Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine” avatud taotlemise korral
Vastu võetud 22.12.2014 nr 59
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Veekaitse” meetme „Veemajandustaristu arendamine” eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Määruses kasutatakse termineid struktuuritoetuse seaduse, veeseaduse ning ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses.
(2) Käesoleva määruse tähenduses:
1) piirkondlik vee-ettevõtja on vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust vähemalt kolmes kohalikus omavalitsuses ja kokku enam kui 2000-le elanikule;
2) uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba olemasolev selgelt eristuv elamupiirkond, kus üle 50% kinnistutest on registreeritud pärast 1999. aasta 22. märtsi;
3) veeteenus on käesoleva määruse tähenduses ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi kaudu osutatav veevarustuse ning reovee ära juhtimise ja puhastamise teenus;
4) rekonstrueerimine on olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ümberehitamine koos vajalike seadmete tarne ja paigaldamisega;
5) rajamine on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine koos vajalike seadmete tarne ja paigaldamisega piirkondades, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudub;
6) ehitamine on rekonstrueerimine või rajamine või mõlemad üheskoos;
7) projekti piirkond on reoveekogumisala või reoveekogumisalad, millel kavandatakse projekti tegevusi;
8) kinnituskiri on rakendusüksuse kehtestatud vormis esitatud toetuse saaja kirjalik kinnitus, et ta on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega ning valmis projekti nende tingimuste kohaselt ellu viima;
9) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kogusumma;
10) rahastamiskava on toetuse kasutamise kava aastate lõikes, millest toetuse saaja on kohustatud toetuse saamiseks kinni pidama;
11) tehniline projekt on määruse lisa 1 kohaselt koostatud taotlusele lisatav dokument;
12) projekti väljundinäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit;
13) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse;
14) projekti püsikulud on toetuse saaja kulud projekti tulemi säilitamiseks 5 aasta jooksul pärast projekti lõppemist;
15) vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kellele kuulub projekti piirkonna veemajandustaristu.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja väljundinäitajad
(1) Toetuse andmise eesmärk on tagada kvaliteedinõuetele vastav joogivesi enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ja reovee kokku kogumine ning puhastamine reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie).
(2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama vähemalt ühte meetme tegevuste väljundinäitajasse (edaspidi projekti tulemusnäitaja), milleks on:
1) elanike arv, kelle veevarustus on paranenud;
2) elanike arv, kelle reoveepuhastus on paranenud.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames on toetatavad järgmised tegevused:
1) keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioonisüsteemi rajamine;
2) keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine;
3) keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühisveevärgisüsteemi rajamine;
4) keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühisveevärgisüsteemi rekonstrueerimine;
5) enam kui 2000 inimest teenindava ühisveevärgisüsteemi rekonstrueerimine.
(2) Lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusi toetatakse juhul, kui tegevused ei toimu uuselamupiirkonnas.
(3) Settetöötlussüsteemi rajamisel ja rekonstrueerimisel toetatakse ainult tihendus- ja tahendussüsteemide soetamist ja paigaldamist.
(4) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud prioriteetseid tegevusi ei toetata, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on projekti piirkonnas tarvis teha ka § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud prioriteetseid tegevusi ent neid tegevusi projekti raames ei tehta.
(5) Meetme raames ei toetata sademeveesüsteemi ehitamist.
§ 6. Rahastamise prioriteedid
(1) Toetuse andmisel arvestatakse tegevuste prioriteetsusega Euroopa Liidu õigusaktide nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 1) ja nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, nõudeid arvesse võttes.
(2) Prioriteetsed tegevused reastatuna olulisuse järgi, kus esimene on kõige olulisem ja viimane vähim oluline, on järgmised:
1) reoveepuhastite ehitamine, veehaarete rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete ehitamine;
2) ühisveevärgi torustike rekonstrueerimine, kui nende seisundi tõttu ei vasta joogivesi kvaliteedinõuetele, ja ühiskanalisatsiooni torustike rajamine;
3) ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine ja ühisveevärgi torustike ehitamine, välja arvatud punktis 2 nimetatud juhul, kui need on kavandatud ühiskanalisatsioonitorustikega samasse kaevikusse;
4) veehaarete rajamine ning ühisveevärgi torustike ehitamine ühiskanalisatsioonist eraldi kaevikus, välja arvatud punktis 2 nimetatud juhul.
§ 7. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine
(1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL) tingimusi.
(2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, järgitakse abi andmisel Komisjoni 25. aprilli 2012. a määruse (EÜ) nr 360/2012, „Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes”, tingimusi.
(3) Kui projekti piirkonnas on veeteenuse tarbijaks ettevõtja (v.a § 2 lg 2 punktis 15 nimetatud vee-ettevõtja), kelle tarbimine moodustab olulise osa veeteenuse tarbimisest, tuleb rakendusüksusel välja selgitada, kas toetuse andmisel on tegemist kaudse riigiabiga, ning millistel tingimustel on riigiabi andmine võimalik. Vajadusel tuleb rakendusüksusel pöörduda Euroopa Komisjoni poole suuniste saamiseks taotluse rahastamisel.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2023.
§ 9. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimisel ning meetme tulemuste ja projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
2) ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi liitumispunkti ümberehituse või rajamisega seotud kulud ja ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste elektrivõrguga liitumise tasud;
3) ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi ehitus kinnistul, kui torustiku rajamine läbi kinnistu on tehniliselt ja majanduslikult parim lahendus kõrvalasuvale kinnistule liitumisvõimaluse tagamiseks;
4) kulud siirde-, kerg- ja liht-katendiga juurdepääsuteede rajamiseks rajatisest avalikult kasutatava teeni ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rajatiste teenindamiseks;
5) kulud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi rajatise ehitamise käigus rikutud teekatte taastamiseks mahus, mis on vajalik majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. märtsi 2014. a määruses nr 15 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded” sätestatud nõuete täitmiseks;
6) projektijuhtimise teenuse kulu.
(3) Abikõlblike kulude puhul kehtivad järgmised piirangud:
1) kulud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks või kasutusõiguse seadmiseks, ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi rajatiste omandamiseks või kasutusõiguse seadmiseks, sealhulgas asjakohased tasud ja lõivud, võivad moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblikest kuludest;
2) projekti abikõlblike kulude maksimaalne summa on 15 000 000 eurot;
3) projekti abikõlblike kulude minimaalne summa käesoleva määruse § 6 lõikes 2 punktides 1–2 nimetatud tegevuste rahastamiseks on summaarselt 200 000 eurot;
4) uutele kinnistutele ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemiga liitumise võimaluse loomisel ei või abikõlblike kulude suurus ühe liitumisvõimaluse saava elaniku kohta olla suurem kui 5000 eurot;
5) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuste rahastamise korral on nende tegevuste tegemiseks abikõlblik kogusumma maksimaalselt 2 000 000 eurot.
(4) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
1) ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi hooldamiseks vajaliku eriotstarbelise liiklusvahendi soetamine;
2) personalikulud.
§ 10. Toetuse osakaal ja taotlusvooru eelarve
(1) Toetuse maksimaalne osakaal on Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Veekaitse” kaasfinantseerimise määrast lähtuvalt 85% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti riigiabina antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest arvutatakse määruse lisas 2 esitatud metoodika järgi. Vähese tähtsusega abi andmisel on toetuse osakaal 85% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Kui taotlejaks on piirkondlik vee-ettevõtja, kellel puudub laenuvõimekus projekti omafinantseeringu tagamiseks täies ulatuses, on tal projekti omafinantseeringust puudujääva osa katmiseks õigus taotleda täiendavat riigiabi Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus.
(3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitleta Euroopa Liidu institutsioonide ja muude välisabifondide antud tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi.
(4) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.
§ 11. Taotlusvooru avamine ja lõppemine
(1) Toetust antakse voorupõhiselt. Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõppemise kohta avaldatakse kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotlusvoorude väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus.
3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 12. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Taotleja võib olla ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluv vee-ettevõtja, kellele kuulub projekti piirkonna veemajandustaristu.
(2) Taotlejale esitatakse järgmised nõuded:
1) taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
2) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik;
3) taotleja on kooskõlastanud projekti piirkonnas veeteenuse hinna Konkurentsiametiga;
4) projekti raames rekonstrueeritav veemajandustaristu peab kuuluma täies mahus taotlejale;
5) taotlejal on õigus ehitatava veemajandustaristu aluse maa kasutamiseks rajatise amortisatsiooniaja vältel;
6) taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.
(3) Taotlejal on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused ning taotleja suudab tõendada, et suudab vastavad kulud tasuda. Kui projekti omafinantseeringu või mitteabikõlblike kulude tasumisse panustab kohaliku omavalitsuse üksus peab olema täidetud ka taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõue.
§ 13. Nõuded toetuse taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja selle lisad peavad olema omavahel kooskõlas;
2) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus ning tulemuste seotus §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgiga;
3) taotlusest peab selguma projekti tulemusnäitaja sihttase, projekti väljundinäitajad ning projekti tegevustega loodavad väljundid. Tulemusnäitajad peavad otseselt panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud meetme tegevuste väljundnäitajatesse.
4) kui taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele toimingutele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta sellekohase teabe;
5) toetuse kasutamise ajakava peab olema järgitav ja seotud projekti rahastamiskavaga. Taotluses planeeritud tegevus peab olema elluviidav taotluses märgitud aja kestel, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-s 8 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;
6) taotluses nimetatud projekti eelarve tulud ja kulud peavad olema põhjendatud ja seotud projekti väljundite loomisega;
7) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, sealhulgas kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga;
8) kui taotleja on taotluse esitamise ja sellele eelneva kahe majandusaasta jooksul saanud vähese tähtsusega abi, esitab ta sellekohase teabe;
9) taotlus sisaldab teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust;
10) projekt peab olema teostatav.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
1) kinnitus, et projekti raames rekonstrueeritav veemajandustaristu kuulub täies mahus taotlejale ning taotlejal on taristu aluse maa kasutamise õigus;
2) kinnitus, et toetust ei taotleta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks uuselamupiirkonda;
3) tehniline projekt, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisa 1 esitatud juhendile ning mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks aasta;
4) projekti käesoleva määruse lisa 2 esitatud juhendi kohaselt tehtud majandus- ja finantsanalüüs, mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks aasta;
5) projekti keskkonnamõju eelhinnang, mis on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile ja mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui kaks aastat. Juhend on kättesaadav aadressil http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhind_juhend_est.pdf;
6) vee-ettevõtja viimase kolme lõppenud majandusaasta aruanded ning, kui aruande auditeerimine on seadusest tulenevalt kohustuslik, ka audiitori järeldusotsus;
7) kinnituskiri, milles taotleja kinnitab kirjalikult omafinantseeringu olemasolu ja valmisolekut projekti rahastamiseks nõutud ulatuses. Kinnituskirjale lisatakse dokumendid, mille alusel taotleja tõendab, et suudab omafinantseeringu ja projekti mitteabikõlblikud kulud tasuda, kui see ei nähtu avalikult kättesaadavast dokumendist;
8) punktis 17 nimetatud nõuetele vastav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või interneti aadress, millelt kava on leitav;
9) Keskkonnaameti ja Terviseameti kooskõlastused projekti piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ning kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsus arendamise kava kinnitamise kohta;
10) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsus vee-ettevõtja määramise kohta ja vee-ettevõtja ning kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud kontsessioonileping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks, kui see on asjakohane;
11) kui projekti tegevused toimuvad reoveekogumisalal, mille ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteem hõlmab mitme kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumit, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse nõuetele vastav mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumit hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimusi sätestav omavalitsuste vaheline leping;
12) kui projekti elluviimiseks soetatakse käesoleva määruse § 9 lõike 3 punktides 1–2 nimetatud rajatised, sõltumatu eksperdi antud hinnang rajatiste turuväärtusele, mis on valminud kuni 90 kalendripäeva enne taotluse esitamist, ning rajatiste omaniku nõusolek rajatiste võõrandamiseks;
13) kui projektis kavandatakse joogiveekvaliteedi parandamisele suunatud tegevusi, joogivee analüüsiakt, kust selguvad probleemsed kvaliteedinäitajad. Proovivõtumeetod peab olema kooskõlas keskkonnaministri 6. mai 2002. a määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid” nõuetega. Proove peab võtma veeseaduse § 122 lõike 1 tähenduses atesteeritud isik ning analüüse peab läbi viima veeseaduse § 121 lõikele 24 vastav akrediteeritud katselabor. Proov tuleb võtta kohast, kus joogivesi saab kättesaadavaks tarbijale;
14) kui projektis kavandatakse reoveekäitluse tõhustamisele suunatud tegevusi, heitvee analüüsiakt, kust selgub, kas ja milliste heitvee reostusnäitajate puhul ei suudeta vee erikasutusloa nõudeid täita. Proovivõtumeetod peab olema kooskõlas vee erikasutusloas toodud nõuetega ning keskkonnaministri 6. mai 2002. a määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid” nõuetega. Proove peab võtma veeseaduse § 122 lõike 1 tähenduses atesteeritud isik ning analüüse peab läbi viima veeseaduse § 121 lõikele 24 vastav akrediteeritud katselabor. Proov tuleb võtta vee erikasutusloas määratud proovivõtukohast;
15) kui projektis kavandatakse amortiseerunud ehitiste rekonstrueerimist või asendamist esitatakse rakendusüksuse nõudmisel täiendavalt ehitusseaduse kohane ehitise ekspertiisi tulem, mis ei ole vanem kui üks aasta ja mille on koostanud ehitise ekspertiiside tegemise tegevusalal vastutav spetsialist ning mis tõendab, et ehitise rekonstrueerimine või asendamine on vajalik;
16) kui projektis kavandatakse ühisveevärgi või -kanalisatsioonitorustiku rajamist kinnistuteni uute liitumisvõimaluste loomise eesmärgil, nende kinnistute omanike kinnitused, et nad soovivad arendatava süsteemiga liituda;
17) taotleja kinnitus, et kohalikul omavalitsusel, kelle haldusterritooriumil soovitakse ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi arendada, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele vastav ning ajakohane ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mida on ajakohastatud mitte varem kui kaks aastat enne taotluse esitamise kuupäeva;
18) dokumendid või viidet dokumentidele, Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” artikli 4 tähenduses, millega on antud ettevõtjale õigus üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutada;
19) projekti omafinantseeringu olemasolu tõendavad dokumendid;
20) taotleja kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle Eestis ilma seadusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks.
§ 14. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks kavandatava tegevuse asukohas;
4) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
5) tõendama omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine
§ 15. Taotluse esitamine
(1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtajaks ning lisatakse sellele käesoleva määruse § 13 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Taotluse vorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(2) Taotlusvooru tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse otsusega vastu võtmata.
(3) Taotlused saadetakse rakendusüksusele e-postiga digitaalallkirjastatult rakendusüksuse nimetatud aadressile väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatava eksemplari failid peavad olema töödeldavas teksti- või tabelformaadis.
(4) Taotluse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks võib esitada ühe või mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ja ühe või mitme reoveekogumisala piires.
(5) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe projekti teostamiseks ühe taotluse. Taotleja võib esitada taotluse samas taotlusvoorus uuesti, kui taotluse suhtes tehti taotluse rahuldamata jätmise otsus põhjusel, et taotlus ei vastanud nõuetele.
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Taotlus tuleb esitada käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlejal on õigus saada käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja nõuete kohta rakendusüksuselt selgitusi.
(2) Rakendusüksus kontrollib 80 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse nõuetele. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 30 kalendripäeva.
§ 17. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 13 ning taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata.
(2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
1) taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta kas või ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.
§ 18. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide järgi:
1) projekti vajalikkuse põhjendatus;
2) projekti kuluefektiivsus.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud;
2) projektis kavandatud tegevused ja kulud on vajalikud ning võimaldavad saavutada taotluses kirjeldatud projekti väljundid, mis võimaldavad jõuda projekti tulemuseni;
3) projekti tegevuste ajakava on realistlik.
(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
1) projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused on kuluefektiivsed;
2) planeeritud eelarve on realistlik, sealhulgas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, planeeritud tulud ja kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on võimeline projekti abikõlblikkuse perioodi järgseid püsikulusid rahastama.
(4) Toetust antakse taotlusele, mis vastab lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.
§ 19. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele ja taotlus vastab § 18 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.
(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 87 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul kui taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb käesoleva määruse § 16 lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra, peab rakendusüksus tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse mitte hiljem kui 117 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud andmetele, projekti rahastamiskava ning Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” artikli 4 punktides d, e ja f nimetatud andmed.
(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) esineb üks või mitu taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaoludest;
2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
3) taotlus jääb käesoleva määruse § 18 kohase hindamise tulemusel väljapoole taotlusvooru eelarvet.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.
(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks viivitamata. Otsus tehakse teatavaks elektrooniliselt.
(7) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab rakendusüksus taotlejale kinnituskirja. Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.
(8) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.
(9) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada. Projekti elluviimise alustamiseks loetakse taotluses kavandatud hanke väljakuulutamist.
§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tulemused.
(2) Taotluse osalisel või kõrvaltingimusega rahuldamisel tuleb arvestada taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatud tingimustega.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti tulemusi võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.
(3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 60 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
5. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Toetuse saaja esitab riigihangete seaduse tähenduses riigihanke piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud.
(3) Juhul kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või sellest suurem ning hankelepingu koopia viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui koos esimese maksetaotlusega.
(4) Toetuse saaja kes ei pea järgima riigihangete seadust ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud kohustust.
§ 23. Toetuse saaja õigused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras.
6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadel rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].
(2) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks.
(3) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus ei ole üldjuhul pikem kui üks aasta.
(4) Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, väljundite ning tulemuste saavutamise kohta.
(5) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.
(6) Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
§ 25. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 14 toodud korras. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetust makstes võib ühendmääruse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustel teha makse ka otse tarnijale või töövõtjale.
(3) Toetust makstakse riigiabi ettemaksena ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud korras.
(4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse ja ettemakse saamisel ettemakse kasutamise aruande rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid:
1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind on 5000 eurot või suurem käibemaksuta ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
2) leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hange on läbi viidud riigihangete registris;
3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
4) arve või muu raamatupidamisdokument;
5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
6) kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkt 2 alusel;
7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
8) ettemakse korral kulude tasumise prognoos või ettemakse arve ning garantii, mis vastab ühendmääruse §-s 20 toodud tingimustele;
9) garantii dokument, laenuleping ja liisinguleping.
(5) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täiendada eelmises lõikes nõutud dokumentide loetelu.
(6) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].
(7) Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kui eelmisest maksetaotluse esitamisest arvates on kulu tekkinud.
(8) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse, sealhulgas ettemakse kasutamise aruande ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.
(9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
(10) Riigiabi ettemakse maksetaotlust menetleb rakendusüksus ühendmääruse § 12 lõikes 1 toodud tähtaja jooksul.
(11) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks.
§ 26. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetust nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48, arvestades Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” artiklit 6. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
§ 27. Vaiete menetlemine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus haldusemenetluse seaduses sätestatud korras.
(2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.
Mati Raidma
Minister
Andres Talijärv
Kantsler
Lisa 1 Juhendmaterjal tehnilise projekti koostamiseks Ühtekuuluvusfondi 2014–2020 rahastamisperioodi meetme „Veemajandustaristu arendamine” projekti rahastamistaotluse lisana
Lisa 2 Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks
Facebook
Twitter