Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks

Vastu võetud 01.07.2022 nr 33

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2022.–2025. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik” regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme tegevust „Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine ning piiriülese koostöö arendamine”, mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse.

  (2) Määrusega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti” erieesmärkide „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades” ning „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades” tulemuste saavutamisse.

  (3) Meetme sihtpiirkond on kogu Eesti.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, saavutada maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärgid ning valmistada ette ja viia ellu mõjusaid projekte, mis aitavad kaasa paremate teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengule.

  (2) Projektiga panustatakse rakenduskava väljundnäitaja „Integreeritud territoriaalse arengu projektid” sihttaseme saavutamisse. Väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on 100 projekti.

  (3) Projekt loetakse integreerituks, kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), vastab see vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
  1) projekt hõlmab erinevaid sektoreid;
  2) projekt hõlmab erinevaid haldusterritooriume;
  3) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi.

  (4) Projektiga panustatakse rakenduskava tulemusnäitaja „Integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv” sihttaseme saavutamisse. Tulemusnäitaja sihttase aastaks 2029 on 200 organisatsiooni. Kasu saanud organisatsioon osaleb projekti tegevustes ja selleks võib olla nii organisatsioon, kelle tegevusi rahastatakse toetusest (partner ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähenduses), kui ka organisatsioon, kelle tegevusi ei rahastata toetusest (edaspidi kaasatav organisatsioon).

  (5) Tegevused panustavad ühtlasi rakenduskava näitajate „Integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond” ja „Toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad” täitmisesse.

  (6) Projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisele ning riigivalitsemise sihi „Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust” saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse strateegia „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega „Avalike teenustega rahulolu” ja „KOVi teenustega rahulolu”.

§ 3.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

  (2) Rakendusasutus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 4.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse järgmisi tegevusi:
  1) uuringu, analüüsi ja ekspertiisi läbiviimine, sealhulgas andmete kogumine ja analüüsimine ning raporti koostamine;
  2) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamine, sealhulgas teenuse prototüübi koostamine;
  3) konsultatsioon, koolitus ja nõustamine, sealhulgas projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides;
  4) seminarid, ühisarutelud ja muud töövormid projekti tegevuste kavandamiseks ning läbiviimiseks;
  5) teavitamine.

  (2) Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus. Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.

§ 5.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

  (2) Abikõlblikud on §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste elluviimiseks ja §-s 4 nimetatud tegevusteks vajalikud ning §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele vastavad järgmised kulud:
  1) personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 16;
  2) uuringu, analüüsi ja ekspertiisi kulu, sealhulgas nende tellimise ja teostamise kulu, ning tulemuste avalikustamise kulu;
  3) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamise kulud;
  4) konsultatsiooni, koolituse ja nõustamise kulu, sealhulgas väliseksperdi kaasamise ja välisriigis stažeerimise kulu;
  5) seminaride, ühisarutelude või muude töövormide korraldamise kulu, sealhulgas ruumide ja tehnika rendi ning osalejate toitlustuskulud, ja ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;
  6) messi ja konverentsi külastuse ning õppevisiidi organiseerimise ja osalemise kulu;
  7) suulise ja kirjaliku tõlke, sealhulgas viipekeele ja kirjeldustõlke kulu;
  8) trükiste küljendamise, trükkimise ja avalikustamise kulu;
  9) ürituste korraldamisega tekkiv transpordikulu, sealhulgas invatranspordi kulu;
  10) teavitamise kulu, sealhulgas teabe ligipääsetaval viisil esitamise kulu.

  (3) Käibemaks on abikõlblik, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata muul viisil.

  (4) Tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud on abikõlblikud, kui need jäävad määruses ja teistes õigusaktides kehtestatud piirmäärade piiresse ning on meetme tegevustega otseselt seotud.

  (5) Abikõlblikud kulud arvestatakse kindlasummalise makse alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktile c.

  (6) Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses.

  (7) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:
  1) töötaja ja ametniku töö- või teenistusülesannete eest makstav tasu, kui tasustatav töö on seotud nende ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ja kui projektiga seotud töö ei ole nende senistest ülesannetest eristatav;
  2) seadmete soetamise ja põhivara kulumisega seotud kulu;
  3) liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulu;
  4) kinnisasja soetamise ja renoveerimise kulu;
  5) muud toetatavate tegevustega otseselt mitteseotud kulu.

§ 6.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2022. aasta 1. jaanuarist 2029. aasta 31. detsembrini.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse rakendusüksusele esitamisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast. Enne taotluse registreerimise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha taotluse registreerimise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 12 kuud enne taotluse esitamist.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

§ 7.  Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Projekti maksimaalne toetuse summa on 50 000 eurot ja projekti maksimaalne kogumaksumus on 200 000 eurot.

  (2) Projekti minimaalne toetuse summa on 7000 eurot.

  (3) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.

3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 8.  Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja kaasatavale organisatsioonile

  (1) Taotleja ja partner võib olla:
  1) kohaliku omavalitsuse üksus;
  2) maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit;
  3) maakondlik arenduskeskus.

  (2) Partneriks ja kaasatavaks organisatsiooniks võivad lisaks lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele olla:
  1) mittetulundusühing ja sihtasutus või nende esindusorganisatsioon;
  2) riigi ametiasutus;
  3) avalik-õiguslik isik;
  4) äriühing.

  (3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–8 nimetatud tingimustele.

§ 9.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 10.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõike 1 punktides 1–10 ja 12 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotlusele tuleb lisada lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmised kinnitused, andmed või dokumendid:
  1) taotleja ja projekti nimi;
  2) projekti eesmärk;
  3) projekti kirjeldus, sealhulgas panus maakonna arengustrateegia vastava eesmärgi saavutamisse;
  4) projekti eelarve kulude lõikes;
  5) projekti ajakava;
  6) projekti meeskonna kirjeldus;
  7) info partneri ja kaasatava organisatsiooni kohta;
  8) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised või riigihanke alusdokumendid;
  9) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta.

  (3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri esindusõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta.

  (4) Kui projekti viiakse ellu koos kaasatava organisatsiooniga, peab taotlus sisaldama kaasatava organisatsiooni esindusõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise kohta.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 11.  Taotlusvooru avamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga taotlusvooru avamise ja lõpetamise tähtaja ja eelarve maakondade lõikes ning edastab vastava teabe rakendusüksusele.

  (2) Rakendusüksus teavitab sihtrühma taotlusvooru avamise ja lõpetamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest ning avaldab vastava info oma veebilehel.

  (3) Rakendusasutus võib korraldada mitu taotlusvooru.

§ 12.  Taotluse esitamine

  (1) Taotluste esitamine toimub jookvalt kuni taotlusvooruks ette nähtud vahendite lõppemiseni või taotlusvooru lõpptähtajani.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 13.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

  (2) Taotluse menetlemine koosneb taotluse esitamisest, taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse tuvastamisest, hindamisest maakondlike hindamiskomisjonide poolt ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva, arvates taotluse rakendusüksusele esitamisest e-toetuse keskkonnas. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni 10 tööpäeva.

  (4) Rakendusüksus annab maakondlikele hindamiskomisjoni liikmetele esitatud taotluste vaatamise õiguse e-toetuse keskkonnas.

§ 14.  Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja kaasatava organisatsiooni nõuetele vastavaks, kui nad vastavad §-s 8 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 10 sätestatud nõuded.

§ 15.  Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus igas maakonnas viie kuni seitsme liikmelise maakondliku hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ja mille koosseisu kuulub üks rakendusüksuse, vähemalt üks ettevõtlusorganisatsiooni või ettevõtja esindaja ja vähemalt üks mittetulundusühenduse esindaja, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

  (2) Hindamiskomisjoni liikmed ja hindamiskomisjoni poolt projektide valimisse kaasatavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

§ 16.  Projektide hindamine ja valikukriteeriumid

  (1) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud projekte järgmiste valikukriteeriumide ja osakaalude alusel:
  1) projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele – 35 protsenti koondhindest; hinnatakse, kuivõrd aitab projekt kaasa piirkonna arengu kavandamisele, maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärkide saavutamisele ning mõjusate projektide ettevalmistamisele, samuti seda, kas projekti tulemusi saab praktikas rakendada;
  2) projekti põhjendatus – 40 protsenti koondhindest; hinnatakse, kuivõrd projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused ja väljundid parimal moel, kas tegevuste ajakava on mõistlik ja võimaldab saavutada õigeaegselt projekti tulemused, samuti hinnatakse seda, kas vajalikud partnerid on kaasatud ja kuivõrd on projekti tegevuste elluviimisel kavandatud arvestada horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega, sh on võetud arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (nt naised, mehed, erivajadustega inimesed, vanemaealised, noored, eri rahvuste esindajad) erinevaid vajadusi;
  3) projekti kuluefektiivsus – 25 protsenti koondhindest; hinnatakse projekti eesmärkide ja tegevuste vastavust toetuse mahule ehk seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kulutõhusad planeeritud tulemuste saavutamiseks, samuti hinnatakse planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust ehk kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud.

  (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (3) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.

  (4) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75 ning taotlus ei ole ühegi valikukriteeriumi lõikes saanud koondhinnet, mis on madalam kui 1.

§ 17.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel on saanud § 16 lõikes 4 sätestatud positiivse hinnangu.

  (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt nende esitamise järjekorrale kuni maakonna taotlusvooru toetuse eelarve lõppemiseni.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused ning vajadusel hindamiskomisjoni seatud lisatingimused.

  (4) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 18.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja juhul, kui taotlust ei viida § 13 lõikes 3 nimetatud menetlemise pikendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 12 ja selles märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) projekti koondhinne;
  3) viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja ÜSS2021_2027 §-s 13 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 19.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

  (2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatule.

  (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja vastavalt ühendmääruse § 12 lõikele 1.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses on lubatud vastavalt ühendmääruse § 12 lõikele 6 muuta üksnes abikõlblikkuse perioodi.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olema esitatud projekti abikõlbliku perioodi jooksul.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 16 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 

§ 21.  Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustusi ja avalikustab projekti tulemused oma veebilehel pärast projekti lõppemist vähemalt kaheks aastaks.

  (3) Partner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

  (4) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

  (5) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja või teenuse eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, järgib toetuse saaja ühendmääruse § 11 lõigetes 1 ja 5–7 sätestatud ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande vähemalt üks kord aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud juhul tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

  (2) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti vahe- ja lõpparuanded.

  (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi);
  2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
  3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine);
  4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ja määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamise korral, vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2.

  (3) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tulemusi tõendavad dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

10. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine, finantskorrektsioon ja vaided 

§ 24.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7.

  (2) Toetuse saajal tuleb lõikes 1 sätestatud juhul saadud toetus tagastada.

§ 25.  Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

§ 26.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.