Teksti suurus:

Kalapüügieeskiri

Kalapüügieeskiri - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.04.2013
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2011, 21

Kalapüügieeskiri

Vastu võetud 09.05.2003 nr 144
RT I 2003, 41, 282
jõustumine 18.05.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.07.2003RT I 2003, 54, 37019.07.2003
27.03.2004RT I 2004, 21, 14310.04.2004
21.04.2004RT I 2004, 29, 20201.05.2004
10.05.2005RT I 2005, 28, 20127.05.2005
12.09.2006RT I 2006, 40, 30823.09.2006, osaliselt 01.01.2007
11.01.2007RT I 2007, 6, 3328.01.2007
30.12.2008RT I 2009, 4, 3119.01.2009
08.04.2010RT I 2010, 16, 8225.04.2010
30.06.2011RT I, 05.07.2011, 1608.07.2011

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» § 17 lõike 1 ja § 19 lõike 4 ning «Majandusvööndi seaduse» § 6 lõike 1 punkti 1 alusel.
[RT I 2004, 29, 202 - jõust. 01.05.2004]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (11) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.

  (2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.
[RT I 2004, 29, 202 - jõust. 01.05.2004]

2. peatükk NÕUDED KALAPÜÜGIVAHENDITELE 

1. jagu Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus 

§ 2.   Lubatud kalapüügivahendid

  Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

§ 3.   Õngpüünised

  (1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

  (2) Lubatud õngpüünised on:
  1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
  2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
  3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
  4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
  5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossiga ja ühe kirptirguga;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, heitenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust, ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  10) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
  11) õngejada, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
  12) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
  13) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.

  (5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.

  (6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.

  (7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.

  (8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

§ 4.   Allveepüügivahendid

  (1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.

  (2) Lubatud allveepüügivahendid on:
  1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
  2) harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

§ 5.   Vähipüügivahendid

  Lubatud vähipüügivahendid on:
  1) vähinatt – söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
  2) vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.

§ 6.   Nakkepüünised

  (1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

  (2) Lubatud nakkepüünised on:
  1) nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  2) abar, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis ii;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
  4) triivvõrk – ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele;
  5) raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
  6) võrgujada – omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

§ 7.   Lõkspüünised

  (1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.

  (2) Lubatud lõkspüünised on:
  1) mõrd – juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7;
  2) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
  3) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
  4) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
  5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
  6) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
  7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
  8) silmumõrd – kuni 0,5 m suu kõrgusega ja kuni 1 m suu laiusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad.
[RT I 2007, 6, 33 - jõust. 28.01.2007]

  (3) Mõrra lubatud alaliigid on:
  1) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust;
  2) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
  3) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
  4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed;
  5) jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda;
  6) mõrrajada – kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

§ 8.   Kurnpüünised

  (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.

  (2) Lubatud kurnpüünised on:
  1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
  2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
  3) kaldanoot – veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
  4) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
  5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
  6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
  7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
  8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.

§ 9.   Traalpüünised

  (1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.

  (2) Lubatud traalpüünised on:
  1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
  3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
  4) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.

§ 10.   Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine

  Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.

2. jagu Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes 

§ 11.   Piirangud püügivahendite kasutamisele

  Kõikides veekogudes on keelatud:
  1) püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel ja määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa;
  3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
  4) seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngpüünis, püügile asetamine lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu, välja arvatud määruse §-s 12 toodud juhtudel;
  6) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  7) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust;
  8) kasutada allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita, välja arvatud lesta või kammelja püügiks;
  9) kasutada õngpüünist tragimiseks. Tragimine on sihipärane tegevus kala haakimiseks konksu otsa mujalt kui suu;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  10) jätta püügivahendeid veekogusse pärast vastava püügivahendiga püügikeelu algust, välja arvatud juhul, kui mõrra või kastmõrraga püügikeelu kestus on alla 40 päeva, sellisel juhul tuleb kalapüük mõrra või kastmõrraga katkestada. Erandina tuleb mõrra või kastmõrraga püügil vastava püügivahendiga püügikeelu alguseks, kui püügikeelu kestus on 40 päeva või rohkem, püük katkestada ning seejärel kastmõrrapüügil püünised veekogust välja võtta hiljemalt kümne päeva ja mõrrapüügil hiljemalt kolme päeva jooksul pärast püügikeelu algust. Kalapüük kastmõrraga loetakse katkestatuks, kui vähemalt üks kastmõrra pära on seintest alla lastud nii, et kala pääseb püünisest välja. Kalapüük mõrraga loetakse katkestatuks, kui kala koguv püünise osa on avatud nii, et kala pääseb püünisest välja, või püünise sissepääs on kalale suletud;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  11) jätta jõesilmupüügi keeluajaks veekogusse silmumõrdasid ja silmutorbikuid. Erandina võib Narva jões jõesilmupüügi keeluajal silmutorbikutega püügi katkestada. Püük silmutorbikuga loetakse katkestatuks, kui torbiku põhjas olev kork on eemaldatud.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 12.   Lubatud tarindid

  (1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on siseveekogudes lubatud kasutada:
  1) põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult piki eesmist ja külgmist äärt;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  2) põhjanooda pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  3) põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus noodapära lõpust peab olema vähemalt kolm korda suurem kui pujuse või tõusutee pikkus.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud noodapärale:
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt ning
  2) jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama pära põikisilmarida pidi või piki seda.

  (3) Meres on traalnoodal ja põhjanoodal lubatud kasutada tarindeid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklitele 5 ja 6.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

§ 13.   Püügivahendite kontrollimise sagedus

  (1) Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.

  (2) Merel peab püüniste kontrollimise sagedus vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 8 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

§ 14.   Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

  (1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama paisust suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv. Käesoleva määruse tähenduses loetakse Narva jõe suubumise kohaks Soome lahte Eesti Vabariigi territooriumile jääval osal punktide 59º28,206'N, 28º2,512'E ja 59º28,223'N, 28º2,611'E ühendusjoont, mis ulatub Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni Narva jões.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.

  (13) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad vähimõrrad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.

  (3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

§ 141.   Nõuded kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamisele ja märgistamisele

  Kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid peavad olema tähistatud ühe lipuga, millele on märgitud selle kalapüügiloa number, mille alusel kala püüti
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 15.   Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili

  (1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180º–360º (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00º–180º (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.

  (2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.

  (3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.

  (4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.

  (5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
  2) tooder peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
  3) toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema ühte värvi ja ühesuurused;
  4) toodrite tuled peavad olema kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad vähemalt 2 meremiili kaugusele;
  5) toodrite helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
  6) toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
  7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.

§ 16.   Nõuded püügivahendite märgistusele
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (1) Püügivahendite tähiseid võib veekogus hoida üksnes koos veekogus olevate püügivahenditega.

  (2) Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omanikku kindlaks teha. «Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 5 punktis 2 nimetatud kalastuskaardi alusel toimuval püügil on püügivahendi märgistuseks kalastuskaardi omaniku isikukood.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 17.   Silmasuuruse mõõtmine

  (1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.

  (2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.

  (3) Meres mõõdetakse kalapüügivahendite silmasuurust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.06.2008, lk 5–25).
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

3. jagu Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis 

1. jaotis Traalpüük 

§ 18.   Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile

  (1) Aastaringselt on keelatud:
  1) püüda traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga keskkonnaministri poolt määratud alal;
  2) püüda traalpüünistega Irbe väinas alal, mis jääb Sõrve poolsaare ja Eesti Vabariigi ning Läti Vabariigi mereala piiri vahele ning on piiritletud mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 57°58,837 N; 22°11,893 E; 57°52,072 N; 22°24,377 E; 57°46,450 N; 22°08,360 E; 57°44,580 N; 21°54,580 E; 57°45,783 N; 21°50,567 E ja 57°57,947 N; 21°58,812 E;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga;
  4) püüda Liivi lahes laevaga, mille masinavõimsus ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 20 lõike 3 punktis b nimetatule.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügirežiimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.
[RT I 2004, 29, 202 - jõust. 01.05.2004]

§ 19.   Tähtajalised püügikeelud

  Tähtajaliselt on keelatud:
  1) püüda põhjatraalnoodaga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
  2) püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister «Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 või 31 alusel.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  3) püüda traalnoodaga Läänemere osas, mille piir kulgeb punktist koordinaatidega 58°00'N 21°40'E punktini koordinaatidega 58°00'N 22°00'E ning jätkub mööda 22°00'E meridiaani lõunasse Eesti Vabariigi territoriaalmere välispiirini, seejärel mööda Eesti Vabariigi territoriaalmere välispiiri läände meridiaanini 21°50'E ja edasi põhja, lääne ja taas põhja suunas, ühendades järjestikku punkte koordinaatidega 57°50'N 21°50'E, 57°50'N 21°40'E ja 58°00'N 21°40'E – 1. aprillist 20. maini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  4) püüda traalnoodaga Läänemere osas, mille piir kulgeb punktist koordinaatidega 58°50'N 22°10'E järjestikku punktideni koordinaatidega 58°50'N 22°30'E, 58°30'N 22°30'E, 58°30'N 21°50'E, 58°40'N 21°50'E, 58°40'N 22°10'E ja 58°50'N 22°10'E – 1. aprillist 20. maini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  5) püüda pelaagilise traalnoodaga Läänemere osas, mille piir kulgeb punktist koordinaatidega 59°10'N 22°50'E järjestikku punktideni koordinaatidega 59°10'N 23°10'E, 59°00'N 23°10'E, 59°00'N 22°50'E, 59°10'N 22°50'E – 1. aprillist 20. maini.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 20.   [Kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

§ 21.   [Kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

2. jaotis Mõrra- ja kastmõrrapüük 

§ 22.   Püügikeelud
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

  (1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra- ja kastmõrrapäras lina silmasuurus olema vähemalt 20 mm ning mõrra ja kastmõrra teistes osades vähemalt 24 mm.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.

  (3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.

  (4) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17,9'N ja 24º16,7'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15,5'N ja 24º29,5'E, vahelisest ühendussirgest põhja pool:
  1) peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 60 mm, välja arvatud meritindipüügil 1. jaanuarist kuni 5. maini.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  2) on keelatud kasutada kahe ja enama kerega avaveemõrdu.

  (5) [Kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

  (6) Pärnu lahes põhja pool Lindi oja suudmeala, mille koordinaadid on 58°20,21'N ja 24°17,37'E, ja Põdralaiu, mille koordinaadid on 58°16,25'N ja 24°31,0'E, vahelist ühendussirget on aastaringselt keelatud kasutada kastmõrda.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 23.   Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele

  Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
  1) avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
  2) ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
  3) jadasse asetatud avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
  4) kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
  5) rivimõrdade ja rivimõrra jadade kaugus üksteisest ning avavee- ja ääremõrdadest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
  6) püügile asetatud mõrdade ja kastmõrdade kaugus jõesuudmesse ehitatud muulidest peab olema vähemalt 150 m.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

3. jaotis Noodapüük 

§ 24.   Nõuded silmasuurusele

  Meres on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud seisevnoodad, mille võrgulina silmasuurus on väiksem kui:
  1) 24 mm meritindipüügil;
  2) 48 mm punktis 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 II lisas nimetamata kalaliikide püügil vastavas piirkonnas või vastava vahendiga.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

4. jaotis Võrgu- ja õngepüük 

§ 25.   Püügikeelud

  (1) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17,9'N ja 24º16,7'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15,5'N ja 24º29,5'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada:
  1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri – aastaringselt;
  2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja arvatud meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
  3) nakkevõrku – 1. maist 30. juunini.

  (2) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklis 17 sätestatut.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (3) Lõhepüügil sisemeres on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

  (4) Läänemerel on keelatud kasutada nakkevõrku silmasuurusega alla 70 mm:
  1) 16. juunist 19. augustini;
  2) madalamas vees kui 5 meetrit – aastaringselt.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 26.   Nõuded silmasuurusele

  (1) Nakkevõrgu silmasuurus peab meritindi- ja räimepüügil olema vahemikus 24–40 mm.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (2) Lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.

  (3) On keelatud kasutada ankurdatud ujuvvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

§ 27.   Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele

  (1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.

  (2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.

  (3) Püügile asetatud seisevvõrkude ja nende jadade kaugus jõesuudmesse ehitatud muulidest peab olema vähemalt 150 m.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 28.   Nõuded püügivahenditele lõhe- ja meriforellipüügil

  (1) Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud:
  1) ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge;
  2) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud hulga.

  (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

§ 29.   [Kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

4. jagu Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele siseveekogudes 

1. jaotis Piirangud ja nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 

§ 30.   Püügikeelud

  (1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
  1) traalpüük – aastaringselt;
  2) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga küla ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget – aastaringselt;
  3) püük seisevpüünistega jäävabas vees Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 300 m laiusel alal tähistatud faarvaatri kogu pikkuses;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  4) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 31. augustini, välja arvatud jääalune püük;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  5) püük nakkevõrguga 6. maist 31. augustini;
  6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 20. oktoobrist 20. novembrini;
  7) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
  8) püük mõrraga Lämmi- ja Pihkva järves – 15. maist 15. juunini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  9) püük püüvõrguga Lämmi- ja Pihkva järves – 15. maist 15. juunini ja teiste kurnpüünistega – 15. maist 15. augustini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  10) seisevpüünistega püük jõesuudmesse ehitatud muulidele lähemal kui 150 m – aastaringselt.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (2) Eesti territooriumil on käesoleva määruse tähenduses Peipsi järve ja Lämmijärve vaheline piir punktide 58º21,92'N, 27º26,35'E ja 58º21,11'N, 27º32,15''E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Lämmijärve ja Pihkva järve vaheline piir punktide 58º04,67'N, 27º36,43'E ja 58º05,92'N, 27º37,89E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 31.   Nõuded silmasuurusele

  (1) Silmasuurus peab olema:
  1) mõrra päras vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindipüügil;
  2) mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
  3) nooda, välja arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
  4) põhjanooda päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.

  (2) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:
  1) kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–80 mm;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  2) kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui 500 m Lämmijärves ja Pihkva järves väiksemat silmasuurust kui 130 mm, välja arvatud siiapüügil;
  3) siiapüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 96 mm.

  (3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada nakkevõrgu või põhjanooda silmasuurust, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe (RT II 1994, 25, 87) alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 - jõust. 01.05.2004]

§ 32.   Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
  1) avaveemõrdade ja 1–3 m suu kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
  2) tindipüügile asetatud mõrra kaugus teistest mõrdadest peab olema vähemalt 50 m;
  3) Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m, jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
  4) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 500 m laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 500 m vähemalt 500 m;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  5) Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 500 m nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  6) mõrrajada kogupikkus ei tohi ületada 700 m ja mõrrajadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
  7) mõrrajada moodustavate mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada põhijuhtaeda ei tohi olla suurem kui 100 m.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

2. jaotis Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes 

§ 33.   Püügikeelud

  (1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on keelatud:
  1) traalpüük – aastaringselt;
  2) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes, mis on määratud «Looduskaitseseaduse» § 51 lõike 2 alusel – aastaringselt;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  3) püük merre suubuvates jõgedes ja ojades mõrraga, välja arvatud püük Nasva jõel ning püük silmumõrra ja silmutorbikuga;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi paisust mereni – aastaringselt;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  5) püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega , allveepüügivahenditega ja unnaga lisas 1 nimetatud jõgedes või nende osades – aastaringselt;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama paisu – 1. juunist 1. detsembrini;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  7) püük Agali, Ahja, Kaevandu, Kalli, Koosa ja Emajões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  8) püük nakkevõrguga jäävabast veest – 15. märtsist 31. maini, välja arvatud Võrtsjärves, kus nakkevõrguga püük jäävabast veest on keelatud 15. märtsist 31. augustini;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  9) püük seisevpüünistega jäävabast veest Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses – 1. aprillist 1. novembrini;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille tähiste vaheline kogupikkus ületab 175 m;
  11) püük Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või jadade pikivahe on alla 50 m;
  12) püük silmumõrra ja silmutorbikuga 1. märtsist 30. juunini;
  13) püük Nasva jões jõemõrraga, mille suu kõrgus ületab 3,5 m, suu laius 5 m, juhtaia pikkus 50 m, vahetiiva pikkus 15 m ja kaldatiiva pikkus 40 m. Jõemõrdade vahekaugus üksteisest ei tohi olla väiksem kui 100 m. Mõrdadevahelist kaugust määratakse püügileasetatud mõrra pärast kuni järgmise mõrra tiiva otsani;
  14) püük Nasva jões 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga;
  15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  16) püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Pada jões, Avijões lähtest Mustvee–Jõhvi maanteeni, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni;
  17) püük silmumõrraga, kui silmumõrdade vahekaugus üksteisest on alla 2 m. Silmumõrdade vahelist kaugust määratakse ühest püügileasetatud mõrrast kuni järgmise mõrrani
[RT I 2007, 6, 33 - jõust. 28.01.2007]

  (2) Jägala jões Linnamäe paisust Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (3) Lõheliste kudejõgedes on käesoleva määruse § 41 lõike 1 punktides 2–4 toodud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.

  (4) Keskkonnaminister võib lõike 1 punktis 15 nimetatud jõgedel lubada kalastuskaardi alusel püüki spinningu ja lendõngega.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (5) Vooluveekogudele rajatud paisjärvedel kehtivad kalapüügil samasugused piirangud kui vooluveekogul, kus paisjärv asub, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 34.   Nõuded silmasuurusele

  (1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
  1) mõrras vähemalt 24 mm, välja arvatud silmupüügil silmumõrraga;
[RT I 2007, 6, 33 - jõust. 28.01.2007]
  2) nooda päras vähemalt 40 mm;
  3) nakkevõrgul vähemalt 60 mm, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
  1) mõrra päras vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
  2) nooda päras vähemalt 40 mm;
  3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.

  (3) Rääbisepüügil Saadjärves 7 m sügavusel ja sellest sügavamas vees 1. juulist 31. juulini peab nakkevõrgu silmasuurus olema 40–44 mm.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

§ 35.   Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

  Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on väljarändava sissetoodud angerja püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala liikumist kogu jõesängi laiuses:
  1) Amme jões väljavoolul Kuremaa järvest Palamuse veskijärveni;
  2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest Kaiavere–Maarja maantee sillani;
  3) Mudajões väljavoolul Saadjärvest Tallinn–Tartu raudtee sillani;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

3. peatükk NÕUDED KALAPÜÜGIL 

1. jagu Kalapüügi keeluajad ja keelualad 

§ 36.   Püügikeelud kõikides veekogudes

  Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
  1) tuur;
  2) harjus;
  3) tõugjas;
  4) säga.

§ 37.   Kalapüügi keeluajad ja -alad meres

  (1) Meres on keelatud:
  1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea, Purtse jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  2) kalapüük määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini;
  3) kalapüük määruse lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
  4) kalapüük määruse lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m – 1. septembrist 30. novembrini;
  5) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab põhjast kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast kuni punktini koordinaatidega 58º22,1'N, 24º27,3'E ja läänest mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,1'N, 24º27,3'E; 58º22,4'N, 24º27,7'E ja 58º22,7'N, 24º28,1'E;
  6) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,3'N, 24º30,3'E ja 58º21,6'N, 24º29,7'E ning viimasega punktis koordinaatidega 58º21,6'N, 24º29,7'E ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte lagunemiseni;
  7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º20,7'N, 24º34,2'E; 58º20,0'N, 24º32,5'E ja 58º18,9'N, 24º29,9'E ja loodest mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º18,9'N, 24º29,9'E; 58º20,2'N, 24º32,0'E ja 58º21,1'N, 24º33,6'E – 15. aprillist 15. juulini;
  8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini;
  9) kalapüük jäävabast veest Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega 58°57,3'N; 23°13,06'E ning 58°57,3'N; 23°17,06'E – 25. oktoobrist 31. detsembrini;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  10) kalapüük jäävabast veest Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatippu ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist 31. detsembrini;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  11) kalapüük jäävabast veest Haapsalu Tagalahes Uuemõisa–Tahuküla joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  12) kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega;
  13) kalapüük jäävabast veest Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  14) aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide 58º49,3'N, 22º54,6'E ja 58º49,2'N, 22º53,4'E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01,4'N, 22º30,9'E ja 59º01,5'N, 22º31,3'E ühendusjooneni;
  15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
  16) kalapüük Kirikulahes – aastaringselt;
  17) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  18) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  19) [kehtetu - RT I 2004, 29, 202 - jõust. 01.05.2004]
  20) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  21) püüda haugi 1. märtsist 30. aprillini;
  22) püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini.
  23) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  24) aastaringselt kalapüük Ujula abajas põhja pool punktide 58º14,58'N, 22º28,42'E ja 58º14,58'N, 22º28,59'E ühendusjoont, välja arvatud kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega;
  25) kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m aastaringselt, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga;
  26) püüda lesta Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonis 32 – 15. veebruarist 31. maini ning ICESi alarajoonides 28 ja 29 – 15. veebruarist 15. maini.
[RT I 2010, 16, 82 - jõust. 25.04.2010]

  (2) Vooluveekogude suudmeks, kuhu on rajatud vooluveekogu pikendav muul, loetakse muuli merepoolsete otsade vahele jääv ala.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

§ 38.   Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
  1) kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Pihkva järves – 15. maist 15. juunini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves lõuna pool Ostrovtsõ küla lõunatippu (58º24,29'N, 27º41,53'E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18'N, 27º19,18'E) ühendavat joont – 15. maist 15. juunini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27,2'N, 27º14,6'E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18'N, 27º19,18'E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  4) aastaringselt kalap üük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele Peipsi järves lähemal kui 200 m, Lämmi- ja Pihkva järves lähemal kui 50 m;
  5) püüda rääbist 21. augustist 20. juunini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  6) püüda Peipsi siiga 1. novembrist 30. novembrini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  7) püüda haugi 15. aprillist 15. maini;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  8) püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15. juunini;
  9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist 20. juulini;
  10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
  11) püüda lutsu 10. jaanuarist 10. veebruarini.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 39.   Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

  (1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal), Kloostri, Leisi, Häädemeeste jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Kadaka, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula, Udria ja Jämaja ojas ning Kiruma ja Taaliku peakraavis ning Angla kraavis, välja arvatud:
  1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga;
  2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest allavoolu järgmises ulatuses:
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  1) Pärnu jões – Sindi paisust 500 m;
  2) [kehtetu - RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  3) Kunda jões – suudmest esimese hüdroelektrijaama paisuni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga 1. juulist 30. septembrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni;
[RT I 2007, 6, 33 - jõust. 28.01.2007]
  4) Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni;
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]
  5) punktides 1–4 nimetatud jõgede muudest paisudest ning nendes punktides nimetamata jõgede paisudest kuni 100 m allavoolu.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest, sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu järgmises ulatuses:
  1) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni;
  2) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
  3) Selja jões – Arkna sillast suudmeni;
  4) Mustoja jões – Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni;
  5) Altja jões – Oandu paisust suudmeni;
  6) Võsu jões – Laviku paisust suudmeni;
  7) Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni;
  8) Valgejões – Kotka paisust suudmeni;
  9) Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
  10) Loo jões – Loo paisust suudmeni;
  11) Keila jões – Keila joast suudmeni;
  12) Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni;
  13) Purtse jões – Sillaoru paisust suudmeni;
  14) Nõva jões – Tusari–Vaisi maantee sillast suudmeni;
  15) Veskijões – Harju-Risti–Riguldi maantee sillast suudmeni.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil kaugemal kui 100 m paisust.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m paisust allavoolu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

  (7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:
  1) Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Tartu – Petseri maantee sillani;
  2) Vaidava jõgi – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
  3) Peetri jõgi – kogu ulatuses.

  (8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
  1) kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
  2) kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani;
  3) kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

§ 40.   Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

  (1) Keelatud on kalapüük:
  1) Suures Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
  2) kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
  3) Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
  4) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15. märtsist 15. maini;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  5) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Lääniste Ahijärveni, Lääniste Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini;

  (2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes jõgedes:
  1) Pärlijõgi Võru maakonnas – kogu ulatuses;
  2) Võhandu jõgi – Jõksi järvest kuni Vagula järveni;
  3) Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

§ 41.   Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

  (1) Keelatud on püüda:
  1) jõgedes jõesilmu 1. märtsist 30. juunini;
  2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1. septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid «Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 11 alusel;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  3) [kehtetu - RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  4) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
  6) peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
  7) rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  8) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  9) haugi Võrtsjärves jäävabas vees – 15. märtsist 30. aprillini;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  10) latikat – 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  11) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
  12) [kehtetu - RT I 2004, 21, 143 - jõust. 10.04.2004]
  13) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;
  14) koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini, välja arvatud Võrtsjärves, kus on keelatud püüda koha 15. maist 15. juunini;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  15) jõevähki 25. septembrist 25. juulini.

  (2) [Kehtetu - RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

§ 42.   Keeluaegade muutmine

  Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul määruse § 37 lõike 1 punktis 22, § 38 punktides 5–11 ja § 41 lõikes 1 toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu, jättes püügikitsenduse ajalise kestuse samaks. Püügikitsenduse ajalist kestust võib kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul muuta kalavaru ohustatuse korral.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

2. jagu Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused 

§ 43.   Kalade alammõõdud

  (1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.

  (11) Tursa-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 IV lisas sätestatut.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (2) Alammõõdud ei kehti meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

  (3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada koha või haugi alammõõtu Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 - jõust. 01.05.2004]

§ 44.   Kaaspüügi tingimused ning erinevate kalaliikide ja alamõõduliste kalade osakaalu määramine saagis
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
  1) rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
  2) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil – kuni 5% arvuliselt angerjasaagist;
  3) ahvenat meres, siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 1% õngpüünistega, kuni 5% mõrdade ja kurnpüünistega või kuni 8% võrgupüügil arvuliselt selle kalaliigi saagist;
[RT I 2007, 6, 33 - jõust. 28.01.2007]
  4) koha – kuni 5%, võrgupüügil kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.

  (2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki lubatakse järgmiselt:
  1) meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
  2) lesta – vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 18a lõikes 2 toodud kogusele;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
  3) siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit, ahvenat, räime, meritinti – kuni 8% saagist võrgupüügil ja kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist.
[RT I 2010, 16, 82 - jõust. 25.04.2010]

  (3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada kalade kaaspüügimäära Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.

  (31) Alamõõduliste kalade või erinevate kalaliikide isendite arvu või kaalulise osakaalu määramiseks saagis, mis ületab 50 kilogrammi, kasutatakse juhusliku proovi võtmise metoodikat. Alamõõduliste kalade arvuline osakaal kalaliigi saagis arvutatakse lisas 8 toodud metoodika alusel. Kalaliikide isendite arvuline osakaal teatud kalaliikide saagis arvutatakse lisas 9 toodud metoodika alusel ja kalaliikide kaaluline osakaal saagis arvutatakse lisas 10 toodud metoodika alusel.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (32) Alamõõduliste kalade arvulise osakaalu määramiseks kalaliigi saagis või kalaliikide isendite arvulise osakaalu määramiseks teatud kalaliikide saagis või erinevate kalaliikide isendite kaalulise osakaalu määramiseks saagis tuleb proov võtta saagi vähemalt kolmest osast. Alamõõduliste kalade arvulise osakaalu määramiseks kalaliigi saagis peab proovis olema vähemalt 10 kilogrammi määratava kalaliigi isendeid. Kalaliigi isendite arvulise osakaalu määramiseks teatud kalaliikide saagis või kalaliikide saagi kaalulise osakaalu määramiseks saagis peab proovis olema vähemalt 10 kilogrammi erinevate kalaliikide isendeid.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (33) Lõikes 32 nimetatud proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
  1) merel proovi võtmisel otse püünisest tuleb proov võtta püünise eri osadest;
  2) kui kalasaak on laevatekil või punkris, tuleb proovi saamiseks võtta kala laevateki või punkri eri osadest;
  3) kui kalasaak on pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb proov võtta juhuslikult valitud mahutite eri osadest;
  4) proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada kahva, labidat, kühvlit või muud sellist abivahendit.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (4) Kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis kasutatakse juhusliku proovi kogumise meetodit. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 6 toodud metoodika alusel.

  (5) Kilu ja räime osakaalu määramiseks traalpüügi kogu saagis tuleb võtta vähemalt kolm proovi. Proov peab koosnema vähemalt 3 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu ja räime.

  (6) Lõikes 5 nimetatud proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
  1) merel otse traalpüünisest juhusliku proovi kogumisel tuleb võtta kalaproovid traalnooda erinevatest osadest;
  2) kui kalasaak on laevatekil või punkris, tuleb juhusliku proovi saamiseks kalu koguda laevateki või punkri eri osadest;
  3) kui kalasaak on pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb kalaproovid võtta juhuslikult valitud mahutite erinevatest osadest;
  4) proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada kahva, labidat, kühvlit või muud sarnast abivahendit.

  (7) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.

  (8) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük kaaluliselt ületada 2% kogusaagist.

  (9) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügivõimaluste katteks.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

§ 45.   Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel
[RT I 2004, 21, 143 - jõust. 10.04.2004]

  (1) Juhul kui kaaspüük ületab §-s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.

  (2) Kalapüük traalpüünisega ja kurnpüünisega loetakse katkestatuks, kui:
  1) püügil meres on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili;
  2) püügil Peipsi järvel on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 3 kilomeetrit.
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 21, 143 - jõust. 10.04.2004]

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 46.   [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 47.   Määruse rakendamine

  (1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).

  (2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.

  (3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

  «4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm;
  1) tursapüügil traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – 130 mm.»

  (4) Paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 ja § 24 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks 1. maist 2004. a.
[RT I 2004, 21, 143 - jõust. 10.04.2004]

Lisa 1 Veekogud või nende osad, kus püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga on aastaringselt keelatud

Lisa 2 Jõed ja ojad, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 15. augustist 31. detsembrini

Lisa 3  Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 1. märtsist 31. maini

Lisa 4  Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 1. septembrist 30. novembrini

Lisa 5 Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded

Lisa 6 Kilu ja räime osakaalu määramise metoodika

Lisa 7 Mõrra osad

Lisa 8 Alamõõduliste kalade arvulise osakaalu määramise metoodika selle kalaliigi saagis

Lisa 9 Kalaliigi isendite arvulise osakaalu määramise metoodika teatud kalaliikide saagis

Lisa 10 Kalaliigi kaalulise osakaalu määramise metoodika saagis

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json