Teksti suurus:

Koondumise osaliste käibe arvutamise juhend

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.07.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RTL 2006, 59, 1061

Koondumise osaliste käibe arvutamise juhend

Vastu võetud 17.07.2006 nr 68

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» § 24 lõike 8 alusel.

§ 1. Koondumise osaliste käive

 (1) Koondumise osalise käive on koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade müügitulu, mis hõlmab müüdud toodete ja osutatud teenuste müügitulu, mis ei sisalda ärialaseid mahahindlusi, käibemaksu ega muid otseselt käibega seotud makse.

  Toodete müügi puhul tehakse kindlaks kõik kaubanduslikud tehingud, millega seondub omandiõiguse üleminek.

 (2) Koondumise osalise käive Eestis hõlmab Eesti territooriumil asuvale ostjale müüdud kaupu. Käibe tekkimise koht määratakse kindlaks ostja asukoha järgi tehingu tegemise ajal.

 (3) Koondumise osalise ülemaailmne käive hõlmab kõikides riikides, sealhulgas Eestis, asuvatele ostjatele müüdud kaupu.

 (4) Koondumise osalise käive ei sisalda kaupade müüki ettevõtjate vahel, kes on omavahel seotud valitseva mõju kaudu.

 (5) Füüsilise isiku käibe all mõistetakse tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käivet kokku.

 (6) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste tulude summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks:
 1) intressitulu;
 2) tulu finantsinvesteeringutelt;
 3) teenustasutulu;
 4) tulu finantstehingutelt;
 5) muud põhitegevusega seotud tulud.

 (7) Krediidi- ja finantseerimisasutuse käive Eestis hõlmab sissetulekuid, mis on teenitud Eestis asutatud krediidi- ja finantseerimisasutuse ning välisriigi krediidi- ja finantseerimisasutuse Eesti filiaali poolt.

 (8) Kindlustusandja käibeks loetakse tema majandusaasta brutopreemiad, mis sisaldavad nii kindlustusandja enda kui ka tema nimel sõlmitud kindlustuslepingute alusel saadud ja saadavaid kindlustuspreemiaid, sealhulgas edasikindlustuspreemiaid, ning millest on maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate kogumahu pealt.

§ 2. Käibe arvutamine

 (1) Käibe arvutamisel tuginetakse viimase majandusaasta auditeeritud aruandlusele, välja arvatud juhtudel, kui koondumine toimub majandusaasta esimestel kuudel. Kui auditeeritud majandusaasta aruandeid kõige viimase majandusaasta kohta pole võimalik täielikult esitada, võetakse arvesse sellele eelnenud majandusaasta auditeeritud aruanded ning koondumise osalise viimase majandusaasta käibe auditeerimata kokkuvõtted, mille õigsust tõendab ettevõtja esindaja oma allkirjaga.

 (2) Kui ettevõtja tegelik aruandlusperiood on erinev kui 12 kuud, siis jagatakse aruandlusperioodil tekkinud käive aruandlusperioodi kuude arvuga ja korrutatakse 12-ga.

 (3) Kui pärast aruandlusperioodi lõppu on ettevõtja koondumise käigus loovutanud või omandanud äritegevuse, korrigeeritakse majandusaasta müügitulu nii, et sellest lahutatakse loovutatud ja liidetakse pärast aruandlusperioodi lõppu omandatud äritegevuse käive.

 (4) Kui ettevõtja auditeeritud majandusaasta aruanne ei sisalda kaupade müügi geograafilist jaotust, esitab koondumise osaline selle kohta parimad kättesaadavad andmed § 1 lõikes 3 sätestatu kohaselt.

 (5) Kui ühendav ettevõtja või valitsevat mõju omandav ettevõtja on teiste ettevõtjatega seotud valitseva mõju kaudu, siis arvestatakse tema käibele juurde kõigi tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate ja kõigi tema üle valitsevat mõju omavate ettevõtjate käive.

  Ühendava ettevõtja või «Konkurentsiseaduse» § 20 punktides 2 ja 3 toodud koondumise osalise käibe arvutamisel liidetakse kokku järgmiste ettevõtjate käibed:
 1) koondumise osaline;
 2) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle koondumise osaline omab valitsevat mõju;
 3) ettevõtja või ettevõtjad, kes omab või kes omavad koondumise osalise üle valitsevat mõju;
 4) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ettevõtja omab valitsevat mõju;
 5) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud ettevõtjatest kaks või enam ühiselt omavad valitsevat mõju.

 (6) Ühendatava ettevõtja (või tema osa) või ettevõtja, kelle üle valitsev mõju omandatakse, käibe arvutamisel võetakse arvesse ainult ühendatava ettevõtja (või tema osa) või ainult selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed.

 (7) Kui ettevõtja osa üle omandatakse valitsev mõju «Konkurentsiseaduse» § 19 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult ettevõtja selle osa käive, mille suhtes tehing sooritati.

 (8) Kui kaheaastase ajavahemiku jooksul omandatakse kahe või enama tehingu teel samade füüsiliste isikute või ettevõtjate poolt valitsev mõju ühe või mitme ettevõtja osade üle, võetakse nende osade käibe arvutamisel arvesse eelneva kahe aasta vältel vastavate tehingute esemeks olnud osade käive. Vastavate osade käivet ei võeta samaaegselt arvesse valitsevat mõju omandavate füüsiliste isikute või ettevõtjate käibe arvutamisel.

  Kaht või enamat tehingut, mis toimuvad kaheaastase ajavahemiku jooksul samade füüsiliste isikute või ettevõtjate vahel, käsitletakse ühe ja sama koondumisena, mis leiab aset viimase tehingu toimumise kuupäeval ja kuulub «Konkurentsiseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele, kui käivete künnised on ületatud.

 (9) Kui koondumisele eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, liidetakse ettevõtja käibele, kelle üle omandatakse koondumise tulemusel valitsev mõju ka nende ettevõtjate käibed, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul.

 (10) Kui koondumine toimub ühise ettevõtja moodustamise teel, siis koondumise osalised on ühist ettevõtjat moodustavad ettevõtjad ning iga koondumise osalise kontserni käive arvutatakse eraldi.

 (11) Kui koondumise osalistel on ühise valitseva mõju all olev ettevõtja, siis selle ettevõtja käibe arvutamisel lahutatakse käive, mis tekib tema ja koondumise osaliste ning nendega valitseva mõjuga seotud ettevõtjate vahel. Võetakse arvesse ühise ettevõtja käive, mis on saadud tehingutes kolmandate osapooltega, kusjuures ühise ettevõtja käive jagatakse võrdselt kõikide ühist valitsevat mõju omavate ettevõtjate vahel.

 (12) Kui koondumise osalistel on koos mõne muu ettevõtjaga ühise valitseva mõju all olev ettevõtja, siis ühise ettevõtja käive jagatakse võrdselt kõikide ühist valitsevat mõju omavate ettevõtjate vahel.

 (13) Kui ühendav ettevõtja või valitsevat mõju omandav koondumise osaline on krediidiasutus, siis tema käibe arvutamisel võetakse arvesse tulud, mis on teenitud kogu kontserni poolt Eestis.

 (14) Kui ühendav ettevõtja või valitsevat mõju omandav koondumise osaline on kindlustusandja, siis tema käibe arvutamisel võetakse arvesse § 1 lõikes 8 sätestatud preemiad ja tulud, mis on saadud kogu kontserni poolt Eestis.

 (15) Kindlustusandja käibeks loetakse lisaks finantsinvesteeringud, millega kindlustusandjal on võimalus vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 2 lõikele 4 teist ettevõtjat otseselt või kaudselt mõjutada. Sellisel juhul tuleb käibe arvutamisel lisada kindlustusandjate käibele valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate (näiteks tootmisega tegelevate ettevõtjate jt müügitulu) käibed.

 (16) Kindlustusandjate puhul ei käsitata käibena aktsiainvesteeringutest, väärtpaberitest, kinnisvarast jms saadavat tulu, kuna nimetatud ettevõtjatel on kohustus moodustada nõuetekohaseid kindlustustehnilisi eraldisi, mis võimaldavad nõudeid välja maksta. Lisaks ei loeta kindlustusandja käibeks finantsinvesteeringuid, mille puhul omandatakse ja vallatakse osalusi teistes ettevõtjates investeeringu väärtuse säilimise eesmärgil ja tingimusel, et osalusega seotud hääleõigust ei kasutata vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 2 lõikele 4 ettevõtjate otseseks ja kaudseks mõjutamiseks.

 (17) Finantseerimisasutuse, sealhulgas finantsvaldusettevõtja ja fondivalitseja käive arvutatakse üldjuhul § 1 lõike 6 kohaselt, mis on saadud kogu kontserni poolt Eestis.

 (18) Kui finantseerimisasutuse või finantsvaldusettevõtja eesmärk on omandada ja vallata osalusi teistes ettevõtjates, mis võimaldab vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 2 lõikele 4 teist ettevõtjat otseselt või kaudselt mõjutada, arvutatakse nende käive § 1 lõike 6 alusel, millele lisatakse ettevõtjate käibed § 2 lõike 5 kohaselt.

 (19) Kui ettevõtja üle omab valitsevat mõju riik või kohaliku omavalitsuse üksus, siis sellist ettevõtjat ei loeta valitseva mõjuga seotuks teiste samasuguse mõju all olevate ettevõtjatega. Sellise ettevõtja käibele teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega ettevõtjate käivet ei liideta. Kui nimetatud ettevõtjaid juhitakse ühiselt selleks asutatud valdusettevõtja kaudu või nende majandustegevust juhitakse muul viisil ühiselt, liidetakse nende ettevõtjate käibed lõikes 6 kirjeldatud viisil.

 (20) Ettevõtja poolt saadud riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 tähenduses võetakse arvesse tema käibe arvutamisel juhul, kui riigiabi on otseselt seotud toodete müügi või teenuste osutamisega ning kajastub seega toote või teenuse hinnas.

 (21) Ettevõtja käive välisvaluutas konverteeritakse Eesti kroonideks, võttes aluseks ettevõtja aruandlusperioodil Eesti Panga poolt noteeritud valuuta päevakursside keskmist.

§ 3. Rakendussäte

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. novembri 2002. a määrus nr 1 «Koondumise osaliste käibe arvutamise juhend» (RTL 2002, 128, 1865) tunnistatakse kehtetuks.

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Aivar SÕERD


Asekantsler
kantsleri ülesannetes Maria VÄRTON

Lisa 

/otsingu_soovitused.json