Teksti suurus:

Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord

Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.05.2016
Avaldamismärge:RT I, 06.01.2015, 12

Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 30.12.2014 nr 12

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Loomemajanduse arendamine” (edaspidi meede) tegevuste „Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine”, „Loomemajanduse tugistruktuuride arendamine”, „Loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekuse arendamine”, „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (väikeprojektid)” ning „Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamine” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Lõikes 1 nimetatud tegevused lähtuvad rakenduskava temaatilisest eesmärgist „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on orienteeritud kasvule ja ekspordile” ning toetavad „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” eesmärkide saavutamist, mis tulenevad konkurentsivõime kava „Eesti 2020” kahest eesmärgist: tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni ja tööhõive määra vanusegrupis 20–64 76%-ni.

 (3) Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abina saab käsitleda kõikidele §-s 6 nimetatud tegevustele antavat toetust.

 (4) Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Paragrahvis 6 loetletud tegevuste lõikes saab kohaldada järgmisi grupierandi määruses nimetatud abiliike:
 1) punktis 2 nimetatud tegevustele antavat toetust saab anda artikli 53 kohase kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abina;
 2) punktides 3 ja 4 nimetatud tegevustele antavat toetust saab anda artikli 18 kohase VKEdele nõustamiseks antava abina või artikli 19 kohase VKEdele messidel osalemiseks antava abina või artikli 28 kohase VKEdele antava innovatsiooniabina või artikli 29 kohase protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abina või artikli 31 kohase koolitusabina;
 3) punktis 5 nimetatud tegevustele antavat toetust saab anda artikli 14 kohase investeeringuteks ette nähtud regionaalabina või artikli 53 kohase kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abina.

 (5) Kui toetus on käsitletav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.

 (6) Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

 (7) Määrust ei kohaldata ettevõtja(te)le, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

§ 2.  Terminid

  Määruse tähenduses:
 1) loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. Loomemajanduse valdkondadeks on arhitektuur, audiovisuaalvaldkond (sh film ja video, ringhääling), disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuripärand (sh muuseumid, raamatukogud, käsitöö), meelelahutustarkvara (sh mängud ja meelelahutuskeskkonnad), muusika, reklaam;
 2) ettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes osaleb majandus- või kutsetegevuses. Kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid;
 3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ehk VKE on ettevõtja, kes vastab grupierandi määruse lisas 1 toodud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
 4) loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb ühes või mitmes loomemajanduse valdkonnas;
 5) alustav ettevõtja on asutamisel olev või projekti tegevustega liitumise hetkel mitte kauem kui 24 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles teine juriidiline isik võib omada kuni 25% osalust. Alustavas ettevõtjas osalust omav isik ei või omada ega olla varem omanud rohkem kui 32% osalust äriühingus, mis on või on olnud käibemaksukohustuslane;
 6) kasusaaja on meetme raames kasu saav Eestis registreeritud VKE, kellele inkubaator, piirkondlik või valdkondlik arenduskeskus osutab ettevõtluse arendamisega seotud teenuseid või kes osaleb projekti tegevustes. Kasusaajaks võib olla ka projekti tegevuste rakendamisel osalev VKEst partner, kuid kasusaaja ei pea olema projekti partneriks;
 7) partner on taotluses nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
 8) inkubaator on eelinkubantidele või inkubantidele ettevõtluse arendamisega seotud teenuseid osutav juriidiline isik, kes omab või haldab selleks vajalike ja sobilike materiaalsete varade (taristu, inventar) kogumit ning kellel on teenuste osutamiseks vajalikud kompetentsid;
 9) ettevõtlusinkubatsiooni teenus ehk inkubatsioon on alustavatele ettevõtjatele nende võrgustumist (sh valdkondadevahelist koostööd) soodustava taristu pakkumine ning sihtrühmade vajadustele ja eripäradele vastavate arenguprogrammide (sh meeskonna, ärimudeli, toote ja teenuse terviklik arendamine) rakendamine, mis aitavad ettevõtjatel liikuda edasi järgmistesse arenguetappidesse. Inkubatsioon jaguneb eelinkubatsiooniks ja põhiinkubatsiooniks. Käesoleva määruse raames loetakse ettevõtlusinkubatsiooni teenuseks ka start-up ettevõtetele suunatud ärikiirendite rakendamist loomemajanduse valdkondades ja nende sidusvaldkondades;
 10) loomemajanduse piirkondlik arenduskeskus on vähemalt ühe maakonna ulatuses loomemajanduse arendamisega tegelev tugistruktuur, mille eesmärgiks on piirkonna konkurentsivõime tõstmine loomemajanduspotentsiaali arendamise toel ning mille põhitegevuseks on keskuse tegevuspiirkonnas alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, koostöö edendamine loomeettevõtjate, teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate, avaliku sektori ja mittetulundussektori vahel, ekspordipotentsiaali arendamine, innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja juurutamine ning loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine;
 11) loomemajanduse valdkondlik arenduskeskus on ühes või mitmes loomemajanduse valdkonnas (või alamvaldkonnas) tegutsev tugistruktuur, mille põhitegevuseks on üleriigiliselt valdkonna ettevõtluspotentsiaali ja ekspordivõimekuse tugevdamine, valdkonnas tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, loomeettevõtjate ja teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate koostöö soodustamine, teadlikkuse tõstmine, uuringute läbiviimine ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja juurutamine;
 12) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib toetuse taotleja (edaspidi taotleja) esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud rakendusüksuse e-teeninduse portaalis.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

 (2) Toetuse andmise tulemusena:
 1) suureneb eksportivate ettevõtete arv;
 2) suureneb VKEde loodud lisandväärtus töötaja kohta;
 3) suureneb tulu ettevõtte kohta loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega;
 4) suureneb tulu töötaja kohta loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega.

 (3) Määrus panustab meetme järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
 1) abi saavate ettevõtete arv;
 2) toetust saavate uute ettevõtete arv;
 3) toetatud koostöövõrgustikes osalenud ettevõtete arv.

§ 4.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse või -asutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-le 51. Vaidemenetlus viiakse läbi kooskõlas haldusmenetluse seadusega ning vaideotsus tehakse 30 kalendripäeva jooksul vaide esitamisest arvates. Vaide menetlejaks on rakendusasutus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

  Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi, vähemalt kahe tulemusnäitaja, millest vähemalt üks on § 3 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud tulemusnäitaja, ja vähemalt ühe väljundnäitaja saavutamisse ning mille raames:
 1) osutab inkubaator loomemajanduse alamvaldkondades ja nendega seotud valdkondades alustavatele ettevõtjatele teenuseid, mis loovad eeldused nende ettevõtjate kasvuks, jätkusuutlikkuseks ja rahvusvahelistumiseks või
 2) suurendatakse loomemajanduse piirkondlike ja valdkondlike arenduskeskuste kaudu loomeettevõtjate konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja ekspordivõimekust, nende omavahelist koostööd ning koostööd teiste majandussektoritega või
 3) arendavad loomemajanduse valdkondades tegutsevad ettevõtjad oma ekspordivõimekust, sealhulgas vahendatakse teavet ja kontakte, korraldatakse ettevõtjate seminare, koolitusi, õppereise, kontaktüritusi, arenguprogramme, nõustamist ja mentorlust, arendatakse välja uusi tooteid ja teenuseid ning toetatakse nende turuletoomist, osaletakse messidel, viiakse läbi uutele turgudele sisenemiseks vajalikke uuringuid või
 4) algatatakse ja viiakse ellu loomemajanduse valdkondade vahelisi ning sektoriteüleseid arendus- ja koostööprojekte või
 5) arendatakse välja piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist lähtuv loomeettevõtluse arengut toetav taristu või soetatakse loomeettevõtjate tootlikkust ja toodete lisandväärtust suurendav tehnoloogia.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.

 (2) Abikõlblik kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus. Abikõlblik kulu peab olema tasutud toetuse saaja või partneri poolt projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.

 (3) Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina VTA määruse mõistes, on abikõlblikud järgmised §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning § 6 punktide 1–4 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud nõuetele;
 2) ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest;
 3) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate ja projekti kaasatud isikute, sealhulgas kasusaajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning välislähetuse päevarahad vastavates õigusaktides kehtestatud piirmäärade ulatuses;
 4) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud määruse kohaste kulude puhul;
 5) kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud koolitus-, nõustamis-, ekspertiisi-, info- ja reklaamiteenustele ning uuringutele;
 6) seminaride, koolituste, õppereiside ning kontakt- ja turundusürituste korraldamisega seotud rendi- ja üürikulud, materjalide koostamise ja tootmise kulud ning välisosalejate transpordi- ja majutuskulud;
 7) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikliga 70 Euroopa Liidu piires ja väljaspool Euroopa Liitu sihtturgudele suunatud välismessidel osalemisega ja välismesside külastamisega seotud kulud, sealhulgas messi registreerimis- ja osalustasud ning messipääsmete kulud, näitusepinna ja stendi või näituseboksi rendikulud ning nende kujunduse ja teostuse kulud, messistendi ja eksponaatide välisriiki ja tagasi toimetamisega seotud transpordi-, kindlustus-, ladustamis- ja tollikulud;
 8) uute toodete või teenuste brändide väljatöötamisega seotud meedia- ja reklaamiteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasud, toodete sihtturgudele suunatud visuaalse identiteedi väljatöötamise kulud ja kaubamärkide sihtturgudel registreerimise kulud;
 9) uusi tooteid ja teenuseid tutvustavate reklaammaterjalide valmistamise ning veebilehtede, sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamisega seotud kulud;
 10) ettevõtjate rahvusvahelistel konkurssidel ja rahvusvahelistel riigihangetel osalemisega seotud kulud.

 (4) Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina VTA määruse mõistes, on abikõlblikud järgmised §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning § 6 punkti 5 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) ehitusseaduses sätestatud korras ehitise projekteerimise, ehitamise, omanikujärelevalve ja ehitusjuhtimisega seotud kulud, ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide (vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, maaparandussüsteemide, välisvalgustuse, elektri- ja sideühenduste, küttetrasside) rajamise kulud taotleja omandis või kasutuses oleva kinnistu piires, ehitiste tehnosüsteemide rajamise kulud ehitise piires ning liitumistasud;
 2) taristu väljaarendamise tulemusena ettevõtjatele pakutavate teenuste osutamiseks vajaliku kontoritehnika ja -sisustuse ostmise või liisingulepingu alusel tekkiv kulu, välja arvatud juhul, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;
 3) loomeettevõtjate tootlikkust ja toodete lisandväärtust suurendavate masinate ja seadmete ostmise või liisingulepingu alusel tekkiv kulu, välja arvatud juhul, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;
 4) kooskõlas ühissätete määruse artikliga 71 materiaalse vara soetamisega kaasnev kulu ning materiaalse vara soetamisega kaasnev immateriaalse vara kulu juhul, kui see arvatakse toetuse saaja põhivara hulka ning see jääb lõppmakse saamisest arvates vähemalt viieks aastaks seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse, seda kasutatakse üksnes abi saavas ettevõtjas, seda käsitletakse amortiseeruva varana ning soetatakse turutingimustel ja ostjaga mitteseotud kolmandalt isikult;
 5) materiaalse vara ostuhinnas või kapitalirendi maksumuses sisalduvad seadistamise ja häälestamise kulud;
 6) kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud nõustamis- ja ekspertiisiteenused ning uuringud;
 7) ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest.

 (5) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames vähese tähtsusega abi andmise korral mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) materiaalse vara soetamise kulud, v.a lõike 4 punktides 2 ja 4 toodud juhul;
 2) liiklusvahendi ostmise ja rentimise kulud;
 3) organisatsiooni üldise juhtimisega seotud kulud, sealhulgas juhtorganite tasud;
 4) tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel toimunud tehingute kulud;
 5) esinduskulud ja kingituste kulud;
 6) sularahas tasutud kulud.

 (6) Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina grupierandi määruse mõistes, on abiliigiti abikõlblikud järgmised kulud:
 1) artikli 14 alusel antava abi korral materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud, alginvesteeringuga loodud töökohtadest tulenevad prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks;
 2) artikli 18 alusel antava abi korral väliskonsultantide osutatud nõustamisteenuste kulu;
 3) artikli 19 alusel antava abi korral kulud, mis kantakse ettevõtte osalemisel mis tahes messil või näitusel seoses väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise ja haldamisega;
 4) artikli 28 alusel antava abi korral patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud; kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad abisaaja loodud uuel töökohal teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga ning ei asenda teisi töötajaid; innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud;
 5) artikli 29 alusel antava abi korral personalikulud; vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmiste ja patentide kulud, täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu;
 6) artikli 31 alusel antava abi korral koolitajate tööjõukulud tundide eest, mille jooksul nad koolitusel osalevad; koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga (nt reisikulud, projektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, töövahendite ja seadmete amortisatsiooni kulud selles ulatuses, milles neid kasutatakse üksnes projekti jaoks); koolitusprojektiga seotud nõustamisteenuste kulud, koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud (halduskulud, üür, muud üldkulud) tundide eest, mille jooksul koolitatavad koolitusel osalevad;
 7) artikli 53 alusel antava investeerimisabi korral taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud juhul, kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80% ulatuses; kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud; materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud, sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud; kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega; kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetluste ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud.

 (7) Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina grupierandi määruse mõistes, on lisaks ühendmääruse §-s 4 ja lõikes 5 loetletud mitteabikõlblikele kuludele abiliigiti mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) artikli 18 alusel antava abi korral pideva ja korrapärase tegevuse kulud ning ettevõtja tavapärased tegevuskulud (nt tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam);
 2) artikli 31 alusel antava abi korral majutuskulud, v.a minimaalsed vajalikud majutuskulud koolitatavate puhul, kes on puudega töötajad.

 (8) Määruse alusel on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

 (3) Paragrahvi 6 punktides 1 või 2 nimetatud tegevusi sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.

 (4) Paragrahvi 6 punktides 3 või 4 nimetatud tegevusi sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 12 kuud.

 (5) Paragrahvi 6 punktis 5 nimetatud tegevusi sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud.

 (6) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist §-s 22 sätestatud korras ja tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja ettenägematud asjaolud. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

 (7) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.

§ 9.  Toetuse piirsumma ja osakaal

 (1) Taotletava toetuse maksimaalne suurus on:
 1) paragrahvi 6 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühes taotlusvoorus 300 000 eurot taotleja kohta;
 2) paragrahvi 6 punktis 3 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul 50 000 eurot projekti kohta;
 3) paragrahvi 6 punktis 4 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul 20 000 eurot projekti kohta;
 4) paragrahvi 6 punktis 5 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühes taotlusvoorus 1 000 000 eurot taotleja kohta.

 (2) Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina VTA määruse mõistes, on toetuse maksimaalne piirmäär:
 1) paragrahvi 6 punktis 1 sätestatud tegevuste korral 75% abikõlblike kulude maksumusest;
 2) paragrahvi 6 punktis 2 sätestatud tegevuste korral 80% abikõlblike kulude maksumusest;
 3) paragrahvi 6 punktis 3 sätestatud tegevuste korral 70% abikõlblike kulude maksumusest;
 4) paragrahvi 6 punktis 4 sätestatud tegevuste korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;
 5) paragrahvi 6 punktis 5 sätestatud tegevuste korral 80% abikõlblike kulude maksumusest.

 (3) Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina grupierandi määruse mõistes, on toetuse maksimaalne piirmäär abiliigiti:
 1) artikli 14 alusel antava abi korral 25% abikõlblike kulude maksumusest, mida võib suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul 35%-ni ja väikeettevõtja puhul 45%-ni;
 2) artikli 18 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;
 3) artikli 19 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;
 4) artikli 28 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest, mida võib suurendada 100%-ni abikõlblikest kuludest, kui innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ei ületa 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul;
 5) artikli 29 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;
 6) artikli 31 alusel antava abi korral keskmise suurusega ettevõtjatele 60% abikõlblike kulude maksumusest ja väikeettevõtjatele 70% abikõlblike kulude maksumusest;
 7) artikli 53 alusel antava abi korral 80% abikõlblike kulude maksumusest;
 8) paragrahvi 1 lõikes 4 toodud juhul ei või projektile antava toetuse summa ületada grupierandi määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid.

 (4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

 (5) Paragrahvi 6 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tegevuste korral peab omafinantseering sisaldama vähemalt poole ulatuses kasusaajate rahalist panust, mida toetuse saaja tõendab pangakonto väljavõttega. Kasusaajate rahalise panuse nõutaval määral puudumise korral ei ole § 25 lõikes 3 nimetatud toetuse maksmise eeldused täidetud.

 (6) Paragrahvi 1 lõikes 3 toodud juhul ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.

 (7) Paragrahvi 1 lõikes 3 toodud juhul ei tohi maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 100 000 eurot.

 (8) Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele § 1 lõikes 3 nimetatud abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.

 (9) Paragrahvi 1 lõigetes 3, 4 või 5 nimetatud abi võib kumuleerida juhul, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni vastavate määruste alusel kohaldatava abi ülemmäära või abisummani.

 (10) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud abi andmisel võetakse arvesse grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotlejaks võivad olla Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Paragrahvi 6 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevustele saavad toetust taotleda VKEd ning punktis 4 nimetatud tegevusele VKEd, kes ei tegutse loomemajanduse valdkondades.

 (3) Paragrahvi 6 punktis 1 nimetatud teenuse osutamiseks peab taotleja muuhulgas vastama § 2 punktis 8 kirjeldatud nõuetele.

 (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21.08.2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 toodud nõuetele.

 (5) Lisaks lõikes 4 sätestatule peab taotleja ja/või partner olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning tal peavad olema vahendid omafinantseeringuks ja projekti elluviimiseks vajalike mitteabikõlblike kulude tasumiseks.

 (6) Juhul kui taotleja taotleb toetust, mis on käsitletav § 1 lõikes 3 või 4 nimetatud abina, peavad taotleja, partner ja kasusaaja vastama VTA määruses või grupierandi määruses sätestatud tingimustele.

§ 11.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) läbima § 6 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud tegevustele toetuse taotlemiseks eelnõustamise vastavalt § 14 lõigetele 3 ja 4;
 2) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 3) esitama rakendusüksuse nõudmisel 10 tööpäeva jooksul nõutud vormis lisateavet;
 4) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha vajadusel kohapealset kontrolli;
 5) tõendama § 9 lõigetes 4 ja 5 ning § 10 lõikes 5 ette nähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning muude vahendite või dokumentide olemasolu;
 6) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
 7) täitma teisi struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 ning õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotluses kirjeldatud projekt panustab vähemalt kahe § 3 lõikes 2 nimetatud meetme tulemusnäitaja, millest vähemalt üks on § 3 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud tulemusnäitaja, ja vähemalt ühe § 3 lõikes 3 nimetatud meetme väljundnäitaja täitmisesse;
 2) toetust saab taotleda korraga ainult ühele § 6 punktides 1 kuni 5 nimetatud toetatavale tegevusele;
 3) taotletud toetuse suurus ei ületa § 9 lõikes 1 toodud toetuse piirsummasid ning § 9 lõigetes 2 ja 3 toodud toetuse piirmäärasid;
 4) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut, arvestades § 9 lõigetes 4 ja 5 toodud erisusi;
 5) projekti abikõlblikkuse periood vastab §-s 8 sätestatud tingimustele.

 (2) Taotlus peab muuhulgas sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) üldandmed taotleja kohta, sh taotleja ärinimi, põhitegevuse kirjeldus ja majandusnäitajad;
 2) partnerite kaasamisel üldandmed projekti partnerite kohta;
 3) projekti tegevus- ja ajakava;
 4) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid ning mõju, projekti elluviimise koht, eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
 5) projekti meeskonna kirjeldus;
 6) taotleja põhikirja koopia juhul, kui põhikiri ei ole äriregistris kättesaadav;
 7) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud majandusaastal vähemalt 6 kuud;
 8) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
 9) inkubaatori, piirkondliku või valdkondliku arenduskeskuse äriplaan, mis peab muuhulgas sisaldama teavet arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turusituatsiooni ja turundusstrateegia kohta, äriplaani või arengustrateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava koos taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta tulemusindikaatorite ja kasumiprognoosiga;
 10) partnerite kaasamise korral koopia taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te) vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust;
 11) projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused;
 12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 13) info VKE määratlusele vastamise kohta.

 (3) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.  Taotlusvooru avamine

 (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusüksuse juht. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.

 (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.eas.ee vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

 (3) Rakendusüksus võib vastavalt rakendusasutusega kooskõlastatud otsusele korraldada mitu taotlusvooru.

 (4) Taotleja saab § 6 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevustele uut toetust taotleda pärast eelneva samu tegevusi sisaldava projekti lõppemist. Paragrahvi 6 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud tegevustele võib uut toetust taotleda enne eelneva samu tegevusi sisaldava projekti lõppemist.

§ 14.  Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

 (1) Paragrahvi 6 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud tegevustele toetuse taotlemine on vooruline. Taotlus esitatakse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

 (2) Paragrahvi 6 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuste taotlusi esitatakse jooksvalt. Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

 (3) Enne § 6 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud tegevustele toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise. Selleks esitab taotleja rakendusüksusele taotlusvooru ajakavas sätestatud tähtajaks projektikirjelduse, millele rakendusüksus annab kirjaliku tagasiside, hinnates § 1 lõigete 3, 4 või 5 kohaldumist ja projekti põhjendatust, planeeritavate tegevuste teostatavust ja taotletava toetuse mahtu. Tagasiside andmisel lähtub rakendusüksus § 18 lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumidest.

 (4) Taotlus ja lõikes 3 nimetatud projektikirjeldus esitatakse rakendusüksuse e-teeninduse vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotluse esitamise tähtaeg ennistamata ja taotlus otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel. Kui § 6 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud tegevustele toetuse taotlemisel ei ole taotleja läbinud eelnõustamist vastavalt § 14 lõigetele 3 ja 4, jäetakse taotlus otsusega vastu võtmata.

 (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna e-teeninduse kaudu 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (3) Paragrahvi 6 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud tegevuste taotluste menetlemise tähtaeg on 42 tööpäeva taotlusvooru sulgemise tähtpäevast.

 (4) Paragrahvi 6 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuste taotluste menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluste registreerimisest.

 (5) Juhul kui toetus on käsitletav § 1 lõikes 5 nimetatud riigiabina, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg aja võrra, mille jooksul Euroopa Komisjon vastavat riigiabi teatist menetleb.

 (6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Puuduste kõrvaldamiseks võib taotluse menetlemise aega pikendada kuni 10 tööpäeva.

 (7) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 16.  Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 10 sätestatud nõuetele.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded.

 (3) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Vastav otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja ja/või partner mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
 3) taotleja ja/või partner ei võimalda teha taotleja ja/või partneri juures struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealset kontrolli taotluses esitatud andmete õigsuse tuvastamiseks.

 (5) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu 10 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

§ 17.  Hindamiskomisjoni moodustamine

 (1) Projektide valimiseks on rakendusüksusel õigus moodustada hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega enne taotluste esitamise tähtpäeva saabumist. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

 (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab. Eksperdid kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.

 (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

 (4) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

§ 18.  Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 30% maksimaalsest koondhindest;
 2) projekti põhjendatus – 25% maksimaalsest koondhindest;
 3) projekti kuluefektiivsus – 20% maksimaalsest koondhindest;
 4) toetuse taotleja (ja partnerite) suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest.

 (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval või taotlusvooru väljakuulutamise päeval kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 3.

 (3) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4.

 (4) Hindajate antud hindepunktid liidetakse ning saadud summa korrutatakse läbi lõikes 1 nimetatud vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale hindamiskriteeriumile vastav hindepunkt. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Voorulise taotlemise korral moodustub koondhinnete alusel taotluste pingerida.

 (5) Voorulise taotlemise puhul eelistatakse võrdsete koondhinnete puhul projekti, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui ka omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, mille lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on kõrgem.

§ 19.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

 (1) Taotluse rahuldamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse § 15 lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 15 lõikes 3 või 4 või § 16 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

 (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:
 1) on saanud § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja
 2) ei ole üheski § 18 lõikes 1 toodud valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00.

 (3) Voorulise taotlemise puhul kuuluvad taotlused rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale kuni taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) taotlusele antud koondhinne;
 2) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevuste elluviimisega alustamiseks;
 3) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
 4) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava.

 (5) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

 (6) Kui toetuse puhul on tegemist § 1 lõikes 3 nimetatud abiga, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et antav abi on vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning antakse viide VTA määrusele.

 (7) Kui toetuse puhul on tegemist § 1 lõikes 4 nimetatud abiga, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et antav abi on grupierandiga hõlmatud riigiabi grupierandi määruse tähenduses ning antakse viide grupierandi määrusele.

 (8) Kui toetuse puhul on tegemist § 1 lõikes 5 nimetatud riigiabiga, ei tehta taotluse rahuldamise otsust enne, kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Pärast nimetatud otsuse tegemist Euroopa Komisjoni poolt märgitakse vastav teave taotluse rahuldamise otsuses.

§ 20.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

 (2) Lisaks lõikes 1 toodule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

 (3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

§ 21.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksema toetuse summaga, kui on taotletud;
 4) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 15 lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

 (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal siis, kui rakendusüksus on tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal tingimuse saabumise või täitmise, v.a juhul, kui rakendusüksusel on võimalik tuvastada teavet infosüsteemist vm registrist või andmeallikast.

 (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes § 20 lõikest 4.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või e-teeninduse kaudu esitatud toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ning korras.

 (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta eelarvet kuluridade lõikes kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatusest teatatakse rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne muudatuse tegemist.

 (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

 (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka § 18 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

 (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 23.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

 (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt tagastada.

 (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks lisaks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 või sama seaduse § 47 lõikes 3 sätestatule järgmistel juhtudel:
 1) toetuse saaja ei ole alustanud toetuse kasutamist taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul;
 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ette nähtud tingimustel;
 3) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul projekti tegevusi ellu viinud;
 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks 2023. a.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 24.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab projekti abikõlblikkuse perioodil e-teeninduse kaudu projekti vahearuanded. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha aruande sagedasema esitamise korra. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja 2 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Vahe- ja lõpparuannete esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

 (2) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sh projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
 2) projekti aruandlusperiood;
 3) andmed projekti eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta, sh läbiviidud tegevused, nende tulemused, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta;
 4) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele;
 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, esindusõigusliku isiku allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

 (3) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus, kooskõlastab need eelnevalt rakendusasutusega ja avalikustab oma veebilehel.

§ 25.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Toetus makstakse toetuse saajale või arve väljastajale vastavalt ühendmääruse peatükis 3 ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

 (2) Tegelike kulude alusel makstakse toetus välja toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente kuni 35 tööpäeva jooksul nende esitamisest.

 (3) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on:
 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine (sh omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides) või abikõlblike kulude tasumine omafinantseeringu ulatuses, arvestades § 9 lõikes 5 toodud tingimusi;
 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
 3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse esitamine ning nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt;
 4) maksuvõla puudumine toetuse saajal ja partneril, v.a juhul, kui maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud.

 (4) Kulude tekkimist tõendavaks dokumendiks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud.

 (5) Kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste administreerimisega.

 (6) Kaudsed kulud hüvitatakse arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4 loetletud kulud, välja arvatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste administreerimisega.

 (7) Põhjendatud juhtudel võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakseid. Riigiabi ettemaksete tõendamata summa võib moodustada kuni 20% taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega hiljemalt 50 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.

 (8) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud rakendusüksuse poolt nõutud dokumendid.

 (9) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
 3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

 (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 26.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
 3) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise, ühissätete määruse artiklis 71 toodud nõuete ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
 4) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
 5) peab arvestust projekti kasusaajatele antava abi kohta, teavitab kasusaajaid projekti raames neile antava abi liigist, suurusest ja tingimustest ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos projekti aruannetega;
 6) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud teabe ja aruanded vastavalt käesolevas määruses sätestatule;
 7) esitab rakendusüksusele kasusaajate tasutud omafinantseeringu tõendamiseks krediidiasutuse kinnitatud pangakonto väljavõtte;
 8) teavitab koheselt rakendusüksust kirjalikult muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
 9) esitab koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, mille korral toetuse saaja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Konsultatsiooniteenuste sisseostmisel tuleb esitada võrreldavad hinnapakkumised kõigi ostutehingute korral;
 10) kooskõlastab kirjalikult rakendusüksusega toetuse abil loodud või omandatud kinnisvara koormamise hüpoteegi või muude koormatistega;
 11) kindlustab toetuse abil loodud või omandatud kinnisvara selliste kahjude vastu, nagu tulekahju, loodusjõudude tekitatud kahju, murdvargus, röövimine ja vandalism, veeavarii, torustike ja seadmete rike, projekti elluviimise ajal ja vähemalt 5-aastase perioodi vältel alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest;
 12) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35;
 13) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (2) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja määrusega toetuse saajale kehtestatud kohustusi ning järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke menetlusreegleid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja on partneri valinud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud riigihankemenetlusega.

§ 27.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne:
 1) ettekirjutuse tegemist;
 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 28.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) edastama taotlejale või toetuse saajale § 15 lõigetes 1 ja 7, § 16 lõikes 3, § 19 lõikes 1, § 21 lõikes 5, § 22 lõikes 6, § 23 lõikes 1 ning § 29 lõikes 1 nimetatud otsused 10 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest;
 2) edastama toetuse taotluste ning projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) teostama projekti elluviimise kontrolli;
 4) seirama meetme rahalist jääki ja nõudmisel esitama ülevaate rakendusasutusele;
 5) säilitama abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil § 1 lõigetes 3, 4 või 5 nimetatud abi anti;
 6) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsuse rakendusüksuse juhi poolt ning edastama need rakendusasutusele;
 7) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded ning edastama andmed struktuuritoetuse registrisse;
 8) esitama rakendusasutusele toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
 9) koostama ning avalikustama ülevaateid toetuste andmise ja kasutamise kohta;
 10) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest ning toetuse väljamaksmise lõpetamisest enne vastava otsuse tegemist;
 11) teostama projektide järelkontrolli hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara kasutatakse sihtotstarbeliselt;
 12) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud nõuetest ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 13) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
 14) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt ühissätete määruse artikli 140 lõikele 1;
 15) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 16) tegema muid struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, määruses ning rakendusüksuse ja rakendusasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud toiminguid;
 17) tagama § 1 lõigetes 3, 4 või 5 nimetatud abi andmise korral konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) teostada tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 toetuse saaja territooriumil kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja ja partnerite kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ühissätete määruse artiklis 143, struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
 7) küsida rakendusasutuselt arvamust § 1 lõigetes 3, 4 või 5 nimetatud abi kohaldumise kohta enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist või selle muutmist;
 8) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 9) kontrollida taotluse ja maksetaotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja ning partneri mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning jätta taotlus otsusega rahuldamata või keelduda toetuse maksmisest, kui taotleja, toetuse saaja või partneri maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga on suurem kui 100 eurot ja see on ajatamata;
 10) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes iga riigiabi ettemakse tegemise üle isegi siis, kui toetuse saajal on nõuetekohane krediidiasutuse garantii;
 11) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes § 7 lõike 4 punktis 2 nimetatud erinevate liisinguvormide kasutamise üle;
 12) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustiks 2023. a.

§ 29.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45 kuni 47 ning ühendmäärusele §-des 21 kuni 23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 24. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Urve Tiidus
Minister

Tarvi Sits
Kultuuriväärtuste asekantsler kantsleri ülesannetes