Teksti suurus:

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.08.2014, 14

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord

Vastu võetud 03.04.2008 nr 75
RT I 2008, 17, 120
jõustumine 19.04.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.07.2014RT I, 05.08.2014, 1001.09.2014

Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 24 lõike 6 alusel.

1. peatükk TÖÖÕNNETUSEST TEATAMINE NING TÖÖÕNNETUSE UURIMINE JA REGISTREERIMINE 

§ 1. Tööõnnetusest teatamine arsti poolt

 (1) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades määruse lisas 1 toodud vormi kohase teatise.

 (2) Kui füüsilisest isikust ettevõtjaga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, teatab arst juhtunust Tööinspektsiooni kohalikule asutusele lõikes 1 sätestatud korras.

 (3) Kui töötajal toimus nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga, mille korral alustatakse ennetavat ravi, teatab arst sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele lõikes 1 sätestatud korras.
[RT I, 05.08.2014, 10 - jõust. 01.09.2014]

§ 11. Tööõnnetusest teatamine Tööinspektsiooni poolt

 (1) Tööinspektsioon teatab viivitamata kirjalikult või oma kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale § 1 lõigetes 1 ja 3 nimetatud teatise saamisest.

 (2) Kui füüsilisest isikust ettevõtjaga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, teatab Tööinspektsioon viivitamata kirjalikult või kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõikes 1 nimetatud teatise saamisest tööandjale, kes korraldab füüsilisest isikust ettevõtja tööd või kellega tal on lepinguline suhe.
[RT I, 05.08.2014, 10 - jõust. 01.09.2014]

§ 2. Tööõnnetusest teatamine tööandja poolt
[Kehtetu - RT I, 05.08.2014, 10 - jõust. 01.09.2014]

§ 21. Tööõnnetusest teatamine tööandja poolt

 (1) Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede või varvaste amputatsioon või muud sellist, teatab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel järgmised andmed:
 1) töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon;
 2) tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
 3) sündmuse lühikirjeldus;
 4) tööandja nimi ja aadress;
 5) teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.

 (2) Tööandja esitab lõikes 1 loetletud andmed esimesel võimalusel Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikult või kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 05.08.2014, 10 - jõust. 01.09.2014]

§ 3. Tööõnnetuse uurimise eesmärk ja toimingud

 (1) Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.

 (2) Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tööõnnetuse uurija:
 1) selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga;
 2) kogub õnnetuskohast tõendeid. Viib kogumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või skeeme, hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;
 3) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta;
 4) tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid;
 5) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud;
 6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti.

§ 4. Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt

 (1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.

 (2) Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

 (3) Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.

 (4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti.

 (5) Tööandja esitab raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
[RT I, 05.08.2014, 10 - jõust. 01.09.2014]

 (6) Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks.

 (7) Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.

 (8) Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab akti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.
[RT I, 05.08.2014, 10 - jõust. 01.09.2014]

§ 5. Tööõnnetuse uurimine tööinspektori poolt

 (1) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral ka teisi tööõnnetusi.

 (2) Tööõnnetuse uurimise vajaduse tööinspektori poolt otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja kohe pärast arsti teatise või tööandja teate või raporti saamist, täpsustades vajaduse korral asjaolusid. Tööinspektor teavitab tööandjat uurimise alustamise otsusest.

 (3) Tööinspektor viib läbi tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise 30 tööpäeva jooksul tööõnnetuse uurimise alustamise otsuse tegemise päevast arvates, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja võib vajaduse korral uurimise tähtaega pikendada 30 tööpäeva võrra ning Tööinspektsiooni peadirektor võib oma otsusega seda tähtaega veel pikendada.

 (4) Tööinspektoril on õigus saada koopiaid tööandja kogutud või koostatud uurimis- ja muudest dokumentidest, mis omavad tähtsust tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisel.

 (5) Tööõnnetuse uurimise lõpetamisel koostab tööinspektor uurimiskokkuvõtte ja esitab selle koopiad 3 tööpäeva jooksul tööandjale ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Koopiate esitamise tähtaega võib pikendada juhul, kui tööõnnetuse uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

 (6) Tööinspektor koondab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ja koostatud uurimiskokkuvõtte tööõnnetuse uurimistoimikuks.

 (7) Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööinspektor õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamise kohta kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse, tuues selles välja uurimise lõpetamise põhjuse. Tööinspektor esitab otsuse koopiad 3 tööpäeva jooksul kannatanule ja tööandjale. Tööandja peab oma koostatud raporti tühistama, viidates tööinspektori otsusele.

 (8) Kui tööandja on esitanud § 4 lõikes 8 nimetatud akti, kuid tööinspektor uurimise või järelevalve käigus tuvastab, et tegemist oli tööõnnetusega, on tal õigus ettekirjutusega nõuda tööandjalt akti tühistamist ja õnnetusjuhtumi menetlemist tööõnnetusena.

2. peatükk KUTSEHAIGESTUMISEST TEATAMINE NING KUTSEHAIGESTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE 

§ 6. Kutsehaigestumisest teatamine töötervishoiuarsti poolt

 (1) Töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas, ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile, esitades määruse lisas 4 toodud vormi kohase teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta (edaspidi kutsehaigestumise teatis).

 (2) Kui töötervishoiuarst tuvastab, et töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures, kannab ta kutsehaigestumise teatisesse ka nende tööandjate nimed ja aadressid ning teavitab neid töötaja kutsehaigestumisest lõikes 1 sätestatud korras.

§ 7. Kutsehaigestumise uurimise eesmärk ja toimingud

 (1) Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.

 (2) Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks kutsehaigestumise uurija:
 1) kontrollib tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõude nõuetekohast rakendamist, sealhulgas tutvub töötajale korraldatud tervisekontrolle kajastavate dokumentidega, töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega, töösuhet või töökorraldust tõendavate dokumentidega ning vajaduse korral teeb dokumentidest väljavõtteid ja koopiaid;
 2) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid kutsehaigestumises tähtsust omavate asjaolude kohta;
 3) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud;
 4) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti.

§ 8. Kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine tööandja poolt

 (1) Tööandja uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi, arvestades § 7 lõikes 2 sätestatut. Kutsehaigestumise uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

 (2) Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimine lõpeb määruse lisas 5 toodud vormi kohase kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja esitab raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.
[RT I, 05.08.2014, 10 - jõust. 01.09.2014]

 (3) Tööandja peab uurimistulemuste alusel rakendama abinõusid samalaadse kutsehaigestumise kordumise vältimiseks.

 (4) Tööandja registreerib kutsehaigestumise ja vormistab arsti saadetud kutsehaigestumise teatise, kutsehaigestumise uurimise käigus kogutud dokumendid ning koostatud kutsehaigestumise raporti kutsehaigestumise uurimistoimikuks.

§ 9. Kutsehaigestumise uurimine tööinspektori poolt

 (1) Vajaduse korral uurib tööinspektor kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja pärast töötervishoiuarstilt kutsehaigestumise teatise saamist. Tööinspektor teavitab tööandjat ja § 6 lõikes 2 nimetatud tööandjaid uurimise alustamise otsusest.

 (2) Tööinspektor viib kutsehaigestumise uurimise läbi 30 tööpäeva jooksul pärast uurimise otsustamist, arvestades § 7 lõikes 2 sätestatut. Tööinspektoril on õigus tutvuda töötervishoiuarsti poolt «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 23 lõike 5 alusel kogutud andmete ja dokumentidega ning teha neist koopiaid, kui see on vajalik kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks.

 (3) Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja võib vajaduse korral pikendada kutsehaigestumise uurimise tähtaega 30 tööpäeva võrra ning Tööinspektsiooni peadirektor võib seda tähtaega veel pikendada.

 (4) Tööinspektor koostab uurimise lõpetamisel kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte ja esitab selle koopiad 3 tööpäeva jooksul pärast uurimiskokkuvõtte allkirjastamist tööandjale ja töötajale või tema huvide kaitsjale.

 (5) Tööinspektor koondab kutsehaigestumise uurimise käigus kogutud dokumendid ja koostatud uurimiskokkuvõtte kutsehaigestumise uurimistoimikuks, mida säilitatakse Tööinspektsioonis.

3. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa 1 Tööõnnetuse teatis

Lisa 2 Tööõnnetuse raport

Lisa 3 Füüsilisest isikust ettevõtjaga toimunud tööõnnetuse raport

Lisa 4 Töötervishoiuarsti teatis kutsehaiguse diagnoosimise kohta

Lisa 5 Kutsehaigestumise raport