Teksti suurus:

Veeseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.01.2016
Avaldamismärge:RT I, 06.01.2016, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.12.2015 otsus nr 720

Veeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.12.2015

§ 1. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 261 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse (edaspidi põllumajandusreostus) ennetamiseks ja piiramiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.”;

2) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Sõnnik käesoleva seaduse tähenduses on loomaväljaheited ning loomaväljaheidete ja allapanu segu, sealhulgas töödeldult.”;

3) paragrahvi 261 lõiked 4 ja 41 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.”;

4) paragrahvi 261 lõige 42 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 261 lõikeid 43 ja 44 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(43) Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. Erandina on kaldega alal pinnale väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 411 alusel sätestatud juhtudel.

(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.”;

6) paragrahvi 261 lõige 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.”;

7) paragrahvi 261 lõiked 45 ja 46 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.

(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe- ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.”;

8) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 47–413 järgmises sõnastuses:

„(47) Tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(48) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

(49) Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi, välja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 41 ja 48 sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme.

(410) Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline rohumaa, mida inimene ei ole mõjutanud väetamise, harimise, seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade hulka kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud, sealhulgas aruniit, puisniit, rannaniit, looniit, lamminiit, sooniit ja puiskarjamaa.

(411) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(412) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.

(413) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.”;

9) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 414 järgmises sõnastuses:

„(414) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.”;

10) paragrahvi 261 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põlluraamatusse kantavate täpsustatud andmete loetelu.”;

11) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 8−12 järgmises sõnastuses:

„(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed:
1) nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
2) põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1 : 10 000, väiksemate kui 0,5 hektari suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1 : 5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
3) põllu number ja pindala;
4) põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
5) loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
6) väetiste, sealhulgas kasutatud tahe- ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku- ja fosforisisaldus, kasutamise aeg ning kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
7) sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
8) taimekaitseseaduse § 78 lõikes 6 nimetatud andmed;
9) tehtud töö kuupäev.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 4−9 nimetatud andmed kantakse põlluraamatusse iga põllu kohta.

(10) Isik võib põlluraamatusse kanda muud asjakohased põllumajandusliku tegevusega seotud andmed.

(11) Põlluraamatusse kantakse andmed tehtud tööde kohta kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates.

(12) Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa pidamist.”;

12) paragrahvi 262 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle viie loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla.”;

13) paragrahvi 262 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.

(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.”;

14) paragrahvi 262 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

„(32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku- ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.

(33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 10 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.”;

15) paragrahvi 262 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.”;

16) paragrahvi 262 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.”;

17) paragrahvi 262 täiendatakse lõigetega 6−8 järgmises sõnastuses:

„(6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.

(7) Tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini.

(8) Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel pinnaveekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.”;

18) paragrahvi 263 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine, heina ja roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul;”;

20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.”.

§ 2. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6, 9, 12 ja 15 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees