Teksti suurus:

Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.08.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.08.2014, 8

Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 31.07.2014 nr 122

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Sirtsi looduskaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Sirtsi looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
 1) Sirtsi sood ja sellega piirnevaid metsakooslusi ning kaitsealuste liikide elupaiku;
 2) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), rabapüü (Lagopus lagopus), metsis (Tetrao urogallus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola);
 3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas. Need liigid on lendorav (Pteromys volans), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja männisinelane (Boros scneideri);
 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, jõed ja ojad (3260), looduslikus seisundis rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
 5) kaitsealuseid liike limatünnikut (Sarcosoma globosum) ja kanakulli (Accipiter gentilis).

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kuueks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Rägavere vallas Uljaste, Kõrma, Männikvälja ja Sae külas ning Vinni vallas Aravuse, Palasi ja Kaukvere külas ning Ida-Viru maakonnas Maidla vallas Sirtsi, Lümatu ja Koolma külas ning Sonda vallas Nüri külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 lõikes 3 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

 (2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

 (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks ettenähtud teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamisel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ning muudel kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

 (4) Kaitseala vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teaduslikel välitöödel.

 (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis, ja kalapüük.

§ 6. Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
 4) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
 5) anda projekteerimistingimusi;
 6) anda ehitusluba;
 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

 (3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on kuusteist sihtkaitsevööndit:
 1) Jalastu sihtkaitsevöönd;
 2) Kaanisoo sihtkaitsevöönd;
 3) Kerissaare sihtkaitsevöönd;
 4) Koolma sihtkaitsevöönd;
 5) Kotinuka sihtkaitsevöönd;
 6) Kullikünka sihtkaitsevöönd;
 7) Kõrma sihtkaitsevöönd;
 8) Männikvälja sihtkaitsevöönd;
 9) Palasi sihtkaitsevöönd;
 10) Pohlaaru sihtkaitsevöönd;
 11) Rihula sihtkaitsevöönd;
 12) Ruunassaare sihtkaitsevöönd;
 13) Sae sihtkaitsevöönd;
 14) Sirtsi soo sihtkaitsevöönd;
 15) Sirtsi-Udriku sihtkaitsevöönd;
 16) Vankrikasti sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

 (1) Jalastu, Kaanisoo, Kerissaare ja Kotinuka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

 (2) Palasi, Rihula, Sae ja Sirtsi soo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste looduslikkuse taastamine ja seejärel ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

 (3) Koolma, Kullikünka, Kõrma, Männikvälja, Pohlaaru, Ruunassaare, Sirtsi-Udriku ja Vankrikasti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste säilitamine või taastamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 10. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja tähistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja tähistatud kohas ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) Sirtsi soo, Ruunassaare, Männikvälja, Pohlaaru, Sae, Kullikünka, Koolma, Sirtsi-Udriku, Kõrma, Rihula, Vankrikasti ja Palasi sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
 2) Vankrikasti, Pohlaaru, Kullikünka, Koolma, Sae, Rihula, Sirtsi soo, Jalastu ja Kõrma sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutööd;
 3) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
 4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

§ 11. Keelatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erisustega:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine.

 (2) Keelatud on jahipidamine 1. veebruarist 31. augustini Kotinuka, Kerissaare, Rihula, Kullikünka, Männikvälja, Ruunassaare, Pohlaaru, Sae, Sirtsi-Udriku, Koolma ja Kõrma sihtkaitsevööndis.

 (3) Keelatud on inimeste viibimine väljaspool teid, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevusel või kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel:
 1) Kotinuka sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini;
 2) Kerissaare ja Rihula sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini;
 3) Ruunassaare, Pohlaaru, Sae, Sirtsi-Udriku, Männikvälja, Kõrma, Kullikünka ja Koolma sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on kuus piiranguvööndit:
 1) Koolma piiranguvöönd;
 2) Krüvissaare piiranguvöönd;
 3) Kullikünka piiranguvöönd;
 4) Kõrma piiranguvöönd;
 5) Männikvälja piiranguvöönd;
 6) Seltsi piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 14. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud:
 1) majandustegevus, kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erisustega;
 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja tähistamata kohas.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
 1) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes langi suurusega kuni üks hektar ja laiusega 30 meetrit;
 2) turberaie raielangi pindalaga kuni kaks hektarit;
 3) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks, arvestades § 6 punktides 3–7 sätestatut;
 4) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine loodusliku veerežiimi taastamisel.

 (3) Raie tegemisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liigiline ja vanuseline mitmekesisus.

§ 15. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 2) maavara kaevandamine;
 3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
 5) ehitise püstitamine, välja arvatud § 14 lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul;
 6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 16. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2001. a määrus nr 393 „Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Menetluse läbiviimine

  Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. augusti 2004. a käskkirjaga nr 776 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 19. Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud Sirtsi sookaitsealana. Kaitsealasse kuulub ka Lääne-Viru Maavalitsuse 30. aprilli 1992. a määruse nr 84 „Kaitstavate linnu- ja loomaliikide elupaikade kaitserežiimidest” alusel kaitse alla võetud kaitstava liigi elupaik. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2001. a määrusega nr 393 „Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri” kujundati kaitseala Sirtsi looduskaitsealaks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 51 hõlmab kaitseala osa Sirtsi linnualast ning punkti 2 alapunktist 395 osa Sirtsi loodusalast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Urve Tiidus
Kultuuriminister peaministri ülesannetes

Ivari Padar
Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes

Margus Matt
Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

Lisa Sirtsi looduskaitseala (Leht 1)

Leht 2 

Leht 3