Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
[RT I 2006, 33, 257 - jõust. 20.07.2006]
Vastu võetud 23.07.2002 nr 237
RT I 2002, 66, 403
jõustumine 01.08.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
12.07.2006 nr 158 (RT I 2006, 33, 257) 20.07.2006
Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse»
§ 191 lõike 2 alusel.
[RT
I 2006, 33, 257 – jõust. 20.07.2006]
I. ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus määrab kindlaks ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimeste, laeva, lennuki või muu sõiduki otsingu ja päästmise, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise korralduse Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval alal (edaspidi Eesti päästepiirkond).
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
§ 2. Eesti päästepiirkonna ingliskeelne nimetus
Rahvusvahelises suhtlemises kasutatakse Eesti päästepiirkonna ingliskeelset nimetust ja lühendit: Estonian Search and Rescue Region – Estonian SRR.
§ 3. Otsingu- ja päästetööde juhtimise struktuur
(1) Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise (edaspidi otsingu- ja päästetööd ) korraldamist juhib Põhja Piirivalvepiirkond tema koosseisu kuuluvate struktuuriüksuste kaudu.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(2) Rahvusvahelises suhtlemises on Eesti päästepiirkonna otsingu- ja päästetööde ning merereostustõrje tööde ühendatud koordinatsioonikeskuseks (JRCC) Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire keskus.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
II. OHUOLUKORD JA SELLE SEISUNDID
§ 4. Ohuolukorra kehtestamine ja selle seisundid
(1) Päästepiirkonnast ja mujalt saadud teabe alusel kehtestatakse esmane ohuolukord ja selle seisund.
(2) Ohuolukorra seisundid on:
1) määramatuse seisund;
2)
häireseisund;
3) õnnetusseisund.
§ 5. Määramatuse seisund ja selle kehtestamine
(1) Määramatuse seisund on olukord, kus on kahtlusi inimese, laeva või muu sõiduki ohutuse suhtes.
(2) Määramatuse seisundi kehtestamise aluseks on:
1)
laeva või muu sõiduki hilinemine, võrreldes ajakavas ettenähtud ajaga;
2)
olukord, kus ei õnnestu saada ettenähtud ettekannet õhusõiduki või
ujuvvahendi asukoha või ohutuse kohta.
§ 6. Määramatuse seisundi lõpetamine
Määramatuse seisund lõpetatakse, kui on saadud usaldusväärset teavet selle kohta, et inimene, laev või muu sõiduk ei ole ohus, või kehtestatakse häireseisund või õnnetusseisund.
§ 7. Häireseisund ja selle kehtestamine
(1) Häireseisund on olukord, kus on kartus inimese, laeva või muu sõiduki ohutuse suhtes.
(2) Häireseisundi kehtestamise aluseks on selline olukord, kus:
1)
määramatuse seisundi ajal ei ole õnnestunud saada ühendust inimese,
laeva või muu sõidukiga ja ka pöördumised teiste teabeallikate poole
ei ole andnud selgust laeva või muu sõiduki seisundi kohta;
2)
on saadud teavet, mis viitab õhusõiduki või ujuvvahendi liikumise
häiretele, mis aga ei anna veel alust oletada õnnetusjuhtumi toimumist.
(3)
Kui häireseisundi ajal on saadud teavet inimest, laeva või muud
sõidukit ähvardava ohu kohta, rakendatakse õnnetusseisundi korral
kasutatavat tegevuskava. (õ)
28.06.2006 17:50
§ 8. Häireseisundi lõpetamine
Häireseisund lõpetatakse, kui on tehtud kindlaks, et inimest, laeva või muud sõidukit ei ähvarda õnnetuse oht, või kehtestatakse õnnetusseisund.
§ 9. Õnnetusseisund ja selle kehtestamine
(1) Õnnetusseisund on olukord, kus ollakse põhjendatult kindel, et inimest, laeva või muud sõidukit ähvardab tõsine ja otsene oht ning on vajalik viivitamatu abi või on ohus Eesti päästepiirkonna merekeskkond või kaldapiirkond.
(2) Õnnetusseisundi kehtestamise aluseks on:
1) teave selle
kohta, et inimene, laev või muu sõiduk on ohus;
2)
asjaolu, et häireseisundi ajal ei ole õnnestunud saada ühendust laeva
või muu sõidukiga ja katsed täiendava teabe saamiseks laeva või muu
sõiduki seisundi kohta on ebaõnnestunud;
3) teave selle
kohta, et laeva või muu sõiduki tehnoseisund on selline, et võib
juhtuda õnnetus;
4) teave selle kohta, et on tekkinud otsene
Eesti päästepiirkonna merekeskkonna või kaldapiirkonna reostuse oht.
§ 10. Õnnetusseisundi peatamine ja lõpetamine
(1) Kui õnnetusseisundi ajal toimunud otsingute käigus selgub, et edasised otsingud on kasutud, peatatakse päästeoperatsioon.
(2) Päästeoperatsiooni jätkatakse, kui saadud teave annab lootust kannatanu leidmiseks.
(3) Õnnetusseisund lõpetatakse, kui:
1) kõik inimesed on
päästetud ning laev on paigutatud sadamasse või pandud ankrusse;
2)
on kontrollitud võimaliku õnnetuse kogu arvatav toimumispiirkond ning
ammendatud kõik teabe saamise võimalused või õnnetuspiirkonnas
ellujäämise võimaluse tõenäosus puudub täiesti;
3)
merekeskkonna või kaldapiirkonna reostus on likvideeritud.
III. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE KORRALDAMINE JA JUHTIMINE
§ 11. Otsingu- ja päästetööde korraldamine
Otsingu- ja päästetööde korraldamise juhtimisel Põhja
Piirivalvepiirkond:
1) korraldab päästepiirkonna pidevat vaatlust;
2)
tagab päästeplaanis (§ 14) ettenähtud päästeüksuste valmisoleku
otsingu- ja päästetöödeks;
3) kontrollib
kaasatavate päästeüksuste komplekteeritust ja valmisolekut;
4)
kontrollib sidesüsteemide valmisolekut;
5) tagab pideva
ööpäevaringse valveteenistuse päästepiirkonnas;
6)
teeb koostööd otsingu- ja päästetöödele kaasatud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste (edaspidi asutused) ning füüsiliste ja
juriidiliste isikutega;
7) koostab ja kinnitab tegevuskava
määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks;
8)
koordineerib ja suunab päästeüksuste personali väljaõpet ning koostab
vastavad väljaõppekavad;
9) omab pidevat ülevaadet kõigi
päästepiirkonnas olevate laevade asukohtadest;
10)
korraldab otsingu- ja päästetöödeks vajaliku dokumentatsiooni
väljatöötamist ja rakendamist;
11) peab Eestis
registreeritud laevade avariiraadiopoide arvestust.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
§ 12. Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja
mereseire keskuse ülesanded
[RT
I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(1) Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire keskus kogub ööpäevaringselt teavet olukorrast Eesti päästepiirkonnas ja korraldab ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsimist ja päästmist ise või koostöös teiste riikide päästeteenistustega vastavalt välislepingutele.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(2) Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire
keskus informeerib viivitamata Päästeameti koordinatsioonikeskust ja
Piirivalveameti juhtkonda ning merepääste allkeskus Häirekeskust
järgmistest sündmustest:
1) laeva avarii, kokkupõrge ja
madalikule sattumine, mis ohustab inimesi või millega võib kaasneda
veekogu laialdane reostamine;
2) laevahukk või selle oht;
3)
õhusõiduki hädamaandumine, lennuõnnetus või lennuõnnetuse oht.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(3) Veekogu reostusest teavitab Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire keskus Keskkonnainspektsiooni.
[RT I 2006, 33, 257 – jõust. 20.07.2006]
(4) Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire keskus alustab otsingu- ja päästetöid vastavalt § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras kehtestatud ohuolukorrale ning selle määramatuse, häire- või õnnetusseisundile ning teavitab kaasatavaid asutusi ja päästeüksusi.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(5) Inimeste päästmisest ja laeva paigutamisest sadamasse või ankrusse teatab Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire keskus viivitamata kõigile otsingu- ja päästetöödes osalenud asutustele ja päästeüksustele ning laeva või muu sõiduki omanikule, valdajale või agendile.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(6) Ohuolukorra seisundi muutmisest, peatamisest või lõpetamisest teatab Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire keskus viivitamata otsingu- ja päästetöödele kaasatud asutustele ja päästeüksustele.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(7) Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire keskus ja vastav merepääste allkeskus peavad ohuolukorra ajal otsingu- ja päästetööde päevikut, milles kajastatakse iga neile saabunud teadet ja antud korraldust ning korralduse täitmise tulemusi.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
§ 13. Otsingu- ja päästetööde koordinaator
(1) Otsingu- ja päästetööde koordinaator on ametiisik, kes koordineerib otsingu- ja päästetöid konkreetses päästeoperatsioonis.
(2) Õnnetuskohal juhib päästeüksuste tegevust päästetööde koordinaator.
(3) Päästetööde koordinaatori määrab otsingu- ja päästetööde koordinaator.
(4) Ohuolukorra puhul tekkinud vajaduse korral antakse päästeüksused otsingu- ja päästetööde koordinaatori käsutusse ja nad täidavad merepäästeplaanist tulenevaid ülesandeid.
IV. PÄÄSTE- JA OPERATSIOONIPLAAN
§ 14. Päästeplaan
(1) Päästeplaaniga määratakse kindlaks otsingu- ja päästetööde korraldus Eesti päästepiirkonnas, otsingu- ja päästetööde koordinaatori määramine ja kaasatavad päästeüksused.
(2) Päästeplaanis märgitakse:
1) Eesti
päästepiirkonna jaotus merepääste allkeskuste vastutusaladeks;
2)
Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire
keskuse ja merepääste allkeskuste struktuur, koosseisud ja asukohad;
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
3) otsingu- ja päästetööde koordinaator;
4)
Põhja Piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseire
keskuse ja merepääste allkeskuste ülesanded ohuolukorras;
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
5) otsingu- ja päästetöödele kaasatavad jõud ja vahendid ning nende
peamised ülesanded ohuolukorras, alaline asukoht, võimalused ja
valmisolek;
6) ohuolukorrast teavitamise kord;
7) sidepidamise
korraldus ja selleks kasutatavad tehnilised vahendid;
8)
ilmateadete ja -prognooside saamise kord;
9) otsingu- ja
päästetöödes osalevate päästeüksuste ja neid toetavate üksuste
ülesanded ja ohuolukorras tegutsemise kord;
10) koostöö
korraldus naaberriikide päästeteenistustega, abipalve esitamise ja
vastuvõtmise kord ning omapoolse abi osutamise kord, kui selleks
taotlus esitatakse;
11) jõudude ja vahendite ümberpaigutamise ja
suunamise kord vastavalt ohuolukorrale ja selle muutustele;
12)
teadete esitamise kord ning ettekannete vormid;
13) päästeüksuste
tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise kord;
14)
päästeüksuste juhtimise põhimõtted ning sidepidamise kord ja vormid;
15)
otsingumeetodid ning otsingutele kaasatavad jõud ja vahendid.
(3) Päästeplaani kinnitab siseminister ning see kooskõlastatakse ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevate asutuste päästeüksused kaasatakse otsingu- ja päästetööde tegemisele ohuolukorras.
(4) Päästeplaani korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas.
§ 15. Operatsiooniplaan
Ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu
sõiduki otsimiseks ja päästmiseks koostab Põhja Piirivalvepiirkonna
operatiivinformatsiooni- ja mereseire keskus operatsiooniplaani,
millega määratakse kindlaks:
1) võimalik otsingu- ja
päästepiirkond;
2) tegelik päästepiirkond;
3)
ohuolukorra eri seisunditest tulenevad ülesanded;
4) osalevad
päästeüksused;
5) tegutsemise kord.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
V. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDELE KAASATAVAD JÕUD JA VAHENDID
§ 16. Otsingu- ja päästetööde tegemine
(1) Otsingu- ja päästetöid teevad päästeüksused.
(2) Päästeüksused on selleks väljaõpetatud meeskonnad, kes kasutavad
vajaliku otsingu- ja päästetehnikaga varustatud:
1)
piirivalvelaevu ja õhusõidukeid;
2) muid laevu ja
õhusõidukeid vastavalt päästeplaanile.
§ 17. Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalejad
(1) Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalevad:
1)
Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium ning
Rahandusministeerium;
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
2) maavalitsused vastavalt päästeplaanile;
3) muud
riigiasutused vastavalt päästeplaanile;
4) kohalikud
omavalitsusüksused vastavalt päästeplaanile;
5)
juriidilised isikud vastavalt päästeplaanile.
(2) Kohalike omavalitsusüksuste ja juriidiliste isikute osalemine otsingu- ja päästetöödes, sealhulgas päästeüksuste moodustamine, varustamine ja väljaõpe, tagatakse nende ja Põhja Piirivalvepiirkonna vahel sõlmitud otsingu- ja päästetöödes osalemise lepingutega.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(3) Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalevad ministeeriumid ja maavalitsused tagavad nende valitsemisalas olevate või hallatavate asutuste, sealhulgas päästeüksuste varustamise ja personali väljaõppe ning valmisoleku tegutsemiseks päästeplaanis ettenähtud ulatuses, korras ja tähtaegadel.
§ 18. Ministeeriumide ülesanded otsingu- ja päästetööde korraldamisel
(1) Siseministeerium tagab piirivalve, Päästeameti ning politsei jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes vastavalt merepäästeplaanile.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
1) tagab Veeteede
Ameti ja Lennuameti jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja
päästetöödes;
2) eraldab Põhja
Piirivalvepiirkonna käsutusse vajalikud raadiosidekanalid;
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
3) tagab sidepidamise ohtu sattunud laeva ja päästeoperatsioonis osalevate laevadega.
(3) Keskkonnaministeerium tagab:
1) Keskkonnainspektsiooni jõudude
ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes;
2)
ilmateadete õigeaegse edastamise Põhja Piirivalvepiirkonnale.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
(4) Sotsiaalministeerium tagab:
1) kannatanule esmaabi andmise ja
vajaduse korral raviasutusse toimetamise arstiabi andmiseks;
2)
kannatanu(te) ja hukkunu(te) perekonnaliikmete ning lähedaste, samuti
päästeoperatsioonis osalenud isikute psühhosotsiaalse
rehabilitatsiooni.
(5) Kaitseministeerium tagab mereväe ja õhuväe ning vajaduse korral ka muude kaitseväeüksuste, samuti Kaitseliidu jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes.
(6) Rahandusministeerium tagab Maksu–ja Tolliameti kaudu välisriikidest otsingu- ja päästetöödele appi saabuvate päästeüksuste isikkoosseisu ja vahendite eelisläbipääsu Eesti tolliterritooriumile.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
VI. LÕPPSÄTTED
§ 19. Naaberriikide koordinatsioonikeskuste teavitamine
Põhja Piirivalvepiirkond teatab naaberriikide mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskustele oma sidevahendite numbrid ning raadiokutsungid ja -sagedused.
[RT I 2006, 33, 257– jõust. 20.07.2006]
§ 20. Otsingu- ja päästetöödes osalenute kulutuste hüvitamine
Asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute otsingu- ja päästetöödes osalemist finantseeritakse ja nende vastavaid kulutusi hüvitatakse riigieelarvest ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalas või haldamisel otsingu- ja päästetöödes osalev asutus on või kelle kaudu finantseerimine on ette nähtud.
§ 21. [käesolevast tekstist välja jäetud]