Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri“ muutmine

Vastu võetud 30.06.2011 nr 88

Määrus kehtestatakse „Kalapüügiseaduse“ § 17 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruses nr 144 „Kalapüügieeskiri“ (RT I 2003, 41, 282; 2010, 16, 82) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossiga ja ühe kirptirguga;“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „haakeõng räimepüügiks“ sõnaga „räimeõng“;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;“;

4) paragrahvi 11 punktis 9 asendatakse sõnad „suust väljapoole“ sõnadega „mujalt kui suu“;

5) paragrahvi 11 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10) jätta püügivahendeid veekogusse pärast vastava püügivahendiga püügikeelu algust, välja arvatud juhul, kui mõrra või kastmõrraga püügikeelu kestus on alla 40 päeva, sellisel juhul tuleb kalapüük mõrra või kastmõrraga katkestada. Erandina tuleb mõrra või kastmõrraga püügil vastava püügivahendiga püügikeelu alguseks, kui püügikeelu kestus on 40 päeva või rohkem, püük katkestada ning seejärel kastmõrrapüügil püünised veekogust välja võtta hiljemalt kümne päeva ja mõrrapüügil hiljemalt kolme päeva jooksul pärast püügikeelu algust. Kalapüük kastmõrraga loetakse katkestatuks, kui vähemalt üks kastmõrra pära on seintest alla lastud nii, et kala pääseb püünisest välja. Kalapüük mõrraga loetakse katkestatuks, kui kala koguv püünise osa on avatud nii, et kala pääseb püünisest välja, või püünise sissepääs on kalale suletud;

11) jätta jõesilmupüügi keeluajaks veekogusse silmumõrdasid ja silmutorbikuid. Erandina võib Narva jões jõesilmupüügi keeluajal silmutorbikutega püügi katkestada. Püük silmutorbikuga loetakse katkestatuks, kui torbiku põhjas olev kork on eemaldatud.“;

6) paragrahvi 14 lõiget 1¹ täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva määruse tähenduses loetakse Narva jõe suubumise kohaks Soome lahte Eesti Vabariigi territooriumile jääval osal punktide 59º28,206'N, 28º2,512'E ja 59º28,223'N, 28º2,611'E ühendusjoont, mis ulatub Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni Narva jões.“;

7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 1³ järgmises sõnastuses:

„ (1³) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad vähimõrrad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga.“;

8) määrust täiendatakse §-ga 14¹ järgmises sõnastuses:

„§ 14¹. Nõuded kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamisele ja märgistamisele

Kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid peavad olema tähistatud ühe lipuga, millele on märgitud selle kalapüügiloa number, mille alusel kala püüti.“;

9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Nõuded püügivahendite tähiste hoidmisele veekogus ja püügivahendite märgistusele

(1) Püügivahendite tähiseid võib veekogus hoida üksnes koos veekogus olevate püügivahenditega.

(2) Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omanikku kindlaks teha. „Kalapüügiseaduse“ § 11 lõike 5 punktis 2 nimetatud kalastuskaardi alusel toimuval püügil on püügivahendi märgistuseks kalastuskaardi omaniku isikukood.“;

10) paragrahvi 19 punktis 2 asendatakse sõnad „lõike 3“ sõnadega „lõike 3 või 3¹“; 

11) paragrahvi 19 täiendatakse punktidega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„3) püüda traalnoodaga Läänemere osas, mille piir kulgeb punktist koordinaatidega 58°00'N 21°40'E punktini koordinaatidega 58°00'N 22°00'E ning jätkub mööda 22°00'E meridiaani lõunasse Eesti Vabariigi territoriaalmere välispiirini, seejärel mööda Eesti Vabariigi territoriaalmere välispiiri läände meridiaanini 21°50'E ja edasi põhja, lääne ja taas põhja suunas, ühendades järjestikku punkte koordinaatidega 57°50'N 21°50'E, 57°50'N 21°40'E ja 58°00'N 21°40'E – 1. aprillist 20. maini;

4) püüda traalnoodaga Läänemere osas, mille piir kulgeb punktist koordinaatidega 58°50'N 22°10'E järjestikku punktideni koordinaatidega 58°50'N 22°30'E, 58°30'N 22°30'E, 58°30'N 21°50'E, 58°40'N 21°50'E, 58°40'N 22°10'E ja 58°50'N 22°10'E – 1. aprillist 20. maini;

5) püüda pelaagilise traalnoodaga Läänemere osas, mille piir kulgeb punktist koordinaatidega 59°10'N 22°50'E järjestikku punktideni koordinaatidega 59°10'N 23°10'E, 59°00'N 23°10'E, 59°00'N 22°50'E, 59°10'N 22°50'E – 1. aprillist 20. maini.“;

12) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Pärnu lahes põhja pool Lindi oja suudmeala, mille koordinaadid on 58°20,21'N ja 24°17,37'E, ja Põdralaiu, mille koordinaadid on 58°16,25'N ja 24°31,0'E, vahelist ühendussirget on aastaringselt keelatud kasutada kastmõrda.“;

13) paragrahvi 23 punktis 6 asendatakse sõna „sadamamuulidest“ sõnaga „muulidest“;

14) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Läänemerel on keelatud kasutada nakkevõrku silmasuurusega alla 70 mm:

1) 16. juunist 19. augustini;

2) madalamas vees kui 5 meetrit – aastaringselt.“;

15) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab meritindi- ja räimepüügil olema vahemikus 24–40 mm.“;

16) paragrahvi 27 lõikes 3 asendatakse sõna „sadamamuulidest“ sõnaga „muulidest“;

17) paragrahvi 30 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 31. augustini, välja arvatud jääalune püük;“;

18) paragrahvi 30 punktid 8–10 sõnastatakse järgmiselt:

„8) püük mõrraga Lämmi- ja Pihkva järves – 15. maist 15. juunini;

9) püük püüvõrguga Lämmi- ja Pihkva järves – 15. maist 15. juunini ja teiste kurnpüünistega – 15. maist 15. augustini;

10) seisevpüünistega püük jõesuudmesse ehitatud muulidele lähemal kui 150 m – aastaringselt.“;

19) paragrahvi 30 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Eesti territooriumil on käesoleva määruse tähenduses Peipsi järve ja Lämmijärve vaheline piir punktide 58º21,92'N, 27º26,35'E ja 58º21,11'N, 27º32,15''E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Lämmijärve ja Pihkva järve vaheline piir punktide 58º04,67'N, 27º36,43'E ja 58º05,92'N, 27º37,89E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni.“;

20) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vooluveekogudele rajatud paisjärvedel kehtivad kalapüügil samasugused piirangud kui vooluveekogul, kus paisjärv asub, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.“;

21) paragrahvi 38 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„1) kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Pihkva järves – 15. maist 15. juunini;

2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves lõuna pool Ostrovtsõ küla lõunatippu (58º24,29'N, 27º41,53'E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18'N, 27º19,18'E) ühendavat joont – 15. maist 15. juunini;

3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27,2'N, 27º14,6'E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18'N, 27º19,18'E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;“;

22) paragrahvi 38 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„5) püüda rääbist 21. augustist 20. juunini;

6) püüda Peipsi siiga 1. novembrist 30. novembrini;“;

23) paragrahvi 38 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) püüda lutsu 10. jaanuarist 10. veebruarini.“;

24) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 2 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1. septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid „Kalapüügiseaduse“ § 11 lõike 11 alusel;“;

26) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini, välja arvatud Võrtsjärves, kus on keelatud püüda koha 15. maist 15. juunini;“;

28) paragrahvi 41 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 44 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 44. Kaaspüügi tingimused ning erinevate kalaliikide ja alamõõduliste kalade osakaalu määramine saagis“;

30) paragrahvi 44 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) lesta – vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 18a lõikes 2 toodud kogusele;“;

31) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 3¹–3³ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Alamõõduliste kalade või erinevate kalaliikide isendite arvu või kaalulise osakaalu määramiseks saagis, mis ületab 50 kilogrammi, kasutatakse juhusliku proovi võtmise metoodikat. Alamõõduliste kalade arvuline osakaal kalaliigi saagis arvutatakse lisas 8 toodud metoodika alusel. Kalaliikide isendite arvuline osakaal teatud kalaliikide saagis arvutatakse lisas 9 toodud metoodika alusel ja kalaliikide kaaluline osakaal saagis arvutatakse lisas 10 toodud metoodika alusel.

(3²) Alamõõduliste kalade arvulise osakaalu määramiseks kalaliigi saagis või kalaliikide isendite arvulise osakaalu määramiseks teatud kalaliikide saagis või erinevate kalaliikide isendite kaalulise osakaalu määramiseks saagis tuleb proov võtta saagi vähemalt kolmest osast. Alamõõduliste kalade arvulise osakaalu määramiseks kalaliigi saagis peab proovis olema vähemalt 10 kilogrammi määratava kalaliigi isendeid. Kalaliigi isendite arvulise osakaalu määramiseks teatud kalaliikide saagis või kalaliikide saagi kaalulise osakaalu määramiseks saagis peab proovis olema vähemalt 10 kilogrammi erinevate kalaliikide isendeid.

(3³) Lõikes 3² nimetatud proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:

1) merel proovi võtmisel otse püünisest tuleb proov võtta püünise eri osadest;

2) kui kalasaak on laevatekil või punkris, tuleb proovi saamiseks võtta kala laevateki või punkri eri osadest;

3) kui kalasaak on pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb proov võtta juhuslikult valitud mahutite eri osadest;

4) proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada kahva, labidat, kühvlit või muud sellist abivahendit.“;

32) paragrahvi 45 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kalapüük traalpüünisega ja kurnpüünisega loetakse katkestatuks, kui:

1) püügil meres on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili;

2) püügil Peipsi järvel on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 3 kilomeetrit.“;

33) määruse lisa 5 tabel “Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded” asendatakse tabeliga:

Kalaliik	Veeala, kus alammõõt kehtib1	l2, cm	L3, cm
Lõhe	jõgedes	55	60
Meriforell (iherus)			50
Jõeforell		32	36
Rääbis	Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves	17	20
	teistes siseveekogudes	10	12
Siig	Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning teistes siseveekogudes	35	40
	meres ja sinna suubuvates jõgedes	30	35
Meritint		10	12
Haug		40	45
Angerjas	merre suubuvates jõgedes		35
	Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves		55
	teistes siseveekogudes		50
Säinas	meres ja sinna suubuvates jõgedes	32	38
Linask		25	30
Latikas	Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões	30	35
Vimb		26	30
Luts	Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ja Võrtsjärves		40
Koha	meres ja sinna suubuvates jõgedes	38	44
	Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves	40	46
	Võrtsjärves	45	51
	teistes siseveekogudes	40	46
Lest	alapiirkonnas 28		21
	alapiirkondades 29 ja 32		18
Jõevähk4		10
Ahven	meres	16	19

34) määrust täiendatakse lisadega 8–10 (lisatud).

Lisa 8 Alamõõduliste kalade arvulise osakaalu määramise metoodika selle kalaliigi saagis

Lisa 9 Kalaliigi isendite arvulise osakaalu määramise metoodika teatud kalaliikide saagis

Lisa10 Kalaliigi kaalulise osakaalu määramise metoodika saagis