Teksti suurus:

Välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.07.2011
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2011, 24

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2011 otsus nr 919

Välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.06.2011

Välisõhu kaitse seaduses (RT I, 31.12.2010, 28) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Saasteaine on igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda.”;

2) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Saastatuse taseme piirväärtus, mille eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale, on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

§ 91. Saastatuse kriitiline tase

Saastatuse kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda otsene kahjustav toime ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele.

§ 92. Kohustuslikult saavutatav välisõhu saastatuse taseme piirmäär

Kohustuslikult saavutatav välisõhu saastatuse taseme piirmäär, mille eesmärk on vähendada saasteainekahjulikku mõju inimese tervisele, on keskmise kokkupuute näitaja põhjal määratud saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus.”;

4) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Saastetaluvuse piirmäär on protsent saastatuse taseme piirväärtusest, mille võrra käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib kehtestatud piirväärtust ajutiselt ületada.”;

5) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Saasteaine sisaldusest teavitamise tase on selline saastatuse tase, millest alates teavitab pideva seire teostaja elanikkonda või elanikkonna tundlikke gruppe kaitsemeetmete rakendamise vajadusest. Elanikkonna tundlikud grupid on lapsed, haiged, vanurid ja rasedad.”;

6) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Välisõhu kvaliteedi hindamine on välisõhu saastatuse taseme mõõtmine, arvutamine, objektiivne hindamine või prognoosimine.”;

7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Saasteaine sisalduse mõõtmine välisõhus on proovi võtmine ja selle analüüsimine. Mõõtmist teostab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.”;

8) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Esmatähtsad saasteained, mida tuleb arvestada riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi hindamisel ja kontrollimisel, on:”;

9) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid, milleks on lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi sisalduse summa ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks;

3) peened PM10-osakesed, mis 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava;

4) eriti peened PM2,5-osakesed, mis 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava;”;

10) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud peente PM10- ja eriti peente PM2,5-osakeste aerodünaamiline läbimõõt iseloomustab sfäärilist osakest tihedusega üks gramm kuupsentimeetri kohta, millel on sama langemiskiirus kui mis tahes reaalsel osakesel, olenemata selle osakese kujust, suurusest ja tihedusest.”;

11) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Välisõhu saastatuse taseme pidev mõõtmine riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil on kohustuslik tiheasustusega piirkondades, kus hindamisele eelnenud viie aasta pisteliste mõõtmiste tulemustest või modelleerimistulemustest selgub, et esmatähtsate saasteainete sisaldus välisõhus ületab käesoleva seaduse §-s 24 nimetatud välisõhu kvaliteedi ülemist hindamispiiri.”;

13) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Linnakeskkonna taustapiirkond

Linnakeskkonna taustapiirkond on selline koht linnas, mille välisõhu saastatuse tase iseloomustab linna elanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute määra.”;

14) paragrahvid 24–27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Välisõhu kvaliteedi ülemine ja alumine hindamispiir ning nende ületamise tuvastamine

(1) Välisõhu kvaliteedi ülemine hindamispiir on tase, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada pidevaid mõõtmisi, modelleerimist või pistelisi mõõtmisi omavahel kombineeritult.

(2) Välisõhu kvaliteedi alumine hindamispiir on tase, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada ainult modelleerimist või objektiivset hindamist.

(3) Kui saastatuse taseme mõõtmise andmeid on piisavalt, tehakse ülemise ja alumise hindamispiiri ületamine kindlaks eelneva viie aasta saasteainete mõõdetud sisalduse alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelneva viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel eri aastal.

(4) Kui saastatuse taseme mõõtmise andmed on olemas lühema ajavahemiku kohta kui hindamisele eelnenud viis aastat, võib ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks kombineerida tulemusi, mis on saadud oletatavalt kõrgeimat saastetaset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta pistelistest mõõtmistest ning heitkoguste andmekogudest ja mudelarvutustest.

§ 25. Keskmise kokkupuute näitaja ja selle vähendamise eesmärk

(1) Keskmise kokkupuute näitaja on linnakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmiste põhjal määratud ja inimese kokkupuudet eriti peente PM2,5‑osakestega iseloomustatav välisõhu saastatuse keskmine tase.

(2) Eriti peente PM2,5-osakestega kokkupuute vähendamise eesmärk on inimese tervisele kahjuliku mõju vähendamiseks käesoleva seaduse § 26 alusel keskkonnaministri määrusega kehtestatud keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine baasaasta suhtes.

§ 26. Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtuste, saasteaine sisalduse muude piirnormide ning nende saavutamise tähtaegade kehtestamine

Arvestades esmatähtsate saasteainete mõju inimese tervisele ja keskkonnale, kehtestab keskkonnaminister määrusega järgmised välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad:

1) saastatuse taseme piirväärtus;

2) saastatuse taseme sihtväärtus;

3) saastetaluvuse piirmäär;

4) saasteaine sisalduse häiretase;

5) saasteaine sisalduse kaugem eesmärk;

6) saasteaine sisaldusest teavitamise tase;

7) saastatuse kriitiline tase;

8) saasteainegakokkupuute vähendamise eesmärk;

9) kohustuslikult saavutatav välisõhu saastatuse taseme piirmäär;

10) saasteaine sisalduse muu vajalik piirnorm.

§ 27. Välisõhu saastatuse taseme piirväärtuste kehtestamine esmatähtsuseta saasteainetele

Keskkonnaminister võib määrusega kehtestada välisõhu saastatuse taseme piirväärtused esmatähtsuseta saasteainetele.”;

15) paragrahv 29 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Lenduvad orgaanilised ühendid on kõik inimtekkelised ja biogeensed orgaanilised ühendid, mis võivad päikesekiirguse toimel tekitada lämmastikoksiididega reageerides fotokeemilisi oksüdante, välja arvatud metaan.”;

17) paragrahvi 36 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) vääveldioksiidiga saastatuse tase ületab inimese tervise kaitseks kehtestatud ühe tunni keskmise piirväärtuse rohkem kui 24 korral või 24 tunni keskmise piirväärtuse rohkem kui kolmel korral ühe kalendriaasta jooksul;”;

18) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

”4) peente PM10-osakestega saastatuse tase ületab inimese tervise kaitseks kehtestatud 24 tunni keskmise piirväärtuse rohkem kui 35 korral ühe kalendriaasta jooksul.”;

19) seadust täiendatakse §-dega 361 ja 362 järgmises sõnastuses:

§ 361. Looduslikest allikatest pärinevad saasteained

(1) Looduslikest allikatest pärinevad saasteained on saasteained, mille eraldumine välisõhku ei ole tingitud otseselt ega kaudselt inimtegevusest, vaid looduslikest protsessidest, nagu vulkaanipursked, seismilised ja geotermilised nähtused, loodusmaastike põlengud, tugevad tuuled, merepritsmed või kuivadelt aladelt pärinevad välisõhku sattunud ja edasikandunud looduslikud osakesed.

(2) Riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi pideva seire teostaja esitab Euroopa Komisjonile vaadeldava aasta kohta nende piirkondade loetelu, kus saastatuse taseme piirväärtuse ületamine on seostatav looduslike allikatega. Riikliku seire teostaja esitab andmed saasteainete sisalduse ja allikate kohta ning tõendid selle kohta, et piirnormi ületamine on tingitud looduslikest allikatest.

(3) Kui Euroopa Komisjoni on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teavitatud looduslikest allikatest põhjustatud saastatuse taseme piirväärtuse ületamisest, ei käsitata kõnealust ületamist saastatuse taseme piirväärtuse ületamisena.

§ 362. Teede talvise libeduse tõrjega seotud saastatuse taseme piirväärtuse ületamine

(1) Riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi pideva seire teostaja tuvastab seire käigus piirkonnad, kus peente PM10-osakeste sisalduse piirväärtust välisõhus ületatakse teede talvise libeduse tõrje käigus välisõhku sattuvate peente osakeste tõttu.

(2) Riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi pideva seire teostaja esitab Euroopa Komisjonile selliste piirkondade loetelu koos andmetega välisõhus esinevate peente PM10-osakeste sisalduse ja allikate kohta ning tõendid selle kohta, et saastatuse taseme piirväärtuste ületamine on tingitud teede talvise libeduse tõrje käigus välisõhku sattunud peentest PM10-osakestest ja välisõhu saastatuse taseme vähendamiseks on võetud asjakohased meetmed.”;

20) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 50. Piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava

(1) Välisõhu nõutava kvaliteedi tagamiseks koostab Keskkonnaamet välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava selle piirkonna kohta, kus välisõhu saastatuse tase sõltub mitme saasteallika koosmõjust, kui välisõhu saastatuse tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine suhtes käesoleva seaduse § 26 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud piirnormi ning kui ületamise põhjuseks on muud peente PM10-osakeste allikad kui teede talvise libeduse tõrje või looduslikud allikad.

(2) Piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava sisu kohta esitatavad nõuded ja tegevuskava koostamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(3) Keskkonnaamet esitab piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava keskkonnaministrile kinnitamiseks.

(4) Keskkonnaamet vaatab tegevuskava üle vähemalt üks kord aastas, vajaduse korral täiendab seda ja esitab keskkonnaministrile kinnitamiseks.

(5) Keskkonnaministril on õigus jätta esitatud tegevuskava kinnitamata juhul, kui selle sisu ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele.

(6) Keskkonnaamet avalikustab piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavaoma veebilehel.”;

21) paragrahvi 66 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Käitise projekteerimisel tuleb arvestada, et saasteaineid väljutavad korstnad, ventilatsiooniavad ja -torud ning muud saasteallikad oleksid paigaldatud vähemalt 50 meetri kaugusele eluhoonest ja nende kõrguse määramisel oleks tagatud käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 alusel keskkonnaministri määrusega inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtuste järgimine.”;

22) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44).”

Ene Ergma
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json