Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” avatud taotlemise korral

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.07.2023, 55

Toetuse andmise tingimused meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” avatud taotlemise korral

Vastu võetud 22.12.2014 nr 58
RT I, 06.01.2015, 2
jõustumine 09.01.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.08.2015RT I, 08.08.2015, 111.08.2015, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 09.01.2015.
21.09.2016RT I, 30.09.2016, 103.10.2016
03.07.2023RT I, 13.07.2023, 116.07.2023

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine” meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Ohustavate elupaikade taastamine”, „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud”, „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine” ja „Ex situ liigikaitse investeeringud” ja „Kaitstavate maastike-väärtuste taastamine” tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) taotlus on rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument, mis vastab käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele;
  2) kinnituskiri on rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et toetuse saaja on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima;
  3) elupaikade säilitamine on elupaikade hoidmine samas seisundis;
  4) elupaikade hooldamine on regulaarne tegevus elupaiga seisundi säilitamiseks või parandamiseks;
  5) elupaikade sealhulgas liikide elupaikade taastamine on ühekordne tegevus, mille tulemusena taastatakse rikutud elupaiga endine- või selle lähedane seisund või luuakse tingimused selle seisundi taastumiseks;
  6) poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalik taristu on hooldatavatele aladele tehnikaga juurdepääsuks vajalikud teed, sillad ja truubid, karjaaiad ning loomade varjualused;
[RT I, 08.08.2015, 1 - jõust. 11.08.2015, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 09.01.2015.]
  7) Ex situ liigikaitse on liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda;
  8) parkide rekonstrueerimine on parkide ajaloolise seisundi taastamine uuel kujul;
  9) parkide restaureerimine on parkide ajaloolise seisundi taastamine ajaloolisel kujul;
  10) külastuskorralduse taristu rekonstrueerimine on taristu ümberehitamine või taasloomine;
  11) külastuskorralduse taristu parendamine on taristu lagunenud osade asendamine ja ülepinnaline kaitsevahendiga töötlemine;
  12) keskkonnaprogrammist toetust taotlenud taotleja on taotleja, kes on projekti omafinantseeringu katteks taotlenud ja saanud toetust keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” alusel looduskaitse alamprogrammi 2014. aastal toimunud II taotlusvooru raames.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuste väljundinäitajad

  (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada või säilitada kaitstavate liikide, elupaikade ja parkide seisundit.

  (2) Toetuse abil elluviidud projekt peab panustama meetme tegevuste väljundnäitajatesse. Meetme tegevuste väljundnäitajad on seisundi parandamiseks või säilitamiseks toetust saanud elupaikade pindala ning soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega.

§ 4.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 13.07.2023, 1 - jõust. 16.07.2023]

  (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames on toetatavad järgmised tegevused:
  1) kaitstavate elupaikade ja kaitstavate liikide elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel;
  2) poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku taristu rekonstrueerimine ja rajamine;
  3) poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks vajaliku karja soetamine;
  4) poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalike erivahendite soetamine;
  5) tegevuskava alusel Ex situ liigikaitsega seotud investeeringud;
  6) kaitstavate parkide restaureerimine ja rekonstrueerimine;
  7) külastuskorralduse taristu rekonstrueerimine ja parendamine.

  (2) Lõike 1 punktides 1–4 ja 7 nimetatud tegevusi toetatakse loodusobjektidel, mille kohta on jõustunud looduskaitseseaduse § 11 lõikes 6 nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus.

  (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust toetatakse juhul, kui alal pole seni karjatamist toimunud või kui Keskkonnaameti hinnangul on karjatamiskoormus alal nõutust väiksem.

  (4) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust toetatakse juhul, kui hooldatava ala pindala on vähemalt 50 hektarit. Puisniitude hooldamisel peab hooldatava ala pindala olema vähemalt 10 hektarit väljaarvatud juhul, kui Keskkonnaameti hinnangul on väiksema ala hooldamine olulise mõjuga.

  (5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalikud erivahendid on rippniiduk, frontaalniiduk, rootorniiduk, lattniiduk, rooniiduk, amfiibniiduk, vaaluti, heinapress, rullpress, presskogur, silorulli mähkur, kaaruti, loomaveohaagis, järelhaagis, esilaadur, pallihaarats ning kogumisaiad.

§ 6.   Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

  Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise aeg ja lõpp hilisem kui 31. detsember 2023.

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
  1) projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
  2) projekti ettevalmistavate tegevustega seotud kulud, sealhulgas keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;
  3) personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;
  4) erivahendite soetamise kulu on abikõlblik juhul, kui erivahendid on uued.
[RT I, 30.09.2016, 1 - jõust. 03.10.2016]

  (3) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud:
  1) projekti personalikulud võivad moodustada maksimaalselt 15% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  2) lõike 2 punktis 2 nimetatud kulud on abikõlblikud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimisel. Nimetatud kulud võivad kokku moodustada maksimaalselt 20% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

  (4) Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud, sealhulgas uute teede ja sildade rajamine ning maa ostmine.

§ 9.   Toetuse osakaal ja taotlusvooru eelarve

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

  (2) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 10 000 eurot.

  (3) Projekti omafinantseeringuna käsitletakse ka keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” alusel antavaid vahendeid.

  (4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitleta teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide poolt antud tagastamatut ja tagastatavat abi.

  (5) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 10.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetust võivad taotleda järgmised juriidilised isikud:
  1) põhikirja kohaselt looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused;
  2) kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud;
  3) teadusasutused.

  (2) Taotlejale esitatakse järgmised nõuded:
  1) taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
  2) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik;
  3) taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

  (3) Taotlejal on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused ning taotleja suudab tõendada, et suudab vastavad kulud tasuda. Kui projekti omafinantseeringu või mitteabikõlblike kulude tasumisse panustab kohaliku omavalitsuse üksus peab olema täidetud ka taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõue.

§ 11.   Nõuded toetuse taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotluse vormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud;
  2) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus;
  3) toetuse kasutamise tegevus- ja ajakava peab olema reaalselt teostatav käesoleva määruse § 7 alusel sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
  4) taotluses nimetatud projekti kulude eelarve peab olema põhjendatud ja seotud projekti väljundite loomisega;
  5) projekti omafinantseering peab olema tõendatud;
  6) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.
  7) projekti tulemusnäitajad peavad panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud meetme tegevuste väljundnäitajatesse. Taotlusest peab selguma projekti tulemusnäitaja sihttase ja projekti väljundnäitajad;
  8) taotlus peab sisaldama teavet nimetatud projektile teisest meetmest või riigisisesest või muudest välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta;
  9) taotlus peab sisaldama teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust;
  10) projekt peab olema teostatav.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses nimetatud e-posti aadressil;
  2) hanke lähteülesanne ja eelarve aluseks olevad võrreldavad hinnapakkumised või hankedokumendid või põhjendatud juhtudel maksumuse kalkulatsioon ning põhjendused;
  3) kinnitus, et taotleja ei ole saanud ega saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest välisabi finantsvahenditest;
  4) projekti omafinantseeringu olemasolu tõendavad dokumendid;
  5) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused;
  6) Keskkonnaameti kooskõlastus riiklikult kaitstavate loodusobjektide puhul. Keskkonnaamet kontrollib kavandatud tegevuse vastavust ala kaitsekorrale ja kaitse-eesmärkidele ning kaitsekorralduskavale või tegevuskavale ja seal antud suunistele ning annab hinnangu, kas planeeritud tegevus tagab eesmärkide saavutamise. Keskkonnaamet hindab, kas projekti elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine;
  7) Keskkonnaameti kooskõlastus Ex situ liigikaitsega seotud investeeringute puhul. Keskkonnaamet kontrollib kavandatud tegevuse vastavust tegevuskavale ja seal antud suunistele ning annab hinnangu, kas planeeritud tegevus tagab eesmärkide saavutamise;
  8) Muinsuskaitseameti kooskõlastus muinsuskaitse seaduse alusel kaitstavate objektide puhul;
  9) kohaliku omavalitsuse kooskõlastus kohalikul tasandil kaitstavate loodusobjektide puhul;
  10) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järeldustega, kui seadus sätestab selle vajalikkuse projekti elluviimiseks;
  11) projekti käsitlev väljavõte kaitsekorralduskavast või tegevuskavast;
  12) mittetulundusühingutel ja sihtasutustel põhikirja koopia;
  13) dokumendid, mis kinnitavad projekti tegevusega seotud kinnisasja või kinnisasja olulise osa omandi- või kasutusõigust, või kokkulepe omaniku või valdajaga kavandatava tegevuse lubamiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul selle lõppemisest, või munitsipaliseerimise või maa riigi omandisse jätmise algatamist;
  14) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse, sealhulgas matka- ja õpperadadesse, vaatetornidesse investeerimise korral;
  15) taotleja kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle Eestis ilma seadusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks;
  16) projekti elluviimise järgsete püsikulude kirjeldus koos nende suuruse arvutusega ning katmise allikad.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2, 4, 6–11 ja 13–14 esitatud nõuded ei kohaldu keskkonnaprogrammist toetust taotlenud taotlejale.

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
  3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks kavandatava tegevuse asukohas;
  4) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  5) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine 

§ 13.   Taotlusvooru avamine ja lõppemine

  (1) Toetust antakse voorupõhiselt. Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõppemise kohta avaldatakse kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (2) Taotlusvoorude väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus.

§ 14.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus tuleb esitada käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlejal on õigus saada käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja nõuete kohta rakendusüksuselt selgitusi.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtajaks ning lisatakse sellele käesoleva määruse § 11 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Taotluse vorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (3) Taotlusvooru tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse otsusega vastu võtmata.

  (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamisel lähtutakse registri andmeväljadest.
[RT I, 30.09.2016, 1 - jõust. 03.10.2016]

§ 15.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 11 ning taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning taotlus jäetakse rahuldamata.

  (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
  1) taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta kas või ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

§ 16.   Taotluse hindamine

  (1) Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide järgi:
  1) projekti vajalikkuse põhjendatus;
  2) projekti kuluefektiivsus.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
  1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud;
  2) projektis kavandatud tegevused ja kulud on vajalikud;
  3) projektis kavandatud tegevused võimaldavad saavutada taotluses kirjeldatud projekti väljundid, mis võimaldavad saavutada projekti tulemuse;
  4) projekti tegevuste ajakava on realistlik.

  (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
  1) projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused on kuluefektiivsed;
  2) planeeritud eelarve on realistlik, sealhulgas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, planeeritud tulud ja kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on võimeline projekti abikõlblikkuse perioodi järgseid püsikulusid rahastama.

  (4) Toetust antakse taotlusele, mis vastab lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.

§ 17.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Kui taotleja ja taotlus vastab nõuetele teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

  (2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud andmed.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
  1) esineb üks või mitu taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaoludest;
  2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
  3) taotlus jääb väljapoole taotlusvooru eelarvet.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

  (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale teatavaks viivitamata.

  (7) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab rakendusüksus toetuse saajale allkirjastamiseks kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

  (8) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

§ 18.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tulemused.

  (2) Taotluse osalisel või kõrvaltingimusega rahuldamisel tuleb arvestada taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatud tingimustega.

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse § 10 lõigetes 2–4 ning § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

  (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 60 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist arvates.

5. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused 

§ 20.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt.

  (2) Toetuse saaja esitab 5000 eurot ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud.

  (3) Juhul kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele:
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või sellest suurem;
  2) hankeleping pärast hankelepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui koos esimese maksetaotlusega.

  (4) Toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud kohustust.

§ 21.   Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadel rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

  (2) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks.

  (3) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus ei ole üldjuhul pikem kui üks aasta.

  (4) Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, väljundite ning tulemuste saavutamise kohta.

  (5) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

  (6) Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

§ 23.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetust makstakse välja ainult abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 14 toodud korras. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetust makstes võib ühendmääruse § 14 lõigetes 2–3 nimetatud tingimustel teha makse ka otse tarnijale või töövõtjale.

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid:
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind on 5000 eurot või suurem käibemaksuta ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
  2) leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hange on läbi viidud riigihangete registris;
  3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
  4) arve või muu raamatupidamisdokument;
  5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  6) kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument;
  7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
  8) garantii dokument, laenuleping ja liisinguleping.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsusega täiendada eelmises lõikes nõutud dokumentide loetelu.

  (5) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

  (6) Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kui eelmisest maksetaotluse esitamisest arvates on kulu tekkinud.

  (7) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

  (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

  (9) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks.

§ 24.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetust nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

§ 25.   Vaiete menetlemine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus haldusemenetluse seaduses sätestatud korras.

  (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json