HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

HALDUSÕIGUSPost ja side

HALDUSÕIGUSTeabeõigus, andmekogud ja statistika

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Infoühiskonna teenuse seadus (lühend - InfoTS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.08.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.08.2022, 22

Infoühiskonna teenuse seadus1

Vastu võetud 14.04.2004
RT I 2004, 29, 191
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.06.2004RT I 2004, 54, 38701.07.2004
19.10.2005RT I 2005, 61, 47301.01.2006
19.04.2006RT I 2006, 21, 16025.05.2006
14.06.2006RT I 2006, 31, 23416.07.2006
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
17.12.2009RT I 2010, 2, 322.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
20.05.2010RT I 2010, 31, 15801.10.2010
10.06.2010RT I 2010, 38, 23010.07.2010
16.12.2010RT I, 06.01.2011, 116.01.2011
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
21.11.2018RT I, 12.12.2018, 301.01.2019
12.06.2021RT I, 22.06.2021, 1302.07.2021, osaliselt 01.09.2021
19.07.2022RT I, 06.08.2022, 216.08.2022

§ 1.   Seaduse ülesanne

  (1) Käesolev seadus sätestab nõuded infoühiskonna teenuse osutajale, järelevalve teostamise korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (3) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata infoühiskonna teenusega seonduvatele küsimustele, mis on reguleeritud elektroonilise side seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja meediateenuste seadusega.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) infoühiskonna teenus – teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega televisiooni- või raadioteenus;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
  2) reguleeritud kutseala – iga kutseala, millel tegutsemiseks on seadusega sätestatud kutsekvalifikatsiooni omamise nõue.

§ 3.   Tegevuskoha riigi õiguse kohaldamine

  (1) Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatav infoühiskonna teenus (edaspidi teenus) peab vastama Eesti õigusest tulenevatele nõuetele sellest olenemata, millises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis teenust osutatakse.

  (2) Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asuva tegevuskoha kaudu osutatava teenuse osutamist Eestis ei piirata kooskõlastatud valdkonna osas, välja arvatud juhul ja ulatuses, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra, riigi julgeoleku, rahva tervise ja tarbija kaitseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirang peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) piirang kehtestatakse konkreetsele teenusele, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaitse saavutamist või kujutab endast tõsist ohtu selle saavutamisele;
  2) piirang on proportsionaalne oma eesmärgiga;
  3) enne piirangu kehtestamist on Eesti pädev asutus taotlenud, et tegevuskoha riik kehtestaks piirangu ja viimane pole seda kehtestanud või see on olnud ebapiisav;
  4) kavatsusest kehtestada piirang on Eesti pädev asutus teatanud Euroopa Komisjonile ja vastavale liikmesriigile;
  5) edasilükkamatu vajaduse korral võib käesoleva lõike punktides 3 ja 4 ettenähtud tingimustest teha erandeid. Edasilükkamatu vajaduse korral tehtud piirangust peab Eesti pädev asutus võimalikult kiiresti teatama Euroopa Komisjonile ja liikmesriigile, tuues välja põhjused, miks juhtumit edasilükkamatuks loetakse;
[RT I, 22.06.2021, 13 - jõust. 02.07.2021]
  6) käesoleva lõike punkte 3–5 ei kohaldata kohtumenetlusele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata:
  1) osapoolte vabadusele valida nende lepingu suhtes kohaldatav õigus;
  2) tarbijalepingutes sisalduvatele lepingulistele kohustustele;
  3) autoriõigusele ja sellega kaasnevatele õigustele;
  4) pooljuhtide kaitsele;
  5) andmebaaside kaitsele;
  6) tööstusomandi kaitsele;
  7) seadusest tulenevatele vorminõuetele, mis kehtivad kinnisasjaõigustega tehtavate tehingute suhtes;
  8) kommertsteadaande lubatavusele elektronposti teel;
  9) investeerimisfondide reklaamile;
  10) kindlustusandja kohustusele edastada kohustusliku kindlustuse üld- ja eritingimused pädevale asutusele;
  11) kindlustusandja asutamisõigusele ja teenuste osutamise vabadusele;
  12) kahju- ja elukindlustuslepingutele, mis katavad Euroopa Liidu liikmesriigis eksisteerivaid riske;
  13) notarite, kohtutäiturite ja teiste avalik-õiguslikku ametit vaba elukutsena pidavate isikute tegevusele avaliku võimu kandjana;
  14) protsessiosalise esindamisele ja tema huvide kaitsele kohtus;
  15) loteriidele ja hasartmängudele, sealhulgas rahalise panusega õnnemängudele ja kihlveotehingutele;
  16) e-raha väljastamisele äriühingu poolt, kes kasutab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 12 sätestatud õigust.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

§ 31.   Teavitamine

  (1) Euroopa Komisjoni tuleb teavitada:
  1) ettevalmistatavast õigusaktist, mis sisaldab infoühiskonna teenusele kehtestatavat nõuet;
  2) väärtpaberibörsi, reguleeritud väärtpaberituru ja väärtpaberiarveldus-süsteemi poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest.

  (2) Teavitada ei tule õigusaktist, mis sisaldab:
  1) elektroonilise side teenusele esitatavat nõuet, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega;
  2) finantsteenustele esitatavat nõuet, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega ja mille mittetäielik nimekiri on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/48/EÜ VI lisas (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18–26).

  (3) Teavitada ei tule õigusakti eelnõust, mis järgib Euroopa Liidu ühtlustamise õigusakti või rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse Euroopa Liidus vastu ühtne infoühiskonna teenust käsitlev nõue.

  (4) Teavitamisele kuuluva õigusakti ettevalmistaja esitab õigusakti eelnõu teavitamist koordineerivale asutusele. Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal on veel võimalik eelnõus muudatusi teha.

  (5) Infoühiskonna teenusele kehtestatavat nõuet sisaldava õigusakti eelnõust ning väärtpaberibörsi, reguleeritud väärtpaberituru ja väärtpaberiarveldussüsteemi poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest teavitamise korra ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

§ 4.   Teenuse osutaja kohta edastatav teave

  (1) Teenuse osutaja on kohustatud tegema teenuse kasutajale vahetult ja püsivalt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
  1) teenuse osutaja nime, registrikoodi ja vastava registri nime, teenuse osutaja aadressi ja muud kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadressi;
  2) registreeringu numbri, kui vastaval tegevusalal tegutsemiseks on seadusega sätestatud majandustegevuse registris registreerimise nõue, või tegevusloa numbri;
  3) viidete puhul teenuse tasu suurusele teabe selle kohta, kas need sisaldavad makse ja tarnekulusid;
  4) käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, kui teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane.
[RT I, 22.06.2021, 13 - jõust. 01.09.2021]

  (2) Reguleeritud kutsealal tegutsev teenuse osutaja on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tegema teenuse kasutajale vahetult ja püsivalt kättesaadavaks järgmise teabe:
  1) kutseorganisatsiooni või -liidu nimetuse, mille liige ta on seoses osutatava teenusega;
  2) kutse ja liikmesriigi nime, kus see omistati;
  3) viite teenuse osutaja tegevuskoha liikmesriigis kohaldatavatele kutsealastele nõuetele koos nende nõuete tekstidega tutvumiseks vajalike viidetega.

§ 5.   Kommertsteadaanne

  (1) Kommertsteadaanne on igasugune teave, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama majandus- või kutsetegevuses osaleva isiku nimel tema kaupade või teenuste pakkumist või tõstma sellise isiku mainet.
[RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]

  (2) Kommertsteadaanne peab:
  1) olema selgelt tuvastatav kommertsteadaandena;
  2) võimaldama selgelt tuvastada isikut, kelle nimel kommertsteadaanne esitatakse;
  3) võimaldama selgelt tuvastada müügiedenduspakkumisi, sealhulgas allahindlusi, autasusid ja kingitusi ning müügiedendusvõistlusi- ja mänge;
  4) selgelt esitama käesoleva lõike punktis 3 nimetatud müügiedenduspakkumiste ja kaubanduslike loteriide osalemistingimusi.

  (3) Kommertsteadaanne ei ole:
  1) teave, mis võimaldab otsest juurdepääsu füüsilise või juriidilise isiku tegevusele, sealhulgas domeeninimi või elektronposti aadress;
  2) teave, mis on esitatud isikust sõltumatult tema maine, pakutava kauba või teenuse kohta.
[RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]

§ 6.   [Kehtetu - RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]

§ 7.   Üldkasutatavate andmesidevahendite vahendusel sõlmitud leping

  Teenuse osutaja ja teenuse kasutaja vahel üldkasutatavate andmesidevahendite vahendusel lepingu sõlmimine osapoolte üheaegse kohalolekuta peab toimuma vastavalt võlaõigusseaduse §-s 621 sätestatule.

§ 8.   Vastutuse piirang üksnes teabe edastamise ja üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu pakkumise korral

  (1) Kui osutatakse teenust, mis seisneb üksnes teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu pakkumises, ei vastuta teenuse osutaja edastatava teabe sisu eest tingimusel, et ta:
  1) ei algata edastust;
  2) ei vali edastuse vastuvõtjat;
  3) ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

  (2) Edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähenduses sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist niivõrd, kuivõrd selle ainus eesmärk on edastamise sooritus üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ja eeldusel, et teavet ei talletata pikema ajavahemiku vältel, kui see on edastamiseks põhjendatult vajalik.

§ 9.   Vastutuse piirang andmete vahemällu salvestamise korral

  Kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu, kusjuures vastav edastusmeetod tehnilistel põhjustel nõuab andmete vahemällu salvestamist ja selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenuse kasutajatele nende taotluse alusel, ei vastuta teenuse osutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise puhul teabe sisu eest tingimusel, et ta:
  1) ei muuda antud teavet;
  2) järgib teabele juurdepääsu tingimusi;
  3) järgib teabe ajakohastamise kohta vastavas majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatud nõudeid;
  4) ei takista vastavas majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatud tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta;
  5) saades teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele tõkestatud või et kohus, politsei- või riiklik järelevalveasutus on andnud korralduse see kõrvaldada, kõrvaldab kohe vastava talletatud teabe või tõkestab sellele juurdepääsu.

§ 10.   Vastutuse piirang andmete talletamise teenuse osutamise korral

  (1) Kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe talletamises, ei vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest järgmistel tingimustel:
  1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahju hüvitamise nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave;
[RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse osutaja kohe vastava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu.

  (2) Kui teenuse kasutaja tegutseb teenuse osutaja alluvuses või järelevalve all, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata.

§ 11.   Jälgimiskohustuse puudumine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 8–10 nimetatud teenuse osutajal ei ole kohustust jälgida teavet, mida ta vaid edastab või millele juurdepääsu pakub, mida ta edastamise eesmärgil ajutiselt vahemällu salvestab või teenuste kasutaja jaoks talletab, samuti ei ole tal kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

  (2) [Kehtetu - RT I 2006, 31, 234 - jõust. 16.07.2006]

  (3) Teenuse osutaja on kohustatud viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule käesoleva seaduse §-des 8–10 sätestatud teenuste kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest ning võimaldama identifitseerida neid teenuse kasutajaid, kellega teenuse osutajal on andmete talletamise kohta lepingud.

  (4) Teenuse osutaja peab esitama prokuratuurile ja uurimisasutusele tõe tuvastamiseks kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning julgeoleku- ja jälitusasutusele seaduses ettenähtud alustel ja korras nende määratud tähtajaks olemasolevat teavet teenuse kasutaja kohta, kellele ta osutab andmete talletamise teenust.

  (5) Teenuse osutaja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet teenuse kasutaja kohta, kellele ta osutab andmete talletamise teenust. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring teenuse kasutaja isikuandmete ja teenuse kasutaja edastatud teabe edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta seoses konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansiga.
[RT I 2006, 31, 234 - jõust. 16.07.2006]

§ 12.   Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta antavale teabele sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79), sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 22.06.2021, 13 - jõust. 02.07.2021]

§ 13.   Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 131.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda infoühiskonna teenuse piiramist

  (1) Kui infoühiskonna teenuse kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või õigustatakse sõjakuritegusid ning kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks ja sellise teabe levitamise lõpetamiseks ning ohu tõrjumiseks puuduvad muud tõhusad võimalused, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha infoühiskonna teenuse osutajale ettekirjutus ja nõuda infoühiskonna teenuse kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või teabele juurdepääsu piiramist, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi.

  (2) Internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse alusel blokeerima ettekirjutuses nimetatud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites.

  (3) Domeeniregistri haldaja ja domeeniregistri pidaja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse alusel blokeerima juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu ning võimaldama ametil see domeeninimi registreerida enda nimele.
[RT I, 06.08.2022, 2 - jõust. 16.08.2022]

§ 14.   Sunniraha määr
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 640 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.
[RT I, 22.06.2021, 13 - jõust. 02.07.2021]

§ 15.   Nõuetele mittevastava teabe edastamine

  (1) Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta antavale teabele, kommertsteadaandele ja selle edastamisele sätestatud nõuetele mittevastava infoühiskonna teenuse osutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 22.06.2021, 13 - jõust. 02.07.2021]

§ 151.   [Kehtetu - RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

§ 152.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150 sätestatud nõuete täitmata jätmine

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1150 artiklites 11 ja 12 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest 
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 22.06.2021, 13 - jõust. 02.07.2021]

§ 16.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 15 ja 152 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 22.06.2021, 13 - jõust. 02.07.2021]

§ 17.   Tehnilise normi ja standardi seaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 18.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/48/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18–26).
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json