Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 27.07.2006 nr 178
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Soontaga looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Soontaga looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
võetakse kaitse alla:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – lamminiitude (6450)3,
vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitseks;
2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi I ja
II kategooria kaitsealused liigid, kaitseks;
3) alale tüüpilise II
kategooria kaitsealuse taimeliigi – palu-karukella (Pulsatilla
patens) kaitseks;
4) hariliku männi genofondi säilitamiseks.
(2) Kaitseala maa- ja vee-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseadusega» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Valga maakonnas Puka vallas Soontaga külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Valgamaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala, välja arvatud sihtkaitsevööndis sätestatud ajal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldustöödel, metsa- ja põllumajandustöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Kuuse
sihtkaitsevöönd;
2) Niguri sihtkaitsevöönd;
3)
Sauniku sihtkaitsevöönd;
4) Soontaga sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Kuuse ja Sauniku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Niguri ja Soontaga sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Jahipidamine on lubatud Niguri sihtkaitsevööndis 1. septembrist 31. jaanuarini ning Kuuse, Sauniku ja Soontaga sihtkaitsevööndis 1. septembrist 14. märtsini.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2)
olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) rahvaürituse
korraldamine Niguri ja Soontaga sihtkaitsevööndis;
4) Kuuse
ja Sauniku sihtkaitsevööndi piirideks olevate maaparandussüsteemide
hooldustööd;
5) Niguri sihtkaitsevööndis olemasolevate
maaparandussüsteemide hooldustööd ning koosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures metsakoosluse
kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja
-tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas;
6) Soontaga sihtkaitsevööndis olemasolevate
maaparandussüsteemide hooldustööd ning koosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile 1. augustist 15. märtsini, kusjuures metsakoosluse
kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja
-tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks;
4) inimeste viibimine Kuuse ja Sauniku
sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve-
ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Soontaga piiranguvöönd.
§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Soontaga piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
tootmisotstarbeta ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine,
arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 4–7 sätestatut;
3)
kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata
kohas;
4) jahipidamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
§ 14. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine, välja arvatud puhtpuistute kujundamine
hariliku männi genofondi säilitamiseks;
2) maavara
kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud
juhul valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
3) kaitseala
valitseja nõusolekuta veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uue
veekogu rajamine;
4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
5)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) uuendusraie, välja
arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
________________
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L
206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997,
lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja
nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L
103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981,
lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Tulenevalt Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2
alapunktist 387 hõlmab kaitseala Soontaga loodusala, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti
Metsakorralduskeskuses koostatud Aakre metskonna 1998. aasta
puistuplanšeti (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuses 2000.
aastal korrastatud Riigimetsa Majandamise Keskuse Kagu regiooni
metsamaade andmebaasi ja koostatud kaardimaterjali alusel, kasutades
maakatastri andmeid seisuga märts 2005. a.
Ala kaardiga
saab tutvuda Valgamaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Majandus- ja kommunikatsiooniminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.