Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste tõttu

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2019
Avaldamismärge:RT I, 05.12.2018, 1

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste tõttu

Vastu võetud 29.11.2018 nr 109

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 5 lõike 4, § 6 lõike 6, § 7 lõike 3, § 8 lõike 3, § 131 lõike 9 ja § 24 lõike 10 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruses nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kohalikku asutust”;

3) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tööandja tagab, et kõik asbestitöid tegevad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.”.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööandja tagab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, et töötajad, kelle tervist võib mõjutada 2.–4. ohurühma bioloogiline ohutegur, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 12 lõigetes 2 ja 3 ning § 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „Tööinspektsiooni kohalik asutus” sõnaga „Tööinspektsioon” vastavas käändes.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 8 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „kohalikku asutust”;

3) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööandja tagab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, et töötajad, kelle tervist võivad mõjutada kantserogeenid või mutageenid, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.”.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruses nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 1 lõike 2 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) sülearvuti, tahvelarvuti ja muu samalaadse nutiseadmega lühiajalisele töötamisele;

4) väikese andme- või vaateekraaniga seadmega töötamisele.”;

3) paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruse nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruses nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tööandja korraldab töötaja juhendamise ja väljaõppe töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 3 lõiked 14 ja 15 sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Tööandja korraldab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.

(15) Tööandja korraldab töötajale tervisekontrolli enne tema tööle asumist ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt korra kolme aasta jooksul.”;

4) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohualad, signaliseerimis-, häire-, pääste-, esmaabi- ja tulekustutusvahendid, esmaabiruum ning evakuatsiooniteed ja -pääsud tuleb märgistada ohutusmärkidega vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel sätestatud nõuetele.”.

§ 6. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 2 lõikest 5 jäetakse välja sõna „kohalikule”;

3) paragrahvi 11 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja tagab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, et töötajad, kelle tervist võib mõjutada ohtlik kemikaal või ohtlikku kemikaali sisaldav materjal, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.”;

4) paragrahvi 11 lõiked 6–8 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal ohtliku kemikaaliga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb tööandjal töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad abinõud üle vaadata. Vajaduse korral täiendab tööandja riskianalüüsi, võtab kasutusele lisaabinõud, sealhulgas paigutab töötaja võimaluse ja töötaja nõusoleku korral teisele tööle või töökohale, kus ei ole ohtliku kemikaaliga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse jätkumise riski, võttes arvesse töötervishoiuarsti soovitusi.”.

§ 7. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruses nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5, § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis on kehtestatud «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 1 alusel sotsiaalministri määrusega”.

§ 8. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „EVS-EN 12464-1:2003” tekstiosaga „EVS-EN 12464-1”.

§ 9. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” muutmine

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 punktis 4 asendatakse tekstiosa „«Ehitusseaduse» tähenduses isik, kes vastutab ehitustööde tegemise eest” tekstiosaga „ehitusseadustiku § 21 lõike 1 tähenduses isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames”;

2) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raskuste käsitsi teisaldamisel tuleb arvestada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.”.

§ 10. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. a määruse nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. a määruses nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 6 lõike 6 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööandja tagab, et lõikes 2 nimetatud elektromagnetväljadega kokku puutuda võivad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.”.

§ 11. Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruses nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 6 lõike 6 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tööandja korraldab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib mõjutada müra. Tervisekontrolli ja audiomeetrilise uuringu peavad läbima kõik töötajad, kelle kokkupuude müraga ületab § 3 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendusväärtusi.”;

3) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ISO 9612” tekstiosaga „EVS-EN ISO 9612”.

§ 12. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas” muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas” § 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja korraldab töötaja juhendamise ja väljaõppe töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.”.

§ 13. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruses nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 6 lõike 6 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tööandja tagab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, et töötajad, kelle tervist võib mõjutada tehislik optiline kiirgus, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.”.

§ 14. Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruse nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruses nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 6 lõike 6 ja § 131 lõike 9 alusel.”;

2) paragrahvi 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „standarditele EVS-ISO 2631-1:2002 ja EVS-EN 14253:2004” tekstiosaga „standardile EVS-ISO 2631-1”;

3) paragrahvi 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „standardi EVS-EN ISO 5349-1:2002 peatükkidele 4 ja 5 ning lisale A” tekstiosaga „standardile EVS-EN ISO 5349-2”;

4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tööandja korraldab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib mõjutada vibratsioon. Tervisekontrolli peavad läbima kõik töötajad, kelle kokkupuude vibratsiooniga ületab § 3 lõikes 2 või 4 sätestatud meetmete rakendusväärtusi.”;

5) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „EVS-ISO 2631-1:2002” tekstiosaga „EVS-ISO 2631-1”;

6) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „EVS-EN ISO 5349-2:2001” tekstiosaga „EVS-EN ISO 5349-2”.

§ 15. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel.”;

2) paragrahvides 1 ja 21, § 4 lõigetes 3 ja 8, § 6 lõikes 1 ja § 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „Tööinspektsiooni kohalik asutus” sõnaga „Tööinspektsioon” vastavas käändes;

3) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „tööandjale, kes korraldab füüsilisest isikust ettevõtja tööd või kellega tal on lepinguline suhe” sõnadega „töid korraldavale ettevõtjale”;

4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu tegemisse pädeva eksperdi.”;

5) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tööandja alustab tööõnnetuse uurimist viivitamata, lähtudes § 3 lõikes 2 sätestatust, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Kui kergele tööõnnetusele töötaja ajutist töövõimetust ei järgnenud, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, lähtudes vajaduse korral § 3 lõikes 2 sätestatust.”;

6) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist.”;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm, lõpeb tööõnnetuse uurimine määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav ettevõtja määruse lisas 3 toodud vormi kohase raporti.”;

8) paragrahvi 4 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

(6) Tööandja registreerib tööõnnetuse ja säilitab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmed vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tähtajale.”;

9) paragrahvi 4 lõike 8 teises lauses asendatakse sõnad „puudumisel töötajate usaldusisik” sõnadega „puudumise korral muu töötajate esindaja”;

10) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööinspektor uurib vajaduse korral tööõnnetusi.”;

11) paragrahvi 5 lõikes 2 ja § 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja” sõnaga „Tööinspektsioon”;

12) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tööinspektor korraldab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise 30 tööpäeva jooksul tööõnnetuse uurimise alustamise otsuse tegemise päevast arvates, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööinspektsioon võib põhjendatud vajaduse korral uurimise tähtaega pikendada.”;

13) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu tegemisse pädeva eksperdi.”;

14) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

15) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tööinspektsioon võib põhjendatud vajaduse korral kutsehaigestumise uurimise tähtaega pikendada.”;

16) määruse lisad 2–5 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–4 (lisatud).

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Indrek Saar
Kultuuriminister peaministri ülesannetes

Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa 1 Tööõnnetuse raport

Lisa 2 Füüsilisest isikust ettevõtjaga toimunud tööõnnetuse raport

Lisa 3 Töötervishoiuarsti teatis kutsehaiguse diagnoosimise kohta

Lisa 4 Kutsehaigestumise raport