Vastutav ministeerium: Kliimaministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid

Vastu võetud 03.11.2022 nr 49

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 2¹ lõike 2 ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse nõuded käesoleva määruse lisas 1 nimetatud puidujäätmetest kütusena kasutatava puiduhakke (edaspidi puiduhake) tootmisele ja kasutamisele viisil, mille tulemusena lakkavad puidujäätmed olemast jäätmed.

  (2) Puiduhaket võib tootena turule lasta ja põletada biomassina tööstusheite seaduse § 10 tähenduses ning tööstusheite seaduse 4. peatükki kohaldamata, kui puiduhake ja selle tootmine vastavad käesoleva määruse nõuetele.

  (3) Määrust ei kohaldata puiduhakkele, mis on valmistatud ohtlike jäätmete hulka kuuluvatest puidujäätmetest või tavajäätmete hulka kuuluvatest puidujäätmetest, mis sisaldavad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77) sätestatud piirväärtuste või muid keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) puidujäätmed on puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal;
  2) puiduhake on puidujäätmete hakkimisel või purustamisel saadud tahke puitmaterjal, mis on toodetud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud puidujäätmetest ja vastab käesoleva määruse nõuetele;
  3) puiduhakke valmistaja on isik, kelle eesmärk on puidujäätmetest kütusena kasutatava puiduhakke tootmine, järgides käesoleva määruse nõudeid;
  4) käitluskoht on jäätmekäitluskoht, mis on mõeldud puiduhakke tootmiseks;
  5) partii on ühtlaste omadustega ettevõttes korraga valmistatud kuni 1500tonnise massiga puiduhakke kogus või ühtlaste omadustega käitluskohta vastu võetud üldjuhul kuni 1500tonnise massiga puidujäätmete kogus;
  6) võõris on puiduhakkes sisalduv looduslikule puidule mitteomane materjal, nagu liiv, metall, plast jms;
  7) keemiline ebapuhtus on kemikaal või muu soovimatu aine, mida looduslikus puidus tavaliselt ei esine või ei esine üle lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste;
  8) pädev mõõtja on isik, kes teeb mõõtmisi käesoleva määruse nõuete kohaselt, kasutades asjakohaseid mõõtemetoodikaid.

§ 3.  Puidujäätmete kategooriad

  Puidujäätmed jagatakse puidu omaduste järgi järgmistesse kategooriatesse:
  1) A-kategooria puidujäätmed – looduslikus olekus puit, mida ei ole värvitud, lakitud, kaetud ega kemikaalidega töödeldud;
  2) B-kategooria puidujäätmed – värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puit, mis ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.

§ 4.  Puidujäätmete A- või B-kategooria puidujäätmete hulka kuulumise tõendamine

  (1) Selleks, et tõendada puidujäätmete kuulumist A- või B-kategooria puidujäätmete hulka, tuleb vajaduse korral võtta puidujäätmetest proov.

  (2) Kui enne puidujäätmete vastuvõtmist nende kohta esitatud info on piisav, et veenduda, et puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste ega klassifitseeru muude omaduste tõttu ohtlikeks jäätmeteks, ei ole vaja puidujäätmetest proovi võtta.

  (3) Piisavaks infoks loetakse teavet puidujäätmete päritolu, omaduste ja töötlemise, sealhulgas kasutatud kemikaalide kohta, ning töötleja kvaliteedisüsteemi või tootmismeetodi kohta.

  (4) Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmete igast partiist tuleb enne nende puiduhakke tootmisse suunamist võtta proov, et tõendada, et puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.

§ 5.  Puidujäätmete vastuvõtmine käitluskohas

  (1) Käitluskohas võetakse puiduhakke tootmiseks vastu vaid käesoleva määruse lisas 1 nimetatud puidujäätmeid.

  (2) Puidujäätmete kogumisel ja veol tuleb vältida nende segunemist muude jäätmetega.

  (3) Tekkekohas liigiti kogutud puidujäätmeid peab järelsortima, kui puiduhakke tootmisesse suunatavad puidujäätmed sisaldavad ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1.

  (4) Vältima peab käitluskohta vastu võetud puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei klassifitseeru A- või B-kategooria puidujäätmeteks.

  (5) Vältima peab A- ja B-kategooriasse kuuluvate puidujäätmete omavahelist segunemist, välja arvatud juhul, kui eesmärk on toota puiduhaket A- ja B-kategooria puidujäätmete segust.

  (6) Puiduhakke valmistaja kontrollib iga saadetist visuaalselt. Kui saadetis sisaldab ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1, võib ta keelduda saadetise vastuvõtmisest käitluskohta.

  (7) Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid tuleb hoida muudest puidujäätmetest eraldi, kuni proovide tulemusel on tõendatud, et tegemist on B-kategooria puidujäätmete hulka kuuluvate jäätmetega.

§ 6.  Puidujäätmete käitluskoha nõuded

  (1) Puidujäätmete käitluskoht peab olema kõva kattega ning ümbritsetud piirdega, mis välistab kõrvaliste isikute ligipääsu käitluskohale.

  (2) Käitluskoht peab vastama tuleohutuse seaduses sätestatud nõuetele.

§ 7.  Puiduhakke tootmise eeldused

  (1) Puiduhaket toodetakse vaid siis, kui selle järele on nõudlus. Puiduhakke peab ära kasutama kolme aasta jooksul alates selle tootmisest.

  (2) Puiduhakke tootmiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse protsessi, mille käigus toimub puidujäätmete mehaaniline töötlus, vajaduse korral võõriste eraldamine ja puiduhakke kvaliteedikontroll.

  (3) Puidujäätmeid ei tohi omavahel segada eesmärgiga liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks või muuta käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtustele mittevastavad puidujäätmed piirväärtustele vastavaks sel teel, et neid lahjendatakse muude puidujäätmete või materjalidega ning vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise või käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.

§ 8.  Puiduhakke ohutus- ja kvaliteedinõuded

  Puiduhake peab vastama järgmistele nõuetele (edaspidi kvaliteedinõuded):
  1) puiduhakke keemiliste ebapuhtuste sisaldus ei tohi ületada käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtusi;
  2) puiduhakkes on lubatud maksimaalselt 2% võõriseid.

§ 9.  Puiduhakke valmistaja enesekontrollisüsteemi nõuded

  (1) Puiduhakke valmistaja peab kohaldama enesekontrollisüsteemi, et tagada puiduhakke tootmise vastavus käesoleva määruse nõuetele.

  (2) Enesekontrollisüsteem võib olla puiduhakke valmistaja üldise kvaliteedijuhtimise osa, kui see on vastavuses kvaliteedijuhtimis- või keskkonnajuhtimissüsteemide standarditega.

  (3) Enesekontrollisüsteemi rakendamiseks koostab puiduhakke valmistaja enesekontrolliplaani, milles kirjeldatakse puiduhakke valmistaja tegevust ja tehnoloogilise protsessi kontrollimise abinõusid. Enesekontrolliplaan sisaldab:
  1) meetmeid käesoleva määruse §-s 6 sätestatud käitluskoha nõuete täitmiseks;
  2) puiduhakke tootmiseks sobivate puidujäätmete kontrollimise kirjeldust;
  3) puiduhakke tootmise tehnoloogilist skeemi ja kirjeldust;
  4) puidujäätmetest ja puiduhakkest proovivõtmise korda, sealhulgas andmeid pädeva mõõtja või mõõtjate kohta, kasutatavate mõõtemetoodikate kirjeldusi ning proovivõtukava;
  5) keskkonnahäiringute, nagu tolm, müra, jäätmete tuulekanne, vältimise ja vähendamise meetmete kirjeldust;
  6) kvaliteedinõuetele vastava puiduhakke ladustamise kirjeldust;
  7) kvaliteedinõuetele mittevastava puiduhakke käitlemise korda;
  8) kvaliteediprobleemide lahendamise meetmeid;
  9) puiduhakke lõppkasutaja esitatud kaebuste lahendamise korda;
  10) isikute elu ja tervist ähvardavast ohust või olulisest keskkonnahäiringust teavitamise korda;
  11) tegevuskava juhuks, kui puiduhake või puidujäätmed süttivad.

  (4) Enesekontrolliplaan vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt ning sellele kirjutavad alla puiduhakke valmistaja seaduslik esindaja või tema volitatud isik ning enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise eest vastutavad isikud.

  (5) Puiduhakke valmistaja esitab keskkonnakaitseloa andjale loa taotlemisel käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid.

  (6) Enesekontrollisüsteemi eest vastutav isik dokumenteerib enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise andmed. Enesekontrollisüsteemi rakendamise käigus koostatud protokolle, puiduhakke kvaliteedidokumente, proovivõtuprotokolle ja puiduhakke saatelehti säilitatakse vähemalt viis aastat.

  (7) Keskkonnahäiringute vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks rakendab puiduhakke valmistaja enesekontrolliplaanis kirjeldatud meetmeid. Puiduhakke valmistaja kontrollib enesekontrolliplaani nõuetele vastavust ja meetmete sobivust vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral teeb selles muudatusi.

§ 10.  Puiduhakke kvaliteedinõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

  (1) Puiduhakke kvaliteedi hindamiseks võtab pädev mõõtja igast partiist, mille valmistamisel on kasutatud B-kategooria puidujäätmeid, enesekontrolliplaanis kirjeldatud proovivõtukava kohaselt proovi, millest määratakse analüüsi teel kvaliteedinõuetele vastavuse hindamise aluseks olevad kvaliteedinäitajad.

  (2) Puiduhakke valmistaja koostab kvaliteedinäitajate analüüsi tulemuste põhjal igale puiduhakke partiile kvaliteedidokumendi, millele märgitakse:
  1) puiduhakke valmistaja nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;
  2) partii number;
  3) partii suurus tonnides;
  4) kvaliteedinõuetele vastavust tõendavad näitajad;
  5) partii tootmise kuupäev;
  6) puiduhakke valmistaja seadusliku esindaja või tema volitatud isiku allkiri;
  7) dokumendi koostamise kuupäev.

§ 11.  Proovi võtmine ja säilitamine

  (1) Puidujäätmete ja puiduhakke koostise määramisel tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse saavutamiseks ja tõendamiseks lähtuda käesolevas määruses kehtestatud nõuetest või mõõteseadusest.

  (2) Kontrollproovi säilitatakse vähemalt kaks kuud ja proovide analüüsitulemusi viis aastat.

  (3) Puiduhakke valmistaja peab tagama, et puiduhaket, mis ei vasta käesoleva määruse §-s 8 nimetatud kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena turule. Sellisele puiduhakkele rakendatakse jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest tulenevaid jäätmekäitluse nõudeid.

§ 12.  Proovivõtuprotokoll

  (1) Pädev mõõtja koostab kohe pärast proovi võtmist proovivõtuprotokolli.

  (2) Proovivõtuprotokoll peab sisaldama vähemalt järgmist:
  1) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
  2) ilmastikutingimused (temperatuur, pilvisus, sademed jms);
  3) partii number;
  4) proovivõtu kirjeldus (proovivõtumeetod ja -vahendid jms);
  5) pädeva mõõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
  6) proovi katselaborisse andmise kuupäev ja kellaaeg;
  7) proovi vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri.

§ 13.  Puiduhakke saateleht

  (1) Iga puiduhakke partii saadetise kohta väljastab puiduhakke valmistaja saatelehe, millele on märgitud:
  1) saatelehe number ja väljastamise kuupäev;
  2) puiduhakke lõppkasutaja nimi ja kontaktandmed;
  3) saadetise üleandmise koha aadress;
  4) aadress, kust saadetis lähetatakse;
  5) saadetise veo korraldamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  6) saadetise suurus tonnides;
  7) käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud kvaliteedidokumendi number ja andmise kuupäev;
  8) saatelehe koostaja nimi, ametikoht ja allkiri.

  (2) Saateleht koostatakse kahes eksemplaris. Üks eksemplar antakse kaasa puiduhakke saadetisega ning teine eksemplar jääb puiduhakke valmistajale.

  (3) Saateleht peab puiduhakke saadetisega olema kaasas kuni puiduhakke kütusena kasutamiseks üleandmiseni.

  (4) Saateleht võib olla koostatud digitaaldokumendina ning digitaalselt allkirjastatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt.

§ 14.  Puiduhakke kasutamine kütusena

  (1) A-kategooria puidujäätmetest toodetud puiduhaket võib kasutada kütusena energia tootmiseks kõigis biomassi käitlevates põletusseadmetes.

  (2) B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust toodetud puiduhaket, mille keemiliste ebapuhtuste sisaldused ei ületa käesoleva määruse lisas 2 sätestatud piirväärtusi, võib kasutada kütusena energia tootmiseks käitistes, mis omavad paikse heiteallika käitaja registreeringut, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba.
26.10.2023 15:53
Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

  (3) B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust toodetud puiduhaket, mille keemiliste ebapuhtuste sisaldused ei ületa käesoleva määruse lisas 3 sätestatud piirväärtusi, võib kasutada kütusena energia tootmiseks üksnes suurtes põletusseadmetes, mis omavad keskkonnakompleksluba ja mille põletusseadme installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, ning keskmise võimsusega põletusseadmetes, mis omavad paikse heiteallika käitaja õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba ja millele rakendatakse heite piirväärtusi.
26.10.2023 15:53
Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

Lisa 1 Puidujäätmete loend

Lisa 2 Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused

Lisa 3 Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused puiduhakke põletamisel suurtes põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, ja keskmise võimsusega põletusseadmetes, millele rakendatakse heite piirväärtusi