Teksti suurus:

Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 21.07.2006 nr 169
RT I 2006, 36, 270
jõustumine 11.08.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010


Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Alatskivi maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
 1) järvede ja nende ümbruses maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku kaitse;
 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150)3, allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*) ja vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse;
 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hingi (Cobitis taenia) ja vingerja (Misgurnus fossilis), kes mõlemad on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja II kategooria kaitsealuse liigi elupaikade kaitse.

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Tartu maakonnas Alatskivi vallas Alatskivi alevikus, Kuningvere, Kõdesi, Peatskivi, Savastvere, Sudemäe ja Virtsu külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4. Lubatud tegevus

 (1) Kaitsealal on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning muid metsa kõrvalsaadusi.

 (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

 (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.

 (4) Kaitsealal on lubatud kalapüük spinningu, käsiõnge ja lihtkäsiõngega.

 (5) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Õuemaal toimub telkimine ja lõkke tegemine omaniku loal.

 (6) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja mootorita ujuvvahendiga sõitmine kaitseala vetel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kaitseala vetel on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 5. Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
 3) väljastada metsamajandamiskava;
 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
 6) anda projekteerimistingimusi;
 7) anda ehitusluba.

§ 6. Vajalik tegevus

  Kaitseala poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

 (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on Kõdesi sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

 (1) Kõdesi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse.

 (2) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine.

§ 10. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
 3) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
 4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.

§ 11. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine;
 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rajatiste rajamine kaitseala tarbeks.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on Alatskivi piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Alatskivi pargi ja ürgoru, Kuningvere järve, Mustjärve ja neid ümbritseva traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 14. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud:
 1) majandustegevus;
 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

 (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;
 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uue veekogu rajamine;
 3) puhtpuistute kujundamine;
 4) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ning pargi ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik puittaimestiku raie;
 5) kaitseala tarbeks vajalike ehitiste püstitamine;
 6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks veekogust kaugemal kui 100 m ehitistele.

§ 15. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
 2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
 3) energiapuistute rajamine;
 4) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
 5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal ning veekogule lähemal kui 50 m;
 6) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 7) uue ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud § 14 lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud juhtudel.

5. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 16. [Käesolevast tekstist välja jäetud]


1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).

2Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrusega nr 425 «Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eeskiri» Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsuse nr 99 «Looduse kaitsest Tartu rajoonis» alusel kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega maastikukaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 10 hõlmab kaitseala Alatskivi loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

Alatskivi maastikukaitseala