Teksti suurus:

Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks

Sisukord

Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.08.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.08.2016, 1

Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks

Vastu võetud 29.07.2016 nr 51

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.6 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul” eesmärkide elluviimist.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) vabaõpe – väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses;
 2) kogemusõpe – õppuri seisukohast eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides;
 3) rahvusvaheline sertifikaat – ametlik vastavustõend keeleoskustaseme kohta, mille määramise aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam;
 4) haridusasutus – koolieelne lasteasutus, üldhariduskool, kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool;
 5) ebapiisav keeleoskus – keeleoskus, mis ei vasta Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrusega nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded” kehtestatud kohustuslikule eesti keele oskuse tasemele.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

 (1) Toetuse andmise eesmärk on ebapiisava keeleoskusega elanikkonna keeleoskuse arendamine, noorte ja laste keelteoskuse arendamine ning rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritanud õpetajate toetamine.

 (2) Toetust saav projekt peab panustama meetme 1.5 „ Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturule” väljundnäitajasse „Tegevustes osalenute arv”.

 (3) Toetuse andmisel:
 1) suureneb üldhariduse riiklikus õppekavas loetletud keelte (inglise, vene, saksa ja prantsuse keel) rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sertifikaadi omandanud võõrkeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste ja tegevõpetajate arv 50-ni, et tõsta keeleõpetajate kvalifikatsiooni Euroopa keeleõppe raamdokumendile vastavalt;
 2) suureneb 200 elaniku valmisolek tööturul toimimiseks läbi kultuuriliste ning kultuuridevaheliste pädevuste arendamise ning sotsiaalsete oskuste ja õppija huvidel baseeruva vabaõppe või kogemusõppe lõimimise;
 3) paranevad keeli ebapiisavalt valdavate 250 lapse ja noore eesti ja võõrkeelte kõnelemise ja kirjutamise oskused, mille tagajärjel laienevad nende õppimisvõimalused Eesti kultuuriruumis ja suureneb valmisolek tööturul edukalt hakkama saamiseks.

§ 4.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

  Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on SA Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse või rakendusasutuse otsuse peale tuleb enne kaebuse esitamist halduskohtusse esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused ja sihtgrupp

 (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse.

 (2) Toetatavad tegevused on:
 1) võõrkeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste ja võõrkeeleõpetajate rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritamise toetamine eesmärgiga tõsta rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sertifikaadiga võõrkeeleõpetajate arvu;
 2) piirkonna vajadustest lähtuva ebapiisava keeleoskusega eesti keelest erineva ema- või kodukeelega elanikkonnale keelealase vaba- ja kogemusõppe pakkumine;
 3) haridusasutuste keelealased koostöötegevused.

 (3) Projektide tegevuste sihtgrupid on:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuses võõrkeeleõpetajaks õppivad üliõpilased ja võõrkeeleõpetajad;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuses ebapiisava keeleoskusega eesti keelest erineva ema- või kodukeelega täiskasvanud ja koolikohustuseeast välja jõudnud noored;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuses lapsed ja noored kuni 26. eluaastani.

 (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevused lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuses on abikõlblikud järgmised tegevuse elluviimiseks vajalikud tegelikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirsummadele, toetuse määradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
 2) kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
 3) rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite vähemalt tasemele C1 sooritamise tasud eksamite puhul, mis on loetletud haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” § 27 lõigetes 11 ja 15;
 4) teavitamisega seotud kulud.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel ning toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel. Eelarves võib planeerida järgnevaid kulusid, sh personalikulud, kaudsed kulud, teavitamiskulud, tegevuste läbiviimisega seotud kulud.

 (3) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud, kaudse kuluna ja kindlasummaliste maksetena hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

 (5) Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.

§ 8.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. mai 2016. a kuni 31. detsember 2020. a.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti abikõlblikkuse periood ei tohi olla pikem kui 36 kuud ning punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusi sisaldavate projektide abikõlblikkuse periood ei tohi olla pikem kui 24 kuud.

§ 9.  Toetuse piirsumma ja osakaal

 (1) Taotletava toetuse piirsummad projekti kohta määrab rakendusasutus taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus arvestusega, et tegevuse 1 maksimaalne toetus projekti kohta on kuni 70 000 eurot ning tegevuste 2 ja 3 maksimaalne toetuse summa projekti kohta on kuni 10 000 eurot. Tegevustes 2 ja 3 antav maksimaalne toetuse summa taotlejale ei saa olla suurem kui 100 000 eurot.

 (2) Toetuse maksimaalne osakaal (edaspidi toetuse määr) on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest.

 (3) Avatud taotlusvooru eelarve sätestamisel rakendusüksus lähtub rakendusasutuse taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekust.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Nõuded taotlejale

 (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul võivad taotlejaks olla juriidilisest isikust võõrkeeleõpetajate aineühendused, õpetajate aineühenduste katusorganisatsioonid ja õpetajakoolituse esmaõpet ja täienduskoolitust pakkuvad ülikoolid.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul võivad taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksused.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul võivad taotlejaks olla haridusasutused. Tegevuses peab kaasama koostööpartnerina teisi haridusasutusi.

 (4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas, ning § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

 (5) Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse mõistes partnerite kaasamine ei ole lubatud.

§ 11.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas, vastama järgmistele nõuetele:
 1) projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste täitmisesse;
 2) taotluses tuleb näidata tegevused ja tegevuste maksumused.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustele esitatud projekti taotlus peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule järgmist:
 1) projekti tegevused ja nende eesmärgid;
 2) saavutatavad tulemused tegevuste kaupa;
 3) tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused;
 4) üksikasjalik eelarve projekti tegevuste lõikes koos seletuskirjaga. Juhul kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta, tuleb tõendada, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Kui kuluartikli summa jääb alla 5000 euro käibemaksuta, tuleb vastavad tõendid esitada rakendusüksuse nõudmisel.

 (3) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 2) koostööpartneri(te) kaasamise korral koostööpartneri(te) kinnituskiri projektis osalemise kohta.

 (4) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 12.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) kinnitama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
 3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
 4) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
 5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.  Taotlusvooru avamine

 (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse piirkonna või tegevuse osas, siis peab taotluse väljakuulutamise teade sisaldama vastavat teavet.

 (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

 (3) Rakendusüksus võib korraldada mitu taotlusvooru vastavalt rakendusasutuse ettepanekule.

§ 14.  Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

 (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

 (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt struktuuritoetuse registri vahendusel.

 (3) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.

 (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

 (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates.

 (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.

§ 16.  Taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest läbi rakendusüksus, kes:
 1) kontrollib taotleja ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu, vajadusel kaasates nendeks tegevusteks eksperte;
 2) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib sellest viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

 (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.

 (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotleja/või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

 (5) Taotlejavõi taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.  Hindamiskomisjoni moodustamine

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjonid.

 (2) Hindamiskomisjonid moodustatakse iga § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse kohta eraldi.

 (3) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.

 (4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 18.  Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

 (1) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval, kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 2.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud projekte järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud maksimaalsest koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisele – 20% maksimaalsest koondhindest;
 2) projekti põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest;
 3) projekti kuluefektiivsus – 25% maksimaalsest koondhindest;
 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 20% maksimaalsest koondhindest;
 5) projekti mõju läbivatele teemadele (võrdsete võimaluste tagamine, infoühiskond ja regionaalareng) – 5%.

 (3) Projekte hinnatakse hindepunktidega skaalal 1 kuni 100 käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumite lõikes.

 (4) Iga käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon konsensusliku hindamislehe, kuhu märgitakse kriteeriumide lõikes taotlusele antud hindepunktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.

 (5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kriteeriumi hinne on väiksem kui 51 punkti, siis taotluse hindamine lõpeb ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel toimunud hindamise tulemusena moodustatakse pingerida eraldi iga käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse osas taotlustest, mis on saanud koondhindeks vähemalt 60% koondhinde maksimumist. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku käesoleva määruse § 6 lõike 2 punkti 1 tegevuste pingereas enim punkte saanud taotluse rahuldamiseks ja käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktide 2 ja 3 tegevuste pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha ettepanekuid taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 21.

 (7) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem, kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida on käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel hinnatud kõrgemate hindepunktidega. Juhul kui nimetatud hindepunktid on võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Kui mõlemad eelpool nimetatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

§ 19.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

 (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt käesoleva määruse § 18 lõike 6 alusel esitatud ettepanekutele.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
 2) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused.

 (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 6 lõikes 4, § 16 lõikes 6, § 18 lõikes 5, taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 1.

 (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 10 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

 (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 21.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2;
 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse käesoleva määruse § 20 lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

 (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamisel tekib toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse maksete osas, pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt nõusolekut muudatuste tegemiseks projektis, kui muutub projekti eelarve vähem kui 10% kavandatud tegevuste lõikes.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt rakendusüksuse poolt väljatöötatud vormil. Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, esitab ta maksetaotluse mitte harvemini kui kord kvartalis.

 (3) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, ülejäänud lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1. Käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 3.

 (4) Ettemaksed on lubatud ainult juhul, kui toetust antakse projektile, mis viib ellu ainult määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevust. Rakendusüksus kontrollib ettemakse kasutamise aruannet 90 kalendripäeva jooksul alates selle saabumisest rakendusüksusesse.

 (5) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise, projekti kulude abikõlblikkuse ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõpparuande kinnitamiseni makstakse toetusest välja kuni 95% projektile taotluse rahuldamise otsusega eraldatud toetuse summast.

 (6) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus välja ainult eelnevalt määratud tulemuste täielikul saavutamisel. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuandeid ja lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Juhul kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuse ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse ning toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

 (3) Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.

 (4) Projekti vahearuandes ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
 2) projekti aruandlusperiood;
 3) andmed projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste saavutamine jmt);
 4) andmed projektile tehtud maksete ja tagasinõuete kohta, võrdlus rahastamiskavaga;
 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev;
 7) muud aruandes nõutud andmed.

9. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning kindlasummaliste maksete puhul tõendab kindlasummalise makse määramise aluseid ja säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani.

 (2) Toetuse saaja kogub vastavalt 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ja esitab need rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtajaks.

 (3) Tegevuses 2 peab toetuse saaja teavitama tegevusest sihtgrupile arusaadavas keeles.

§ 26.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.  Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) korraldama taotlusvoorude läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, andma toetuse taotlejale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimuses ning tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
 2) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse juhul, kui toetuse saajal ei ole võimalik andmeid läbi registri esitada;
 3) seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
 4) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud aruande rakendusasutusele teadmiseks;
 5) koostama toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 6) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
 7) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;
 8) koostama tingimused või juhendi kindlasummalise makse eelarve esitamiseks;
 9) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Jürgen Ligi
Minister

Mart Laidmets
Üld- ja kutsehariduse asekantsler kantsleri ülesannetes