Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” muutmine

Vastu võetud 31.05.2018 nr 14

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 66 lõike 1¹ ja § 71 lõike 8 alusel.

Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määruses sätestatakse kinnipeetavate ja vahistatute üle järelevalve korraldus, läbiotsimise ning erivahendite, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning osade kasutamise, käitlemise ja üleandmise kord, samuti vanglateenistuse ametnikule teenistusrelva kandmise õiguse andmise kord.”;

2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja karistusjärgselt kinnipeetavale”;

3) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 19 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 4 asendatakse sõna „ühekordne” sõnaga „lühiajaline” vastavas käändes;

5) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) vanglateenistuja;”;

6) paragrahvi 19 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ametnik” sõnadega „ja töötaja”;

7) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötaja.”;

8) paragrahvi 20 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Politseiametnik, vanglasse menetlustoiminguid tegema tulnud ametnik ja Eesti Advokatuuri liige jätavad sisenemisel hoiule kas isikut tõendava dokumendi või töötõendi.”;

9) paragrahvi 20 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Isikule, kes töötab selles vanglas ja vormiriietust kandvale ametnikule ei väljastata külastajakaarti.”;

10) paragrahvi 20 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Vangla direktori või tema määratud ametniku loal ei pea isiku nõusolekul saatjat määrama käesoleva määruse § 19 lõikes 2 nimetatud ja muule vanglas töötavale isikule ega Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õppejõule, kui ta ei puutu vangla territooriumil sihtkohta liikumisel kokku kinnipeetavaga ja sihtkoht on isikule teada.”;

11) paragrahvi 21 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „isikul” sõnadega „ning käesoleva määruse § 19 lõike 2 punktis 11 nimetatud isikul”;

12) paragrahvi 21 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Õiguskantsleri Kantselei teenistujal, kohtunikul ja prokuröril on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning politseiametnikul tõendite kogumiseks ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamiseks õigus võtta vanglasse kaasa tehniline vahend ja seda vangla territooriumil kasutada, kui sellest on vanglat eelnevalt teavitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.”;

13) paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Justiitsministeeriumiga ei pea kooskõlastama kaitsja ega sellise isiku luba, kellele on antud alaline sissepääsuluba.”;

14) paragrahvi 22 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenistusülesannete täitmiseks tulirelvaga vanglasse sisenemise loa vanglateenistuse ametnikule ja muu asutuse ametnikule annab vangla direktor. Erakorralise sündmuse lahendamise ajal vanglas annab tulirelvaga vanglasse sisenemise loa erakorralise sündmuse lahendamise juht. Tulirelvaga vanglasse sisenemise luba vormistatakse kirjalikult esimesel võimalusel.

(2) Õppuse või väljaõppe läbiviimiseks on vanglateenistuse kaasatud muul ametnikul õigus siseneda vanglasse tulirelvaga, kui vangla direktor või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse määratud ametnik on selleks eelnevalt andnud loa taasesitamist võimaldavas vormis. Kui loa annab Justiitsministeeriumi ametnik, esitab õppuse korraldaja loa vangla direktorile või tema määratud ametnikule vanglasse sisenemisel.

(3) Muu asutuse tulirelva ja laskemoona ohutuse eest vangla territooriumil vastutab lisaks selle kandjale õppuse või väljaõppe korraldaja.

(4) Muu asutuse ametnik võib vanglas teenistusülesandeid täites siseneda vangla territooriumile talle teenistusülesannete täitmiseks väljastatud külm-, gaasi- või elektrišokirelvaga, kui see on vangla direktori või tema määratud vanglateenistuse ametnikuga eelnevalt kooskõlastatud taasesitamist võimaldavas vormis.”;

15) määrust täiendatakse §-ga 22¹ järgmises sõnastuses:

„§ 22¹. Isikliku ja teenistuse tulirelva ning laskemoona ajutine hoiule võtmine

(1) Kui käesoleva määruse §-s 22 nimetatud isikul ei ole vaja vanglasse relvaga siseneda, võib ta teenistusülesande täitmiseks kasutatava tulirelva ja laskemoona anda hoiule selleks ettenähtud hoiukohta vangla pääslas.

(2) Vangla direktori või tema määratud ametniku loal võib vanglateenistuja, kellel on kehtiv relvaluba, isikliku tulirelva ja laskemoona tööle tulles hoiule anda selleks ettenähtud hoiukohta vangla pääslas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isiku tulirelva ega laskemoona vanglas hoiule ei võeta.

(4) Enne tulirelva pääslasse ajutiselt hoiule andmist kontrollib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik selleks vangla poolt ettenähtud kohas hoiule antava tulirelva ohutust, sealhulgas eraldab salve, kontrollib padrunipesa ja teeb kontroll-lasu kuulipüüdjasse. Seejärel paigutab ta tulirelva ja eraldatud salves paikneva laskemoona pääslas töötava vanglaametniku antud lukustatavasse laekasse ning lukustab selle. Lukustatud laeka annab ta pääslas töötavale vanglaametnikule, kes paigutab laeka selleks ettenähtud relvakappi. Relva hoiule andja tagab, et laeka võtit ei saaks kasutada muu isik.

(5) Isikliku ja teenistuse tulirelva ning laskemoona ajutine hoiule võtmine ja tagastamine registreeritakse. Relva vastu võttev või tagastav vanglaametnik kannab arvestusdokumenti:
1) relva liigi;
2) relva hoiule andnud ametniku ees- ja perekonnanime;
3) selle laeka või relvakapi numbri, kuhu relv hoiule pandi;
4) hoiule võtmise ja tagastamise kuupäeva ning kellaajad.”;

16) paragrahvi 23 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ametikoha ja”;

17) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõiduk, välja arvatud Justiitsministeeriumi, kinnipeetava saateülesannet täitev, sama vangla ja vangla direktori loal AS-i Eesti Vanglatööstus sõiduk, liigub vanglas vanglateenistuja saatel. Erakorralise sündmuse lahendamise ajal liiguvad sõidukid vangla territooriumil sündmuse lahendamise juhi määratud korras.”;

18) paragrahvi 34 lõikes 1 ja § 37 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vanglateenistuse ametnik” sõnaga „vanglateenistuja” vastavas käändes;

19) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Vangla direktori määratud muu vanglas töötav isik võib kinnipeetavat saata üksnes juhul, kui see on vajalik kinnipeetava tööülesannete täitmiseks.”;

20) paragrahvi 38 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vanglateenistuse ametnik on kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi.”

21) määrust täiendatakse 6¹. ja 6². peatükiga järgmises sõnastuses:

„6¹. peatükk
Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise ja kandmise õiguse andmise kord

1. jagu
Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise üldnõuded ning kandmise õiguse andmine

§ 38¹. Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise üldnõuded

(1) Teenistusrelva ja laskemoona käitlemine käesoleva määruse tähenduses on teenistusrelva ja selle laskemoona soetamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, hävitamine ja parandamine.

(2) Vanglateenistuja on kohustatud rakendama kõiki meetmeid teenistusrelvade ja laskemoona kahjustumise, kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks ning järgima teenistusrelva kandmisel, käsitsemisel ja kasutamisel ohutusnõudeid.

(3) Tulirelva või laskemoona kadumisest või vargusest teavitatakse viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit, muude vangla teenistusrelvade puhul teavitatakse Politsei- ja Piirivalveametit viivitamata juhul, kui kadumine või vargus toimus väljaspool vanglat.

(4) Teenistusrelva või laskemoona kadumisest või vargusest teavitab vanglateenistuse ametnik viivitamata korrapidajat või korrapidaja abi. Vangla teavitab sellest Justiitsministeeriumi vanglate osakonda.

§ 38². Relvur

(1) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestuse, käitlemise ja väljastamise eest vanglas vastutab vangla direktori määratud vanglaametnik (edaspidi relvur).

(2) Tulirelvade ja laskemoona relvuriks võib määrata üksnes vanglateenistuse ametniku, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus.

(3) Relvur peab tundma kõikide asutuses kasutatavate teenistusrelvade ohutusnõudeid ja oskama neid ohutult käidelda.

(4) Vangla direktor võib käskkirjaga määrata relvurit lühiajaliselt asendava käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele vastava vanglateenistuse ametniku.

(5) Relvuri teenistusest lahkumise, tema ametikoha tööülesannete muutumise või tema äraoleku korral üle 45 päeva määrab vangla direktor käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele vastava vanglateenistuse ametniku, kellele käesoleva määruse § 38¹⁸ lõikes 2 nimetatud komisjon annab üle relvuri vastutusel olevad teenistusrelvad, laskemoona ja arvestusdokumendid või elektroonilise juurdepääsu arvestusdokumentidele. Komisjon koostab üleandmise akti, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik allkirjaga.

§ 38³. Tulirelva kandmise õiguse eeldused

(1) Teenistuses tulirelva kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima vanglateenistuse korraldatava tulirelva ja laskemoona kandmise, käsitsemise ja kasutamise koolituse, sealhulgas tulirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse, samuti laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise koolituse, ning sooritama edukalt tulirelva teooria- ja lasketesti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulirelva teooria- ja lasketesti läbiviimine toimub Justiitsministeeriumi vanglate osakonna määratud korras.

(3) Tulirelva kandmise õigust omav vanglateenistuse ametnik peab õiguse säilitamiseks:
1) sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lasketesti igal kalendriaastal;
2) osalema lasketreeningul kestusega vähemalt kaks akadeemilist tundi;
3) läbima kord kolme aasta jooksul alates tulirelva kandmise õiguse saamisele järgnevast aastast vanglateenistuse korraldatava tulirelva ja laskemoona kandmise, käsitsemise ja kasutamise korduskoolituse, sealhulgas tulirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse kestusega vähemalt kolm akadeemilist tundi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituse ja lõike 3 punktis 2 nimetatud treeningute mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiitsministeeriumi vanglate osakond.

(5) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud koolituste ja treeningute läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 4 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.

§ 38⁴. Elektrišokirelva kandmise õiguse eeldused

(1) Teenistuses elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima vanglateenistuse korraldatava elektrišokirelva kandmise, käsitsemise ja kasutamise koolituse, sealhulgas elektrišokirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse ning sooritama edukalt elektrišokirelva kasutamise testi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elektrišokirelva kasutamise testi läbiviimine toimub Justiitsministeeriumi vanglate osakonna määratud korras.

(3) Elektrišokirelva kandmise õigust omav vanglateenistuse ametnik peab õiguse säilitamiseks sooritama igal kalendriaastal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud testi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituse mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiitsministeeriumi vanglate osakond.

(5) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituste läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 4 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.

§ 38⁵. Gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse eeldused

(1) Gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima gaasipihusti ja teleskoopnuia kasutamise õiguslike aluste koolituse ning sooritama edukalt praktilised harjutused.

(2) Vanglateenistuse ametnik, kellel on gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õigus, peab selle säilitamiseks osalema gaasipihusti ja teleskoopnuia kasutamise treeningul ning oskama kasutada gaasipihustit ja teleskoopnuia Justiitsministeeriumi vanglate osakonna määratud tasemel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud koolituse ja treeningute mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiitsministeeriumi vanglate osakond.

(4) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud koolituse ja treeningute läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 3 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.

§ 38⁶. Teenistusrelva kandmise õiguse andmine

(1) Teenistusrelva kandmise õiguse annab vangla direktor käskkirjaga vanglateenistuse ametnikule, kes on täitnud käesolevas määruses vastava teenistusrelva kandmise õiguse kohta sätestatud eeldused. Vangla direktorile annab relvakandmise õiguse Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler kirjaliku korraldusega.

(2) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele, kes vajavad teenistusrelva kandmise õigust ja on täitnud vastavad käesolevas määruses sätestatud eeldused, annab teenistusrelva kandmise õiguse vanglate valdkonna asekantsler kirjaliku korraldusega. Asekantslerile annab teenistusrelva kandmise õiguse kantsler käskkirjaga.

(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud vanglateenistuse ametnikule võib vangla direktor anda tulirelva kandmise õiguse, kui ametnik on õppetöö ajal läbinud koolitused ning sooritanud tulirelva teooria- ja lasketesti käesoleva määruse § 38³ lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanule või vanglaametniku baaskoolituse läbinud vanglateenistuse ametnikule võib vangla direktor anda gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse, kui ametnik on õppetöö ajal või baaskoolituse läbimisel täitnud käesoleva määruse §-st 38⁵ tulenevad nõuded.

(5) Teenistusrelva kandmise õigus antakse eraldi iga teenistusrelva liigi kohta, sealjuures tulirelva kandmise õigus eraldi iga tulirelva liigi kohta.

(6) Põhjendatud juhul kinnistab vangla direktor vanglateenistuse ametnikule käskkirjaga konkreetse tulirelva. Tulirelva kinnistamisel väljastatakse ametnikule tulirelva asenduskaart (lisa 7).

(7) Tulirelva kandmise õiguse kohta tehakse märge töötõendile.

(8) Vangla direktor võtab vanglateenistuse ametnikult teenistusrelva kandmise õiguse, kui ametnik ei täida vanglast sõltumatul põhjusel käesoleva määruse §-des 38³, 38⁴ ja 38⁵ nimetatud nõudeid, rikub oluliselt teenistusrelva kandmise, käsitsemise või kasutamise nõudeid, lahkub teenistusest või muul põhjendatud juhul.

2. jagu
Teenistusrelvade ja laskemoona soetamine ning arvestus

§ 38⁷. Teenistusrelva ja laskemoona soetamine

Teenistusrelva ja laskemoona soetamise loa (lisa 2) annab vanglale Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler.

§ 38⁸. Teenistusrelvade ja laskemoona arvestus

(1) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestust peetakse asutuse juhi määratud korras elektrooniliselt. Teenistusrelvade ja laskemoona elektroonilises arvestuses kajastatakse:
1) teenistusrelva liik ja mark;
2) teenistusrelva tehasetähis;
3) teenistusrelva registreerimisnumber;
4) teenistusrelva valmistamisaasta;
5) teenistusrelva ja laskemoona arvele võtmise kuupäev;
6) teenistusrelva ja laskemoona arvele võtmise dokumendi number ja kuupäev;
7) teenistusrelva asukoht (ruumi number);
8) teenistusrelva konkreetsele ametnikule kasutamiseks määramise (edaspidi kinnistamine) käskkirja number ja kuupäev;
9) teenistusrelva ja laskemoona arvelt mahavõtmise kuupäev ning dokumendi number ja kuupäev.

(2) Teenistusrelvade ja laskemoona saatedokumendid registreeritakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud elektrooniliselt säilitatavatele andmetele peetakse elektrooniliselt või paberkandjal:
1) teenistusrelva ja laskemoona saatelehte (lisa 3);
2) teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatut (lisa 4);
3) relvaruumi tabelit (lisa 5);
4) relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirja (lisa 6);
5) tulirelva ja laskemoona väljastamise registreerimislehte (lisa 8);
6) käesoleva määruse §-s 11 nimetatud valvelehte.

(4) Relvaruumi tabelis märgitakse relvaruumis hoitavate teenistusrelvade liik, mark, kaliiber, kogus, kappide nimetused ja järjekorranumbrid ning sellele kirjutab alla vangla direktor või tema volitusel relvur. Ainult neil isikutel on õigus teha tabelis muudatusi ja parandusi, kinnitades need oma allkirjaga.

(5) Arvestust teenistusrelvade ja laskemoona väljastamise ning tagastamise üle võib pidada ka elektroonilises registris.

(6) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestuses peab jooksvalt kajastuma teenistusrelvade ja laskemoona jääk.

(7) Relvur või teda asendav vanglateenistuse ametnik kannab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule soetatud teenistusrelva ja laskemoona teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse viivitamata pärast selle vanglasse jõudmist.

(8) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule peab relvur teenistusrelvade arvestust Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määruses nr 107 „Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” sätestatud korras.

(9) Muult asutuselt või isikult võetakse teenistusrelv ja laskemoon vastu ning väljastatakse teenistusrelva saatelehe või vara üleandmise ja vastuvõtmise akti alusel. Saateleht või akt vormistatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale ning teine vastuvõtjale.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 8 nimetatud dokumente säilitatakse seitse aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates. Lõikes 5 nimetatud elektroonilises registris tehtud kannet säilitatakse seitse aastat selle tegemise kuupäevast arvates.

(11) Laskemoona mahakandmise ja vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik allkirjaga.

3. jagu
Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine

§ 38⁹. Nõuded relvaruumi seintele, põrandale ja laele

(1) Relvaruumi seinad on raudbetoonist. Kui seda tingimust ei ole võimalik täita, kaetakse seinad seestpoolt võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga kuni 150 mm × 150 mm. Võresein kinnitatakse kindlalt seina külge.

(2) Relvaruumi põrand ja lagi on raudbetoonist.

§ 38¹⁰. Nõuded relvaruumi ustele, akendele ja muudele avaustele

(1) Relvaruumil on topeltuksed, millest sisemine võib olla võreuks.

(2) Relvaruumil on terasplekist tuletõkkeuks, milles on silmade kõrgusel seestpoolt kinnitatud vaateaken mõõtudega 150 mm × 150 mm. Kui vaateakna mõõdud on suuremad kui 150 × 150 mm, peab klaasi kohale kinnitama metallvõre. Uksel on kaks turvalukku ja uks avaneb ainult väljapoole.

(3) Võreuks on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on ristumiskohast kokku keevitatud ja võreavaga kuni 150 mm × 150 mm. Uksel on turvalukk, mida saab sulgeda seestpoolt.

(4) Relvaruumi uks võib olla lisaks mehaanilistele lukkudele nii relvaruumist kui väljastpoolt avatavate ja suletavate elektrooniliste lukkudega. Elektrooniline lukustus ei tohi takistada ukse lukustamist või luku avamist mehaaniliselt.

(5) Relvaruumi ukse kanderaam on metallist ja kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae külge.

(6) Relvaruumi seinad on akendeta.

(7) Relvaruumi ventilatsiooni- ning muud avad on kaetud viisil, mis välistab kahjustavate esemete ja ainete sattumise ruumi.

§ 38¹¹. Relvaruumi elektriseadmed ning turvalisuse ja tuleohutuse tagamine

(1) Relvaruumis on valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada relvaruumi ust avamata. Valgustus ei tohi olla pimestav ja peab võimaldama vaateaknast relvaruumi sisemust jälgida. Lisaks põhivalgustusele on relvaruumis varuvalgustusseadmed.

(2) Relvaruum on eraldi tuletõkkesektsioon.

(3) Relvaruumis on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid ja esmased tulekustutusvahendid.

(4) Relvaruumis või selle vahetus läheduses paiknevad vahendid esmaabi andmiseks laskevigastuse korral.

(5) Relvaruum varustatakse elektroonilise valvesignalisatsiooniga, kusjuures andurid on paigaldatud nii, et avaused, uksed, seinad, lagi ja põrand on elektroonilise valve all. Valvesignalisatsiooni alarmseadmed asuvad relvaruumis ja peavalvekeskuses ning võivad täiendavalt asuda ka valveruumis.

§ 38¹². Nõuded relvakapile

(1) Relvakapp on spetsiaalselt relvade hoidmiseks tööstuslikult valmistatud turvalukuga kapp, mis on tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras- või raudplekist või sellele vastava tugevusega materjalist.

(2) Relvakapp võib koosneda mitmest väiksemast eraldi lukustatavast kapist, millest igas võib hoida üht tulirelva ja kuni kolme salvetäit padruneid. Eraldi lukustatava kapi võib määrata vanglateenistuse ametnikule, kellele tulirelv on kinnistatud (edaspidi isikustatud relvakapp). Isikustatud relvakapile ja kinnistatud tulirelvale on ligipääs ametnikul, kellele isikustatud relvakapp on määratud, relvuril, teda asendaval vanglateenistuse ametnikul ja korrapidajal või korrapidaja abil.

(3) Relvakapp võib olla elektrooniliselt avatav, kui seda saab sõltumata elektroonilisest lukustusest mehaaniliselt avada. Elektrooniline lukustus koosneb vähemalt kahest isiku tuvastamise viisist.

(4) Elektrooniliselt avatav relvakapp on valvesignalisatsiooniga, mille andurid on paigaldatud nii, et relvakapi uks on elektroonilise valve all. Valvesignalisatsiooni alarmseadmed asuvad peavalvekeskuses ning vajaduse korral valveruumis.

(5) Elektrooniliselt avatava relvakapi iga avamise ja sulgemise kohta säilitatakse järgmised andmed:
1) avamise ja sulgemise kuupäev ning kellaaeg;
2) relvakapi avanud ametniku ees- ja perekonnanimi;
3) relvakapi number.

(6) Logiandmeid säilitatakse seitse aastat.

§ 38¹³. Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine relvaruumis

(1) Relvaruumis hoitakse tulirelva pitseeritud relvakapis. Isikustatud relvakappi ei pea pitseerima.

(2) Relvaruumist teenistusrelva väljastamise õigust omavale ametnikule kinnitatakse direktori käskkirjaga numbriline pitsat.

(3) Relvaruumis hoitakse tulirelva relvakapis oma pesas või isikustatud relvakapis. Iga relvapesa või isikustatud relvakapi juurde kinnitatakse silt, kuhu on märgitud tulirelva liik, mark ja number ning kinnistatud tulirelva korral ka vastava ametniku nimi.

(4) Relvaruumis tagatakse tulirelva ja laskemoona säilimine ning hooldus. Vangla direktor võib käskkirjaga kehtestada vanglas tulirelva hoolduseks ka muu ruumi, kus tulirelva käitlemine on ohutu.

(5) Enne tulirelva pikaaegset hoiustamist läbib see hoolduse. Kord aastas kontrollitakse, kas pikaajaliselt hoiustatav tulirelv on töökorras.

(6) Relvaruumis võib lisaks teenistusrelvadele ja laskemoonale hoida:
1) teenistusrelva osi ning teenistusrelva hooldusvahendeid;
2) teenistusrelva lisaseadmeid ja varustust;
3) erivahendeid.

(7) Relvaruumis hoitakse tulirelva tühjaks laetuna.

(8) Laskemoona varu hoitakse tehase pakendis lukustatud pitseeritud metallkapis tulirelvadest eraldi. Lahtiselt võib relvakapis hoida iga tulirelva kohta kuni kolme salvetäit padruneid, mida hoitakse tulirelva salves või spetsiaalses hoidikus.

(9) Relvaruumis on teenistusrelvade ja laskemoona arvestuseks ja kontrolliks paberkandjal:
1) relvaruumi tabel (lisa 5);
2) teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamat.

(10) Igal relvakapil on silt, kuhu on märgitud kapi number, vastutava isiku ametinimetus ja nimi.

(11) Relvakapi ukse siseküljel on relvakapis hoitavate tulirelvade ja laskemoona nimekiri, millele kirjutab alla vangla direktor või tema volitusel muu teenistusrelvade käitlemise eest vastutav isik. Kui relvakapp koosneb väiksematest isikustatud kappidest, siis on nimekiri relvakapi välisküljel.

(12) Relvaruumi ust ja relvakappi hoitakse lukus. Relvaruumi ust võib avada ainult ruumi sisenemiseks või sealt väljumiseks. Relvakappi võib avada relva või laskemoona väljavõtmiseks, tagastamiseks või relvakapi kontrollimiseks.

§ 38¹⁴. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva hoidmine

(1) Gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva võib hoida väljaspool relvaruumi, kui kõrvaliste isikute juurdepääs hoiuruumi on piiratud, kasutades muu hulgas piisava turvalisusega lukustust ja valveseadmeid või pidevat mehitatud valvet.

(2) Kui hoiuruumis ei ole valveseadmeid ega võimalust tagada pidevat mehitatud valvet, hoitakse gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva lukustatud raudkapis või seifis.

(3) Igale gaasipihustile, teleskoopnuiale ja elektrišokirelvale tehakse konkreetse relva identifitseerimist võimaldav kulumatu tähis.

§ 38¹⁵. Relvaruumi, relvakappide ja muude hoiuruumide kontroll

(1) Relvur peab relvaruumis paiknevaid tulirelvi ja laskemoona kontrollima igapäevaselt relvaruumi tabeli alusel, kontrollides visuaalselt tulirelvade ja laskemoona olemasolu. Kui isikustamata relvakapp ei ole pitseeritud relvurile kinnitatud pitsatiga, kontrollib relvur relvakapi sisu vastavust relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirjale ning lukustab ja pitseerib relvakapi.

(2) Toimkondade vahetumisel kontrollib alustava vahetuse korrapidaja või korrapidaja abi visuaalselt tulirelvade ja laskemoona olemasolu, välja arvatud juhul, kui relvaruumis olevat relvakappi ei ole pärast viimast relvuri tehtud kontrolli avatud. Lisaks kontrollib korrapidaja või korrapidaja abi valvesignalisatsiooni töökorras olekut, riivide ja lukkude seisukorda ning tulekustutusvahendite olemasolu ja seisukorda.

(3) Väljaspool relvaruumi asuvaid relvakappe ja muid hoiuruume kontrollitakse iga päev sõltumata sellest, kas nende uksi on pärast viimast kontrolli avatud.

(4) Toimkonna vahetumise hetkel ametnikele väljastatud tulirelvade arvu märgib korrapidaja või korrapidaja abi valveplaani teise ossa.

(5) Vangla direktor võib käskkirjaga kehtestada täpsema teenistusrelvade kontrolli korra. Käskkiri kooskõlastatakse enne allkirjastamist Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga.

§ 38¹⁶. Tulirelva hoidmine väljaspool relvaruumi

(1) Kuni 20 tulirelva ja nende laskemoona võib hoida oma asukohas relvakapis või seifis (edaspidi relvakapp).

(2) Relvakapp asub ruumis, mis on elektroonilise valvesignalisatsiooniga või pideva mehitatud valvega.

(3) Väljaspool relvaruumi asuv relvakapp on põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge kindlalt kinnitatud.

(4) Relvakapis hoitakse tulirelva tühjaks laetuna ja kapi uks on lukustatud.

§ 38¹⁷. Relvaruumi ja relvakappide võtmete hoidmine

(1) Relvaruumi ja relvakapi võtmeid hoitakse eraldi. Võtmed on relvuri, teda asendav vanglateenistuse ametniku, korrapidaja ja muu vangla direktori määratud ametniku käsutuses viisil, mis välistab nende sattumise kolmandate isikute kätte.

(2) Relvaruumi ja relvakapi tagavaravõtmeid hoitakse vangla määratud seifis.

(3) Elektrooniliselt avatava relvaruumi ja relvakapi avamiseks vajaminevad õigused annab vangla direktor käskkirjaga.

(4) Võtme kaotamisel vahetatakse relvaruumi või relvakapi lukk. Võtme leidmiseni või luku vahetamiseni tagatakse relvaruumi või relvakapi relvastatud valve.

(5) Elektrooniliselt avatava relvaruumi või relvakapi avamiseks vajamineva elektroonilise võtme, parooli või koodi kaotamise või avalikuks tuleku või vastava kahtluse korral muudetakse relvaruumi või relvakapi avamine nimetatud vahendiga viivitamata võimatuks.

§ 38¹⁸. Relvaruumi, relvakappide ja muude hoiuruumide täiendav kontroll

(1) Vangla kontrollib teenistusrelvade ja laskemoona hoidmist ning arvestuse pidamist vähemalt kaks korda aastas ja rakendab vajalikke meetmeid tuvastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks. Kontrolli tulemus vormistatakse aktiga, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks moodustatakse vangla direktori käskkirja alusel komisjon, mis koosneb komisjoni esimehest ja vähemalt kahest liikmest. Komisjoni esimeheks ei määrata relvuri vahetut juhti.

(3) Relvaruumi kontrolliv ametnik kontrollib visuaalselt relvade ja laskemoona olemasolu ja seisundit. Teenistusrelvade või laskemoona puudujäägi avastamise korral on kontrolliv ametnik kohustatud sellest viivitamata teatama vangla direktorile.

4. jagu
Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamine

§ 38¹⁹. Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamise üldsätted

(1) Käesolevas määruses mõistetakse teenistusrelva ja laskemoona edasitoimetamise all nende vedu transpordivahendiga Eesti piires ühest kohast teise ilma teenistusrelva ja laskemoona kasutamise eesmärgita.

(2) Teenistusrelva ja laskemoona edasitoimetamine toimub vangla direktori käskkirja alusel, milles esitatakse:
1) veetavate teenistusrelvade ja laskemoona kogus;
2) veo alg- ja sihtpunkt;
3) veoks vajaminev auto;
4) saatemeeskonna koosseis ning relvastus;
5) saatemeeskonnale eraldatavad sidevahendid ja kutsungid;
6) saatemeeskonna instrueerija.

§ 38²⁰. Nõuded teenistusrelvi ja laskemoona edasitoimetavale sõidukile ja selle meeskonnale

(1) Tulirelvade ja laskemoona edasitoimetamiseks kasutatakse alarmsõidukit.

(2) Kuni 20 tulirelva ja 10 000 padruni edasitoimetamisel on vähemalt üks relvastatud saatja ning üle 20 tulirelva ja 10 000 padruni edasitoimetamisel vähemalt kaks relvastatud saatjat.

(3) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva edasitoimetamisel on lubatud kasutada ka muud vanglateenistuse sõidukit.

(4) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva edasitoimetamisel on vähemalt üks vanglateenistuse ametnikust saatja, kellel on vähemalt ühe teenistusrelva liigi kandmise õigus.

(5) Kui teenistusrelvade edasitoimetamiseks kasutatakse mitut sõidukit, määratakse nende paiknemine direktori käskkirjaga.

(6) Saatemeeskonna liikmed kasutavad sidevahendeid, mis võimaldavad neil tõrgeteta suhelda omavahel, edasitoimetamisega seotud vangla korrapidajaga ning politsei juhtimiskeskusega.

(7) Teenistusrelva edasitoimetamine toimub tehniliselt korras sõidukiga, mille veoseruumi uksed on edasitoimetamise ajal kindlalt suletud ja lukustatud. Enne kui alustatakse edasitoimetamist, kontrollitakse täiendavalt sõiduki tehnilist korrasolekut ja veendutakse, et sõidukis on piisavalt kütust.

(8) Laskemoona edasitoimetamisel juhindutakse ohtlike veoste veo eeskirjast.

5. jagu
Teenistusrelva kandmine, teenistusrelva ja laskemoona väljastamine ja tagastamine

§ 38²¹. Teenistusrelva kandmise üldsätted

(1) Vanglateenistuse ametnik kannab teenistusrelva kabuuris või selleks ette nähtud hoidikus. Erariietes vanglateenistuse ametnik kannab teenistusrelva varjatult.

(2) Teenistusrelva kandmise õigust omaval vanglateenistuse ametnikul on keelatud kanda teenistusrelva töövälisel ajal.

(3) Vangla direktor võib erandkorras anda vanglateenistuse ametnikule käskkirjaga loa hoida ametnikule kinnistatud teenistuspüstolit ja kuni kolme salvetäit padruneid ning elektrišokirelva, gaasipihustit ja teleskoopnuia alaliselt tema elukohas ning kanda nimetatud teenistusrelvi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil tööle minnes ja sealt lahkudes.

(4) Vanglateenistuse ametnik, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba, tagab käesoleva määruse §-dest 38¹⁴ ja 38¹⁶ tulenevate teenistusrelva ja laskemoona hoidmise nõuete täitmise.

§ 38²². Tulirelva ja laskemoona väljastamine

(1) Relvur, teda asendav vanglateenistuse ametnik või nende äraolekul korrapidaja või korrapidaja abi väljastab tulirelva ja laskemoona teenistusülesannete täitmiseks, laskevõistluseks, väljaõppeks või õppuseks vanglateenistuse ametnikule, kellele on vangla direktori käskkirjaga antud tulirelva kandmise õigus. Vangla direktori käskkirja alusel võib tulirelva ja laskemoona väljastada ka muu vangla või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikule, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus.

(2) Tulirelva ja laskemoona väljastamisel tehakse kanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või registreeritakse see elektrooniliselt. Vanglateenistuse ametnik, kellele tulirelv ja laskemoon väljastatakse, kinnitab kande allkirjaga või elektrooniliselt.

(3) Kinnistatud tulirelva relvakapist väljavõtmisel paneb ametnik selle kohale tulirelva asenduskaardi. Kinnistatud tulirelva väljastamine vanglateenistuse ametnikule, kellele see ei ole kinnistatud, on lubatud üksnes direktori või teda asendava ametniku otsusega. Kui kinnistatud tulirelva võtab välja muu ametnik või asenduskaarti ei ole võimalik kasutada, tehakse sissekanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või fikseeritakse see elektrooniliselt.

(4) Väljaõppeks või laskevõistluse läbiviimiseks võib tulirelva ja laskemoona väljastada instruktorile, kes annab need väljaõppe või võistluse ajaks üle vanglateenistuse ametnikule. Tulirelva ja laskemoona väljastamine fikseeritakse teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt ning lasketiirus või laskepaigas registreerimislehel.

§ 38²³. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastamine

(1) Gaasipihusti, teleskoopnui ja elektrišokirelv väljastatakse selle kandmise õigusega vanglateenistuse ametnikule teenistusülesannete täitmiseks, väljaõppeks, võistluseks või õppuseks. Vangla direktori käskkirja alusel võib gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastada ka muu vangla või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikule, kellel on selle teenistuses kandmise õigus.

(2) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastab direktori käskkirjaga määratud vanglateenistuse ametnik.

(3) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastamise kohta tehakse kanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või registreeritakse väljastamine elektrooniliselt.

(4) Elektrooniliselt fikseeritakse gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva identifitseerimise tähis ning ametniku nimi, kellele elektrišokirelv väljastatakse.

(5) Alaliselt valveruumis või muus hoiuruumis asuva gaasipihusti ja teleskoopnuia väljastamine fikseeritakse üleandja ja vastuvõtja poolt toimkonna vahetumisel valvelehel.

(6) Väljaõppeks või võistluse läbiviimiseks võib gaasipihusti, teleskoopnuia või elektrišokirelva väljastada instruktorile, kes kannab need väljaõppe läbiviimise või võistluse ajaks üle vanglateenistuse ametnikule.

§ 38²⁴. Tulirelva ja laskemoona tagastamine

(1) Toimkonna vahetuse lõppedes või pärast tulirelva kandmist vajanud teenistusülesande täitmist annab vanglateenistuse ametnik tulirelva ja laskemoona viivitamata relvurile, teda asendavale vanglateenistuse ametnikule või nende äraolekul korrapidajale või korrapidaja abile. Kinnistatud tulirelva ja laskemoona paigutab ametnik iseseisvalt temale määratud isikustatud relvakappi.

(2) Enne tulirelva tagastamist kontrollib ametnik selleks vanglas ettenähtud kohas tulirelva ohutust, sealhulgas eraldab salve, kontrollib padrunipesa ja teeb kontroll-lasu kuulipüüdjasse. Tulirelva tühjakslaadimine toimub laskemoona ja tulirelva vastu võtma õigustatud ametniku juuresolekul.

(3) Tulirelva vastu võttev ametnik kontrollib tulirelva ja laskemoona korrasolekut välise vaatluse teel ning selle vastavust väljastamise nimekirjale.

(4) Kinnistatud tulirelva isikustatud relvakappi paigutamisel kontrollib ametnik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid iseseisvalt.

(5) Kui ametnik, kellele tulirelv väljastati, ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, teatab vastutav ametnik sellest viivitamata vangla korrapidajale või korrapidaja abile. Vangla võtab kasutusele kõik vajalikud abinõud teenistusrelva ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks. Vajaduse korral teavitatakse toimunust Justiitsministeeriumi vanglate osakonda ja politsei juhtimiskeskust.

(6) Ametnikule kinnistamata tulirelva ja kinnistatud, kuid muule ametnikule väljastatud või asenduskaardita tulirelva tagastamine fikseeritakse kandega teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt.

§ 38²⁵. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva tagastamine

(1) Toimkonna vahetuse lõppedes või pärast teenistusrelva kandmist vajanud teenistusülesande täitmist annab vanglateenistuse ametnik gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva viivitamata käesoleva määruse § 38²³ lõikes 2 nimetatud vanglateenistuse ametnikule.

(2) Gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva vastu võttev ametnik kontrollib selle korrasolekut välise vaatluse teel ning selle vastavust väljastamise nimekirjale.

(3) Kui ametnik, kellele gaasipihusti, teleskoopnui või elektrišokirelv väljastati, ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, teatab vastutav ametnik sellest viivitamata vangla korrapidajale või korrapidaja abile. Vangla võtab kasutusele kõik vajalikud abinõud nimetatud teenistusrelvade hoiulevõtmise tagamiseks. Vajaduse korral teavitatakse toimunust Justiitsministeeriumi vanglate osakonda ja politsei juhtimiskeskust.

(4) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva tagastamine fikseeritakse kandega teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt.

(5) Alaliselt valveruumis asuva gaasipihusti ja teleskoopnuia tagastamine fikseeritakse üleandja ja vastuvõtja poolt toimkonna vahetumisel valvelehel.

6. jagu
Tulirelva ja laskemoona kasutamine laskepaigas ja lasketiirus

§ 38²⁶. Vanglateenistuse ametniku väljaõpe tulirelva kasutamiseks

(1) Vanglateenistuse ametnikul, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus, on lasketiirus ja laskepaigas õigus kasutada teenistusrelva iseseisvalt, kui lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskiri ei sätesta teisiti. Ametnik on kohustatud järgima teenistusrelva ohutu kandmise, käsitsemise ja kasutamise korda ning lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja.

(2) Vanglateenistuse ametnik, kellel ei ole teenistuses tulirelva kandmise õigust, osaleb vanglateenistuse korraldatud tulirelva kasutamise väljaõppes ainult instruktori juhendamisel.

§ 38²⁷. Tulirelva ja laskemoona ajutine üleandmine lasketiirus või laskepaigas

(1) Vangla või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tulirelva, selle olulisi osi ja laskemoona võib lasketiirus või laskepaigas laskeharjutuse või laskevõistluse läbiviimise ajaks ajutiselt üle anda:
1) välismaalasele, kes on välisriigi vanglateenistuse või muu korrakaitseasutuse töötaja;
2) üldhariduskooli gümnaasiumiastme õpilasele vanglateenistuse tutvustamise programmi raames;
3) Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õppejõule ja kadetile;
4) laskeinstruktorile, kes koolitab vanglateenistuse ametnikke;
5) muule isikule vangla direktori kirjalikul loal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule selgitab tulirelva käsitsemise ja kasutamise ohutusnõudeid ja lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ning ohutusnõuete täitmist kontrollib laskeharjutust läbi viiv laskeinstruktor.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetest kinnipidamist kinnitab lõikes 1 nimetatud isik allkirjaga enne laskeharjutuse sooritamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastutab teenistusrelva ja selle laskemoona ohutu käsitsemise ja kasutamise eest ning allub laskeinstruktori korraldustele.

7. jagu
Tulirelvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu

§ 38²⁸. Tulirelva ja laskemoona Eestisse sissevedu

(1) Tulirelva või laskemoona soetamisel välisriigist võib tulirelva ja laskemoona Eestisse sisse vedada Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsleri loal (lisa 9).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitab vangla vähemalt kümme tööpäeva enne tulirelva või laskemoona riiki sissevedu Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantslerile taotluse, milles märgitakse järgmised andmed:
1) loa taotlemise eesmärk;
2) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;
3) tulirelva ja laskemoona sisseveo eest vastutava teenistuja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja kontaktandmed;
4) tulirelva ja laskemoona Eestisse sisseveo aeg ning piiripunkt, mille kaudu tulirelv ja laskemoon riiki tuuakse;
5) riik, kust tulirelv ja laskemoon Eestisse tuuakse;
6) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.

(3) Vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemiseks küsida lisaandmeid.

(4) Asekantsler võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest keelduda, kui ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmeid või tulirelva ja laskemoona sissevedu on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba vormistatakse enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel. Loale kirjutab alla asekantsler. Loale kantakse vapipitser.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba märgistatakse tollivormistamisel ja tagastatakse selle esitajale. Märgistatud loa tagastab selle saanud asutus loa väljastanud Justiitsministeeriumile viie tööpäeva jooksul pärast tulirelva sissevedu.

§ 38²⁹. Tulirelva ja laskemoona Eestist väljavedu

(1) Tulirelva ja laskemoona võib Eestist välja viia, kavatsusega tulirelv muutmata kujul tagasi tuua, üksnes seoses osavõtuga õppusest, võistlusest või muust selletaolisest üritusest või teenistusülesande täitmiseks, kusjuures tulirelv peab olema määratud tähtpäevaks Eestisse tagasi toodud.

(2) Tulirelva ja laskemoona Eestist väljaveost teavitab vangla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit vähemalt 24 tundi enne tulirelva ja laskemoona Eestist väljavedu ning esitab järgmised andmed:
1) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;
2) tulirelva ja laskemoona välja vedava teenistuja nimi, ametikoht ja kontaktandmed;
3) tulirelva ja laskemoona Eestist väljaveo aeg ja Eestisse tagasi toomise aeg;
4) riik, kuhu tulirelv ja laskemoon Eestist viiakse;
5) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.

§ 38³⁰. Tulirelva ja laskemoona sisse- ja väljaveo üldsätted

(1) Tulirelva ja laskemoona võib kolmandast riigist Eestisse sisse tuua ja Eestist kolmandasse riiki välja viia rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu.

(2) Tulirelva ja laskemoona ladustamine tolliladustamise protseduuriga ei ole lubatud.

(3) Tulirelv ja laskemoon peavad olema loa või teatise alusel täpselt identifitseeritavad. Tulirelva ja laskemoona nomenklatuur ei tohi erineda loal või teatisel märgitud nomenklatuurist ning nende kogus ei tohi ületada teatisel näidatud kogust.

8. jagu
Teenistusrelva ja laskemoona hävitamine

§ 38³¹. Teenistusrelva ja laskemoona hävitamine

(1) Teenistusrelv esitatakse hävitamiseks Justiitsministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.

(2) Teenistusrelv ja laskemoon antakse hävitamiseks üle Politsei- ja Piirivalveametile ning selle kohta koostatakse vara üleandmise akt. Akti kinnitavad vangla direktori määratud vanglateenistuse ametnik ja relva ning laskemoona vastu võttev Politsei- ja Piirivalveameti ametnik allkirjaga.

(3) Tsiviilkäibes lubatud gaasipihusti hävitamisel lähtutakse vastava toote utiliseerimise üldistest põhimõtetest.

6². peatükk
Erivahendite käitlemise kord

§ 38³². Erivahendite käitlemise üldsätted

(1) Erivahendit käideldakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu sellele.

(2) Erivahend väljastatakse ametnikule, kes tunneb selle toimet, hoidmise ja kasutamise nõudeid ning esmaabivõtteid.

(3) Vanglateenistuja on kohustatud rakendama kõiki meetmeid erivahendi kahjustumise, kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks ning järgima erivahendi kandmisel, käsitsemisel ja kasutamisel ohutusnõudeid.

(4) Erivahendi kadumisest teavitab vanglateenistuse ametnik viivitamata korrapidajat või korrapidaja abi. Vangla teavitab sellest Justiitsministeeriumi vanglate osakonda.

§ 38³³. Erivahendi väljastamine

Erivahendi väljastab ametnikule vangla direktori käskkirjaga määratud vanglateenistuse ametnik. Erivahendi, välja arvatud teenistuslooma väljastamisel ja tagastamisel fikseeritakse erivahendi identifitseerimise tähis ning teenistuja nimi, kellele erivahend väljastatakse või kes erivahendi tagastab.

§ 38³⁴. Erivahendi hoidmine

(1) Erivahendit hoitakse üksnes selleks kohandatud lukustatud hoiuruumis või -kohas, kuhu kõrvaliste isikute juurdepääs on piiratud.

(2) Veekahurit hoitakse vangla valvataval aiaga piiratud territooriumil.

(3) Teenistuslooma hoidmise korra kehtestab vangla direktor.

(4) Vangla direktor võib erandkorras käskkirjaga anda vanglateenistuse ametnikule koos käesoleva määruse § 38²¹ lõikes 3 sätestatud loaga loa hoida käeraudu alaliselt ametniku elukohas ning kanda nimetatud erivahendit tööle minnes ja sealt lahkudes. Seejuures peab ametnik tagama käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate erivahendi hoidmise nõuete täitmise.

§ 38³⁵. Erivahendite kontrollimine

Käesoleva määruse § 38¹⁸ lõikes 2 nimetatud komisjon kontrollib erivahendite olemasolu, hoidmist ja arvestust vähemalt kord poolaastas. Vangla direktor korraldab vajalikud abinõud komisjoni tuvastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks.”;

22) määruse 7. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „kandmise ja”;

23) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks;

24) määrust täiendatakse §-dega 41¹ ja 41² järgmises sõnastuses:

„§ 41¹. Elektrišokirelva kasutamine

(1) Elektrišokirelva kasutamise üle otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda.

(2) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik elektrišokirelva kasutamisest arusaadavalt ja valju häälega.

§ 41². Pärast elektrišokirelva kasutamist tehtavad toimingud

(1) Pärast esmase ohu lõppemise tuvastamist eemaldab ametnik ohuallika juurest relva või relvana kasutatava eseme.

(2) Vajaduse korral kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes ohjeldusmeetmeid.

(3) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja elektrišokirelva kasutamisest.

(4) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.

(5) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.”;

25) paragrahvi 43 lõikes 4 ja § 45 lõikes 2 asendatakse sõna „peavalvekeskust” sõnadega „korrapidajat või korrapidaja abi”;

26) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lisa” arvuga „1”;

27) määruse lisa loetakse lisaks 1 ja määrust täiendatakse lisadega 2–9 (lisatud).

Lisa 2 Teenistusrelva ja laskemoona soetamise luba

Lisa 3 Teenistusrelva ja laskemoona saateleht

Lisa 4 Teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamat

Lisa 5 Relvaruumi tabel

Lisa 6 Relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekiri

Lisa 7 Tulirelva asenduskaart

Lisa 8 Tulirelva ja laskemoona väljastamise registreerimisleht

Lisa 9 Tulirelva ja laskemoona sisseveo luba