Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.08.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2009 Avaldamismärge: Dekoratiivkultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded1 Vastu võetud 18.04.2006 nr 47 RTL 2006, 35, 617 jõustumine 01.05.2006 Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 7.08.2006/86 (RTL 2006, 63, 1142) 18.08.2006 Määrus kehtestatakse «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 4 lõike 3, § 34 lõike 3, § 64 lõike 5, § 65 lõigete 4 ja 7, § 76 lõike 4, § 101 lõike 4 ning § 104 lõike 4 alusel. [RTL 2006, 63, 1142 – jõust. 18.08.2006] § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse dekoratiivkultuuride sortide nimekirja koostamise nõuded, dekoratiivkultuuride paljundusmaterjali tootmise, sealhulgas tarnija enesekontrollisüsteemi nõuded ja paljundusmaterjali kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ning dekoratiivkultuuride paljundusmaterjali kvaliteedi ja turustamise nõuded. (2) Määruse nõudeid ei kohaldata katsetes, teadustöös, sordiaretuses või geneetiliste ressursside säilitamiseks kasutatava dekoratiivkultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise suhtes. § 2. Dekoratiivkultuuride paljundusmaterjal (1) Määruse nõudeid kohaldatakse järgmiste dekoratiivkultuuride perekondade ja liikide suhtes: 1) aednelk (Dianthus caryophyllus L.) ja selle hübriidid; 2) jõulutäht (Euphorbia pulcherrima Wild. ex Kletsch); 3) krüsanteem (Dendranthema x grandiflorum (Ramat) Kitam.); 4) must mänd (Pinus nigra); 5) perekond datlipalm (Phoenix); 6) perekond gerbera (Gerbera L.); 7) perekond gladiool (Gladiolus L.); 8) perekond kibuvits (Rosa); 9) perekond liilia (Lilium L.); 10) perekond nartsiss (Narcissus L.); 11) perekond pelargoon (Pelargonium L.); 12) perekond pirnipuu (Pyrus L.); 13) perekond ploomipuu (Prunus L.); 14) perekond tsitrus (Citrus L.); 15) perekond õunapuu (Malus Mill.); 16) roosbegoonia (Begonia x hiemalis Fotsch); 17) muud puittaimede ning ühe-, kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede liigid. (2) Dekoratiivkultuuride paljundusmaterjal (edaspidi paljundusmaterjal) on nõukogu direktiivi 98/56/EÜ dekoratiivkultuuride turustamise kohta (ELT L 226, 13.08.1998, lk 16–23) artikli 2 lõike 1 tähenduses lõikes 1 nimetatud dekoratiivkultuuride perekondade ja liikide ning nende hübriidide paljundamiseks või istutusmaterjali tootmiseks kasutatav seeme, taimeosa ja muu taimne materjal, kaasa arvatud vegetatiiv- ja seemikalus, ning istutusmaterjal, milleks on istutatud, istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud taim või taimeosa. § 3. Dekoratiivkultuuride sortide nimekiri (1) Tarnija koostab enda toodetavate, töödeldavate või turustatavate § 2 lõikes 1 loetletud dekoratiivkultuuride sortide nimekirja (edaspidi sortide nimekiri). (2) Sortide nimekirja ei pea koostama «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 34 lõikes 2 sätestatud juhtudel. (3) Sortide nimekirja kantakse: 1) sordinimi koos selle üldtuntud sünonüümidega; 2) teave selle kohta, kuidas säilitatakse sordi sordiehtsus ja -puhtus ning millist meetodit kasutatakse sordi paljundamiseks; 3) sordikirjeldus, mis sisaldab vähemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (ELT L 227, 1.09.1994, lk 1–30) alusel ühenduse sordikaitse taotlemisel nõutavaid tunnuseid ja tunnuste väljendumist; 4) olulisemad tunnused, mille poolest sort on eristatav teistest sarnastest sortidest. (4) Tarnija, kes tegeleb üksnes paljundusmaterjali turustamisega, ei pea sortide nimekirja kandma lõike 3 punktides 2 ja 4 nimetatud andmeid. § 4. Paljundusmaterjali tarnija enesekontrollisüsteem (1) Paljundusmaterjali tootmise nõuetekohasuse ja turustatava nõuetekohase paljundusmaterjali tagamiseks määrab tarnija tulenevalt tootmismeetodist kindlaks tootmise olulised kriitilised punktid ja nendes rakendatavad meetmed, dokumenteerib need ja tagab nende meetmete rakendamise (edaspidi enesekontrollisüsteem). (2) Paljundusmaterjali tootmisega tegelev tarnija koostab enesekontrolliplaani, kus kirjeldab enesekontrolli tagamiseks tulenevalt tootmismeetodist järgmisi tootmise olulisi kriitilisi punkte ja nendes rakendatavaid meetmeid: 1) tootmise alustamiseks kasutatava paljundusmaterjali kvaliteedi kindlakstegemine; 2) paljundusmaterjali külvamine, pikeerimine ja istutamine; 3) paljundusmaterjali kontrollimine taimekahjustaja esinemise avastamiseks ja kohaste tõrjeabinõude rakendamine, sealhulgas vajaduse korral kahjustatud paljundusmaterjali hävitamine; 4) paljundusmaterjali tootmiseks kasutatava maatüki kohta põlluraamatu või maakasutuskava ja paljundusmaterjali tootmiseks kasutatava hoone või rajatise kohta kasutuskava pidamine; 5) üldine tootmismetoodika ja agrotehnika; 6) taimekahjustajate levitamise ärahoidmiseks ettevaatusabinõude järgimine; 7) paljundamise tehnoloogia; 8) paljundusmaterjali koristamine; 9) paljundusmaterjali partiide eristatavuse ja erinevate partiide kindlakstegemise tagamine paljundusmaterjali tootmise, koristamise, töötlemise, pakendamise, ladustamise ja veo ajal; 10) paljundusmaterjali töötlemine; 11) paljundusmaterjali pakendamine; 12) paljundusmaterjali ladustamine; 13) paljundusmaterjali vedu; 14) ettevõtte tegevuse korraldamine; 15) kriitiliste punktide jälgimine ja kontrollimine. (3) Tarnija, kes tegeleb üksnes paljundusmaterjali turustamisega, koostab enesekontrolliplaani, kus kirjeldab lõike 2 punktides 10–15 toodud kriitilisi punkte ja nendes rakendatavaid meetmeid. (4) Ettevõttes määratakse enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise eest vastutav töötaja. (5) Tarnija säilitab andmeid oluliste kriitiliste punktide kontrolli tulemuste kohta paberkandjal või digitaalselt ning andmeid ja dokumente ostetud, toodetud ja turustatud paljundusmaterjali kohta vähemalt kolm aastat. § 5. Paljundusmaterjali kvaliteeti vähendavad taimekahjustajad (1) Paljundusmaterjali tootmisega tegelev tarnija kontrollib taimekahjustaja esinemise avastamiseks paljundusmaterjali selle kasvamise ajal visuaalselt. (2) Sibulate, mugulate ja risoomidega paljundatava taimeliigi puhul kontrollib paljundusmaterjali tootmisega tegelev tarnija taimekahjustaja esinemise avastamiseks paljundusmaterjali kasvamise ajal taimikut visuaalselt. (3) Kui tarnija avastab tootmise kohas paljundusmaterjali või taimiku kasvuaegse visuaalse kontrolli käigus lisas nimetatud dekoratiivkultuuride paljundusmaterjali kvaliteeti vähendava taimekahjustaja (edaspidi taimekahjustaja), rakendab ta taimekahjustaja hävitamiseks viivitamata kohaseid tõrjeabinõusid, sealhulgas vajaduse korral hävitab kahjustatud paljundusmaterjali. § 6. Nõuetekohane paljundusmaterjal (1) Nõuetekohane on paljundusmaterjal: 1) mis on ühe partii piires ühtlase kvaliteediga, liigiehtne ja -puhas ning sorti kuuluva dekoratiivkultuuri puhul sordiehtne ja -puhas; 2) mille visuaalsel kontrollimisel ei esine lisas nimetatud taimekahjustajaid esinemise piirmäärast rohkem; 3) mis on sõltuvalt liigile ja sordile omastest tunnustest normaalselt arenenud, kahjustusteta ja närtsimise tunnusteta; 4) mis potitaimena turustamise korral on hästi juurdunud ja terve juurestikuga ning paljasjuursena turustamise korral on puhkeseisundis; 5) mille idanevus seemne puhul on piisav. (2) Perekonda tsitrus kuuluva liigi paljundusmaterjal peab lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele: 1) pärinema paljundusmaterjalist, mille visuaalse kontrollimise tulemusena ei avastatud lisa punktis 2 nimetatud viiruse, viirusesarnase organismi või seene põhjustatud haigustunnuseid ning mida on asjakohaseid meetodeid kasutades laboratoorselt analüüsitud ja mis on tunnistatud neist taimekahjustajatest vabaks; 2) olema viimase kasvuperioodi jooksul kontrollitud ja kontrollimise tulemusena ei avastatud lisa punktis 2 nimetatud viiruse, viirusesarnase organismi või seene põhjustatud haigustunnuseid taimekahjustaja esinemise piirmäärast rohkem; 3) pookimise korral olema poogitud pookealusele, mis ei ole viroididele vastuvõtlik. § 7. Paljundusmaterjali turustamine (1) Turustatav paljundusmaterjal peab vastama §-s 6 sätestatud kvaliteedinõuetele. (2) Turustatavat paljundusmaterjali hoitakse partiina. Erinevaid partiisid peab olema võimalik eristada ja kindlaks teha. Erineva päritoluga paljundusmaterjali partiide ühendamise korral säilitab tarnija andmed partii koostise ja partii erinevate osade päritolu kohta. (3) Tarnija väljastab tarnija dokumendi paljundusmaterjali partii kohta, mis turustatakse «Taimekaitseseaduse» alusel taimetervise registrisse kantud isikule, kes tegeleb dekoratiivkultuuride tootmisega, ja tarnijale, kes tegeleb paljundusmaterjali turustamisega. (4) Tarnija väljastab lõpptarbijale turustatava paljundusmaterjali partii või üksikistiku kohta tootekirjelduse. (5) Tarnija dokument on ühekordselt kasutatav ja see täidetakse eesti keeles ja vajaduse korral muus Euroopa Liidu ametlikus keeles. Tarnija dokumendile märgitakse: 1) sõnad «EL kvaliteet»; 2) riigi tähis «EE»; 3) järelevalveasutuse nimi «Taimetoodangu Inspektsioon» või selle lühend «TTI»; 4) tarnija registrikande number taimetervise registris; 5) tarnija nimi; 6) partii number või muu partiid identifitseeriv tunnus; 7) tarnija dokumendi väljastamise kuupäev; 8) paljundusmaterjali taimeliigi botaaniline nimi ladina keeles; 9) sordinimi või taimerühma nimi; 10) pookealuse kasutamise korral pookealuse sordinimi, märgistus või pookealuse taimeliigi nimi eesti keeles, kui pookealus on teisest taimeliigist; 11) paljundusmaterjali kogus; 12) ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud paljundusmaterjali puhul tootjariigi nimi. (6) Tootekirjeldusele märgitakse: 1) paljundusmaterjali taimeliigi nimi eesti ja ladina keeles; 2) sordinimi või taimerühma nimi; 3) pookealuse kasutamise korral pookealuse sordinimi, märgistus või pookealuse taimeliigi nimi eesti keeles, kui pookealus on teisest taimeliigist; 4) tarnija nimi; 5) tootjariigi nimi. (7) Tarnija dokumendile ja tootekirjeldusele märgitakse sordinimi üksnes siis, kui paljundusmaterjali sort on tuntud, kaitse alla võetud, kantud riiklikku sordiregistrisse või «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 34 lõikes 1 nimetatud sortide nimekirja. Tarnija dokumendile taimerühma nime märkimise korral märgitakse see viisil, mis hoiab ära taimerühma nime segiajamise sordinimega. (8) Mikropaljundatud paljundusmaterjali puhul märgitakse tarnija dokumendile või tootekirjeldusele sõna «mikropaljundatud». [RTL 2006, 63, 1142 – jõust. 18.08.2006] § 8. [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 9. Määruse rakendamine Paljundusmaterjali võib seni kehtinud nõuete kohaselt märgistada ja sellist paljundusmaterjali võib turustada kuni tootja dokumentide, tootekirjelduste või paljundusmaterjali lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2006. a. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2006. a. 1 nõukogu direktiiv 98/56/EÜ dekoratiivkultuuride turustamise kohta (ELT L 226, 13.08.1998, lk 16–23), muudetud nõukogu määrusega 806/2003/EÜ (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35) ja nõukogu direktiiviga 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28); Euroopa Komisjoni direktiiv 93/49/EMÜ, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 91/682/EMÜ kohaselt vastama dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja dekoratiivtaimed (EÜT L 250, 7.10.1993, lk 9–18), muudetud Euroopa Komisjoni direktiiviga 1999/67/EÜ (EÜT L 164, 30.06.1999, lk 78–78); Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/66/EÜ, millega kehtestatakse tarnija poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ kohaselt koostatud märgistusele või muudele dokumentidele esitatavad nõuded (EÜT L 164, 30.06.1999, lk 76–77); Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/68/EÜ, milles nähakse ette lisasätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ alusel peetavate dekoratiivtaimesortide loetelude kohta (EÜT L 172, 08.07.1999, lk 42–43)   Märkus. Lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 20.04.2006. a resolutsioon nr 17-1/0602784.   Põllumajandusministri  18. aprilli 2006. a määruse nr 47 "Dekoratiivkultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded1" lisa   DEKORATIIVKULTUURIDE PALJUNDUSMATERJALI KVALITEETI VÄHENDAVATE TAIMEKAHJUSTAJATE LOETELU JA NENDE ESINEMISE PIIRMÄÄR Dekoratiivkultuuride perekonnad ja liigid Paljundusmaterjali kvaliteeti vähendavad taimekahjustajad Taimekahjustajate esinemise piirmäär 1 1. Roosbegoonia(Begonia x hiemalis Fotsch) 1.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 1.1.1. Aleurodidae 1.1.2. Aphelenchoides spp. 1.1.3. Ditylenchus destructor 1.1.4. Meloidogyne spp. 1.1.5. Myzus ornatus 1.1.6. Otiorrhynchus sulcatus 1.1.7. Sciara 1.1.8. Thysanoptera, eriti Frankliniella occidentalis 0,5 0,5 0,5 0,5 1 1 2 0,5 1.2. Bakterid 1.2.1. Erwinia chrysanthemi 1.2.2. Rhodococcus fascians 1.2.3. Xanthomonas campestris pv. begoniae 2 2 0,5 1.3. Seened 1.3.1. Jahukaste 1.3.2. Varrepõletiku tekitajad (Phytophthora spp., Pythium spp. ja Rhizoctonia spp.) 1 2 1.4. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 1.4.1. Leaf curl virus 1.4.2. Tospoviirused (Tomato spotted wilt virus, Impatiens necrotic spot virus) 1 0,5 2. Perekond tsitrus(Citrus L.) 2.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 2.1.1. Aleurothrixus floccosus (Mashell) 2.1.2. Meloidogyne spp. 2.1.3. Parabemisia myricae (Kuwana) 2.1.4. Tylenchulus semipenetrans 0 0 0 0 2.2. Seened 2.2.1. Phytophthora spp.       0 2.3. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 2.3.1. Citrus leaf rugose 2.3.2. Haigused, mis tekitavad noortel lehtedel psoroosisarnaseid sümptomeid, nagu Psorosis, Ring spot, Cristacortis, Impietratura, Concave gum 2.3.3. Infectious variegation 2.3.4. Viroidid, nagu Exocortis, Cachexia-Xyloporosis Kõik 2 3. Krüsanteem (Dendranthema x grandiflorum (Ramat) Kitam.) 3.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 3.1.1. Agromyzidae 3.1.2. Aleurodidae 3.1.3. Aphelenchoides spp. 3.1.4. Diarthronomia chrysanthemi 3.1.5. Lepidoptera, eriti Cacoecimorpha pronubana, Epichoristodes acerbella 3.1.6. Thysanoptera, eriti Frankliniella occidentalis 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0,5 3.2. Bakterid 3.2.1. Agrobacterium tumefaciens 3.2.2. Erwinia chrysanthemi 2 2 3.3. Seened 3.3.1. Fusarium oxysporum spp. chrysanthemi 3.3.2. Puccinia chrysanthemi 3.3.3. Pythium spp. 3.3.4. Rhizoctonia solani 3.3.5. Verticillium spp. 1 1 2 2 2 3.4. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 3.4.1. Chrysanthemum B mosaic virus 3.4.2. Tomato aspermy cucumovirus 2 2 4. Aednelk (Dianthus caryophyllus L. ja hübriidid 4.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 4.1.1. Agromyzidae 4.1.2. Aleurodidae 4.1.3. Thysanoptera, eriti Frankliniella occidentalis 4.1.4. Lepidoptera, eriti Cacoecimorpha pronubana, Epichoristodes acerbella 0,5 0,5 0,5 1 4.2. Seened 4.2.1. Alternaria dianthi 4.2.2. Alternaria dianthicola 4.2.3. Mycosphaerella dianthi 4.2.4. Phytophthora nicotiana sp. parasitica 4.2.5. Rhizoctonia solani 4.2.6. Varrepõletik (Fusarium spp. ja Pythium spp.) 4.2.7. Uromyces dianthi 0,5 0,5 0,5 0,5 2 2 1 4.3. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 4.3.1. Carnation etched ring caulimovirus 4.3.2. Carnation mottle carmovirus 4.3.3. Carnation necrotic fleck closterovirus 4.4.4. Tospoviirused (Tomato spotted wilt virus, Impatiens necrotic spot virus) 2 2 2 0,5 5. Jõulutäht (Euphorbia pulcherrima Wild. ex Kletsch) 5.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 5.1.1. Aleurodidae 0,5 5.2. Bakterid 5.2.1. Erwinia chrysanthemi 2 5.3. Seened 5.3.1. Fusarium spp. 5.3.2. Pythium ultimum 5.3.3. Phytophthora spp. 5.3.4. Rhizoctonia solani 5.3.5. Thielaviopsis basicola 0,5 1 1 2 0,5 5.4. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 5.4.1. Tospoviirused (Tomato spotted wilt virus, Impatiens necrotic spot virus) 0,5 6. Perekond gerbera (Gerbera L.) 6.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 6.1.1. Agromyzidae 6.1.2. Aleurodidae 6.1.3. Aphelenchoides spp. 6.1.4. Lepidoptera 6.1.5. Meloidogyne 6.1.6. Thysanoptera, eriti Frankliniella occidentalis 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 6.2. Seened 6.2.1. Fusarium spp.  6.2.2. Phytophthora cryptogea 6.2.3. Jahukaste 6.2.4. Rhizoctonia solani 6.2.5. Verticillium spp. 0,5 1 1 2 2 6.3. Viirused ja viirusesarnased organismid 6.3.1. Tospoviirused (Tomato spotted wilt virus, Impatiens necrotic spot virus) 0,5 7.Perekond gladiool (Gladiolus L.) 7.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 7.1.1. Ditylenchus dipsaci 7.1.2. Thysanoptera, eriti Frankliniella occidentalis 0,5 0,5 7.2. Bakterid 7.2.1. Pseudomonas marginata 7.2.2. Rhodococcus fascians 2 2 7.3. Seened 7.3.1. Botrytis gladiolorum 7.3.2. Curvularia trifolii 7.3.3. Fusarium oxisporum sp. gladioli 7.3.4. Penicillium gladioli 7.3.5. Sclerotinia spp. 7.3.6. Septoria gladioli 7.3.7. Urocystis gladiolica 7.3.8. Uromyces trasversalis 2 0,5 1 1 1 1 1 1 7.4. Viirused ja viirusesarnased organismid 7.4.1. Aster yellow mycoplasm 7.4.2. Corky pit agent 7.4.3. Cucumber mosaic virus 7.4.4. Gladiolus ringspot virus (syn. Narcissus latent virus) 7.4.5. Tobacco rattle virus Kõik 0,5 7.5. Muud kahjulikud organismid 7.5.1. Cyperus esculentus 0 8. Perekond liilia (Lilium L.) 8.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 8.1.1. Aphelenchoides spp. 8.1.2. Rhyzoglyphus spp. 8.1.3. Pratylenchus penetrans 8.1.4. Rotylenchus robustus 8.1.5. Thysanoptera, eriti Frankliniella occidentalis 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 8.2. Bakterid 8.2.1. Erwinia carotovora subsp.  carotovora 8.2.2. Rhodococcus fascians 1 1 8.3. Seened 8.3.1. Cylindrocarpon destructans 8.3.2. Fusarium oxysporum f. sp.  lilii 8.3.3. Pythium spp. 8.3.4. Rhizoctonia solani 8.3.5. Rhizopus spp. 8.3.6. Sclerotium spp. 1 1 2 2 1 1 8.4. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 8.4.1. Cucumber mosaic virus 8.4.2. Lily symptomless virus 8.4.3. Lily virus x 8.4.4. Tobacco rattle virus 8.4.5. Tulip breaking virus Kõik 0,5 8.5. Muud kahjulikud organismid 8.5.1. Cyperus esculentus 0 9. Perekond õunapuu (Malus Miller) 9.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 9.1.1. Anarsia lineatella 9.1.2. Eriosoma lanigerum 9.1.3. Kilptäid, eriti Epidiaspis leperii, Pseudaulacaspis pentagona, Quadraspidiotus perniciosus 0 2 0 9.2. Bakterid 9.2.1. Agrobacterium tumefaciens 9.2.2. Pseudomonas syringaepv. syringae 2 2 9.3. Seened 9.3.1. Armillariella mellea 9.3.2. Chondrostereum purpureum 9.3.3. Nectria galligena 9.3.4. Phytophthora cactorum 9.3.5. Rosellinia necatrix 9.3.6. Venturia spp. 9.3.7. Verticillium spp. 0 1 1 0,5 0 2 2 9.4. Viirused ja viirusesarnased organismid 9.4.1. Kõik 0,5 10. Perekond nartsiss (Narcissus L.) 10.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 10.1.1. Aphelenchoides subtenuis 10.1.2. Ditylenchus destructor 10.1.3. Eumerus spp. 10.1.4. Merodon equestris 10.1.5. Pratylenchus penetrans 10.1.6. Rhyzoglyphidae 10.1.7. Tarsonemidae 0,5 0,5 0 0 0,5 0,5 0,5 10.2. Seened 10.2.1. Fusarium oxisporum f. sp.  narcissi 10.2.2. Sclerotinia spp. 10.2.3. Sclerotium bulborum 1 1 1 10.3. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 10.3.1. Tobacco rattle virus 10.3.2. Narcissus white streak agent 10.3.3. Narcissus yellow stripe virus Kõik 0,5 11. Perekond pelargoon (Pelargonium L.) 11.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 11.1.1. Aleurodidae 11.1.2. Lepidoptera 11.1.3. Thysanoptera, eriti Frankliniella occidentalis 0,5 1 0,5 11.2. Bakterid 11.2.1. Rhodococcus fascians 11.2.2. Xanthomonas campestris pv. pelargonii 2 0,5 11.3. Seened 11.3.1. Botrytis  spp. 11.3.2. Puccinia pelargonii-zonalis 11.3.3. Pythium spp. 11.3.4. Verticillium spp. 2 1 2 2 11.4. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 11.4.1. Pelargonium flower break carmovirus 11.4.2. Pelargonium leaf curl tombusvirus 11.4.3. Pelargonium line pattern virus 11.4.4. Tospoviirused (Tomato spotted wilt virus, Impatiens necrotic spot virus) Kõik 2 12. Perekond datlipalm (Phoenix) 12.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 12.1.1. Thysanoptera 0,5 12.2. Seened 12.2.1. Exosporium palmivorum 12.2.2. Gliocladium wermoeseni 12.2.3. Graphiola phoenicis 12.2.4. Pestalozzi phoenicis 12.2.5. Pythium spp. 0 0 0 0 2 12.3. Viirused ja viirusesarnased organismid 12.3.1. Kõik 2 13. Must mänd (Pinus nigra) 13.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 13.1.1. Blastophaga spp. 13.1.2. Rhyacionia buoliana 1 0,5 13.2. Seened 13.2.1. Lophodermium seditiosum 0,5 13.3. Viirused ja viirusesarnased organismid 13.3.1. Kõik 2 14. Perekond ploomipuu (Prunus L.) 14.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 14.1.1. Capnodis tenebrionis 14.1.2. Meloidogyne spp. 14.1.3. Kilptäid, eriti Epidiaspis leperii, Pseudaulacaspis pentagona, Quadraspidiotus perniciosus 0 0 0 14.2. Bakterid 14.2.1. Agrobacterium tumefaciens 14.2.2. Pseudomonas syringae pv.  mors-prunorum 14.2.3. Pseudomonas syringae pv. syringae 2 2 2 14.3. Seened 14.3.1. Armillariella mellea 14.3.2. Chondrostereum purpureum 14.3.3. Nectria galligena 14.3.4. Rosellinia necatrix 14.3.5. Taphrina deformans 14.3.6. Verticillium spp. 0 1 1 0 0 2 14.4. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 14.4.1. Prune dwarf virus 14.4.2. Prunus necrotic ringspot virus Kõik 0,5 15.Perekond pirnipuu (Pyrus L.) 15.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 15.1.1. Anarsia lineatella 15.1.2. Eriosoma lanigerum 15.1.3. Kilptäid, eriti Epidiaspis leperii, Pseudaulacaspis pentagona, Quadraspidiotus perniciosus 0 2 0 15.2. Bakterid 15.2.1.  Agrobacterium tumefaciens 15.2.2. Pseudomonas syringae pv. syringae 2 2 15.3. Seened 15.3.1. Armillariella mellea 15.3.2. Chondrostereum purpureum 15.3.3. Nectria galligena 15.3.4. Phytophthora spp. 15.3.5. Rosellinia necatrix 15.3.6. Verticillium spp. 0 1 1 0,5 0 2 15.4. Viirused ja viirusesarnased organismid 15.4.1. Kõik 0,5 16. Perekond kibuvits (Rosa) 16.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 16.1.1. Lepidoptera, eriti Epichoristodes acerbella, Cacoecimorpha pronubana 16.1.2. Meloidogyne 16.1.3. Pratylenchus spp. 16.1.4. Tetranychus urticae 1 0,5 0,5 2 16.2. Bakterid 16.2.1. Agrobacterium tumefaciens 2 16.3. Seened 16.3.1. Chondrostereum purpureum 16.3.2. Coniothyrium spp. 16.3.3. Diplocarpon rosae 16.3.4. Peronospora sparsa 16.3.5. Phragmidium spp. 16.3.6. Sphaerotheca pannosa 16.3.7. Verticillium spp. 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 2 16.4. Viirused ja viirusesarnased organismid, eriti 16.4.1. Apple mosaic virus 16.4.2. Arabis mosaic nepovirus 16.4.3. Prunus necrotic ringspot virus Kõik 2 17. Muud puittaimede ning ühe-, kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede liigid 17.1. Putukad, lestad ja nematoodid kõigis arengustaadiumides 17.1.1. Agromyzidae 17.1.2. Aleurodidae 17.1.3. Aphididae 17.1.4. Aphelenchoides spp. 17.1.5. Cecidophyopsis ribis 17.1.6. Kilptäid, eriti Epidiaspis leperii, Pseudaulacaspis pentagona, Quadraspidiotus perniciosus 17.1.7. Ditylenchus dipsaci 17.1.8. Ditylenchus destructor 17.1.9. Meloidogyne spp. 17.1.10. Tetranychus spp. 17.1.11. Thysanoptera, eriti Thrips tabaci ja Frankliniella occidentalis 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 2 0,5 17.2. Bakterid 17.2.1. Agrobacterium rhizogenes 17.2.2. Agrobacterium tumefaciens 17.2.3. Corynebacterium fascians 17.2.4. Pseudomonas spp. 2 2 2 2 17.3. Seened 17.3.1. Armillariella mellea 17.3.2. Ceratocystis ulmi 17.3.3. Chondrostereum purpureum 17.3.4. Jahukasteseened 17.3.5. Nectria galligena 17.3.6. Phytophthora cactorum 17.3.7. Phytophthora fragariae var.  rubi 17.3.8. Pythium spp. 17.3.9. Rhizoctonia spp. 17.3.10. Verticillium spp. 0 1 1 1 1 0,5 0,5 2 2 2 17.4. Viirused 17.4.1. Kõik 2   1 Taimekahjustajate esinemise piirmäär - taimekahjustajaga saastunud taimede lubatud protsent paljundusmaterjali partiis.