Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine

Vastu võetud 09.11.2007 nr 16
RTL 2007, 88, 1479
jõustumine 01.01.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Krediidiasutuste seaduse» § 91 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.

§ 2.   Määruse kohaldamine

  Aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus).

2. peatükk ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE 

§ 3.   Aruanded

  Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:
  1) «Garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruanne» koodiga 241 (lisa 1);
  2) «Tuletisinstrumentide lepingute aruanne» koodiga 251 (lisa 2);
  3) «Investeerimisteenuste aruanne» koodiga 246 (lisa 3).

§ 4.   Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad

  (1) Paragrahvis 3 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu.

  (2) Paragrahvi 3 punktides 1 ja 2 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ja punktis 3 nimetatud aruanne esitatakse kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.
[RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

§ 5.   Aruannete esitamine

  (1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XMLis (Extensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 9. detsembri 2011. a määruse nr 9 „Nõuded XML-dokumentidena vormindatud aruannete esitamisele” kohaselt.
[RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

  (2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

  (3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

§ 6.   Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

  (1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

  (2) Aruannetes määratakse kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

3. peatükk ANDMEVAHETUSE TURVAMINE 
[Kehtetu - RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

§ 7.   Andmevahetuse korraldamine
[Kehtetu - RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

§ 8.   Võtmepaar
[Kehtetu - RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

§ 9.   Võtmete vahetus
[Kehtetu - RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

§ 10.   Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel
[Kehtetu - RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

4. peatükk LISADES KASUTATUD MÕISTED 

§ 11.   Kasutatud mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid §-des 12–16 esitatud tähenduses.

§ 12.   Klientide ja instrumentide kohta kasutatud mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid Eesti Panga presidendi 25. mai 2012. a määruses nr 4 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” toodud tähenduses.
[RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

§ 13.   Garantiide ja muude sarnaste bilansiväliste tühistamatute kohustuste ja nõuete kohta kasutatud mõisted

  (1) Garantiideks ja muudeks sarnasteks tühistamatuteks kohustusteks ja nõueteks loetakse bilansiväliseid kohustusi ja nõudeid, mille puhul on tegemist vastutusega kliendi või aruandva krediidiasutuse kohustuse (näiteks võlakiri) lunastamisel või kohustusega tasuda võlg juhul, kui võlgnik seda ise ei tee. Siia kuuluvad ka garantiide kinnitamine, käsk- (bill of exchange) ja lihtvekslite (promissory note) käendamine.

  (2) Finantsgarantiideks (guarantees) loetakse bilansiväliseid kohustusi ja nõudeid antud või saadud finantsgarantiide näol ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiive (standby letters of credit).

  (3) Käskvekslite aktseptideks (bill of exchange contingencies) loetakse diskonteeritud käskvekslite kinnitamisest tulenevat võimalikku kohustustust või nõuet. Siia kuuluvad ka vekslite käendused.

  (4) Teatud majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikeks kohustusteks (certain transaction-related contingent items) loetakse bilansiväliseid kohustusi või nõudeid, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, see tähendab garanteeritakse kliendi või aruandva krediidiasutuse mitterahalise kohustuse täitmist. Siia kuuluvad ka antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale poolele kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on näiteks garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks (bid bonds, customs bonds, tax bonds, performance bonds, warranties). Samuti kuuluvad siia vastavate tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid.

  (5) Regressiõigusega tehinguteks (transactions with recourse) loetakse väärtpaberite või muu vara müügi ning müügi- ja tagasiostutehinguid, mille puhul jääb aruandvale krediidiasutusele või garanteerijale laenuvõtja/väärtpaberite emiteerija maksevõimetuks muutumise risk või risk, kui väärtpaberi või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel.

  (6) Dokumentaalmakseteks (documentary credits) loetakse mitmesuguseid finantsgarantii iseloomu mitte omavaid dokumentaalmakseid, näiteks dokumentaalakreditiive (documentary letters of credit).

  (7) Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud on muud võimalikud antud või saadud garantiid ja nendega sarnased tehingud, mis ei ole nimetatud lõigetes 2–6.

§ 14.   Muude bilansiväliste tühistamatute kohustuste ja nõuete kohta kasutatud mõisted

  (1) Valmisolekulaenudeks (standby facilities) loetakse aruandva krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustusi või laenusaamise nõudeid, näiteks krediidiliinid ja arvelduslaenud, kui klient või aruandev krediidiasutus seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab. Valmisolekulaenudeks ei loeta krediitkaartide krediidilimiite.

  (2) Krediitkaartide krediidilimiidiks (limits of the credit cards) loetakse aruandva krediidiasutuse poolt oma klientidele väljastatud krediitkaartide (muu hulgas järelmaksukaardid) krediidilimiite.

  (3) Väärtpaberite emissioonide korraldamiseks (underwriting commitments) loetakse lepinguid, millega enne väärtpaberite märkimise aja algust krediidiasutus võtab kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpabereid ning mille eesmärgiks on tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine.

  (4) Vara ostmiseks tulevikus (forward asset purchases) loetakse lepinguid, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma või müüma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa või osta.

  (5) Tuleviku hoiustamistehinguks (forward/forward deposits) loetakse lepinguid, mille alusel aruandev krediidiasutus või teine tehingupool kohustub tulevikus hoiustama finantsvara kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel.

  (6) Osaliselt makstud väärtpaberiteks (partly-paid securities) loetakse osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll väärtpaberi emiteerija poolt märgitud, kuid krediidiasutuse või ostja poolt veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emiteerija vastava nõude esitamise korral.

  (7) Muud tühistamatud bilansivälised kohustused ja nõuded on kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud lõigetes 1–6.

§ 15.   Tühistatavate bilansiväliste kohustuste ja nõuete kohta kasutatavad mõisted

  (1) Krediidiliinideks (credit lines) loetakse aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustust või laenusaamise nõuet (avatud krediidiliinid), mis kehtib eelnevalt kokkulepitud ajaperioodi vältel ja maksimumsumma ulatuses ning mida ei saa tühistada. Krediidiliini võib kasutada osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses ja sealjuures saadakse/makstakse intressi ainult reaalselt kasutatud summadelt.

  (2) Arvelduskrediidiks (overdrafts) loetakse kliendi käsutuses olevat laenuressurssi vastavalt «Võlaõigusseaduse» §-s 407 sätestatule (välja arvatud § 407 lõige 5).

  (3) Muud tühistatavad bilansivälised kohustused ja nõuded on muud tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud lõigetes 1 ja 2.

§ 16.   Tuletisinstrumentide kohta kasutatud mõisted

  (1) Valuutaga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud enam kui ühe valuutaga (muu hulgas väärismetallid – kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium – maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) ning mis ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad ka erineva valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

  (2) Intressimääraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud ühe või mitme intressimääraga ega ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad kõik ühe valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

  (3) Aktsiatega seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud aktsiahindade või -indeksitega ega ole ühtlasi seotud kaupadega.

  (4) Kaupade ja muu alusvaraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud kauba hindade ja -indeksitega, väärismetallidega (välja arvatud lõikes 1 nimetatud) ja muude seesugustega ning võivad ühtlasi olla seotud ka mõne muu tururiski kategooriaga.

  (5) Forwardiks loetakse kohustust osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (6) Futuuriks loetakse standardiseeritud tingimustega forwardit, millega on võimalik kaubelda börsil.

  (7) Vahetuslepinguks (swap) loetakse lepingut, mille alusel tehingu partnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (näiteks valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel.

  (8) Kirjutatud optsiooniks (written options) loetakse kohustust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (9) Ostetud optsiooniks (option purchased) loetakse õigust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (10) Euroopa optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida ainult täitmistähtpäeva saabudes.

  (11) Ameerika optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida enne täitmistähtpäeva.

§ 16¹.   Investeerimisteenuste aruandes kasutatud mõisted
[RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]

Kontopidaja (custodian) on krediidi- või finantseerimisasutus, mis osutab väärtpaberite hoidmise, registreerimise ja/või arveldamise teenust.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 17.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 18.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

Lisa 1 Garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruanne

Lisa 2 Tuletisinstrumentide lepingute aruanne

Lisa 3 Investeerimisteenuste aruanne
[RT I, 05.06.2012, 1 - jõust. 01.11.2012]