Teksti suurus:

Tallinna Pedagoogilise Seminari põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.02.2009
Avaldamismärge:RT I 2006, 35, 266

Tallinna Pedagoogilise Seminari põhimäärus

Vastu võetud 20.07.2006 nr 165

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Õppeasutuse liik ja haldusala

(1) Tallinna Pedagoogiline Seminar (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», muude õigusaktide ja oma põhimääruse alusel ning on moodustatud riigi kutseõppeasutuse Tallinna Pedagoogiline Seminar baasil.

(2) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2. Kõrgkooli asukoht

(1) Kõrgkool asub Tallinnas. Kõrgkooli struktuuriüksused võivad paikneda väljaspool Tallinna.

(2) Kõrgkooli postiaadress on Räägu 49, Tallinn 11311.

§ 3. Pitsat, arveldusarve ja eelarve

Kõrgkoolil on väikese riigivapi ja oma nimega pitsat, arveldusarve ja oma eelarve.

2. peatükk
KÕRGKOOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED

§ 4. Tegevuse eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja õppekavad

(1) Kõrgkooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga alusharidus-, noorsootöö- ja sotsiaaltööalast koolitust pakkuv õppeasutus.

(2) Kõrgkooli tegevusvaldkonnad on:
1) spetsialistide ettevalmistamine rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja keskhariduse baasil kutseõppe (edaspidi kutseõpe) õppekavade ning Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel hariduse ning tervise ja heaolu õppevaldkondades;
2) aktiivne osalemine haridus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas;
3) rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus õpetatavatel erialadel;
4) taseme- ja täienduskoolituste korraldamine.

§ 5. Kõrgkooli ülesanded

Kõrgkooli ülesanded on:
1) sellise õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
2) kõrgkooli liikmeskonnale soodsate tingimuste loomine õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
3) ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;
4) kõrgkooli õppekavade koostamine ja arendamine ning õppemetoodilise töö korraldamine, tööalase koolituse õppekavade koostamine ning täiend- ja ümberõppe korraldamine;
5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine ning nende väljaandmise toetamine;
6) kõrgkooli ainelise baasi pidev parendamine, lähtudes arengukavast ja õppekavadest tulenevatest nõuetest;
7) üldsuse teavitamine oma tegevusest;
8) koostöö arendamine Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, sh koostöölepingute alusel, vastavalt kõrgkooli eesmärkidele;
9) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õppejõududena või õpetajatena (edaspidi õppejõud);
10) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras;
11) rahvusvahelistes projektides osalemine õppetegevuse arendamiseks ning rakendusuuringute läbiviimiseks;
12) nõustamine õpetatavatel õppesuundadel, põhitegevusest tulenevate konverentside, seminaride ja muude ürituste korraldamine.

3. peatükk
REKTOR JA REKTORAAT

§ 6. Rektori pädevus

Kõrgkooli juhib ja esindab rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 7. Rektori ülesanded

Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab kõrgkooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid tegema kõrgkooli nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamiseeskirjad;
5) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
7) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8) kinnitab kõrgkooli eelarve ja tagab selle täitmise;
9) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) ning haridus- ja teadusministri ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise eest;
11) esitab kõrgkooli õppekavad nõukogu otsusel kinnitamiseks haridus- ja teadusministrile;
12) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
13) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõudude vabadele ametikohtadele;
14) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid, nimetab ametisse prorektorid;
15) juhatab nõukogu tegevust;
16) tagab nõukogu otsuste täitmise;
17) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
18) täidab muid «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 8. Rektori õigusaktid

Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 9. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõike 1 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

(2) Rektori töökohustustest vabanemise järel on tal õigus asuda samas kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

(3) Töölepingu tähtaegsel lõppemisel on rektoril õigus saada hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 10. Rektorile umbusalduse avaldamine

(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor rikub süüliselt seadust või põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt ühe kolmandiku nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

(3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega.

(4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori tööleping lõpetada.

§ 11. Rektoraat

(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.

(2) Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt temalt saadud volitustele.

(3) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja tal on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel saada erialase kvalifikatsiooni taastamiseks hüvitist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Prorektori tööleping lõpeb, kui uus, ametisse astunud rektor nimetab ametisse uue prorektori.

4. peatükk
NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU

§ 12. Nõukogu pädevus ja koosseis

(1) Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

(2) Nõukogusse kuuluvad rektor, kes on nõukogu esimees, prorektor(id), erialaosakondade (edaspidi osakond) juhatajad, õppejõudude esindajad ja üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

§ 13. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu kõrgkooli arengukava ja esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
5) kinnitab riigieelarvevahendite ja omavahendite kasutamise korra;
6) kinnitab eelarve täitmise aruande;
7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) võib magistriõppe olemasolul kehtestada selle alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 152 lõikes 5 sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
9) kinnitab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
10) kinnitab õppekorralduse eeskirja;
11) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
12) kuulab ära rektori, prorektorite ja osakondade juhatajate tegevusaruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
13) võib avaldada rektorile umbusaldust;
14) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte osakonda;
15) kehtestab kõrgkooli sümboolika;
16) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kõrgkooli lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) saamise korra;
17) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
18) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused, korra ja määra;
19) kinnitab õppeteenustasude määrad;
20) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
21) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
22) võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
23) võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri;
24) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
25) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse», põhimääruse ja teiste õigusaktide kohaselt kuuluvad tema pädevusse.

§ 14. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga paaritu aasta juunikuus. Nõukogusse valitud liikme volitused, välja arvatud üliõpilaste esindajate volitused, algavad sama aasta 1. septembril ja kestavad kaks aastat. Üliõpilaste esindajad valib nõukogusse üliõpilaskond iga aasta kevadsemestril, nende volitused kehtivad valimiste aasta 1. septembrist kuni valimistele järgneva aasta 31. augustini.

(2) Õppejõudude esindajateks võivad nõukogusse kandideerida kõrgkoolis vähemalt 50%-lise koormusega töötavad korralised õppejõud.

(3) Õppejõudude esindajaid võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkooli korralised õppejõud, kes töötavad vähemalt 50%-lise koormusega.

(4) Üliõpilasesinduse esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased ja õpilased.

(5) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab valimise ja hääletamise korra.

(6) Nõukogu liikme kõrgkoolist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatumisel pikemaks ajaks kui üks semester asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.

§ 15. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel.

(2) Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul aga prorektor. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori, rektorit asendava prorektori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumise korral kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

(4) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord.

(5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole istungil osalenud nõukogu liikmetest. Paragrahvi 13 punktides 1, 2 ja 13 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(6) Nõukogu istungil võivad sõnaõigusega osaleda kõrgkooli nõunike kogu volitatud esindaja ja rektori poolt kutsutud isikud.

(7) Nõukogu istungeid protokollib rektori määratud isik.

(8) Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta rektor sellele alla, vaid esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile, kus tehakse lõplik otsus.

(9) Nõukogu otsuse kohta võivad kõrgkooli liikmed esitada protesti rektorile, kes otsustab küsimuse teistkordse läbivaatamise kõrgkooli nõukogu poolt.

§ 16. Nõunike kogu

Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk
STRUKTUUR

§ 17. Struktuur

(1) Kõrgkooli struktuur jaguneb õppe-, arendus- ja haldusstruktuuriks.

(2) Kõrgkooli õppe-, arendus- ja haldusstruktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

(3) Struktuuriüksuse eesmärk on täita kõrgkooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning töö- ja kodukorra alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

(4) Struktuuriüksuste juhid nimetab ametisse rektor.

(5) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

§ 18. Haldusstruktuur

Kõrgkooli haldusstruktuuri moodustavad õppestruktuuri toetavad üksused, kelle põhitegevus on õppetööväline ja kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruste alusel.

§ 19. Õppe- ja arendusstruktuur

(1) Kõrgkooli õppestruktuuri moodustavad õppetööd teostavad osakonnad ja muud struktuuriüksused. Kõrgkooli õppestruktuur töötab rektori poolt kinnitatud põhimääruse alusel. Osakond on ühe või mitme lähedase õppekava õpetamist ja arendamist korraldav üksus, mis ühendab õppe-, teadus- ja arendustööga tegelevaid õppejõude, õppijaid ning teisi osakonna tegevuse valdkonda kuuluvaid töötajaid. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes vastutab osakonna arengu ja ülesannete tulemusliku täitmise eest.

(2) Kõrgkooli arendusstruktuuri moodustavad arendustööd teostavad osakonnad ja muud tugiüksused, kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel.

6. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§ 20. Õppekava

(1) Kõrgkoolis toimub õppetöö Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» vastavate rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel.

(2) Kõrgkoolis toimub õppetöö «Kutseõppeasutuse seaduse», Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 90 «Kutseharidusstandard» ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kutseõppe õppekavade alusel.

(3) Õppekava määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise ja lõpetamise nõuded, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused.

§ 21. Üliõpilaste ja õpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ja kõrgkoolist väljaarvamine

(1) Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ja arvatakse kõrgkoolist välja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Kutseõppe õppekavale võetakse õpilasi vastu ja arvatakse kõrgkoolist välja «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõikes 1 ja §-s 22 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 22. Õppekorralduse alus

Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded.

§ 23. Kõrgkooli lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui üliõpilane on täitnud kõrghariduse taseme õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga ja õigusaktides sätestatud tingimustel ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

(2) Kui õpilane on täitnud kutseõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele» Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(3) Kõrgkooli poolt väljaantud lõpudokumendid kantakse riiklikku registrisse Eesti Hariduse Infosüsteem.

7. peatükk
LIIKMESKOND

§ 24. Liikmeskond

Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, teadustöötajad, õppejõud, teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

§ 25. Õppejõud ja teadustöötajad

(1) Kõrgkooli õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduse» ja «Rakenduskõrgkooli seadusega» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid.

(2) Korraliste õppejõudude ametikohad nähakse ette kõrgkooli koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõike 5 alusel kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.

(3) Kutseõppe õppekavade õpetajate vabad ametikohad täidetakse, arvestades «Kutseõppeasutuse seaduse» §-s 30 sätestatut.

(4) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor igaks õppeaastaks.

(5) Rektoril on õigus sõlmida õppe- ja teadustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda külalisõppejõu nimetus. Külalisõppejõul on kõrgkooli korraliste õppejõududega võrdsed õigused ja kohustused.

(6) Kõrgkooli õppejõud teeb õppetööd, rakendusuuringutega seotud ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus ning täidab administratiivseid ülesandeid vastavalt ametijuhendile.

§ 26. Teised töötajad

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine.

(2) Teiste töötajate ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 27. Töötaja õigused ja kohustused

(1) Kõrgkooli töötajal on:
1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
2) õigus kasutada õppe- ja rakendusuuringutealaseks ning arendustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni;
5) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist.

(2) Kõrgkooli korralisel õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus taotleda viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse palk.

§ 28. Üliõpilased ja õpilased

(1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kõrgkooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse.

(2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutseõppe õppekavadele.

§ 29. Üliõpilaste ja õpilaste õigused ja kohustused

Üliõpilasel ja õpilasel on:
1) õigus saada kõrgkoolilt õppekorraldusalast teavet;
2) õigus õppekava sulgemisel või kõrgkooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või muus õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
3) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid muudest õppekavadest;
4) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
5) kohustus järgida seaduste, kõrgkooli põhimääruse, õppe- ja sisekorraeeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;
6) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt nimetatud varale tekitatud kahju;
7) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
8) kohustus osaleda õppetöös ja sooritada õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad;
9) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks kõrgkooli auditooriume, praktikumiruume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
10) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilasesindusse;
11) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
12) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
13) õigus saada üks kord nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
14) õigus saada üliõpilaspilet «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punktis 9 kehtestatud korras või õpilaspilet «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõikes 6 kehtestatud korras.
15) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras;
16) õigus osaleda kõrgkooli nõukogu tegevuses;
17) õigus kasutada muid «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele ja õpilastele kehtestatud õigusi.

§ 30. Üliõpilasesindus

(1) Üliõpilas- ja õpilaskonna esindamiseks valitakse üliõpilasesindus.

(2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane ja õpilane.

(3) Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

(4) Üliõpilasesindus valitakse üheks õppeaastaks.

(5) Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on kindlustada järgmise üliõpilasesinduse demokraatlikud valimised.

(6) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond.

§ 31. Üliõpilaskonna põhikiri

(1) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu kõrgkoolis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(2) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu kohalolijate kahe kolmandiku häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(3) Vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus hiljemalt kahe nädala jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse.

(4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja nõukogu liikmete häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduste alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele.

(5) Kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise.

(6) Üliõpilaskonna põhikirja muutmine toimub lõigetes 1–5 sätestatud korras.

8. peatükk
VARA JA RAHASTAMINE

§ 32. Vara

Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara «Riigivaraseaduses» sätestatud korras.

§ 33. Rahastamine

(1) Kõrgkooli rahastatakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), laekumistest sihtasutustelt, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud vahenditest ja muudest vahenditest.

(2) Kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse rahastamine toimub vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele».

(3) Kõrgkoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevalt tasulisi teenuseid täiendus- ja tasemeõppes, sealhulgas eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulistes õppe- ja arendustöödes, erialases nõustamises ning kirjastamistegevuses, tellimistööde täitmisel ning üliõpilastele, õpilastele ja muudele soovijatele majutusteenuse osutamisel. Teenustasude määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

§ 34. Aruandlus

Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 35. Kontroll

Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikontroll.

§ 36. Järelevalve

Kõrgkooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seaduses sätestatud korras.

9. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 37. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2006. a.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister
peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR

Haridus- ja teadusminister Mailis REPS

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK

/otsingu_soovitused.json