Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamise ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud

Vastu võetud 18.03.2004 nr 77
RT I 2004, 15, 115
jõustumine 27.03.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamise ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud.

§ 2.  Riskide juhtimise komitee

  Rahandusministrit nõustab riskide juhtimisel rahandusministri moodustatud seitsmeliikmeline nõuandva õigusega riskide juhtimise komitee (edaspidi komitee), kelle liikmetest vähemalt ühe nimetab Eesti Pank.

§ 3.  Investeerimispõhimõtted

  Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamisel ja sellega tehingute tegemisel lähtutakse konservatiivsetest (madala riskitasemega) investeerimispõhimõtetest eesmärgiga tagada finantsvara likviidsus, väärtuse säilivus ning tulu teenimine.

§ 4.  Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara jaotumine investeerimisportfellidesse

  Riigi raha, väärtpaberid ning muu finantsvara jaotuvad investeerimisportfellidesse ja allportfellidesse vara iseloomust ning eesmärgist lähtudes selliselt, et oleks tagatud varade efektiivne ja paindlik paigutamine. «Riigieelarve seaduse» §-s 37 sätestatud stabiliseerimisreservi varad moodustavad eraldi investeerimisportfelli.

§ 5.  Üldised piirangud riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamisel ja nendega tehingute tegemisel

  (1) Riigi raha on lubatud paigutada üksnes järgmistesse finantsinstrumentidesse:
  1) nõudmiseni ja tähtajalised hoiused;
  2) võlakirjad ja muud võlakohustused;
  3) pöördrepotehingud, ostu ja tagasimüügi tehingud;
  4) rahaturufondide osakud.

  (2) Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamisest ja riigi olemasolevatest ja potentsiaalsetest kohustustest tulenevate finantsriskide juhtimiseks on lubatud teha tuletistehinguid.

  (3) Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamisel ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimisel ja varade tootlikkuse mõõtmisel võetakse aluseks rahandusministri koostatud normportfell, mis väljendab investeerimisportfelli üldist riskitaluvuse taset ning tuleneb investeerimisportfelli varade paigutamise eesmärkidest.

§ 6.  Finantsriskidest tulenevad piirangud

  (1) Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamisel tuleb arvestada ja juhtida järgmisi riigi raha haldamisega seotud finantsriske:
  1) likviidsusrisk;
  2) valuutarisk;
  3) intressirisk;
  4) krediidirisk.

  (2) Likviidsusrisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et riigil ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid riigi finantskohustuste kohaseks täitmiseks. Likviidsusriski juhtimiseks tuleb riigi raha paigutada väärtpaberitesse, millel on likviidne teisene turg, kus vajadusel oleks võimalik turuhinda mõjutamata teostada tehinguid kiiresti ja suurtes kogustes.

  (3) Valuutarisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et valuutakursside muutumine mõjutab riigi finantsvarade ja -kohustuste väärtust. Finantsvarasid ja -kohustusi, mis on Eesti kroonides ja Euroopa Liidu eurodes, loetakse valuutariskivabaks.

  (4) Intressirisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute ja nendelt saadava tulu väärtust ning finantskohustustega seotud kulude suurust.

  (5) Krediidirisk käesoleva määruse tähenduses on oht tehingu vastaspoole kohustuste mittekohasest täitmisest kahju tekkimiseks. Tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s või Standard & Poor’s krediidireitingut. Juhul kui reitinguagentuuride määratud tehingu vastaspoole krediidireitingu tase ei ole sarnane, võetakse finantsseisundi hindamisel aluseks hilisemalt määratud krediidireiting.

  (6) Krediidiriskide juhtimiseks võib riigi raha paigutada:
  1) kuni üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi, krediidiasutuse või Eestis Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Prime-1 (Moody’s) või A-1 (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul;
  2) üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi, krediidiasutuse või Eestis Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul;
  3) väärtpaberitesse, mille emitent on Eestis registreeritud äriühing krediidireitinguga vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul;
  4) väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendiks või hoidjaks on rahandusministri määratud krediidiasutus, kes omab Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Krediidiasutuse omaniku krediidireiting peab olema vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul;
  5) rahandusministri määratud rahaturu- ja intressifondidesse;
  6) Eesti Panka.
[RT I 2006, 35, 268 - jõust. 30.07.2006]

  (7) Krediidiriski osaks on tehingurisk, mis käesoleva määruse tähenduses on oht, et vastaspoole esindajal ei ole tehingu sõlmimiseks volitust või tehingu vastaspool ei täida kohaselt tehingust tulenevaid kohustusi. Tehinguriski on lubatud võtta tehingute tegemisel nende tehingu vastaspooleks olevate isikutega, kelle madalaimaks krediidireitinguks on A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s).

  (8) Eesti Vabariigi välisesindused (edaspidi välisesindused) võivad avada ja kasutada arvelduskontosid «Riigieelarve seaduses» sätestatud tingimustel krediidiasutustes, kelle krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s), A- (Standard & Poor’s) või nende ekvivalent. Krediidiasutustes, kelle krediidireiting ei vasta nimetatud nõuetele, võib välisesindus arvelduskonto avada Rahandusministeeriumiga eelnevalt kirjalikult kooskõlastatult. Välisesindused võivad eespool nimetatud kontodel nende kasutuses olevat riigi raha paigutada ainult nõudmiseni hoiusena või kuni kuuekuulise tähtajaga tähtajalise hoiusena.

§ 7.  Piirangud raha, väärtpaberite ning muu finantsvara haldamise teenuse kasutamisel

  (1) Rahandusminister võib komitee ettepanekul riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara (investeerimisportfellide varade) paigutamisel ja nendega tehingute tegemisel kasutada raha, väärtpaberite ning muu finantsvara haldamise teenust juhul, kui see ei ole vastuolus riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamist ja nendega tehingute tegemist reguleerivate seaduste või muude õigusaktidega.

  (2) Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara haldamise teenuse osutajaks võivad olla:
  1) Eesti Pank;
  2) Eestis registreeritud äriühing, kellele on antud tegevusluba fondivalitsejana, krediidiasutusena või investeerimisühinguna tegutsemiseks;
  3) välisriigi äriühing, kellele Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi pädev organ on andnud tegevusloa investeerimisteenuse osutamiseks.

  (3) Eesti Vabariigi nimel sõlmib teenuse osutajaga lepingu riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara haldamise teenuse osutamiseks rahandusminister.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu sõlminud teenuse osutaja on kohustatud riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamisel ja nendega tehingute tegemisel järgima käesoleva määruse ning muude õigusaktidega sätestatud tingimusi ja piiranguid.

§ 8.  [käesolevast tekstist välja jäetud]