Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2011. a määruse nr 96 “Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 05.09.2012, 3

Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2011. a määruse nr 96 “Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmine

Vastu võetud 30.08.2012 nr 69

Määrus kehtestatakse välisõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2011. a määruses nr 96 “Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Määrus ei laiene käitistele või nende osadele, kus toimub uute toodete ja protsesside uurimis- ja arendustöö või testimine või mis kasutavad ainult biomassi. Ainult biomassi kasutavateks tehnilisteks üksusteks loetakse ka selliseid üksusi, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult käivitamise või seiskamise ajal.“;

2) paragrahvi 2 lõike 2 sissejuhatav osa sõnastatakse järgmiselt:

„Metallide tootmise ja töötlemisega seotud tegevusalad, kus heitkoguse loa omamine on kohustuslik:“;

3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–6 järgmises sõnastuses:

„3) raudmetallide, sealhulgas ferrosulamite tootmiseks või töötlemiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine. Töötlemine hõlmab muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja dekapeerimist;

4) alumiiniumi esmane tootmine;

5) alumiiniumi teiseseks tootmiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine;

6) värviliste metallide tootmiseks või töötlemiseks, sealhulgas sulamite tootmiseks, puhastamiseks ja valamiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine, võttes arvesse kõnealuse tootmisprotsessi kõiki võimsusi, kaasa arvatud kütused redutseerijatena.“;

4) paragrahvi 2 lõike 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;

2) lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;“;

5) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) põletamise teel keraamikatooteid, katusekive, telliseid, tulekindlaid telliseid, peenkeraamikat või portselani valmistavate käitiste käitamine, kui tootmisvõimsus on üle 75 tonni ööpäevas;“;

6) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu, sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas;

6) kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine.“;

7) paragrahvi 2 lõike 4 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist;

2) paberi või papi tootmine võimsusega üle 20 tonni ööpäevas;“;

8) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktidega 3–10 järgmises sõnastuses:

„3) tahma tootmiseks, mis hõlmab orgaaniliste ainete, näiteks õlide, tõrvade, krakkimis- ja destilleerimisjääkide koksistamist, üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine;

4) lämmastikhappe tootmine;

5) adipiinhappe tootmine;

6) glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine;

7) ammoniaagi tootmine;

8) pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni päevas;

9) vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine reformingu või osalise oksüdeerimise teel tootmisvõimsusega üle 25 tonni päevas;

10) naatriumkarbonaadi (Na2CO3) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO3) tootmine.“;

9) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

§ 21. Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamine

(1) Paikse saasteallika käitaja heitkoguse loa omamise kohustuse hindamiseks arvutatakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus, liites kõigi nimetatud käitise osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused, kus põletatakse kütuseid. Nimetatud arvutuse juures ei võeta arvesse tehnilisi üksusi nimisoojusvõimsusega alla 3 MW ja ainult biomassi kasutavaid tehnilisi üksusi.

(2) Kui tehnilist üksust kasutatakse tegevusalal, mille läviväärtus ei ole väljendatud summaarse nimisoojusvõimsusena, hinnatakse paikse saasteallika käitaja heitkoguse loa omamise kohustust selle tegevuse võimsuse läviväärtuse põhjal.

(3) Kui käitis ületab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud tegevuse võimsuse läviväärtust, võetakse heitkoguse loas arvesse kõik tehnilised üksused, kus põletatakse kütuseid, välja arvatud üksused, mis on ette nähtud ohtlike või olmejäätmete põletamiseks.”.

§ 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2013. a.

Andrus Ansip
Peaminister

Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär