Teksti suurus:

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.08.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.04.2007
Avaldamismärge:

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Vastu võetud 20.04.2004 nr 51
RTL 2004, 51, 879
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

08.09.2004/157 ( RTL 2004, 123, 1897 ) 24.09.2004

29.10.2004/174 ( RTL 2004, 142, 2155 ) 12.11.2004

03.02.2005/14 (RTL 2005, 19, 212) 13.02.2005

21.04.2005/43 (RTL 2005, 46, 638) 1.05.2005

29.06.2005/76 (RTL 2005, 76, 1067) 10.07.2005

13.09.2005/92 (RTL 2005, 98, 1477) 23.09.2005

4.11.2005/109 (RTL 2005, 112, 1722) 20.11.2005

13.04.2006/44 (RTL 2006, 34, 607) 24.04.2006

8.08.2006/87 (RTL 2006, 64, 1173) 25.08.2006

Määrus kehtestatakse “ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 43 lõike 2 ja § 44 lõike 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80–102) art 44 lõike 2 alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006 (edaspidi arengukava).

[RTL 2004, 123, 1897 - jõust. 24.09.2004]

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord.

§ 2. Toetatavate tegevuste loetelu

Toetust võib taotleda arengukava punktis 9.2 loetletud järgmisteks tegevusteks:
1) keskkonnasõbralik tootmine;
2) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]
3) mahepõllumajanduslik tootmine;
4) kiviaia rajamine, taastamine ja hooldamine;
5) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]
6) ohustatud tõugu looma kasvatamine;
7) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 3. Nõuded toetuse saamiseks

(1) Toetust võib §-s 2 nimetatud tegevusteks taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja), kes tegutseb arengukava 9. peatüki punktis 9.2 nimetatud piirkondades ja vastab arengukava 9. peatüki punktis 9.2 kehtestatud nõuetele ning kes:

1) kasutab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud vähemalt 1,00 hektari suurust heas põllumajanduslikus korras olevat maad, kus kasvatab põllumajanduskultuuri või mida hoiab mustkesas või mida kasutab loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks (edaspidi põllumajanduslikus kasutuses olev maa), või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad;

2) täidab arengukava 9. peatüki tabelis 39 nimetatud põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid (edaspidi üldised keskkonnanõuded ) kogu ettevõttes (edaspidi majandusüksus);

3) võtab kohustuse täita punktides 1 ja 2 nimetatud nõudeid ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise nõudeid viis aastat alates toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud põllumajandusmaa pindala või loomade arvu või kiviaia meetrite osas, mille kohta taotleja taotleb toetust (edaspidi kohustus).

(2) Toetust § 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks võib taotleda vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, mille iga üksiku põllu pindala, mille kohta toetust taotletakse, on vähemalt 0,30 hektarit.

(3) Toetust § 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusteks võib taotleda, kui taotleja täidab majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid.

(4) Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5.

(5) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud toetust keskkonnasõbraliku tootmise eest ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse toetust § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest.

[Lõike 6 sõnastus kuni 5. septembrini 2006 – RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

(6) Toetust § 2 punktis 4 nimetatud kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest võib taotleda, kui taotlejal on § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise või § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustus või kui taotleja võtab selle kohustuse taotlemisele järgneval aastal.

[Lõike 6 sõnastus alates 5. septembrist 2006 – RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

(6) Toetust § 2 punktis 4 nimetatud kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest võib taotleda, kui taotlejal on § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise või § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustus.

(7) Kui loodusobjekti kaitse-eeskirjaga või “ Looduskaitseseaduse” § 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale rohumaa niitmiseks ja niidetud heina äravedamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud muu tähtpäev kui üldiste keskkonnanõuetega kehtestatud 31. juuli, peab nimetatud nõue olema täidetud 20. augustiks.

(8) Üldistes keskkonnanõuetes ja § 4 lõike 1 punktis 101 kehtestatud rohumaade niitmise ja loomade karjatamise nõude täitmist peab olema võimalik kogu taotlusel märgitud ala ulatuses visuaalselt tuvastada.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED

1. jagu
Keskkonnasõbralik tootmine

§ 4. Nõuded keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks

(1) Keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja:

1) täidab keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kogu majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal;

2) koostab iga kohustuseaasta 20. juuniks lisas 1 toodud vormi kohase väetusplaani ning kannab väetusplaani andmed majandusüksuses toodetavate ja teistest majandusüksustest sissetoodavate orgaaniliste väetiste kohta ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta põldude kaupa;

3) väetab haritavat maad vajaduse korral, arvestades, et mineraalväetiste ja sõnnikuga on aastas, kogu haritava maa keskmisena, hektari kohta lubatud anda kuni 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetistega on lubatud anda kuni 100 kg lämmastikku;

4) koostab lisas 2 toodud vormi kohase viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ning järgib koostatud plaani alusel taimekasvatussaaduste tootmisel viljavaheldust;

5) kasvatab kasutuses oleval põllumajandusmaal põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, või hoiab kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas;

6) korraldab kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks põllumaa iga põllu kohta mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile mulla happesuse ning taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks soovitatavalt arvestusega, et iga 5 hektari põllumaa kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Kui põllu suurus on alla 3 hektari, võib võtta mitme põllu kohta ühe proovi, kuid arvestusega, et iga 5 hektari põllumaa kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Põllumajandusuuringute Keskuse väljastatud mullaanalüüside katseprotokoll ja mullareaktsiooni kaart või muu akrediteeritud laboratooriumi väljastatud mullaproovide analüüside tulemused (edaspidi mullaproovide analüüsi tulemused ) peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad majandusüksuses kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist ;

7) korraldab kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks põllumaa iga põllumassiivi kohta mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile mulla orgaanilise aine sisalduse, orgaanilise süsiniku sisalduse või huumusesisalduse määramiseks. Kui põllumassiivi suurus on alla 3 hektari, võib võtta mitme põllumassiivi kohta ühe proovi, kuid arvestusega, et iga 5 hektari põllumaa kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad majandusüksuses kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist;

8) osaleb kohustuse võtmise aastal vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel selle aasta 1. oktoobriks. Nimetatud koolitusel ei pea osalema taotleja, kellele on varem määratud toetus keskkonnasõbraliku majandamise eest. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige;

9) osaleb kohustuse võtmise aastale järgneva nelja kohustuseaasta jooksul kokku vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige;

10) järgib nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatada väljas;

101) niidab vähemalt üks kord enne 31. juulit poollooduslikud kooslused või karjatab seal loomi. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Kui loodusobjekti kaitse-eeskirjaga või “Looduskaitseseaduse”§ 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale poolloodusliku koosluse niitmiseks ja niidetud heina koristamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud muu tähtpäev kui 31. juuli, peab nõue olema täidetud 20. augustiks;

11) niidab vähemalt üks kord aastas 31. juuliks puuvilja- ja marjaaia võraalused ja reavahed ning rohumaad soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud väetusplaanis ei pea majandusüksuses sõnniku ja virtsaga toodetava lämmastiku kogust märkima taotleja, kelle majandusüksuses peetavate loomade arv on alla 1 loomühiku (edaspidi ).

(3) [Kehtetu - RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud haritava maa hulka ei loeta põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad ja looduslikku rohumaad ning sellel maal tuleb täita üldisi keskkonnanõudeid.

(5) Kui taotleja on teinud lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud nõuetele vastavad mullaproovide analüüsid kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul ja kui seda on võimalik majandusüksuses dokumentaalselt tõestada, peab uute mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile korraldama neljanda kohustuseaasta 31. detsembriks ja mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad majandusüksuses kohapeal alates viienda kohustuseaasta 15. juunist.

(6) Keskkonnasõbraliku tootmise eest võib toetust taotleda majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta.

(7) Lõikes 2 nimetatud loomühikulist arvestust peetakse järgmiselt:

1) üle 24 kuu vanune veis, sh ammlehm

1 lü;

2) 6–24 kuu vanune veis

0,6 lü;

3) kuni 6 kuu vanune veis

0,2 lü;

4) emis (sh põrsastega) või kult

0,33 lü;

5) vähemalt 2 kuu vanune nuumsiga

0,1 lü;

6) üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga

0,7 lü;

7) üle 1 aasta vanune kits või lammas; kits või utt talledega

0,15 lü;

8) vähemalt 6 kuu vanune munakana

0,01 lü;

9) broiler, part

0,004 lü;

10) vutt, kääbuskana, munakana tibu (kuni 6 kuud)

0,0015 lü;

11) kalkun, hani

0,008 lü;

12) üle 12 kuu vanune jaanalind

0,15 lü;

13) täiskasvanud küülik või üle 3 kg kaaluv küülik

0,03 lü;

14) rebane

0,07 lü;

15) väikeloomad (mink, tuhkur jt)

0,025 lü.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

§ 5. Nõuded viljavaheldusplaanile/külvikorra sisseviimise plaanile ja viljavahelduse järgimisele

(1) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani koostamisel ja viljavahelduse järgimisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid:

1) põllumaal kasvatatakse igal aastal vähemalt 15% liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina;

2) samal põllul ei ole soovitatav kasvatada teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki teravilja-, kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal;

3) mustkesa, mida kasutatakse punktis 2 nimetatud põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei loeta põllumajanduskultuuriks ning põllumajanduskultuuride järgnevust see ei katkesta.

(2) Viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ei pea koostama ja viljavaheldust ei pea rakendama:

1) vähemalt viie aasta vanusel või vähemalt viie aasta vanuseks planeeritud püsirohumaal;

2) looduslikul rohumaal;

3) puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutataval maal;

4) heinaseemne tootmiseks kasutataval maal;

5) põllul, mis on väiksem kui 0,30 hektarit;

6) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval maal;

7) põllul, mille mulla happesus (pHKCl ) on mullaproovide analüüsi tulemuste või põllu asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo (edaspidi piirkondlik maaparandusbüroo ) väljastatud tõendi kohaselt keskmiselt kuni 5,5 (kaasa arvatud). Tõendi saamiseks esitab taotleja piirkondlikule maaparandusbüroole avalduse, näidates põllu asukoha sellele lisatud põllumassiivi kaardil või muul viisil.

(3) Kui taotleja teeb kohustuseperioodil viljavahelduses muudatusi, peavad tehtud muudatused kajastuma viljavaheldusplaanis/külvikorra sisseviimise plaanis.

(4) Lõike 1 punktis 1 nimetatud põllumaa hulka ei loeta lõikes 2 nimetatud vähemalt viie aasta vanust või vähemalt viie aasta vanuseks planeeritud püsirohumaad, looduslikku rohumaad, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavat maad ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

2. jagu [Kehtetu RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

3. jagu
Mahepõllumajanduslik tootmine

§ 8. Nõuded mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamiseks

(1) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja täidab §-s 4 sätestatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid, välja arvatud § 4 lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud nõuded.

(2) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja majandusüksus peab olema tunnustatud «Mahepõllumajanduse seaduses» sätestatud alusel.

(3) Toetust võib taotleda mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva:

1) maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida hoitakse mustkesas;
2) püsirohumaa kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks ja mille hektari kohta peetakse majandusüksuses vähemalt 0,1 loomühikule vastaval hulgal loomi, millest vähemalt 50% moodustavad mahepõllumajanduslikult peetavad loomad;
3) puuvilja- ja marjaaia kohta;

4) maa kohta, millel kasvatatakse määruse lisas 4 loetletud ravim- ja maitsetaimi.

(4) Taotleja piiritleb majandusüksuse mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa põllumassiivi kaardil.

(5) Toetust ei või taotleda põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, samuti ala kohta, kust korjatakse looduslikult kasvavaid taimi ja seeni.

(6) Taotleja osaleb toetuse taotlemise aastal vähemalt 12 tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise koolitusel kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks. Nimetatud koolitusel ei pea osalema taotleja, kellele on varem määratud toetus mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise eest. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige.

(7) Taotleja osaleb lisaks lõikes 6 nimetatud koolitusele vähemalt 18 tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

4. jagu
Kiviaia rajamine, taastamine ja hooldamine [ RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 9. [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 10. Nõuded kiviaia rajamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia rajamise eest toetuse taotleja:

1) rajab toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks piirkonnale omase kujundusega kiviaia, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema vähemalt 60 cm;

2) kannab rajatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile;

3) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb kiviaeda tagasi sealt väljakukkunud kivid ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. septembriks.

(2) Kiviaia võib rajada kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on kaardimaterjalide põhjal tuvastatav, või kinnistupiiride tähistamiseks piirkonda, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud.

(3) Rajatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(4) Kiviaia rajamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid ja piirkonnale omase kujunduse kinnitab Muinsuskaitseamet.

(5) Rajatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 11. Nõuded kiviaia taastamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia taastamise eest toetuse taotleja:

1) taastab toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks piirkonnale omase kujundusega kiviaia, kasutadestraditsioonilisi töövõtteid. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema vähemalt 60 cm;

2) kannab taastatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile;

3) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb kiviaeda tagasi sealt väljakukkunud kivid ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. septembriks.

(2) Kiviaeda võib taastada kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on visuaalselt tuvastatav.

(3) Taastatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(4) Kiviaia taastamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid ja piirkonnale omase kujunduse kinnitab Muinsuskaitseamet.

(5) Taastatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 12. Nõuded kiviaia hooldamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia hooldamise eest toetuse taotleja:
1) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb tagasi väljakukkunud kivid iga kohustuseaasta 1. septembriks;
2) kannab hooldatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile.

(2) Hooldatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(3) Hooldatavale kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 13. [Kehtetu- RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 14. [Kehtetu- RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 15. [Kehtetu - RTL 2004, 142, 2155 - jõust. 12. 11.2004]

§ 16. [Kehtetu - RTL 2004, 142, 2155 - jõust. 12.11.2004]

5. jagu [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

6. jagu
Ohustatud tõugu looma kasvatamine

§ 25. Nõuded ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks

(1) Eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuse kasvatamise eest toetuse taotleja kasvatab taotlemise ajal vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist tõuraamatu põhiossa kantud ja nõuetekohaselt identifitseeritud eesti, tori või eesti raskeveo tõugu hobust ning hoiab teda majandusüksuses kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Tori tõugu hobuse mõlemad vanemad peavad olema tori tõugu. Kohustuseperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuete kohase sama tõugu loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus.

(2) Eesti maatõugu veise kasvatamise eest toetuse taotleja kasvatab tõuraamatu põhiossa ja kohustuse võtmise aasta 2. mai seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud eesti maatõugu veist või vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist lehmikut, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa, ning hoiab teda majandusüksuses kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Kohustuseperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuete kohase sama tõugu loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus.

(3) Lõikes 1 toodud nõuet, mille kohaselt tori tõugu hobuse mõlemad vanemad peavad olema tori tõugu, ei kohaldata enne 1. jaanuari 1996. a sündinud tori tõugu märade puhul.

(4) Loom tuleb asendada lõigete 1 ja 2 kohaselt 20 päeva jooksul arvates asendamist tinginud sündmusest. Taotleja teavitab Veterinaar- ja Toiduametit looma asendamisest seitsme päeva jooksul arvates asendamisest.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

7. jagu [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMISE KORD

§ 29. Taotluse esitamise üldine kord

(1) Kohustuse võtmise aastal esitab taotleja PRIA-le §-des 30, 32–34 ja 40 nimetatud dokumendid.

(2) Kohustuse võtmisele järgneval neljal kohustuseaastal esitab § 2 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud tegevuste eest toetuse taotleja PRIA-le § 30 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi ning vajaduse korral andmed majandusüksuses tehtud muudatuste kohta ning ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlemisel lisas 6 toodud vormi kohase ohustatud tõugu loomade loetelu.

(3) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitab taotleja PRIA-le ajavahemikus 2. maist kuni 22. maini. Kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja esitab §-de 33 ja 34 lõikes 1 nimetatud dokumendid ajavahemikus 5. septembrist kuni 23. septembrini.

(5) Kui taotleja või toetuse saaja esitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid PRIA-le pärast lõikes 4 sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõuetega vastavuse, modulatsiooni ja integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteemi rakendamiseks, mis on sätestatud nõukogu määruses 1782/2003/EÜ (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud nõuetele vastavuse, modulatsiooni ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 21 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 30. Taotluse esitamine keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks

Keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:

1) “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 44 lõike 1 alusel kehtestatud vormi kohase taotluse;

2) lisas 5 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta;

3) põllumassiivi kaardi, millel on märgitud taotluse lisas toodud põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude numbrid ning kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude piirid;

4) lisas 2 toodud vormi kohase viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani koopia;

5) avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

§ 31. [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 32. Taotluse esitamine mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamiseks

Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal:

1) PRIA-le §-s 30 nimetatud dokumendid;

2) «Mahepõllumajanduse seaduse»§ 15 lõike 2 alusel Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse majandusüksuse tunnustamiseks või tunnustatud majandusüksuse puhul teabe «Mahepõllumajanduse seaduse»§ 15 lõike 8 kohaselt majandusüksuses tehtavate muudatuste kohta.

§ 33. Taotluse esitamine kiviaia rajamise eest toetuse saamiseks  

(1) Kiviaia rajamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:

1) lisas 7 toodud vormi kohase kohustuse võtmise ja jätkamise taotluse;

2) põllumassiivi kaardi, millelmärgitakse rajatava kiviaia piirid;

3) Muinsuskaitseameti antud kirjaliku kinnituse taotleja majandusüksuse maade kuuluvusest sellisesse piirkonda, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud;

4) paragrahvi 30 punktis 5 nimetatud avalduse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

(2) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

[RTL 2006, 64, 1173 – j��ust. 25.08.2005]

§ 34. Taotluse esitamine kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:

1) lisas 7 toodud vormi kohase kohustuse võtmise ja jätkamise taotluse;

2) põllumassiivi kaardi, millel märgitakse taastatava või hooldatava kiviaia piirid;

3) kiviaia taastamise eest toetuse taotlemisel Muinsuskaitseameti antud kirjaliku kinnituse taotleja majandusüksuse maadel traditsioonilise kiviaia olemasolu ja seisundi kohta;

4) paragrahvi 30 punktis 5 nimetatud avalduse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

(2) [Kehtetu –RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 2006]

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 10.07.2005]

§ 35. [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 36. [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 37. [Kehtetu - RTL 2004, 142, 2155 - jõust. 12.11.2004]

§ 38. [Kehtetu - RTL 2004, 142, 2155 - jõust. 12.11.2004]

§ 39. [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 40. Taotluse esitamine ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks

Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le § 30 punktides 1–3 ja 5 nimetatud dokumendid ning lisas 6 toodud vormi kohase ohustatud tõugu loomade loetelu.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

§ 41. [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

4. peatükk
TOETUSE TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 42. Taotluste kontrollimise üldine kord

(1) PRIA vaatab taotluse ja §-des 29–41 nimetatud muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib koostöös teiste täidesaatva riigivõimu asutustega dokumentides esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.

(2) PRIA teostab kohapealset kontrolli Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad n��ukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (EÜT L 153, 30.04.2004, lk 30 – 82), artikli 69 kohaselt.

(3) Taotlejate koolitusel osalemise kohustuse täitmise kontrollimiseks esitab PRIA § 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste eest toetuse taotlejate nimekirja Põllumajandusministeeriumile iga kohustuseaasta 15. juuliks.

(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 8 ja 9, § 6 lõike 1 punktides 10 ja 11, § 8 lõigetes 6 ja 7 ning § 17 lõikes 4 nimetatud koolitustel osalejate nimekirjad esitab Põllumajandusministeerium PRIA-le iga kohustuseaasta 15. oktoobriks.

(5) Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotluses või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata.

(6) Kui PRIA avastab kohapealse kontrolli tegemisel üldise keskkonnanõude rikkumise, teavitab ta sellest arengukavas nimetatud järelevalveasutust.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 421. [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 43. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluste kontrollimine

(1) PRIA esitab mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlejate nimekirja koos mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta esitatud andmetega Taimetoodangu Inspektsioonile iga kohustuseaasta 15. juuliks.

(2) Taimetoodangu Inspektsioon esitab PRIA-le andmed taotleja mahepõllumajanduslikult tunnustatud põldude kohta, taotleja majandusüksuses peetavate põllumajandusloomade koguarvu loomühikutes ning mahepõllumajanduslikult peetavate põllumajandusloomade arvu loomühikutes iga kohustuseaasta 15. oktoobriks.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

§ 44. Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse taotluse kontrollimine

PRIA esitab ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlejate nimekirja koos ohustatud tõugu looma kasvatamise kohta esitatud andmetega kontrollimiseks Veterinaar- ja Toiduametile iga kohustuseaasta 15. juuliks. Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib neid ja esitab PRIA-le andmed ohustatud tõugu looma toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele vastavuse kohta iga kohustuseaasta 15. septembriks.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

§ 45. Avaldus taotluse menetlemise lõpetamiseks

Taotleja võib kohustuse võtmise aastal esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 27 kohaselt.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

5. peatükk
TOETUSE VÄHENDAMINE TOETUSE SAAMISE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL

1. jagu
Toetuse vähendamise üldised alused

§ 46. Toetuse vähendamise üldised alused

(1) Kui taotluse kontrollimisel §-des 42—43 sätestatud korras tehakse kindlaks, et §-des 4 ja 8 nimetatud tegevuste puhul põllumajandusmaa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, rakendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõigetes 1ja 7 ning artikli 51 lõikes 1 sätestatut.

(2) [Kehtetu - RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

§ 47. Toetuse vähendamine üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust:

1) 10%, kui looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid;

2) 20% selle rohumaa eest, kus hiljemalt 31. juuliks või § 3 lõikes 7 sätestatud juhul 20. augustiks ei ole niide ära veetud või hekseldatud;

3) 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud “Päästeseaduse” § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku;

4) 5%, kui taotleja on põllumajanduses kasutanud töötlemata reoveesetet või on maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimi, kasutanud töödeldud reoveesetet või kui reoveesette kasutajal ei ole kasutatava sette kohta majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav sette kasutamiseks andja antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis, mis on sätestatud “Veeseaduse” § 26 1 lõike 2 alusel kehtestatud korras;

5) 5%, kui taotleja on rikkunud “Veeseaduse” § 26 1 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;

6) 10%, kui taotleja on “Veeseaduse” § 263 lõike 1 alusel määratud   nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi, laotanud pinnale väetisi;

7) 15%, kui taotleja on laotanud orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini;

8) 5%, kui taotleja ei pea “Veeseaduse” § 261 lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut, või 5% põllu eest, mille kohta ei ole “Veeseaduse” § 26 1 lõigete 2 ja 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud;

9) 5%, kui taotleja on rikkunud “Veeseaduse” § 26 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel põllumajandusloomade pidamisel peab loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoonetes, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;

10) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit;

11) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse vastavalt “Taimekaitseseaduse” § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korrale;

12) 5%, kui taotleja on rikkunud “Taimekaitseseaduse” § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;

13) 15%, kui taotleja on rikkunud “Loomakaitseseaduse” § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;

14) 5%, kui taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle “Ravimiseaduse” § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;

15) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust “Loomatauditõrje seaduse” § 11 lõigete 2 ja 2 1 alusel kehtestatud korras.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

2. jagu
Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 48. Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvides 4 ja 5 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:

1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud viljavahelduse nõuet, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;

2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ettevõttes ei ole § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra ja tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Kui viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ei ole kantud kõiki §-s 5 nimetatud andmeid, tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;

3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole koostanud § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud väetusplaani, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra. Kui väetusplaani ei ole koostatud või kui väetusplaani ei ole kantud kõiki § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid, tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;

4) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et väetist on kasutatud rohkem, kui on sätestatud § 4 lõike 1 punktis 3, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;

5) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja, kes ei ole kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul teinud mullaproovide analüüse, ei ole lasknud teha § 4 lõike 1 punktides 6 ja 7 esitatud nõuete kohaseid mullaproovide analüüse viieaastase kohustuseperioodi kolmanda aasta 31. detsembriks ja analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist, vähendatakse taotleja neljanda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra ja taotlejale tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;

6) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on teinud mullaproovide analüüsid kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul, kuid ei ole lasknud teha § 4 lõikes 5 nimetatud mullaproovide analüüse viieaastase kohustuseperioodi neljanda aasta 31. detsembriks ja analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates viienda kohustuseaasta 15. juunist, vähendatakse taotleja viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra ja taotlejale tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;

7) kui taotleja ei ole osalenud kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel vähemalt kuus tundi, vähendatakse kohustuse võtmise aasta toetussummat 5% võrra;

8) kui taotleja ei ole lisaks § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud koolitusele viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osalenud veel vähemalt kuus tundi § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel, vähendatakse viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra;

9) kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;

10) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole 31. juuliks niitnud puuvilja- ja marjaaia võraaluseid ja reavahesid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat selle põllu kohta 20% võrra.

11) 20% selle poolloodusliku koosluse eest, kus § 4 lõike 1 punktis 10 1 sätestatud tähtpäevaks ei ole niide ära veetud või hekseldatud.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

3. jagu [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

4. jagu
Toetuse vähendamine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 50. Toetuse vähendamine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 8 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:

1) kui taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid, vähendatakse toetussummat vastavalt §-s 48 sätestatule;

2) kui taotleja ei ole osalenud lisaks § 8 lõikes 6 nimetatud koolitusele viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks § 8 lõikes 7 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel vähemalt 18 tundi, vähendatakse viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra;

3) kui taotleja ei ole kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks § 8 lõikes 6 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel osalenud vähemalt 12 tundi, vähendatakse kohustuse võtmise aasta toetussummat 5% võrra;

4) kui tegelik mahepõllumajanduslikult kasutatav pindala on väiksem taotluses esitatud pindalast, vähendatakse toetust vastavalt § 46 lõikes 1 sätestatule selle kultuurigrupi kohta, mille kohta taotluses vale pindala esitati.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

5. jagu
Toetuse vähendamine kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise nõuete rikkumise korral [ RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 51. [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 52. Toetuse vähendamine kiviaia rajamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 10 nimetatud kiviaia rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:

1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud kiviaed on pikem taotluses esitatust, arvutatakse toetus taotluses esitatud andmete alusel;

2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkus on suurem kui rajatud kiviaia pikkus, lähtutakse toetuse arvutamisel kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud pikkusest;

3) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 –jõust. 10.07.2005]
4) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

5) [Kehtetu – RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006];

6) kui rajatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit, vähendatakse toetussummat 4% võrra.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 53. Toetuse vähendamine kiviaia taastamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 11 nimetatud kiviaia taastamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral vähendatakse toetussummat järgmiselt:

1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taastatud kiviaia pikkus on suurem kui taotluses esitatud kiviaia pikkus, arvutatakse toetus taotluses esitatud andmete alusel;

2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkus on suurem kui taastatud kiviaia pikkus, lähtutakse toetuse arvutamisel kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud pikkusest;

3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taastatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on maad haritud, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on seal niidetud enne 1. juulit, vähendatakse toetussummat 4% võrra.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 53¹. Toetuse vähendamine kiviaia hooldamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 12 nimetatud kiviaia hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral vähendatakse toetussummat järgmiselt:

1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et hooldatud kiviaia pikkus on suurem  kui taotluses esitatud kiviaia pikkus, arvutatakse toetus taotluses esitatud andmete alusel;

2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkus on suurem kui hooldatud kiviaia pikkus, lähtutakse toetuse arvutamisel kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud pikkusest;

3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et hooldatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on maad haritud, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on seal niidetud enne 1. juulit, vähendatakse toetussummat 4% võrra.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 54. [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 55. [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 56. [Kehtetu - RTL 2004, 142, 2155 - jõust. 12.11.2004]

§ 57. [Kehtetu - RTL 2004, 142, 2155 - jõust. 12.11.2004]

6. jagu [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

7. jagu [Kehtetu RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

6. peatükk
TOETUSE TAOTLUSE RAHULDAMATA JÄTMINE TOETUSE SAAMISE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL

1. jagu
Taotluse rahuldamata jätmise üldised alused

§ 61. Taotluse rahuldamata jätmise üldised alused

(1) Kui kõigi §-des 46–48 ja 50–53 sätestatud toetuse vähendamiste ning § 62 lõikes 1, §-s 63 ja § 64 punktis 1 sätestatud põllu osas taotluse rahuldamata jätmise tulemusel ning §-des 65–67 taotluse rahuldamata jätmise tulemusel on toetussumma tegevuse kohta vähenenud üle 50%, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal ja sellele järgneval aastal taotlus selle tegevuse osas rahuldamata. Samuti ei ole taotlejal järgmisel aastal õigust võtta selle tegevuse osas uut põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustust.

(2) Kui taotleja ei täida talle tehtud ettekirjutust puuduse kõrvaldamiseks, jäetakse taotlus ettekirjutuse täitmata jätmise aastal rahuldamata.

(21) Kui kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja ei täida talle tehtud ettekirjutust puuduse kõrvaldamiseks, jäetakse taotlus toetuse taotlemise aastale järgneval aastal rahuldamata.

(22) Kui kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja ei täida talle tehtud ettekirjutust § 33 lõike 1 punktis 3 ja § 34 lõike 1 punktis 3 sätestatud kirjaliku kinnituse esitamise kohta, jäetakse taotlus selle kiviaia eest toetuse saamiseks, mille kohta taotlejal puudub kinnitus, rahuldamata.

(3) [Kehtetu -RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 62. Taotluse rahuldamata jätmine üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

(1) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole enne 31. juulit või § 3 lõikes 7 sätestatud tähtpäevaks niitnud rohumaad või ei ole karjatanud seal loomi, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus selle põllu osas rahuldamata.

(2) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 63. Taotluse rahuldamata jätmine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole kasutuses olevale põllumajandusmaale 15. juuniks külvanud, maha pannud või istutanud põllumajanduskultuuri või ei hoia kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas, jäetakse taotlus selle põllu osas rahuldamata.

(2) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on asendanud taotluses esitatud taimeliigi teise kõrgema või madalama toetusmääraga taimeliigiga ega ole sellest PRIA-t õigeaegselt teavitanud, jäetakse taotlus selle põllu osas rahuldamata.

(3) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole § 4 lõike 1 punktis 101 sätestatud tähtpäevaks niitnud poollooduslikke kooslusi või ei ole karjatanud seal loomi, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus selle põllu osas rahuldamata.

[RTL 2005, 112, 1772 – jõust. 20.11.2005]

2. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 64. Taotluse rahuldamata jätmine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 8 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:

1) jäetakse taotlus rahuldamata selle põllu osas, mille kohta taotleja toetust taotleb, aga mis ei ole tunnustatud «Mahepõllumajanduse seaduses» sätestatud alusel;

2) jäetakse taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja majandusüksuse tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Taotlejal ei ole järgmisel aastal õigust võtta uut mahepõllumajandusliku tootmise kohustust;

3) jäetakse taotlus rahuldamata pindala osas, mille kohta ei peeta § 8 lõike 3 punktis 2 sätestatud arvul loomi.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

3. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise nõuete rikkumise korral

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

§ 65. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia rajamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks rajanud kiviaeda, jäetakse taotlus rahuldamata.

(2) Kui rajatud kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega, jäetakse taotlus selle kiviaia eest toetuse saamiseks rahuldamata.

(3) Paragrahvis 10 nimetatud kiviaia rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral tehakse taotlejale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

1) rajatud kiviaed on madalam, kui on sätestatud § 10 lõike 1 punktis 1;

2) kiviaed on rajatud kohta, mis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 66. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia taastamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks taastanud kiviaeda, jäetakse taotlus rahuldamata.

(2) Kui taastatud kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega, jäetakse taotlus selle kiviaia eest toetuse saamiseks rahuldamata.

(3) Paragrahvis 11 nimetatud kiviaia taastamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral tehakse taotlejale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

1) taastatud kiviaed on madalam, kui on sätestatud § 11 lõike 1 punktis 1;

2) kiviaed on taastatud kohas, mis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 67. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia hooldamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks hooldanud kiviaeda, jäetakse taotlus rahuldamata.

(2) Kui hooldatav kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega, jäetakse taotlus selle kiviaia eest toetuse saamiseks rahuldamata.

(3) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotlejal puudub kiviaia kohta Muinsuskaitseameti kirjalik kinnitus, tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 68. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 69. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 70. [Kehtetu - RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

§ 71. [Kehtetu - RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

4. jagu [Kehtetu - RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

5. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine ohustatud tõugu looma kasvatamise nõuete rikkumise korral

§ 73. Taotluse rahuldamata jätmine ohustatud tõugu looma kasvatamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kontrolli käigus tehakse kindlaks, et loom, kelle kohta taotletakse toetust ohustatud tõugu looma kasvatamiseks, ei vasta §-s 25 sätestatud tingimustele, jäetakse taotlus selle looma osas rahuldamata.

(2) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

7. peatükk
TOETUSE MÄÄRAMINE, TAOTLUSE RAHULDAMATA JÄTMINE JA TOETUSE MAKSMINE

§ 74. Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine

(1) Paragrahvides 42–44 sätestatud kontrolli tulemuste põhjal otsustab PRIA peadirektor toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotlemisele järgneva aasta 25. jaanuariks ning kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul teise kohustuseaasta 25. jaanuariks.

(2) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

(3) Kui taotleja esitab valeandmeid, jäetakse taotlus rahuldamata Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 72 kohaselt.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 75. Toetuse määr

(1) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuste ja alategevuste toetusmäärad on toodud arengukava 9. peatüki punktis 9.2.

(2) Kui nõuetekohaste taotluste alusel makstav toetuste summa ületab arengukavas toodud vastava aasta eelarve, võib põllumajandusminister otsustada põllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuse v��i alategevuse kohta esitatud nõuetekohaste taotluste alusel makstava toetussumma vähendamise.

(3) Toetust makstakse EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ artikli 24 lõikes 2 toodud hektari või looma kohta sätestatud maksimaalse toetussumma ulatuses.

[RTL 2005, 112, 1772 – jõust. 20.11.2005]

§ 76. Majandusüksuses tehtud muudatustest teavitamine

(1) Taotleja teavitab PRIA-t majandusüksuses tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotluses esitatuga ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest muudatuse tegemisest või takistava asjaolu tekkimisest alates kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 15. oktoobriks.

(2) Oluliseks muudatuseks loetakse seda, kui taotleja asendab taotlusel esitatud taimeliigi või vähendab kohustust, mille kohta ta toetust taotles.

(3) Taotleja esitab kohustuse suurendamise või asendamisega seotud muudatused § 29 lõike 2 kohaselt.

(4) Olulisi muudatusi võetakse toetuse määramise otsuse tegemisel arvesse muudatusest teatamise aastast alates.

(5) Taotleja võib suurendada toetusaluse põllumajandusmaa pindala selle põllumajandusmaa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, kuni 30% kohustuse võtmise aastal taotluses esitatud põllumajandusmaa pindalast või Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 37 lõike 2 kohaselt kuni 2 hektarit.

(6) Kui taotleja suurendab toetusaluse põllumajandusmaa pindala üle lõikes 5 sätestatud määra, loetakse Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 37 alusel olemasolev kohustus ja uus kohustus üheks kohustuseks, mille kestus on viis aastat.

(7) Taotleja võib suurendada §-s 25 nimetatud ohustatud tõugu loomade arvu sama kohustuse piires kuni kahe looma või kuni 30% võrra.

(8) Kui taotleja suurendab loomade arvu üle lõikes 7 sätestatud määra, loetakse Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 37 alusel olemasolev kohustus ja uus kohustus üheks kohustuseks, mille kestus on viis aastat.

(81) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

(9) Lõikes 1 nimetatud muudatustest ei ole taotlejal õigus PRIA-t teavitada kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamisest arvates.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 77. Kohustuse ülevõtmine

(1) Taotleja ei saa võetud kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse»§ 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu juhtudel (edaspidi vääramatu jõud ).

(2) Kui toetuse saaja annab võetud kohustuse kehtivusajal kogu oma majandusüksuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artiklit 36. Kohustuse ülevõtmise korral vormistavad kohustuse üleandja ja kohustuse ülevõtja kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, milline majandusüksus või selle osa üle võeti.

(3) Kui toetuse saaja suurendab põllumajandusmaa pindala, loomade arvu või rajatava, taastatava või hooldatava kiviaia pikkust seoses kohustuse ülevõtmisega, loetakse esialgne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuse kestuseks üle võetud kohustuse kestus.

(4) Lõikes 3 nimetatud muudatustest teavitab toetuse saaja PRIA-t § 29 lõikes 4 sätestatud ajavahemikul, esitades § 29 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning  kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti kohustuse vastuvõtmise kohta.

(5) Kohustuse üleandjal ja ülevõtjal on õigus kohustust vähendada või suurendada § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse arvelt.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 78. Kohustuse asendamine

(1) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saaja võib viieaastase kohustuseperioodi kestel asendada oma kohustuse osaliselt või täielikult § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, ilma et temalt nõuetekohaselt asendatud põllumajandusmaa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

(11) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise või § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saaja võib viieaastase kohustuseperioodi kestel asendada oma kohustuse osaliselt või täielikult Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt põllumajandusmaa metsastamise kohustusega, ilma et temalt nõuetekohaselt asendatud põllumajandusmaa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

(2) Kui keskkonnasõbraliku tootmise kohustus asendatakse mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, on uue kohustuseperioodi kestuseks viis aastat. Kui osal majandusüksuse põldudest kehtib juba varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus, on uue kohustuseperioodi kestuseks varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse kestus.

(3) Kohustuse asendamisest teavitab toetuse saaja PRIA-t § 29 lõikes 4 sätestatud ajavahemikul, esitades § 29 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning kohustuse asendamise akti kohustuse asendamise kohta.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 79. Kohustuse pikenemine

Kui taotleja taotleb toetust § 2 punktis 3 nimetatud tegevuse eest, pikeneb varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustus uue kohustuse kehtivuse lõpuni.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 80. Toetuse maksmine

(1) Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 44 kohaselt makstakse toetus taotleja arvelduskontole § 74 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel ajavahemikus 1. detsembrist kuni 30. aprillini.

(2) Lõikes 1 nimetatud toetus makstakse kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul kogu kohustuseperioodi eest taotleja arvelduskontole taotlemisele järgneva aasta 1. detsembrist kuni 30. aprillini.

(3) Kohustuse võtmise aastal on taotlejal õigus enne taotleja arvelduskontole toetuse maksmist teha PRIA-le kirjalik avaldus toetusest loobumise ja kohustuse võtmata jätmise kohta.

(4) Lõikes 3 nimetatud avaldust on taotlejal õigus kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul teha kohustuse võtmise aastal või kohustuse võtmisele järgneval aastal.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 81. Toetuse tagasinõudmine

(1) Kui pärast toetuse väljamaksmist tehakse kindlaks, et toetus on makstud alusetult, nõuab PRIA toetuse saanud isikult toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 73 alusel.

(2) Kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustustest vähemalt kolme järjestikuse aasta kohustused ja Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 36 kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse, ei nõuta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi selle maa või loomade arvu osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul üle 30% põllumajandusmaa pindala või ohustatud tõugu loomade puhul loomade arv, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu. Kui kohustus on võetud kahe või kolme ohustatud tõugu looma kohta ja taotlejal väheneb kohustus loomade arvu osas, ei nõuta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi ühe looma osas. Kui taotlejal on vähenenud keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus, arvutatakse tagasinõutav toetuse suurus keskmise ühikumäära alusel.

(3¹) Taotlus jäetakse rahuldamata selle maa või loomade arvu osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul alla 30% põllumajandusmaa pindala või  ohustatud tõugu loomade puhul loomade arv, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse.

(4) Kui toetuse saaja taotleb kohustuse võtmisele järgnevatel kohustuseaastatel toetust alla 1,00 hektari suuruse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, jäetakse taotlus rahuldamata ja võetud kohustus lõpeb.

(5) Kui toetuse saaja ei esita kohustuse võtmisele järgnevatel kohustuseaastatel PRIA-le § 29 lõikes 2 nimetatud dokumente, lõpeb võetud kohustus ning eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi.

(6) Kui pärast kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse väljamaksmist tehakse kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et rajatud, taastatud või hooldatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit, nõutakse makstud toetus 4% ulatuses tagasi.

(7) Paragrahvides 10–12 nimetatud kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral tehakse taotlejale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks, kui ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksul tehtud kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

1) rajatud või taastatud kiviaed on madalam kui 60 cm;

2) taotlejal puudub kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise kohta Muinsuskaitseameti kirjalik kinnitus;

3) taotleja ei ole ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. septembriks kiviaeda rajamise puhul § 10 lõike 1 punktis 3, taastamise puhul § 11 lõike 1 punkti 3 või hooldamise puhul § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete kohaselt hooldanud.

(8) Kui kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja ei täida talle ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksul lõike 7 kohaselt tehtud ettekirjutust puuduse kõrvaldamiseks, nõutakse makstud toetus 20% ulatuses tagasi.

(9) Kui kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja ei täida talle ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksul tehtud ettekirjutust § 33 lõike 1 punktis 3 ja § 34 lõike 1 punktis 3 sätestatud kirjaliku kinnituse esitamise kohta, nõutakse toetus selle kiviaia eest, mille kohta taotlejal puudub kinnitus, tagasi.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 82. Rakendussätted

(1) 2004. aastal põllumajanduslikku keskkonnatoetust taotlenud isikud peavad olema § 4 lõike 1 punktis 8 ja § 8 lõikes 6 nimetatud koolitusel osalenud kohustuse võtmise aastale järgneva aasta 14. juuniks. Kui nimetatud koolitusel ei ole taotleja osalenud 2005. aasta 14. juuniks, vähendatakse § 48 punkti 7 ja § 50 punkti 3 alusel kohustuse võtmise aastale järgneva aasta toetussummat 5% võrra ja taotlejale tehakse ettekirjutus osaleda koolitusel ette nähtud tähtajaks .

(2) Paragrahvi 42 lõikes 4 nimetatud nimekirjad esitab Põllumajandusministeerium 2004. a põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlejate kohta PRIA-le 15. juuliks 2005. aastal.

(3) 2005. aastal esitab PRIA § 421 lõike 1 kohaselt nimekirja nende taotlejate kohta, kes võtsid kohustuse 2004, aastal, 1. veebruariks.

(4) Paragrahvi 47 lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet, punktis 8 nimetatud “Veeseaduse” 261 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet ning punktis 9 nimetatud “Veeseaduse” 26 2 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. a.

(5) Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel oleva loomakasvatushoone juurde ja ta asub nitraaditundlikul alal, tuleb § 47 lõike 1 punktis 9 nimetatud nõue täita 31. detsembriks 2008. a. Väljaspool nitraaditundlikku ala tuleb nõue täita 1. jaanuarist 2010. a.

(6) Paragrahvi 47 lõike 1 punktis 11 nimetatud nõuet kohaldatakse alates 1. maist 2005. a.  2005. aastal peab taotlejal vastav tõend olema ettevõttes kohapeal hiljemalt alates 15. juunist.

(7) 2005. aastal võib keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest toetust taotleda, kui taotlejale on 2004. aastal tehtud keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest toetuse määramise otsus ning kui taotlejal on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustus või kui taotlejal asub vähemalt üks põld põllumassiivil, mis tervikuna asub Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a  korraldusega nr 615 määratletud NATURA 2000 võrgustiku alal (edaspidi Natura 2000 ala) ning kui taotleja on 2005. aastal taotlenud “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” alusel pindalapõhist toetust.

(71) 2006. aastal võib keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest toetust taotleda, kui taotlejal on kehtiv keskkonnasõbraliku tootmise kohustus ning kui taotlejal on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustus.

 (8) 2005. aastal esitab lõikes 7 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja, kelle põld asub põllumassiivil, mis tervikuna asub Natura 2000 alal, ajavahemikus 11. juulist kuni 21. juulini lisas 8 toodud vormi kohase taotluse ja lisas 5 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta. Kinnitust ei pea esitama, kui taotlejal on § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise kohustus. Kohustuse võtmise aasta alguseks loetakse pindalapõhise toetuse taotluse esitamise tähtpäev.

(81) 2005. aastal peab lõikes 7 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja, kelle põld asub põllumassiivil, mis tervikuna asub Natura 2000 alal, olema osalenud § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud koolitusel kohustuse võtmise aastale järgneva aasta 14. juuniks. Kui taotleja ei ole nimetatud tähtpäevaks koolitusel osalenud, vähendatakse tema kohustuse võtmisele järgneva aasta toetussummat § 48 punkti 7 alusel 5% võrra.

(9) Paragrahvi 76 lõikes 5 nimetatud toetusalust põllumajandusmaa pindala on 2005. aastal lubatud suurendada keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse puhul, kui toetuse taotlejal asub vähemalt üks põld põllumassiivil, mis tervikuna asub Natura 2000 alal, või mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puhul.

(9¹) Paragrahvi 76 lõikes 5 nimetatud toetusalust põllumajandusmaa pindala on 2006. aastal lubatud suurendada üksnes mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puhul.

(10) 2005. aastal on § 29 lõikes 4 nimetatud kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse taotlemise dokumentide esitamise tähtaeg 5. septembrist 14. oktoobrini.

(11) Paragrahvi 3 lõiget 4, § 48 punkti 7, § 50 punkti 3 ning § 81 lõikeid 3 ja 31 rakendatakse tagasiulatuvalt 17. novembrist 2005. a ja § 8 lõikeid 6 ja 7 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2006. a.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 83. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

 

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

Lisa 7

Lisa 8