Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 10.02.2025 nr 5
RT I, 12.02.2025, 7
jõustumine 15.02.2025

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka toetuse andja) programmide elluviimiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus) toetamise tingimused ja kord, mis reguleerib tegevustoetuse andmise tingimusi, aruandlust ning partnerluse lõppemise aluseid.

  (2) Programmid, mille elluviimise raames vabaühendusi toetatakse:
  1) haridus- ja noorteprogramm,
  2) keeleprogramm.

  (3) Partnerlusperioodiks on aastad 2025–2027, millal vabaühendus tegutseb toetuse andja partnerina ning mille jooksul toetatakse vabaühendusega kokkulepitud tegevusi 4. peatükis kirjeldatud tegevussuundades.

  (4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2.   Toetuse andmiseks planeeritud vahendite kindlaksmääramine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister määrab toetuste andmiseks igaks eelarveaastaks ettenähtud eelarvevahendid ning nende jaotuse haridus- ja noorteprogrammi ning keeleprogrammi eesmärkide alusel.

  (2) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui toetuse andja eelarves puuduvad taotletavaks tegevuseks ettenähtud eelarvevahendid või toetuse andmist vastavaks tegevuseks ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ette nähtud.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk, põhimõtted ja periood

  (1) Toetuse andmise eesmärk on partnerlusperioodil hoida või kasvatada vabaühenduse võimekust haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsemiseks, toetada käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud tegevussuundade elluviimist ning vabaühenduste põhikirjaliste tegevuste, mis panustavad toetuse andja seatud eesmärkide saavutamisse, elluviimist.

  (2) Partneri leidmiseks käesoleva määruse 4. peatükis nimetatud tegevussuundade elluviimisel ning toetuse andmiseks korraldatakse avatud taotlusvoor (edaspidi taotlusvoor).

  (3) Põhjendatud juhtudel võib toetuse andja edastada suunatud pakkumiskutse vabaühendusele ka taotlusvooru korraldamata, juhindudes avaliku huviga seotud kaalutlustest. Suunatud pakkumiskutse eelduseks on varasem analüüs, mille tulemusel on välja selgitatud, et programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija või programmi tegevuse eesmärgi tegevuse elluviimiseks kaasatakse kõik võimalikud elluviijad.

  (4) Vabaühendus määratakse toetuse andja partneriks kuni kolmeks aastaks.

  (5) Täpse toetussumma ning toetatavad tegevused kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal eelarveaastal käskkirjaga.

  (6) Toetuse kasutamise periood on 1. jaanuar – 31. detsember.

2. peatükk Tingimused taotlejale ja nõuded taotlusele 

§ 4.   Tingimused taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla vabaühendus, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on edendada avalikke ja ühiskondlikke huvisid. Taotlejaks ei ole füüsiline isik, erakond ega äriühing.
[RT I, 05.09.2025, 10 - jõust. 08.09.2025]

  (2) Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja vastama noorsootöö seaduse § 3 punktis 3 toodud noorsootööühingu kirjeldusele.

  (3) Paragrahvi 17 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on taotlejaks rektorite nõukogud ja üliõpilaskondade liidud.

  (4) Paragrahvi 18 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on taotlejaks katusorganisatsioon:
  1) mis ühendab täiskasvanute koolitajaid või täienduskoolitusasutusi ja tegutseb laialdaselt täiskasvanuhariduse valdkonnas kogu Eestis;
  2) millel on vähemalt viie aasta pikkune järjepidev tegevuskogemus ning;
  3) millel on tugev liikmeskond ja võimekus pakkuda ulatuslikku tuge, juhendamist ja koostöövõimalusi koolitajatele ning täienduskoolitusasutustele.

  (4¹) Paragrahvi 18¹ lõike 2 punktis 9 nimetatud tegevuste puhul on taotlejaks omavalitsusliidud, vähemalt 10 000 õpilasega kohaliku omavalitsuse üksused ja üleriigilise olümpiaadi korraldajad.
[RT I, 05.09.2025, 10 - jõust. 08.09.2025]

  (5) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja majandusaasta aruanne on esitatud tähtajaks avalikku registrisse või on selle mitteesitamine mõjuvalt põhjendatud;
  2) tal ei ole riiklikku maksuvõlga summas, mis ilma intressita on 100 eurot või sellest suurem, või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud;
  3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või tasunud toetuse tagasimaksmise ajatamise käigus tekkinud tagasimaksed ettenähtud summas;
  4) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja talle ei ole pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  5) taotleja on nõuetekohaselt täitnud ministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu või otsuse tingimusi.

§ 5.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses esitatakse:
  1) visioon kolmeks aastaks tegevussuuna elluviimisel;
  2) kirjeldus, kuidas hinnatakse visioonis seatud eesmärkide saavutamist ja saavutamise hindamist;
  3) esimese eelarveaasta tegevuskava, kus on ära toodud tegevuste omavaheline seotus ja nende mõju tegevussuuna raames etteantud eesmärkide saavutamiseks;
  4) eelarve, mis vastab eelarveaasta tegevuskavale ja mille kulud on kavandatud tegevusi arvestades põhjendatud ning mõistliku suurusega;
  5) ülevaade taotleja senisest panusest valdkonna strateegilisel arendamisel ning taotleja võimekusest tegevuste elluviimisel.

  (2) Toetuse andjal on õigus taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond) küsida täpsustavaid andmeid taotleja ja taotluse kohta, mis ei sea taotlejale täiendavaid nõudmisi.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse eraldamine 

§ 6.   Taotlusvooru avamine

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

  (2) Taotlusvoorude avamisest ning taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel.

  (3) Toetuse andja võib korraldada täiendava taotlusvooru vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitatud perioodi prioriteetidele, kui haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkonnas ei ole kirjeldatud vajalikku tegevussuunda, tegevussuunas ei ole kirjeldatud vajalikku tegevust või toetuse saanud vabaühendus ei ole võimeline kokkulepitud tegevusi ellu viima. Toetuse andja teavitab täiendava taotlusvooru avamisest oma veebilehel.

§ 7.   Taotluse esitamine

  (1) Taotleja esitab taotluse taotluskeskkonna kaudu vastavalt taotlusvooru tähtajale. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

  (2) Taotlejad võivad toetuse saamiseks esitada ühise taotluse. Sellisel juhul on taotluse ja aruande esitamise ning toetuse andjaga suhtlemise eest vastutav see taotleja, kes esitas taotluse. Ühise taotluse korral peavad kõik taotlejad vastama §-s 4 sätestatud tingimustele.

  (3) Taotleja võib esitada taotluse toetuse saamiseks mitmes erinevas tegevussuunas.

§ 8.   Taotluste menetlemine

  (1) Taotlusi menetleb valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), mis töötab kinnitatud töökorra alusel.

  (2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

  (3) Komisjon kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele, taotluse vastavust §-s 5 sätestatule ning §-s 9 sätestatud hindamiskriteeriumitele. Kui taotlus ei vasta käesoleva määruse §-le 4, jäetakse taotlus läbi vaatamata, teavitades sellest taotlejat taotluskeskkonna kaudu.

  (4) Komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui komisjoni hinnangul ei ole taotlus piisavalt selge või selles esinevad puudused.

  (5) Taotleja peab esitama täiendavad selgitused, taotlust täiendama või muutma komisjoni määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul täiendavaid selgitusi ei anna, taotlust ei täienda või muuda, jäetakse taotlus läbi vaatamata, teavitades sellest taotlejat taotluskeskkonna kaudu.

§ 9.   Hindamiskriteeriumid

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejat ja taotlust hinnatakse käesoleva määruse lisas kirjeldatud kriteeriumite ja hindamisskaala alusel.

  (2) Hindamispunktide alusel moodustatakse tegevussuundade kaupa taotluste paremusjärjestus, alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.

§ 10.   Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine

  (1) Toetuse andja teeb komisjoni protokollilise ettepaneku alusel 15 tööpäeva jooksul ühe alljärgnevatest otsusest:
  1) eraldada toetus, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele;
  2) mitte eraldada toetust, kui taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt, võttes arvesse komisjoni hinnangut, taotluste paremusjärjestust ning eelarvelisi võimalusi. Toetuse suurus ümardatakse euro täpsusega.

  (3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata:
  1) kui taotlus saab hindamisel punktide arvu, mis paremusjärjestuses on kohal, kus toetuse andja eelarvelised võimalused on ammendunud;
  2) kui taotlus saab hindamisel ühes kriteeriumis alla 5 punkti ja/või kogu taotlus kokku vähem kui 50 punkti.

  (4) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

  (5) Toetus eraldatakse ministri käskkirjaga. Käskkirjas määratakse toetuse saaja, toetuse summa, toetatava tegevuse nimetus, toetuse väljamakse tegemise ja aruandluse esitamise tähtaeg.

4. peatükk Tegevussuunad programmide elluviimiseks 

1. jagu Kiusamise ennetamine ja vähendamine ning vaimse tervise tulemuslik toetamine haridusasutustes 

§ 11.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada üle-eestiliselt haridusasutusi, et püsiks turvaline ja toetav õpikeskkond, kus kiusamine pole aktsepteeritud ning õpilaste vaimne ja füüsiline heaolu on tagatud.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt viite järgnevatest tegevustest, millest üks on käesoleva lõike punktis 6 nimetatud tegevus:
  1) viima ellu tegevusi ja/või programme, mille fookuses on sotsiaalemotsionaalsete oskuste arendamine ja vaimse tervise toetamine;
  2) viima ellu kiusamise ennetamise ja vähendamise tegevusi alus-, üld-, ja/või kutseharidusasutustes;
  3) toetama programmi ja/või tegevust ellu viivate koolitajate professionaalset arengut;
  4) nõustama haridusasutusi tegevuste ja/või programmide elluviimisel, sh tagama toetavad materjalid ning koolitused;
  5) pöörama eraldi tähelepanu kaitstud tunnusega, sh LGBT+ õpilastele ja noortele turvalise koolikeskkonna tagamisele;
  6) mõõtma ja analüüsima tegevuste ja/või programmide elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

§ 12.   Toetuse saaja kohustus

  Tegevussuuna eesmärgi saavutamiseks peab toetuse saaja osalema 2017. aastal haridus- ja teadusministri kinnitatud „Kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni” uuendamise ja tegevuskava koostamise töörühmas, mille eesmärgiks on tagada turvaline koolitee igale õpilasele.

2. jagu Koolijuhtide värbamise ja atesteerimissüsteemi väljaarendamine ning rakendamine 

§ 13.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Tegevussuuna eesmärgiks on töötada välja ning viia ellu koolijuhtide värbamis- ja atesteerimissüsteem, et toetada koolijuhtide professionaalset arengut ja järelkasvu ning soodustada haridusuuenduste levikut ja nende rakendumist.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:
  1) osalema koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, ülikoolide, haridusasutuste pidajate ja teiste partneritega atesteerimissüsteemi väljatöötamisel ning rakendamise ettevalmistamisel;
  2) arendama välja haldusvõimekuse, et koordineerida osalemist ekspertidena koolijuhtide värbamis- ja atesteerimiskomisjonides ning tagada värbamis- ja atesteerimisprotsessi kvaliteet;
  3) tagama piisava arvu värbamis- ja atesteerimiskomisjonide tööks vajaliku ettevalmistuse saanud koolijuhte ühendava organisatsiooni liikmeid;
  4) nõustama koolipidajaid koolijuhtide professionaalse arengu toetamisel ja koolijuhi töö tulemuslikkuse hindamisel vastavalt vajadusele;
  5) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

3. jagu Õpetajakutsete andmise korralduse kaasajastamine 

§ 14.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Tegevussuuna eesmärgiks on kujundada kaasaegne ja tõhus kutse andmise süsteem, et toetada motiveeritud ja pädevate õpetajate järelkasvu. Kutsesüsteem peab olema kooskõlas uuendatud kutsestandardite ja õpetaja karjäärimudeliga.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:
  1) kujundama tõhusa ja paindliku kutse andmise süsteemi, mis on kooskõlas uuendatud kutsestandardite ja õpetaja karjäärimudeliga;
  2) kaasajastama kutse andmise süsteemis õpetajatele seatud ootusi ning looma süsteemi, mis soodustab senisest enam isikuid õpetaja kutset taotlema;
  3) pakkuma kutse taotlejatele tuge ja vajalikku informatsiooni kogu kutse taotlemise protsessi vältel;
  4) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

4. jagu Noorsootöö kvaliteedi edendamine noorsootööühingutes 

§ 15.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Tegevussuuna eesmärgiks on panustada kvaliteetse noorsootöö teenuse üle-eestilisse kättesaadavusse ning luua kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt kolme järgnevatest tegevustest, millest üks on käesoleva lõike punktis 4 nimetatud tegevus:
  1) panustama noortevaldkonnas (s.o noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus) tegutsevate professionaalide väärtustamisesse ning ametite atraktiivsuse kasvatamisse, sh ühiskondliku kuvandi parandamisesse ja ühtlustamisesse koostöös teiste valdkondlike katusorganisatsioonidega;
  2) toetama noorsootöötajate professionaalse kogukonna arengut, sh läbi kutsesüsteemi arendamise ja kutse andmise voorude korraldamise;
  3) toetama noorsootöö teenuste kvaliteedi edendamise protsesse;
  4) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

5. jagu Keelevaldkonna arendamine eestikeelsele õppele ülemineku ja mitmekeelsuse toetamiseks 

§ 16.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada haridusasutusi eestikeelsele õppele ülemineku elluviimisel ning edendada koostööd seotud huvipooltega, edendada (keele)õpetajate koostööd ja toetada nende professionaalset arengut, toetada eesti keele maine tugevdamist ja arendada mitmekeelsust.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima ühte või mitut järgnevatest tegevustest:
  1) toetama haridusasutusi ja huvirühmi eestikeelsele õppele ülemineku elluviimisel;
  2) edendama kogukondade koostööd, jagama häid praktikaid ja viima ellu võrgustikutegevusi eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks;
  3) tugevdama õpilaste seotust eesti keele ja kultuuriga, sh läbi keelepraktika pakkumise, edendades seega motivatsiooni eesti keelt õppida ja kasutada;
  4) kujundama keelekasutajate hoiakuid, et tugevdada eesti keele mainet ühiskonnas;
  5) arendama eesti keele kui emakeele õpetust;
  6) arendama mitmekeelsust ja (keele)õpetajate oskusi;
  7) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

6. jagu Infovahetuse tagamine ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel 

§ 17.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Tegevussuuna eesmärgiks on:
  1) tagada korrektne ja sujuv infovahetus ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide (edaspidi kõrgkool), riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel, et andmete esitamise metoodika oleks ühtlustatud ning andmed üheselt tõlgendatavad;
  2) esitada ettepanekud kõrghariduse jätkusuutliku rahastamise pika plaani ja üliõpilaste toetussüsteemi arendamise kohta;
  3) esindada Eesti kõrgkoole rahvusvahelistes võrgustikes ning töörühmades.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima ühte või mitut järgnevatest tegevustest:
  1) tagama sujuva infovahetuse ning andmete ühtlustamise kõrgkoolide, riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel;
  2) esitama laiapindselt kujundatud ettepanekud kõrghariduse jätkusuutliku rahastamise pika plaani osas;
  3) esitama laiapindselt kujundatud ettepanekud üliõpilaste toetussüsteemi arendamise osas;
  4) esindama Eesti kõrgkoole rahvusvahelistes võrgustikes ning töörühmades;
  5) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

7. jagu Täiskasvanuharidust toetavate tegevuste elluviimine 

§ 18.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Tegevussuuna eesmärgiks on:
  1) üle-eestiliselt toetada täiskasvanute koolitajaid ja täienduskoolitusasutusi madala kvalifikatsiooni ja aegunud oskustega täiskasvanute õpetamise kvaliteedi tõstmisel;
  2) tagada täiskasvanute koolitajaid puudutavate uute nõuete rakendamine asjakohaste nõustamis- või koolitustegevuste kaudu;
  3) toetada tõenduspõhise lähenemise ja kvaliteedikultuuri rakendamist täiskasvanuhariduses.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt kolme või enamat järgnevatest tegevustest:
  1) korraldama üle-eestilisi töötubasid ja seminare koolitajatele, et tõsta nende pädevust madala kvalifikatsiooni ja aegunud oskustega täiskasvanute õpetamisel;
  2) välja selgitama täiskasvanute oskuste arendamise vajadused prioriteetsetes sihtrühmades ja piirkondades;
  3) toetama täienduskoolitusasutusi koolitajate nõuete täitmisel ja mikrokvalifikatsiooniõppe tutvustamisel vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse uuendatud regulatsioonile;
  4) toetama koolitajate võrgustike loomist ja arendamist, koolitaja kutse populariseerimist ja täiskasvanuhariduse info jagamist;
  5) korraldama koolitusi ning seminare tõenduspõhiste õpetamis- ja hindamismeetodite rakendamiseks;
  6) toetama täiskasvanuhariduse kvaliteedi edendamise protsesse ning pakkuma praktilisi juhiseid kvaliteedikultuuri rakendamiseks, mis toetab kvaliteedi parandamist, tagasiside kogumist ja õppijate vajadustega arvestamist;
  7) esindama Eestit rahvusvahelistes võrgustikes ja töörühmades ning vahendama rahvusvahelist valdkondlikku kogemust;
  8) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud tegevuste rakendamisel eelistatakse taotlusi, mis on esitatud katusorganisatsioonide koostöös.

8. jagu Õpilaste andeid toetavate tegevuste elluviimine 
[RT I, 05.09.2025, 10 - jõust. 08.09.2025]

§ 18¹.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Tegevussuuna eesmärgiks on:
  1) toetada õpilaste andeid, tekitades täiendavat õpimotivatsiooni uute teadmiste ja oskuste omandamiseks;
  2) motiveerida õpetajaid märkama õpilaste andeid ja toetama nende annete arengut.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt ühe alljärgnevatest tegevustest, tagades seejuures, et kõigil õpilastel oleksid võrdsed võimalused osalemiseks:
  1) korraldama üleriigilist kunstiolümpiaadi põhikooli ja gümnaasiumi tasemel;
  2) korraldama üleriigilist muusikaolümpiaadi põhikooli ja gümnaasiumi tasemel ning lähetama Eesti esindust rahvusvahelisele muusikaolümpiaadile vastavalt rahvusvahelise võistluse reglemendile;
  3) korraldama üleriigilist ajaloo-olümpiaadi põhikooli ja gümnaasiumi tasemel;
  4) korraldama üleriigilist ühiskonnaõpetuse olümpiaadi põhikooli ja gümnaasiumi tasemel;
  5) korraldama üleriigilist ajalooalaste uurimistööde konkurssi põhikooli ja gümnaasiumi tasemel;
  6) korraldama üleriigilist majandusolümpiaadi gümnaasiumi tasemel ning lähetama Eesti parima õpilasfirma esindust Euroopa õpilasfirmade võistlusele, vastavalt rahvusvahelise võistluse reglemendile;
  7) korraldama üleriigilist inimeseõpetuse olümpiaadi põhikooli tasemel;
  8) korraldama igal aastal mitme-etapilist väitluse meistrivõistlust ning lähetama Eesti esindust keskkoolide väitluse maailmameistrivõistlustele, vastavalt rahvusvahelise võistluse reglemendile;
  9) korraldama üleriigiliste olümpiaadide või muude andekust toetavate õpilasvõistluste piirkonnavoorusid oma tegutsemispiirkonnas vastavalt üleriigilise võistluse reglemendile.
[RT I, 05.09.2025, 10 - jõust. 08.09.2025]

5. peatükk Toetuse kasutamine, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine 

§ 19.   Toetuse kasutamine

  (1) Toetuse kasutamine peab olema põhjendatud ja vastama kokkulepitud tegevuskavale, tõendatav ning kooskõlas tegevussuuna eesmärkidega.

  (2) Toetatavad kulud on:
  1) toetuse kasutamise perioodil tehtavad tekkepõhised kulud, mis on otseselt seotud toetuse saaja põhikirjalise tegevusega ning
  2) kulud, mis vastavad tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja tegevustele ning
  3) põhjendatud, vajalikud ja tõhusad.

  (3) Toetuse saajal on õigus muuta toetuse andjaga kokkulepitud tegevuskava eelarvet 10% ulatuses, ilma toetuse andjat teavitamata. Tegevuste sisuline või suuremahuline eelarve muutmine tuleb eelnevalt kooskõlastada toetuse andjaga.

  (4) Partnerlusperioodi jooksul on toetuse andjal õigus anda toetuse saajale lisatoetust 4. peatükis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ilma uut taotlusvooru korraldamata, kui tegevuste maht suureneb või ilmnevad uued asjaolud, mida ei olnud võimalik taotluse esitamisel ette näha. Täiendava toetuse andmise põhjendatust hindab komisjon.
[RT I, 05.09.2025, 10 - jõust. 08.09.2025]

§ 20.   Toetuse kasutamisega seotud eelarveaasta tegevuskava esitamine

  (1) Toetuse andja ja toetuse saaja lepivad kokku enne partnerlusperioodi teise ja kolmanda aasta algust vastava eelarveaasta täpse tegevuskava koos eelarvega. Toetuse saaja esitab tegevuskava koos eelarvega taotluskeskkonnas hiljemalt jooksva aasta 30. novembriks.

  (2) Toetuse andja vaatab eelarveaasta tegevuskava ja eelarve läbi 30 tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 seatud tähtajast.

  (3) Juhul kui toetuse saajal tekib tegevuskava mittetäitmise tõttu kasutamata toetuse jääk, tasaarveldatakse see teise ja kolmanda aasta tegevuskavas. Partnerlusperioodi viimasel aastal peab toetuse saaja kasutamata toetuse jäägi toetuse andjale tagastama.

§ 21.   Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise iga eelarveaasta kohta vahearuande hiljemalt jooksva aasta 30. novembril ning partnerlusperioodi lõpus lõpparuande partnerlusperioodi viimase aasta 30. novembril taotluskeskkonna kaudu. Aruande vormi kehtestab toetuse andja.

  (2) Aruanded peavad hõlmama ülevaadet toetuse kasutamise perioodil tehtud tegevustest, mis vastavad kokkulepitud tegevuskavale ja eelarvele ning võtavad arvesse käesoleva määruse § 5 lõikes 1 taotlusele kehtestatud nõudeid.

  (3) Toetuse kasutamise aruandeid kontrollib komisjon 30 tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest.

  (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aruande menetlemise aeg.

  (5) Toetuse andjal on õigus küsida toetuse saajalt teavet toetuse kasutamise kohta ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta, küsida tõendeid tegevuste toimumise ning tulemuste kohta ja muud sellist.

  (6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on temale määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

  (7) Kinnitatud aastane vahearuanne on järgmise aasta eelarve vahendite andmise eelduseks.

§ 22.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) Toetuse andjal on õigus välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda juhul kui:
  1) toetuse saaja ei täida toetuse taotluses esitatud eesmärke;
  2) toetuse saaja eksib käesolevas määruses sätestatud tingimuste vastu;
  3) toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jääki;
  4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks.

  (2) Toetuse andjal on õigus partnerlusperiood ennetähtaegselt toetuse saajaga lõpetada juhul kui:
  1) toetuse saaja ei täida määruses sätestatud tingimusi;
  2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
  3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

  (3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui toetuse saaja tagastab toetuse jäägi pärast aruande kinnitamist vabatahtlikult, puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse.

  (4) Toetuse saajaga partnerlusperioodi ennetähtaegseks lõpetamiseks või toetuse vähendamiseks teeb komisjon ministrile põhjendatud ettepaneku. Partnerlusperioodi ennetähtaegne lõpetamine või toetuse vähendamine kinnitatakse ministri käskkirjaga.

  (5) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

  (6) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

  (7) Partnerlusperioodi ennetähtaegse lõpetamise korral ei ole vabaühendusel õigust saada toetust alates lõpetamisele järgnevast eelarveaastast. Toetuse vähendamist rakendatakse toetuse vähendamise otsusele järgnevast eelarveaastast.

  (8) Partnerlusperioodi ennetähtaegsest lõpetamisest või toetuse vähendamisest teavitatakse toetuse saajat esimesel võimalusel pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud käskkirja andmist.

§ 23.   Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

  (1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), või komisjoni määrust (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (3) Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga kolme eelneva aasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.

  (4) Juhul kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt kolme aasta pikkuseajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetusskeemist antava abiga ületada 750 000 eurot.

  (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (6) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud nõudeid.

  (7) Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

Lisa Hindamiskriteeriumid