise määrusi;
2) otsustada füüsilisest isikust ettevõtja kohta kande tegemise, välja arvatud ärinime äriregistrisse kandmise ja muutmise kohta;
3) otsustada kohtulahendi alusel kande tegemise;
4) otsustada äriregistrisse majandusaasta alguse ja lõpu kuupäeva kandmise;
5) teha äriseadustiku §-s 5211 nimetatud tegevusala uuendamise toiminguid;
6) otsustada äriregistrisse elektronposti aadressi või muude kontaktandmete kandmise ja nende muutmise;
7) täita muid teenistuskohustusi kohtute seaduse § 42 lõike 1 alusel antud registriosakonna kodukorras sätestatud alusel ja korras.

(2) Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks kohtuniku või kohtunikuabi poole, kui ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast või kui registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused.

(3) Registrisekretär peab registriasja andma registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes:
1) füüsilisest isikust ettevõtja;
2) täis- või usaldusühingu osanik, äriregistrisse kantud esindama volitatud isik või prokurist;
3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutaja, juhatuse või nõukogu liige, prokurist või vandeaudiitor;
4) välismaa äriühingu, mille filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgne esindaja, filiaali juhataja või prokurist;
5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutaja, juhatuse liige, sihtasutuse nõukogu liige, mittetulundusühingu muu organi liige või sihtasutuse vandeaudiitor.”;

9) paragrahvi 596 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Registriasi lahendatakse kirjalikus menetluses, kuid kohus võib menetlusosalise asjaolude selgitamiseks ka isiklikult ära kuulata.”;

10) paragrahvi 596 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kandemäärus tehakse ka kohtu omal algatusel tehtud kannete kohta. Sellist kandemäärust tuleb ka põhjendada.”;

11) paragrahvist 599 jäetakse välja sõnad „pikemaks ajaks kui kuus kuud”;

12) paragrahvi 599 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmise määruse peale kaevates ei saa tugineda samadele vastuväidetele, mis juba lahendati määruskaebuse lahendamisel, mis esitati määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.”;

13) paragrahvi 601 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda või registripidajale esitada, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab trahvi ähvardusel andmete esitamiseks kohustatud isikuid esitama puuduvad andmed või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul.”;

14) paragrahvi 601 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kohus” sõnadega „vajaduse korral”;

15) paragrahvi 601 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kohus peab esitatud vastuväidet põhjendatuks, ei määra ta trahvi.”;

16) paragrahvi 643 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui apellandiks või vastustajaks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust.”;

17) paragrahvi 682 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus jätab kassatsioonkaebuse läbi vaatamata ka siis, kui kassaatoriks või vastustajaks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust.”.

§ 99.  Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise korral võib nõude juriidilise isiku nimel esitada üksnes pankrotihaldur.”;

2) paragrahvi 40 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „volitused” sõnadega „koosseis ei vasta seaduse nõuetele, eelkõige juhul, kui juhatuse või seda asendava organi ametiaeg”;

3) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Eraõiguslikku juriidilist isikut ei kustutata registrist, kui see osaleb menetlusosalisena mõnes käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses kahtlustatavana, süüdistatavana, kolmanda isikuna või tsiviilkostjana, samuti väärteomenetluses menetlusaluse isikuna või täitemenetluses või vahekohtumenetluses ja registrist kustutamine takistaks seda menetlust. Kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, ei kustutata teda registrist ainult juhul, kui ta on menetlusosaline käimasolevas kriminaalmenetluses, välja arvatud menetleja loal. Likvideerijad peavad isiku registrist kustutamise avalduses kinnitama, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole.”;

4) paragrahvi 45 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kustutamisega” sõnaga „varatu”;

5) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asukoht” sõnadega „ning elektronposti aadress”;

6) seadust täiendatakse §-ga 1671 järgmises sõnastuses:

§ 1671. Aegumise peatumine juriidilise isiku registrist kustutamise korral

(1) Kui juriidiline isik ennistatakse registrisse, on tema vastu oleva nõude aegumine peatunud alates registrist kustutamisest kuni registrisse ennistamiseni.

(2) Juriidilise isiku vastu olev nõue, mille aegumine on käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt peatunud, ei aegu enne kuue kuu möödumist juriidilise isiku registrisse ennistamisest.”.

§ 100.  Tulundusühistuseaduse muutmine

Tulundusühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 31 ning lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ühistu asukoht, aadress ja elektronposti aadress;”;

3) paragrahvi 8 punktid 21, 5, 51 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 8 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) põhikirja jõustumise aeg;”;

5) paragrahvi 31 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühistul peab olema reservkapital, mille suurus nähakse ette põhikirjas ja mis ei või olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.

(2) Kui kasumist võib põhikirja alusel maksta dividende, tuleb igal majandusaastal kanda reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse selle suurendamine puhaskasumi arvelt.”;

6) paragrahvi 61 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku §-s 61” tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 51”;

7) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui üldkoosolekul ei võeta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega.”;

8) paragrahvi 72 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1” tekstiosaga „äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1”;

9) paragrahvi 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ühistu lõpetatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alustel.”;

10) paragrahvi 76 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või põhikirja”;

11) paragrahvi 76 lõike 1 punktis 21 asendatakse tekstiosa „äriseadustiku § 631 lõikes 2” tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 24”;

12) paragrahvi 77 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus. Avaldusele lisatakse likvideerija määramise aluseks olev liikmete otsus või üldkoosoleku protokoll. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või tema esindusõiguse muutmise aluseks olev liikmete otsus või üldkoosoleku protokoll. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.”;

14) paragrahvi 84 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande. Likvideerimisaruande kinnitab üldkoosolek ja see esitatakse äriregistrile nelja kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest.

(3) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb tulundusühistu seni kestnud majandusaasta ja algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande tulundusühistu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga. Lõpetamisotsusega võib otsustada eelneva majandusaasta perioodi muutmise tulenevalt raamatupidamise seaduse § 13 lõikest 2.”;

15) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud uue majandusaasta algusest on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, koostatakse iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanne.”;

16) paragrahvi 84 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tulundusühistul on likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.

(5) Kohus võib tulundusühistu vabastada likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande audiitorkontrollist, kui tulundusühistu varaline olukord on nii selge, et audiitorkontroll ilmselt ei ole ei liikmete ega võlausaldajate huvides vajalik.”;

17) paragrahvi 88 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 88. Likvideerimise lõpparuanne

(1) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad likvideerimise lõpparuande, sealhulgas selle osaks oleva likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.

(2) Tulundusühistul on likvideerimise lõpparuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimise lõpparuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.”;

18) paragrahvi 88 lõikes 3 asendatakse sõnad „lõppbilansi ja vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande”;

19) paragrahvi 88 lõikes 4 asendatakse sõnad „bilansi või vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande”;

20) paragrahvi 92 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Likvideerijad esitavad tegevuse jätkamise kohta avalduse äriregistrisse kandmiseks. Avalduse allkirjastab ka uus juhatuse liige. Avaldusele lisatakse tegevuse jätkamise aluseks olev liikmete otsus või üldkoosoleku protokoll. Tegevuse jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisel.”;

21) seadust täiendatakse §-ga 921 järgmises sõnastuses:

§ 921. Äriregistrist kustutatud tulundusühistu tegevuse jätkamine

(1) Üldkoosolek võib otsustada äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel registrist kustutatud tulundusühistu tegevuse jätkamise.

(2) Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.”;

22) paragrahvi 93 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „ühistu ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses” sõnadega „ei esine muid seadusest tulenevaid takistusi ühistu registrist kustutamiseks”;

23) paragrahvi 94 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „ja isiku- või registrikood” sõnadega „, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress”;

24) paragrahvi 94 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda liikmed ja nende õigusjärglased, ühistu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.”.

§ 101.  Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõiget 51 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral jääb pant kehtima ühendava, omandava või uue ühingu väärtpaberite suhtes, mida kustutatud väärtpaberi omanik omandab.”;

2) paragrahvi 18 lõikes 31 asendatakse läbivalt tekstiosa „§ 182 lõikes 5” tekstiosaga „§ 1822 lõikes 2”.

§ 102.  Äriregistri seaduse muutmine

Äriregistri seaduse § 13 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „osaühingute kohta lisaks” tekstiosaga „osaühingu osanike nimekiri vastavalt käesoleva seaduse §-le 14,”.

§ 103.  Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kustutamisega” sõnadega „, kui äriühingul puudub vara”;

2) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ta ettevõtjana ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtjana tegutsemise algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtjana tegutsemise algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral.”;

3) seadustiku 1. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

§ 61. Kontsernivastutus

(1) Emaettevõtjal on õigus anda tütarettevõtja juhtorganile juhiseid. Juhised peavad olema antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tütarettevõtja juhtorgan on kohustatud emaettevõtja juhiseid järgima, arvestades käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Juhiseid ei ole kohustatud järgima tütarettevõtja juhtorgani liikmed, kes ei ole ametisse määratud emaettevõtja häältega või kes on ametisse määratud juhtorgani sõltumatu liikmena.

(2) Kui tütarettevõtja juhtorgani liige tegutseb vastuolus tütarettevõtja huvidega, ei loeta teda kohustusi rikkunuks, kui tehing on tehtud äratuntavalt kontserni kui terviku huvides, kohase vastusooritusega tütarettevõtjale ja tehingu tegemise ajal on tütarettevõtja maksejõuline ega muutu tehingu tulemusena maksejõuetuks.

(3) Kui tütarettevõtja, mida juhitakse emaettevõtja juhiste alusel, satub majanduslikku olukorda, milles tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab emaettevõtja viivitamata rakendama abinõud maksejõuetuse vältimiseks või otsustama tütarettevõtja lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.

(4) Kui emaettevõtja tegutseb vastuolus käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatuga, vastutab ta tütarettevõtja kohustuste eest, mis on tekkinud pärast 3. lõikes viidatud olukorra ilmnemist. Kui emaettevõtja on andnud tütarettevõtja juhtorganitele juhiseid, mis on olnud vastuolus tütarettevõtja huvidega ja ei ole vastavuses kontserni huvidega, vastutab emaettevõtja tütarettevõtja kohustuste eest, mis on jäänud täitmata selliste juhiste andmise tõttu.

(5) Tütarettevõtja pankroti väljakuulutamise korral võib käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud nõude tütarettevõtja nimel esitada üksnes pankrotihaldur.”;

4) paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest äriregistrisse kantud ja äriregistris broneeritud ärinimedest.

(2) Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ja seal broneeritud ärinimedest.”;

5) seadustiku 2. peatükki täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

§ 151. Ärinime broneerimine

(1) Juriidiline või füüsiline isik võib äriregistris broneerida äriühingu ärinime, mis peab vastama käesoleva seadustiku §-des 7 ja 9–13 sätestatud nõuetele.

(2) Ärinime broneerimisel tuleb nimetada tegevusala, millel ärinime soovitakse kasutada, ja äriühingu õiguslik vorm. Ärinime äriregistrisse kandmisel kontrollitakse ärinime broneerimisel esitatud tegevusala ja õigusliku vormi kattuvust selle äriühingu tegevusala ja õigusliku vormiga, mille jaoks broneeritud ärinime kasutatakse. Ärinime broneerimise avaldusele kohaldatakse kandeavalduse kohta sätestatut.

(3) Ühe isiku kohta võib olla üks ärinime broneering kuueks kuuks, mida võib pikendada mõjuval põhjusel ühe korra kolme kuu võrra. Sama nime sama isik teist korda broneerida ei saa.

(4) Äriühing, kes soovib broneeritud nime kasutada, peab saama nõusoleku isikult, kes on ärinime broneerinud. Nõusolek tuleb lisada broneeritud ärinime äriregistrisse kandmise avaldusele.

(5) Kui ärinime broneeringu kehtivuse jooksul ei ole broneeritud ärinimega äriühingut äriregistrisse kantud, kustutab registripidaja broneeringu omal algatusel.

(6) Ärinime broneeringu saab tühistada registripidajale sellekohase avalduse tegemisega. Broneerimisel tasutud riigilõivu broneeringu tühistamisel ei tagastata.”;

6) seadustiku II osa tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 75 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel äriregistri seaduses sätestatud korras. Avalduses märgitakse käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmed ja äriregistri seaduse järgi äriregistrisse kantavad andmed.”;

8) paragrahvi 75 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „ettevõtte”;

9) paragrahvi 75 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ettevõtja ärinimi, ettevõtte aadress ja elektronposti aadress, samuti majandusaasta algus ja lõpp;”;

10) paragrahvi 83 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse käesoleva seadustiku § 84 ja äriregistri seaduse kohaselt registrisse kantavad andmed.”;

11) paragrahvi 83 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 84 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) täisühingu asukoht, aadress ja elektronposti aadress;”;

13) paragrahvi 84 punktid 21 ja 51 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 98 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „isikule” sõnadega „ja lasta selle kanda äriregistrisse”;

15) paragrahvi 118 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande. Likvideerimisaruande kinnitavad osanikud otsusega ja see esitatakse äriregistrile nelja kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest.”;

16) paragrahvi 118 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lõpetamisotsusega võib otsustada eelneva majandusaasta perioodi muutmise tulenevalt raamatupidamise seaduse § 13 2. lõikest.”;

17) paragrahvi 118 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud uue majandusaasta algusest on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, koostatakse iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanne.”;

18) paragrahvi 118 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Täisühingul on likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.”;

19) paragrahvi 118 lõikes 5 ja § 122 lõikes 1 asendatakse sõna „lõppbilanss” sõnadega „likvideerimise lõpparuanne” vastavas käändes;

20) paragrahvi 127 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avalduses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku §-s 83 ja äriregistri seaduses sätestatule usaldusosaniku sissemakse suurus, mis kantakse äriregistrisse.”;

21) paragrahvi 136 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 140 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti”;

23) paragrahv 1401 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 143 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse osas kontrollima audiitor.”;

25) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta, kui sissemakse on üle 50 000 euro;”;

26) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„31) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ning igaühe osa nimiväärtus;”;

27) paragrahvi 144 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „isikukoodid” sõnadega „ja elektronposti aadress”;

28) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„41) kui see ei sisaldu kandeavalduses, siis kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta ja kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku;”;

29) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 42 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 144 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „– kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist,”;

31) paragrahvi 144 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „registreeritud” sõnadega „, välja arvatud juhul, kui registripidaja saab neid andmeid ise kontrollida”;

32) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui osa eest tasutakse rahalise sissemaksega, mis ei ole üle 50 000 euro, kinnitavad juhatuse liikmed avalduses, et sissemaksed on osaühingule tasutud.”;

33) paragrahvi 145 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) asukoht, aadress ja elektronposti aadress;”;

34) paragrahvi 145 lõike 1 punktid 31 ja 51–61 ning lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 145 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) põhikirja jõustumise aeg;”;

36) paragrahvi 148 lõige 7 ja § 149 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 149 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui põhikirjas ei ole osa võõrandamiseks ette nähtud teistsugust korda, võib osanik osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Osa võõrandamise korral kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest. Põhikirjas võib ette näha, et ostueesõigus kehtib ka osa võõrandamisel teisele osanikule. Ostueesõiguse olemasolu korral esitab osa võõrandanud osanik eesõiguse tekkimise aluseks oleva võõrandamislepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamata teisi osanikke lepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.”;

38) paragrahvi 149 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, milleks võib eelkõige olla teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimuseta tehtud tehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib osanik esimeses lauses sätestatud isikult nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist. Põhikirja muutmise otsuse tegemiseks, millega nähakse ette esimeses lauses nimetatud piirangud, on vajalik kõigi osanike nõusolek, kui põhikirjast ei tulene teisiti.”;

39) paragrahvi 149 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui osa on vabalt võõrandatav, ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatut.”;

40) paragrahvi 149 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja.”;

41) paragrahvi 149 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 150 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui osaühing on käesoleva seadustiku § 149 6. lõike alusel osa võõrandamise vorminõudest loobunud, loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.”;

43) paragrahvi 150 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui osaühing on käesoleva seadustiku § 149 6. lõike alusel loobunud osa võõrandamise vorminõudest, muudab osaühingu juhatus võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja andmete muutmise kohta.”;

44) paragrahvi 150 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui osaühing on käesoleva seadustiku § 149 6. lõike alusel loobunud osa võõrandamise vorminõudest ja osa võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule üks osanik või kui lisaks ühele osanikule kuulub selle osaühingu osa ainult osaühingule endale, peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale vastavasisulise kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ainuosaniku kohta ära näidata äriregistri seaduses osaühingu osanike nimekirja kantavad andmed. Teadaannet säilitatakse avalikus toimikus.”;

45) paragrahvi 150 lõige 6 ja § 151 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 171 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus”;

47) paragrahvi 176 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus”;

48) paragrahvi 176 punktidest 1 ja 11 jäetakse välja tekstiosa „ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse”;

49) paragrahvi 179 lõiget 4 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega.”;

50) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumise korral osaühingu enamus- või ainuosanikule.”;

51) paragrahvi 182 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osanike nimekirja peetakse äriregistris ja osanike andmed kantakse osaühingu registrikaardile. Osanike nimekirja kantakse äriregistri seaduse järgi osanike nimekirja kantavad andmed. Käesoleva seadustiku § 151 4. lõikes nimetatud juhul kantakse osanike nimekirja ka andmed osanikule kuuluva osa pantimise kohta.”;

52) paragrahvi 182 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „või kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris”;

53) paragrahvi 182 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses:

„(13) Osa käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks võib kanda osanike nimekirja keelumärke, mis keelab kannete tegemise osanike nimekirja vastavalt märke sisule kas täielikult või osaliselt.

(14) Osanike nimekirja ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude tagamiseks võib kanda osanike nimekirja vastuväite.

(15) Kui isik omandab tehinguga osa või õiguse osale, tuginedes äriregistrisse osaniku ja talle kuuluva osa kohta kantud andmetele, loetakse äriregistrisse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui andmete õigsuse vastu on äriregistrisse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et äriregistrisse kantud andmed on ebaõiged.”;

54) paragrahvi 182 lõiked 2–7 tunnistatakse kehtetuks;

55) seadustikku täiendatakse §-dega 1821 ja 1822 järgmises sõnastuses:

§ 1821. Osanike nimekirja pidamine, kui osaühing on loobunud käesoleva seadustiku § 149 4. lõikes sätestatud osa võõrandamise vorminõudest

(1) Kui osaühing on loobunud käesoleva seadustiku § 149 4. lõikes sätestatud vorminõudest, ei kohaldata osaühingu suhtes §-s 182 sätestatut.

(2) Osanike nimekirja peab juhatus ja sinna kantakse osaniku kohta äriregistri seaduse järgi osanike nimekirja kantavad andmed.

(3) Osanik on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama juhatusele. Juhatus on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile.

(4) Osanike nimekirja kantud andmed, välja arvatud andmed osa pantimise kohta, lisatakse äriregistri avalikku toimikusse. Äriregistri avalikus toimikus sisalduvatel osanike nimekirja andmetel ei ole käesoleva seadustiku § 182 15. lõikes sätestatud tähendust.

(5) Kui põhikirjaga tühistatakse kõrvalekalded käesoleva seadustiku § 149 4. lõikes sätestatud vorminõuetest, kohaldatakse § 182 15. lõikes sätestatut tehingute suhtes, mis tehakse pärast 12 kuu möödumist nimetatud põhikirja muudatuse kohta äriregistrisse kande tegemisest.

§ 1822. Osanike nimekirja pidamise üleandmine Eesti väärtpaberite registri pidajale

(1) Osaühingu osanikud võivad otsustada, et osanike nimekirja pidajaks nimetatakse Eesti väärtpaberite registri pidaja. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet, on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest või käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest. Osaühingu juhatus tagab otsuse vastuvõtmisel osanike nimekirja pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. Otsuse vastuvõtmisel peab juhatus esitama äriregistri pidajale viivitamata teatise osanike nimekirja pidamise üleandmise kohta.

(2) Osanike otsusel võib osaühingu osanike nimekirja pidamise uuesti üle anda äriregistrile või juhatusele. Sellise otsuse vastuvõtmisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike teist lauset. Otsuse vastuvõtmisel peab juhatus esitama äriregistrile viivitamata teatise osanike nimekirja pidamise üleandmise kohta. Andmete äriregistri pidajale esitamisel võtab juhatus aluseks Eesti väärtpaberite registri poolt seni peetud osanike nimekirja andmed.

(3) Kui osanike nimekirja pidajaks on nimetatud Eesti väärtpaberite registri pidaja, ei kohaldata osaühingu suhtes käesoleva seadustiku §-des 182 ja 1821 sätestatut. Osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite registri pidaja ja selles märgitakse väärtpaberite registri pidamise seaduses nimetatud andmed.

(4) Kui osanike nimekirja pidajaks on nimetatud Eesti väärtpaberite registri pidaja, lisatakse äriregistri avalikku toimikusse osanike nimekirja kohta osanike nimed ja isiku- või registrikoodid, osade nimetused ja nimiväärtused. Avalikus toimikus sisalduvatel osanike nimekirja andmetel ei ole käesoleva seadustiku § 182 15. lõikes sätestatud tähendust.

(5) Kui osanike nimekirja pidajaks on nimetatud Eesti väärtpaberite registri pidaja, ei kohaldata osaühingu osade suhtes käesoleva seadustiku § 149 4. lõikes ning § 151 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut.”;

56) paragrahvi 196 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „sissemaksmise kohta” tekstiosaga „, kui sissemakse on üle 50 000 euro”;

57) paragrahvi 198 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 198 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni osakapitali senise suuruseni, ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatut. Osade eest, mis lastakse välja samaaegselt osakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahaga. Osakapitali suurendamise ja vähendamise otsus tuleb kanda äriregistrisse.”;

59) paragrahvi 201 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Osaühing lõpetatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alustel.”;

60) paragrahvi 203 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või põhikirja”;

61) paragrahvi 203 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „liige” sõnadega „, nõukogu liige”;

62) paragrahvi 204 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 206 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 208 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Avaldusele lisatakse likvideerija määramise aluseks olev osanike otsus, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Likvideerija vahetamise ja esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev osanike otsus, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.”;

65) paragrahvi 211 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande. Likvideerimisaruande kinnitavad osanikud otsusega ja see esitatakse äriregistrile nelja kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest.”;

66) paragrahvi 211 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lõpetamisotsusega võib otsustada eelneva majandusaasta perioodi muutmise tulenevalt raamatupidamise seaduse § 13 2. lõikest.”;

67) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud uue majandusaasta algusest on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, koostatakse iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanne.”;

68) paragrahvi 211 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Osaühingul on likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.

(5) Kohus võib osaühingu vabastada likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande audiitorkontrollist, kui osaühingu varaline olukord on nii selge, et audiitorkontroll ilmselt ei ole ei osanike ega võlausaldajate huvides vajalik.”;

69) paragrahvi 215 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 215. Likvideerimise lõpparuanne

(1) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad likvideerimise lõpparuande, sealhulgas selle osaks oleva likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.

(2) Osaühingul on likvideerimise lõpparuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimise lõpparuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.”;

70) paragrahvi 215 lõikes 3 asendatakse sõnad „lõppbilansi ja vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande”;

71) paragrahvi 215 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „bilansi või vara jaotusplaani” ja sõnad „bilansi ja vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande”;

72) paragrahvi 216 lõikes 2 asendatakse sõnad „lõppbilansi ja vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande” ja sõnad „bilanssi ega vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuannet”;

73) paragrahvi 216 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui osaühingul on üks osanik või kui teiseks osanikuks on vaid osaühing ise, võib vara välja jagada ka enne kahe kuu möödumist likvideerimise lõpparuande osanikule tutvumiseks esitamisest osanikule teatamisest.”;

74) paragrahvi 217 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

75) paragrahvi 217 lõiget 3 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Avalduse allkirjastab ka uus juhatuse liige. Tegevuse jätkamise või osakapitali suurendamise või vähendamise korral lisatakse avaldusele ka osakapitali suurendamise või vähendamise aluseks olev osanike otsus, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll.”;

76) seadustikku täiendatakse §-ga 2171 järgmises sõnastuses:

§ 2171. Äriregistrist kustutatud osaühingu tegevuse jätkamine

(1) Osanikud võivad otsustada äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel registrist kustutatud osaühingu tegevuse jätkamise.

(2) Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhtudel vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.”;

77) paragrahvi 218 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et ei esine muid seadusest tulenevaid takistusi osaühingu registrist kustutamiseks, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse likvideerimise lõpparuanne. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et likvideerimise lõpparuannet ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kui osaühingul on üks osanik, kes on samaaegselt likvideerija, ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses märgitud kolmekuulist tähtaega likvideerimise lõpparuandega tutvumise võimaldamiseks.”;

78) paragrahvi 219 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja isiku- või registrikood” sõnadega „, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress”;

79) paragrahvi 219 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased, osaühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.”;

80) paragrahvi 250 lõike 1 punkt 52 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 250 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „registreeritud” sõnadega „, välja arvatud juhul, kui registripidaja saab neid andmeid ise kontrollida”;

82) paragrahvi 251 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) aktsiaseltsi asukoht, aadress ja elektronposti aadress;”;

83) paragrahvi 251 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) põhikirja jõustumise aeg;”;

84) paragrahvi 251 punktid 51–61 tunnistatakse kehtetuks;

85) paragrahvi 292 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus”;

86) paragrahvi 301 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus”;

87) paragrahvi 301 punktidest 1 ja 11 jäetakse välja tekstiosa „ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse”;

88) paragrahvi 334 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui üldkoosolekul ei võeta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega.”;

89) paragrahvi 364 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aktsiaselts lõpetatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alusel.”;

90) paragrahvi 366 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või põhikirja”;

91) paragrahvi 366 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „juhatuse liige” sõnadega „, nõukogu liige”;

92) paragrahvi 367 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

93) paragrahvi 369 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

94) paragrahvi 371 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Avaldusele lisatakse likvideerija määramise aluseks olev aktsionäride otsus või üldkoosoleku protokoll. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev aktsionäride otsus või üldkoosoleku protokoll. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.”;

95) paragrahvi 374 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande. Likvideerimisaruande kinnitab aktsionäride üldkoosolek otsusega ja see esitatakse äriregistrile nelja kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest.”;

96) paragrahvi 374 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lõpetamisotsusega võib otsustada eelneva majandusaasta perioodi muutmise tulenevalt raamatupidamise seaduse § 13 2. lõikest.”;

97) paragrahvi 374 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud uue majandusaasta algusest on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, koostatakse iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanne.”;

98) paragrahvi 374 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Aktsiaseltsil on likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.

(5) Kohus võib aktsiaseltsi vabastada likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande audiitorkontrollist, kui aktsiaseltsi varaline olukord on nii selge, et audiitorkontroll ilmselt ei ole ei aktsionäride ega võlausaldajate huvides vajalik.”;

99) paragrahvi 378 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 378. Likvideerimise lõpparuanne

(1) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad likvideerimise lõpparuande, sealhulgas selle osaks oleva likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.

(2) Aktsiaseltsil on likvideerimise lõpparuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimise lõpparuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.”;

100) paragrahvi 378 lõikes 3 asendatakse sõnad „lõppbilansi ja vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande” ja sõnad „bilansiga ja vara jaotusplaaniga” sõnadega „likvideerimise lõpparuandega”;

101) paragrahvi 378 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „bilansi või vara jaotusplaani” ja sõnad „bilansi ja vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande”;

102) paragrahvi 379 lõikes 2 asendatakse sõnad „lõppbilansi ja vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuande” ja sõnad „bilanssi ega vara jaotusplaani” sõnadega „likvideerimise lõpparuannet”;

103) paragrahvi 379 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui aktsiaseltsil on üks aktsionär või kui teiseks aktsionäriks on vaid aktsiaselts ise, võib vara välja jagada ka enne kahe kuu möödumist likvideerimise lõpparuande aktsionärile tutvumiseks esitamisest aktsionärile teatamisest.”;

104) paragrahvi 380 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise äriregistrisse kandmiseks. Tegevuse jätkamise otsus jõustub selle äriregistrisse kandmisest. Avalduse allkirjastab ka uus juhatuse liige. Tegevuse jätkamise või aktsiakapitali suurendamise või vähendamise korral lisatakse avaldusele ka aktsiakapitali suurendamise või vähendamise aluseks olev aktsionäride otsus või aktsionäride üldkoosoleku protokoll, samuti nõukogu liikmete nimekiri ja nende kirjalikud nõusolekud.”;

105) seadustikku täiendatakse §-ga 3801 järgmises sõnastuses:

§ 3801. Äriregistrist kustutatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamine

(1) Aktsionärid võivad otsustada äriregistri seaduse § 59 või 60 alusel registrist kustutatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamise.

(2) Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.”;

106) paragrahvi 381 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest esitavad likvideerijad avalduse aktsiaseltsi kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse likvideerimise lõpparuanne. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et likvideerimise lõpparuannet kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et aktsiaseltsi võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et ei esine muid seadusest tulenevaid takistusi aktsiaseltsi registrist kustutamiseks.”;

107) paragrahvi 382 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja isiku- või registrikood” sõnadega „, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress”;

108) paragrahvi 382 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda aktsionärid ja nende õigusjärglased, aktsiaseltsi võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.”;

109) paragrahvi 387 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) filiaali Eesti aadress ja asukoht ning äriühingu asukoht ja aadress;”;

110) paragrahvi 387 punkt 112 tunnistatakse kehtetuks;

111) paragrahvi 510 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 510. Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtjaks”;

112) paragrahvi 510 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „selle füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks” sõnadega „füüsilisest isikust ettevõtjaks”;

113) paragrahvid 5111 ja 5113 tunnistatakse kehtetuks;

114) seadustikku täiendatakse §-ga 5201 järgmises sõnastuses:

§ 5201. Sissemakseid tegemata asutatud osaühing

(1) Kui osaühing on asutatud selliselt, et asutajad ei ole asutamisel sissemakseid tasunud, vastutab osanik, kes ei ole sissemakset täielikult tasunud, osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

(2) Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

(3) Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.

(4) Osakapitali sissemakse tegemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 140 1. ja 2. lõikes, §-des 142 ja 143, § 144 2. lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti kokkulepe, millega osanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti kolmanda isiku suhtes.”;

115) paragrahv 525 ja § 541 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.

3. jagu Jõustumine 

§ 104.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. veebruaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 48 lõige 3 jõustub 2023. aasta 1. augustil.

  (3) Käesoleva seaduse § 14, § 16 punkt 5, §-d 70, 71, 81 ja 102 ning § 103 punktid 36, 40–45 ja 51–55 jõustuvad 2023. aasta 1. septembril.

  (4) Käesoleva seaduse §-d 38, 39, 72, 77 ja 83, § 85 punkt 14, § 96 punktid 6, 8, 9, 15, 18, 20 ja 23 ning § 103 punkt 5 jõustuvad 2024. aasta 1. märtsil.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 46–127), muudetud direktiiviga 2019/1151 (ELT L 186, 11.07.2019, lk 80–104).

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json