Teksti suurus:

Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.07.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.12.2010
Avaldamismärge:

Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded1

Vastu võetud 19.05.2005 nr 38
RTL 2005, 57, 803
jõustumine 05.06.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.11.2005RTL 2005, 114, 175602.12.2005
07.07.2006RTL 2006, 57, 104424.07.2006

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» § 58 lõike 2 ja § 60 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega sätestatakse vedelkütuste keskkonnaohtlike ainete sisalduse piirnormid, nende normide rakendamise ajakava ning kvaliteedinormidele vastavuse seire ja aruandmise kord.

 (2) Määruse reguleerimisalasse kuuluvad järgmised vedelkütused:
 1) bensiinid;
 2) diislikütused;
 3) rasked kütteõlid;
 4) kerged kütteõlid;
 5) põlevkivikütteõlid;
 6) biokütused;
 7) laevakütused.
[RTL 2006, 57, 1044 - jõust. 24.07.2006]

§ 2. Mõisted

 (1) Bensiin – kütus, mis vastab Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) seisuga 1. jaanuar 2002. aasta kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN) alamrubriikidele 2710 11 41, 2710 11 45 või 2710 11 49.

 (2) Diislikütus – kütus, välja arvatud laevakütused, mille KN alamrubriik on 2710 19 29 või 2710 19 41.

 (3) Kerge kütteõli – kütus,välja arvatud laevakütused, mille KN alamrubriik on 2710 19 45, või muu toornaftast saadud vedelkütus, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate keskmiste destillaatide kategooriasse ja mille mahust vähemalt 85% (kaod kaasa arvatud) destilleerub temperatuuril 350 ºC ning ASTM D86 meetodi järgi destilleerub 85% ja rohkem.

 (4) Raske kütteõli – kütus,välja arvatud laevakütused, mille KN alamrubriik on 2710 19 61, või muu toornaftast saadud vedelkütus, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse, mille mahust temperatuuril 250 ºC destilleerub ASTM D86 meetodi järgi üle 65% (kaasa arvatud kaod) ja kui kütteõli liiki ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus raske kütteõlina.

 (5) Põlevkivikütteõli – põlevkivist valmistatud kütus, mille KN alamrubriik on 2710 19 61.

 (6) Biokütused – sisepõlemismootorites kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist ja milleks loetakse järgmisi tooteid:
 1) bioetanool – biomassist või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena;
 2) biodiislikütus – taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse omadustega metüülester;
 3) biometanool – biomassist toodetud metanool, mida kasutatakse biokütusena;
 4) biodimetüüleeter – biomassist toodetud dimetüüleeter, mida kasutatakse biokütusena;
 5) bio-ETBE (etüül-tert-butüüleeter) – bioetanoolist toodetud ETBE. Bio-ETBE biokütusena arvutatav mahuprotsent on 47;
 6) bio-MTBE (metüül-tert-butüüleeter) – biometanoolist toodetud kütus. Bio-MTBE biokütusena arvutatav mahuprotsent on 36;
 7) sünteesbiokütused – biomassist toodetud sünteessüsivesinikud või sünteessüsivesinike segud;
 8) puhas taimeõli – pressimise, ekstraheerimise või samalaadsete menetluste abil õlitaimedest toodetud, töötlemata või puhastatud, kuid keemiliselt modifitseerimata õli, mis peab sobima kasutatava mootoritüübiga ning vastama heitmetele esitatavatele nõuetele.

 (7) Laevakütus – igasugune laeval kasutamiseks määratud ja laeval kasutatav toornaftast, põlevkiviõlist või muust toorainest saadud vedelkütus, kaasa arvatud kütus, mis vastab määruse lisa 3 määratlusele järgmiselt:
 1) laeva diislikütus – igasugune laevakütus, mille viskoossus ja tihedus jääb määruse lisas 3 esitatud DMX ja DMA kvaliteediklassi viskoossuse ning tiheduse raamidesse;
 2) laeva kerge kütteõli – igasugune laevakütus, mille viskoossus ja tihedus jääb määruse lisas 3 esitatud DMB ja DMC kvaliteediklassi viskoossuse ning tiheduse raamidesse;
 3) laeva raske kütteõli − kütus, mille KN alamrubriigid on 2710 19 61, 2710 19 63 ja 2710 19 65 või muu toornaftast saadud vedelkütus, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse, mille mahust temperatuuril 250 ºC destilleerub ASTM D86 meetodi järgi üle 65% (kaasa arvatud kaod) või kui kütteõli liiki ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata.
[RTL 2006, 57, 1044 - jõust. 24.07.2006]

§ 3. Bensiinidele ja diislikütustele esitatavad keskkonnanõuded ning nende rakendamise tähtajad

 (1) Bensiinidele esitatavad keskkonnanõuded ning nende rakendamise tähtajad:
 1) kuni 31. detsembrini 2005 on lubatud müüa määruse lisas 1 esitatud nõuetele vastavat bensiini maksimaalse väävlisisaldusega 50 mg/kg;
 2) alates 1. jaanuarist 2006 on lubatud müüa määruse lisas 1 esitatud nõuetele vastavat bensiini.

 (2) Diislikütustele esitatavad keskkonnanõuded ning nende rakendamise tähtajad:
 1) kuni 31. detsembrini 2008 on lubatud müüa määruse lisas 2 esitatud nõuetele vastavat diislikütust maksimaalse väävlisisaldusega 50 mg/kg;
 2) alates 1. jaanuarist 2006 on kütusemüüja kohustatud müüma määruse lisas 2 esitatud nõuetele vastavat diislikütust.

[RTL 2005, 114, 1756 - jõust. 02.12.2005].

§ 4. Raskete ja kergete kütteõlide väävlisisalduse piirnormid ja nende rakendamise tähtajad

 (1) Raskete kütteõlide, kaasa arvatud põlevkivikütteõlid, sissevedu ja müük on lubatud, kui nende väävlisisaldus ei ületa 10 000 mg/kg (1,00% massist), välja arvatud «Vedelkütusevaru seaduse» (RT I 2005, 13, 66) § 2 lõike 1 punkti 3 alusel moodustatud kütteõli varu, kus raske kütteõli väävlisisaldus võib olla kuni 30 000 mg/kg (3,00% massist).

 (2) Kergete kütteõlide sissevedu ja müük on lubatud:
 1) kuni 31. detsembrini 2007, kui nende väävlisisaldus on kuni 2000 mg/kg (0,20% massist);
 2) alates 1. jaanuarist 2008, kui nende väävlisisaldus on kuni 1000 mg/kg (0,10% massist).

§ 41. Laevakütused

 (1) Eesti Vabariigi territoriaalvetes, majandusvööndis ja väävliühendite heitkoguste kontrolli aladel, mis on määratud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) poolt 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (edaspidi MARPOLi konventsioon) VI lisas, mis on lisatud MARPOLi konventsioonile 1997. aasta protokolliga, on alates 11. augustist 2006 lubatud kasutada laevakütuseid, mille väävlisisaldus ei ületa 15 000 mg/kg (1,5% massist). Nimetatud nõue kehtib kõikide lippude all sõitvate laevade suhtes, kaasa arvatud laevad, mis alustasid sõitu väljaspool Euroopa Ühendust.

 (2) Alates 11. augustist 2006 peab sadamatesse sissesõitvatel laevadel olema nõuetekohane logiraamat, mis sisaldab andmeid kütuse vahetuse kohta.

 (3) Laevade kerge kütteõli ja laevade diislikütuse müük ja kasutamine on lubatud:
 1) kuni 31. detsembrini 2009, kui selle väävlisisaldus on kuni 2000 mg/kg (0,2% massist).
 2) alates 1. jaanuarist 2010, kui selle väävlisisaldus on kuni 1000 mg/kg (0,1% massist).

 (4) Alates 1. jaanuarist 2010 ei või kasutada laevakütuseid väävlisisaldusega üle 1000 mg/kg (0,1% massist):
 1) siseveelaevad;
 2) Eesti Vabariigi sadamakaide ääres seisvad laevad, kusjuures meeskonnad hiljemalt kahe tunni jooksul pärast kai äärde saabumist ja hiljemalt kahe tunni jooksul enne ärasõitu teostavad nõutava kütuse vahetuse.

 (5) Lõiget 4 ei kohaldata:
 1) laevade suhtes, mis seisavad sõiduplaani kohaselt sadamakai ääres eeldatavalt vähem kui kaks tundi;
 2) siseveelaevade suhtes, millel on tunnistus, mis tõendab nende vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel selle kehtivas redaktsioonis, nii kaua, kuni need viibivad merel;
 3) laevade suhtes, mis lülitavad välja kõik mootorid ja kasutavad sadamate kai ääres olles maapealset elektrienergiat.

 (6) Lõigete 1, 3 ja 4 nõuetele vastava madala väävlisisaldusega laevakütuste kasutamise alternatiivina võib Veeteede Amet lubada laevadel kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud heitkoguste vähendamise tehnoloogiat, eeldusel et need laevad:
 1) saavutavad heitkoguste vähendamise, mis oleks vähemalt võrdväärne heitkoguste vähendamisega, mis oleks saavutatud käesoleva määrusega kehtestatud kütuste väävlisisaldusepiirmäärade kohaselt;
 2) omavad heitmete pideva jälgimise seadmeid ja dokumenteerivad põhjalikult, et kõiki heitkoguste vähendamise tehnoloogilistes seadmetes tekkivaid jäätmeid käideldakse vastavalt „Sadamaseaduse“ § 12 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

 (7) Lõigetes 1, 3 ja 4 kehtestatud laevakütuste väävlisisalduse piirmäärasid ei kohaldata kütuste suhtes, mida kasutatakse sõjalaevadel või muudeks sõjalisteks eesmärkideks kasutatavatel laevadel.
[RTL 2006, 57, 1044 - jõust. 24.07.2006]

§ 42. Laevakütuste proovide võtmine, analüüs ja kontrolli teostamine

  Keskkonnainspektsioon, kaasates vajaduse korral akrediteeritud kütuse labori:
 1) võtab vastavalt IMO suunistele laeva pardal põletamiseks määratud laevakütuse tarnimise ajal kütuseproovi kütuse keskkonnanõuetele vastavuse määramiseks;
 2) võtab proovi laeva pardal põletamiseks määratud laevakütuse kütusetankidest ning, niivõrd kui see on teostatav, laeva pardal asuvatest suletud mahutitest kütuse keskkonnanõuetele vastavuse määramiseks;
 3) kontrollib logiraamatut ja kütuse saatelehti.
[RTL 2006, 57, 1044 - jõust. 24.07.2006]

§ 5. Biokütused

 (1) Kütuseid võib sisse vedada ja müüa, kui biokütuseid sisaldavad mineraalõlide derivaadid vastavad kvaliteedistandarditele EVS-EN 228 ja EVS-EN 5902.

 (2) Kui mineraalõlide derivaatidesse on segatud biodiislikütust või bioetanooli rohkem kui 5%, tuleb müügipunktides kasutada bensiinidel märgistust E ja diislikütustel märgistust BIO, millele lisatakse biokomponendi arvuline sisaldus protsentides.

 (3) Biodiislikütust võib sisse vedada ja müüa 100%-lises kontsentratsioonis, kui see vastab standardile EVS-EN 14214:2004 ning mille KN alamrubriigi esimesed neli numbrit on 1507–1518.

§ 6. Kütuse kvaliteedi seire ja aruandluse kord

 (1) Bensiinile ja diislikütusele § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele vastavuse seire toimub Eesti standardis EVS-EN 228 ja Eesti standardi EVS-EN 590 artiklites 3 ja 5 kehtestatud katsemeetodite alusel.

 (2) Eestisse sisse veetavate ja Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire ja aruandluse kord peab vastama nõuetele, mis on esitatud Euroopa Komisjoni otsuses 2002/159/EÜ riigi kütusekvaliteedi koondandmete esitamise ühise vormi kohta (ELT L 53, 23.02.2002, lk 30–36).

 (3) Laevade kütuse kohta koostatavad aruanded peavad sisaldama andmeid laevade pardal tehtud kontrollimiste arvu ning Eesti Vabariigi territooriumil registreeritud alates 11. augustist 2006 käesoleva määrusereguleerimisalasse mittekuuluvate laevakütuste keskmise väävlisisalduse kohta.
[RTL 2006, 57, 1044 - jõust. 24.07.2006]

  1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (Euroopa Liidu Teataja L 350, 28.12.1998, lk 58–68);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 76, 22.03.2003, lk 10–19);
Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes, ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (Euroopa Liidu Teataja L 121, 11.05.1999, lk 13–18);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (Euroopa Liidu Teataja L 123, 17.05.2003, lk 42–46);
Euroopa Komisjoni otsus 2002/159/EÜ riigi kütusekvaliteedi koondandmete esitamise ühise vormi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 53, 23.02.2002, lk 30–36). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/33/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ laevakütuste väävlisisalduse kohta (Euroopa Liidu Teataja L 191, 22.07.2005, lk59–69).
[RTL 2006, 57, 1044 - jõust. 24.07.2006]

  2Standardite kohta annab teavet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Standardites kehtestatud katsemeetodite kohta annab teavet OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.



 
Keskkonnaministri 19. mai 2005. a määruse nr 38 «Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded»
lisa 1


OTTOMOOTORITEGA SÕIDUKITES KASUTAMISEKS MÜÜDAVATE KÜTUSTE KESKKONNAKAITSELISED NÕUDED

Bensiin

Parameeter Ühik

Piirväärtused

    Miinimum Maksimum
Oktaaniarv uurimismeetodil RON   951
Oktaaniarv mootorimeetodil MON   85
Küllastunud aururõhk suveperioodil2 kPa 70,0
Destillatsiooniparameetrid:      
100 ºC juures aurustub mahuprotsent 46,0
150 ºC juures aurustub mahuprotsent 75,0
Süsivesinike sisaldus:      
– olefiinid mahuprotsent 18,0
– aromaatsed süsivesinikud mahuprotsent 35,0
– benseen mahuprotsent 1,0
Hapnikusisaldus massiprotsent 2,7
Hapnikuühendite sisaldus:      
metanool (tuleb lisada stabilisaatoreid) mahuprotsent 3
– etanool (stabilisaatorid võivad olla vajalikud) mahuprotsent 5
– isopropüülalkohol mahuprotsent 10
tert-butüülalkohol mahuprotsent 7
– isobutüülalkohol mahuprotsent 10
– eetrid (5 ja enama C-aatomiga) mahuprotsent 15
– muud hapnikuühendid mahuprotsent 10
Väävlisisaldus mg/kg 10
Pliisisaldus mg/l 5


1Tavalist pliivaba bensiini võib turustada kõige väiksema mootorimeetodil määratud oktaanarvuga (MON) 81 ja kõige väiksema uurimismeetodil määratud oktaanarvuga (RON) 91.

2 Suveperiood algab hiljemalt 1. mail ja kestab 30. septembrini.

Keskkonnaministri 19. mai 2005. a määruse nr 38 «Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded»
lisa 2


DIISELMOOTORITEGA SÕIDUKITES KASUTAMISEKS MÜÜDAVATE KÜTUSTE KESKKONNAKAITSELISED NÕUDED

Diislikütus

Parameeter Ühik

Piirväärtused

    Miinimum Maksimum
Tsetaaniarv1   51,0
Tihedus temperatuuril 15 ºC kg/m3 845
Destillatsiooniparameetrid:      
95 mahuprotsenti destilleerub temperatuuril ºC 360
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud massiprotsent 11
Väävlisisaldus mg/kg 10


1Talvise diislikütuse tsetaaniarv on minimaalselt 49,0.

Keskkonnaministri 19. mai 2005. a määruse nr 38 «Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded»
lisa 3


LAEVAKÜTUSENA KASUTAMISEKS MÜÜDAVATELE KÜTUSTELE ESITATAVAD KESKKONNANÕUDED

Naftasaadused – kütused (klass F) – laevakütuste spetsifikatsioonid

Laeva kergele kütteõlile (DMX, DMA) ja laeva diislikütusele (DMB, DMC) esitatavad nõuded

Näitaja

Katsemeetod

Nõue

DMX

DMA

DMB

DMC

Välimus



Visuaalne

Visuaalne

-

-

Tihedus temperatuuril 15ºC, kg/m3 (1)

ISO 3675

või

ISO 12185

min.

-

890

900

920

Viskoossus temperatuuril 40ºC, mm2/s(2)

ISO 3104

min.

1,4

1,5

-

-

maks.

5,5

6

11

14

Leekpunkt, ºC

ISO 2719

min.

43

60

60

60

Hangumispunkt (ülemine), ºC(3)

ISO 3016

maks.

-

-6

0

0

Talvised nõuded


maks.

-

0

6

6

Suvised nõuded







Hägustumispunkt, ºC

ISO 3015

maks.

-16(4)

-

-

-

Väävlisisaldus, %1 (m/m)

ISO 8754

maks.

1

1,5

2

2

Tsetaaniarv

ISO 5165

min.

45

40

35

-

10% destillatsiooni-jäägi koksiarv (mikro)
% (m/m)

ISO 10370

maks.

0,3

0,3

-

-

Destillatsioonijäägi koksiarv (mikro), % (m/m)

ISO 10370

maks.

-

-

0,3

2,5

Tuhasisaldus, % (m/m)

ISO 6245

maks.

0,01

0,01

0,01

0,05

Sete, % (m/m)

ISO 3735

maks.

-

-

0,07

-

Summaarne sete, % (m/m)

ISO 10307-1

maks.

-

-

-

0,1

Veesisaldus, % (V/V)

ISO 3733

maks.

-

-

0,3

0,3

Vanaadiumisisaldus, mg/kg

ISO 14597

maks

-

-

-

100

Alumiinium koos räniga, mg/kg

ISO 10478

maks.

-

-

-

25


1Väävlisisaldus peab vastama määruse § 41 lõigetes 1, 3 ja 4 esitatud nõuetele.