Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Üldotstarbelise hoonestatud kinnisvara riigile üürile andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused

Vastu võetud 04.08.2011 nr 111

Määrus kehtestatakse „Riigivaraseaduse” § 91 lõike 1 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse üldotstarbelise hoonestatud kinnisvara riigile üürile andmise lepingute (edaspidi üürileping) üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused.

  (2) Määrust ei kohaldata:
  1) eluruumide üürimisel;
  2) majutusettevõtete ruumide ja puhkamiseks mõeldud ruumide üürimisel tähtajaga kuni kolm kuud ning muude ruumide ajutisel üürimisel.

§ 2.  Üürilepingute üldtingimused

  (1) Riigivara valitseja ja volitatud asutus üldotstarbelise hoonestatud kinnisvara kasutusse võtjana (edaspidi riigivara valitseja) lähtuvad üürileandjaga üürilepingu sõlmimisel käesoleva määrusega sätestatud üldtingimustest.

  (2) Üldtingimused sisalduvad määruse lisas „Üldotstarbelise hoonestatud kinnisvara riigile üürile andmise lepingu vorm”. Üldtingimused käesoleva määruse tähenduses jagunevad tüüptingimusteks ja eritingimusteks.

  (3) Tüüptingimused on sätestatud määruse lisa punktides 2–16. Tüüptingimustest erinevalt on riigivara valitsejal õigus kokku leppida vaid juhul, kui:
  1) tüüptingimustes on see lubatud;
  2) tüüptingimuste järgimine takistab riigile majanduslikult soodsama lepingu sõlmimist ja kui erinevused on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga;
  3) õigusaktidega nähakse ette tüüptingimustest erinevad tingimused.

  (4) Määruse lisa punktis 1 on esitatud eritingimused, milles on riigivara valitsejal võimalik kokku leppida lähtuvalt tehingu asjaoludest. Kõik erisused tüüptingimustest kajastatakse üürilepingu eritingimustes.

§ 3.  Üüri- ja kõrvalteenused

  (1) Üüriteenused on üürilepingus kirjeldatud üüripinna kasutamisega seotud teenused ja kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused, mille maksumus sisaldub üüris.

  (2) Kõrvalteenused on üürilepingus kirjeldatud üüripinna kasutamisega seotud teenused ja kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused, mida üürileandja üürnikule osutab lisaks üüriteenustele ja mille maksumus ei sisaldu üüris.

  (3) Üüri- ja kõrvalteenuste kokkulepe vormistatakse üürilepingu lisas „Üüri- ja kõrvalteenuste kokkulepe”.

  (4) Üüri- ja kõrvalteenuste kirjeldamisel lähtutakse kinnisvara korrashoiu üldtunnustatud põhimõtetest.

§ 4.  Üürihind ja üürihinna kujunemine

  (1) Üürihind koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust.

  (2) Üür käesoleva määruse tähenduses on üürniku poolt üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele lisandub käibemaks vastavalt õigusaktidele. Üüri võib indekseerimise tulemusena muuta üks kord aastas kuni 3%, välja arvatud juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi ja koos nendega ka üüri. Üüri indekseerimisel kasutatavaks indeksiks on Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) ja kokkulepitud koefitsiendi korrutis.

  (3) Kõrvalteenuste tasu käesoleva määruse tähenduses on üürniku poolt üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele lisandub käibemaks vastavalt õigusaktidele.

  (4) Üüri ja kõrvalteenuste tasu suurused ja arvestamise põhimõtted vormistatakse üürilepingu lisas „Üür ja kõrvalteenuste tasu”.

  (5) Üürihind kujundatakse, järgides „Riigivaraseaduse” §-s 8 sätestatud põhimõtteid tehingute tegemise kohta.

§ 5.  Määruse kohaldamise erisused riigile kinnisvarateenuseid osutavale riigi äriühingule üle antud üüripindade üürimisel

  (1) „Riigivaraseaduse” § 92 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määratud riigile kinnisvarateenuseid osutava riigi äriühinguga sõlmitavate üürilepingute suhtes rakendatakse käesolevat määrust lõigetes 2–4 sätestatud erisustega, kui sellised üürilepingud on sõlmitud sama üüripinna kohta, mille on riigivara valitseja nimetatud äriühingule üle andnud mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamisel pärast määruse jõustumist.

  (2) Kahe aasta jooksul üürilepingu jõustumisest või kui enne üürilepingu sõlmimist on sõlmitud leping haldusteenuse osutamiseks, siis kahe aasta jooksul haldusteenuse lepingu jõustumisest (edaspidi üleminekuperiood) kohaldatakse üürilepingutele järgmiseid erisusi:
  1) üürihinna suurus kalendrikuus on 1/12 riigiasutuste seniste kinnisvara korrashoiuga seotud eelarveliste vahendite suurusest 2010. aasta eelarves sama üüripinna kohta;
  2) üürilepingus kokku lepitav teenuste ulatus ei ole väiksem, kui konkreetsel üüripinnal oli vahetult enne üürilepingu sõlmimist, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

  (3) Üürilepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku üüripinnal ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtpäeva või tähtpäeva, milleks vastav kokkulepe sõlmitakse. Kuni puuduste kõrvaldamise tähtpäevani kohaldatakse üürilepingutele järgmiseid erisusi:
  1) üürileandjal ei ole kohustust teha remont- ega arendustöid, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti. Kui üürnik ja üürileandja lepivad enne üleminekuperioodi lõppu kokku üüripinnal remont- ja arendustööde tegemises, lepivad pooled samal ajal kokku nimetatud töödega seonduvates tegevustes üüripinnal, kulude hüvitamise tingimustes ja üüripinnale esitatavates nõuetes ning tegevuste mõjus üürihinnale;
  2) üürnikul puudub õigus kohaldada üürileandja suhtes „Võlaõigusseaduse” §-s 278 sätestatud või muid õiguskaitsevahendeid juhul, kui tegemist on puuduse või takistusega, mis on põhjustatud üürilepingu sõlmimise ajal olemas olnud asjaoludest, v.a kui tegemist on harilikust kulumisest tingitud puudusega, või mis on põhjustatud üürniku tööspetsiifikat puudutavate õigusaktide kohustuslike nõuete muutmisest või uute nõuete kehtestamisest;
  3) punktis 2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda üürileandjalt üürilepinguga kokku lepitud kohustuste täitmist ning punktis 2 nimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamise keeld kehtib kuni puuduste kõrvaldamise tähtpäevani.

  (4) Peale üleminekuperioodi lõppemist makstava üüri suurus lepitakse poolte vahel kokku hiljemalt üleminekuperioodi lõppemisele eelneva aasta 1. maiks. Kui pooled ei ole eelnimetatud tähtpäevaks üüri suuruses kokku leppinud, on üüri suurus peale üleminekuperioodi lõppemist üüritava pinnaga samaväärse üüripinna turupõhine üür, mille määramiseks tellib üürileandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti, üldiselt tunnustatud eksperdilt hinnangu. Hindamiskulud kannavad pooled võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Teate üüri muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule hiljemalt üleminekuperioodi lõppemisele eelneva aasta 1. augustiks.

§ 6.  Üleminekusätted

  (1) Enne käesoleva määruse jõustumist algatatud üürilepingute sõlmimise menetlused võib viia lõpuni käesolevat määrust kohaldamata kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

  (2) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud üürilepingute suhtes käesolevat määrust ei kohaldata, kui riigivara valitseja ei lepi üürileandjaga kokku teisiti.

§ 7.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 30 päeva möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest.

  (2) Paragrahv 5 jõustub pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on vastavalt „Riigivaraseaduse” § 92 lõikele 1 määranud riigile kinnisvarateenuseid osutava riigi äriühingu.

Lisa Üldotstarbelise hoonestatud kinnisvara riigile üürile andmise lepingu vorm